Uuendatud: 17.01.2012, kell 11:47
Valitsusliidu sisejulgeoleku- ja turvalisuspoliitika eesmärk on inimelude, inimeste tervise ja vara edukas kaitsmine ning Eesti põhiseadusliku korra, sisemise rahu ja stabiilsuse kindlustamine.
Riik peab suutma tagada inimeste turvatunde parimal moel, et see annaks igaühele kindluse ennast arendades, lapsi kasvatades ja majanduslikku edu taotledes. põhiseaduslike õiguste kaitse, võimude omavaheline tasakaal ning kontrollitavus ja jõustruktuuride vastavus kodanikuühiskonna nõuetele on põhimõtted, millest me lähtume. Näeme Eesti riigikorralduse ja õiguskorra arengut eelkõige stabiilse ja paindliku täiustumisena, mitte põhjaliku ümberkorraldamisena. Dünaamilise reageerimise kõrval tehnoloogia arengule ja väliskeskkonna muutustele, tuleb väärtustena au sisse tõsta ka institutsionaalne stabiilsus ja õigusrahu ning -selgus.
Eesmärkide täitmise näitajad 2015. aastaks:
- Kuriteo ohvriks langenud elanike osakaalu vähenemine alla 12%ni
- Ebaloomulikul teel hukkunute (tööõnnetus, tulekahju, liiklusõnnetus, uppumine, tapmine/mõrv, enesetapp) arvu vähenemine 392ni, narkosurmade vähendamine
- Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi väärtuse paranemine (>6,5 palli)
- Keskmiste arvestuslike menetlusaegade lühenemine väärteoasjades 70 päevani, tsiviil- ja haldusasjade menetlemisel 100 päevani ning üldmenetluses kriminaalasjades 250 päevani.
Valitsuse eesmärk on vähendada kuriteo ohvriks langenute osakaalu aastaks 2015 alla 12%.
Joonise suurendamiseks kliki pildil
Kuriteo ohvriks langenute osakaal on viimastel aastatel vähenenud. 2012. aastal langes kuriteo ohvriks 8% elanikest, mida on vähem kui eelnevatel aastatel (2011. aastal langes kuriteo ohvriks 9% elanikest, 2010. aastal 12%). Võrreldes 2008. aastaga on kuriteo ohvrite arv vähenenud üle kolme korra (2008. aastal langes kuriteo ohvriks küsitluste andmetel 26% elanikest). Kuritegude ohvriks langevad enam linnades elavad inimesed. Eelnevat trendi arvestades võib eeldada kuriteo ohvriks langenud elanike osakaalu vähenemist ka järgnevatel aastatel.
Indikaator hõlmab viimase 12 kuu jooksul mõne kuriteo ohvriks langenud elanike osakaalu kogu rahvastikust. Ohvriuuringute puhul tuleb arvestada, et nende tulemused ei ole otseselt võrreldavad ametliku statistikaga (registreeritud kuritegude arvuga), kuna küsitluses võib vastaja märkida kuriteona ka selliseid juhtumeid, mida seaduses kuriteona ei käsitleta (nt määratletakse juhtum väärteona või puudub selles kuriteokoosseis). Osa erinevusi on tingitud ka sellest, et kõigist kuritegudest politseile ei teatata.
Valitsuse eesmärgiks on 2015. aastaks ebaloomulikul teel hukkunute arvu vähendada.
Joonise suurendamiseks kliki pildil Joonise suurendamiseks kliki pildil
Ebaloomulikul teel hukkunute arv vähenes 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga 45 inimese ehk 7% võrra: 2012. aastal hukkus ebaloomulikul teel (koos narkosurmadega) kokku 625 inimest, 2011. aastal 670 inimest. Narkosurmasid mitte arvesse võttes on ebaloomulikul teel hukkunute arv 73 võrra vähenenud 538lt 465ni.
