Uuendatud: 17.01.2012, kell 11:47

Valitsuse eesmärgid

Valitsusliidu transpordipoliitika eesmärk on kindlustada inimeste ja kaupade vaba, mugav, kiire ja taskukohane liikumine Eestis ning Eesti ja muu maailma vahel.

Hästi korraldatud transport parandab inimeste heaolu ja tõstab majanduse võistlusvõimet. Inimeste vaba liikumine pole mõeldav ilma transpordivõrgustike ja -vahenditeta. Teede ja tänavate võrk, nende kvaliteet ja korrashoid on Eesti-sisese liikluse jaoks võtmetähtsusega.

Eesmärkide täitmise näitajad 2015. aastaks:

- Ettevõtjate transpordisüsteemiga rahulolu kasv 4,6 pallini
- Ühistranspordi kasutajate osakaalu suurenemine töölkäijate hulgas 30%ni
- Liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähenemine kolme aasta keskmisena alla 75 inimeseni aastas

Rahulolu transpordisüsteemiga

Valitsusliidu eesmärk on suurendada aastaks 2015 ettevõtjate transpordisüsteemiga rahulolu 4,6 pallini.

Joonise suurendamiseks kliki pildil

2012. aasta lõpu seisuga hinnatakse rahulolu transpordisüsteemi infrastruktuuriga 4,6 palliga. 2010. aastal oli rahulolu transpordisüsteemiga 4,6 palli, 2011. aastal 4,5 palli.

Ettevõtjate hinnangud Eesti transpordisüsteemile on olnud aastast-aastasse suhteliselt sarnased. Rahulolu teedega 2012. aastal võrreldes eelnenud aastaga langes 0,3 palli 4,2 pallini, rahulolu raudteedega säilis 3,5 palli tasemel, sadamatega 5,6 palli tasemel, rahulolu õhutranspordisüsteemi taristuga paranes 0,5 palli võrra 4,9 pallini.

*Alates 2013. aastast kasutatakse valitsuse tegevusprogrammi transpordi valdkonnas rahulolu kasvu hindamisel World Economic Forum raporti Global Competitivness Index andmeid.

Ühistranspordi kasutajate osakaal töölkäijate hulgas

Valitsusliidu eesmärk on suurendada ühistranspordi kasutajate osakaalu töölkäijate hulgas 30%ni.

Joonise suurendamiseks kliki pildil

2012. aastal tõusis ühistranspordi kasutajate osakaal töölkäijate hulgas 22,8%ni.  2011. aastal oli vastav näitaja 22,2% ja 2010. aastal 22,3%. Ühistranspordi kasutajate osakaal töölkäijate seas näitas enne 2012. aastat viimati tõusutendentsi 2005. aastal kui aastases võrdluses (2004. aastaga) suurenes osakaal 0,7 protsendipunkti võrra.

Aastaks 2015 seatud eesmärgi saavutamine eeldab ambitsioonikat tegevust, sest viimati kasutas ühistransporti töölkäimiseks ligi 30% töölkäijatest eelmise kümnendi esimeses pooles. Alates 2006. aastast on ühistranspordi kasutamise aktiivsus töölkäijate seas töölejõudmiseks tugevalt langenud.

Kuigi 2012. aasta näitas osakaal tõusu,  tuleb senisest aktiivsemalt ning süsteemsemalt tegutseda ühistranspordi kvaliteedi parandamiseks, et seatud eesmärki saavutada. Kuna töölkäimiseks peamiselt kasutatava ühistranspordi korraldus on enamasti kohalike omavalitsuste vastutusel, peaksid eelkõige kohalikud omavalitsused leidma võimalusi ühistranspordi konkurentsivõime ja kestlikkuse parandamiseks.

Liiklusõnnetustes hukkunute arv

Valitsusliidu eesmärk on vähendada liiklusõnnetustes hukkunute arvu kolme aasta keskmisena alla 75 inimeseni aastas.

Joonise suurendamiseks kliki pildil

2012. aastal hukkus 87 inimest, mis kolme viimase aasta keskmiseks (alates 2010) teeb 89 inimest aastas. 2011. aastal oli vastav näitaja 93 ja 2010. aastal 103 inimest.

Viimase kümne aasta võrdluses on kõige suuremate liiklusõnnetustes hukkunute arvuga olnud aastad 2000–2003, kui aastas hukkus liiklusõnnetuse tagajärjel keskmiselt 208 inimest. Aastatel 2003–2005 hukkunute arv mõnevõrra vähenes, näidates aga uuesti tõusutrendi 2006. ja 2007. aastal. 2010. aastal sai liiklusõnnetustes surma 79 inimest, 2011. aastal 101 inimest.  

Kuigi hukkunute keskmine arv on vähenenud, tuleb eesmärkide saavutamiseks jätkuvalt suurendada liiklusohutust ning -teadlikkust. 2012. aastal hukkus jalgsi liiklejaid 31 (2011. aastal 26), sõiduautot juhtides või selles kaasa sõites kaotas elu 42 (56) inimest, jalgrattal, mopeedil või mootorrattal sõitjaid sai surma 11 (18), õnnetuse hetkel bussis, veokis või traktorikabiinis viibinuist hukkus 4 (1) inimest. 

Liiklusõnnetustes hukkunute arv miljoni elaniku kohta Eestis on kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt (55 hukkunut miljoni elaniku kohta). Sel aastal Euroopa Liidu transpordikomitee poolt avaldatud statistika järgi on kõige turvalisema liiklusega riigid Euroopa Liidus Malta, Suurbritannia, Rootsi, Taani ja Holland. Eesti jagab edetabelis koos Luksemburgiga 17.-18. kohta (65 hukkunut miljoni elaniku kohta), olles aastaga ühe koha võrra paranenud. Et Eesti jõuaks viie kõige turvalisema liiklusega riigi hulka, ei tohiks aasta jooksul hukkunute arv olla suurem kui 40-60 inimest.