Ebaloomulikul teel hukkunute arv vähenes 2012. aastal tulesurmade (-19), enesetappude (-19), liiklussurmade (-14), ründe tagajärjel hukkunute (-8), uppumiste (-8) ning töösurmade (-5) vähenemise tõttu. Protsentuaalselt vähenesid 2012. aastal enim tööõnnetuse tagajärjel hukkunute (-26%), tulesurmade (-26%) ning liikluses hukkunute arv (-14%). 2011. aastaga võrreldes suurenes 2012. aastal narkosurmade (+28) arv. Narkootikumide üledoosi tagajärjel hukkunute arv suurenes võrreldes 2011. aastaga 21% võrra 132lt 160ni, mis on Eesti kõigi aegade kõrgeim näitaja. Kõige enam inimesi hukkus 2012. aastal enesetapu (199) ja narkootikumi üledoosi tõttu (160 inimest), moodustades ebaloomulikul teel hukkunutest üle poole ehk 57%.
Keskmiselt hukkus 2012. aastal igas kuus ebaloomulikul teel 52 inimest. Kõige traagilisemad kuud oli 2012. aastal aprill ja juuli (61 hukkunuga). Vähim hukkunuid oli 2012. a detsembris (34) ja novembris (43).
Indikaator hõlmab endas tööõnnetuse, tulekahju, liiklusõnnetuse, uppumise, ründe tagajärjel, narkosurmade või enesetapu tagajärjel hukkunud inimeste arvu. Narkosurmade kohta on toodud ära eraldi joonis, kuna narkosurmad 2015. a seatud ebaloomulikul teel hukkunute prognoosis ja eesmärgis (392) tehnilistel põhjustel ei sisaldu (kuigi sisuliselt kuuluvad ka narkosurmad ebaloomulikul teel hukkumiste alla). Narkosurmade alaeesmärk lisandus valitsuse tegevusprogrammi uuendamisel 2012. a aprillis.
Tabel. Ebaloomikul teel hukkunud 2011. ja 2012. a võrdluses
| 2011 | 2012 | 2012 võrreldes 2011 (N) | 2012 võrreldes 2011 (%) | |
| Enesetapud | 218 | 199 | -19 | -8,72% |
| Narkosurmad | 132 | 160 | 28 | 21,21% |
| Liiklussurmad | 101 | 87 | -14 | -13,86% |
| Ründe tagajärjel hukkunud | 65 | 57 | -8 | -12,31% |
| Uppumised | 62 | 54 | -8 | -12,90% |
| Tulesurmad | 73 | 54 | -19 | -26,03% |
| Töösurmad | 19 | 14 | -5 | -26,32% |
| KOKKU | 670 | 625 | -45 | -6,72 |
Vaata lisaks:
- Ebaloomulikul teel hukkunud 2013. a I kvartalis (24.03.2013)
- Ebaloomulikul teel hukkunud 2012. aastal (24.01.2013)
- Ebaloomulikul teel hukkunud jaanuar-september 2012 (27.11.2012)
- Ebaloomulikul teel hukkunud jaanuar-august 2012 (25.09.2012)
- Ebaloomulikul teel hukkunud jaanuar-juuli 2012 (17.08.2012)
- Ebaloomulikul teel hukkunud 2012. a I poolaastal (16.07.2012)
- Ebaloomulikul teel hukkunud jaanuar-mai 2012 (6.06.2012)
- Ebaloomulikul teel hukkunud jaanuar-aprill 2012 (15.05.2012)
- Ebaloomulikul teel hukkunud 2012 I kvartalis (4.04.2012)
- Ebaloomulikul teel hukkunud jaanuar-veebruar 2012 (6.03.2012)
- Ebaloomulikul teel hukkunud jaanuar 2012 (9.02.2012)
- Ebaloomulikul teel hukkunud 2011 (18.02.2012)
- Õnnetussurmad jaanuar-november 2011 (2.12.2011)
- Õnnetussurmad jaanuar-oktoober 2011 (3.11.2011)
- Õnnetussurmad jaanuar-september 2011 (3.10.2011)
Valitsuse eesmärgiks on 2015. aastaks korruptsioonitajumise indeksi 2010. aasta tulemust 6,5 palli parandada ehk pallide arvu 10 punkti skaalal suurendada.
Joonise suurendamiseks kliki pildil
Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeks on igal aastal avaldatav loetelu riikidest, kus esineb korruptsiooni. Alates 2012. aastast on indeksi koostamisel kasutusel uuenenud metoodika, mistõttu ei saa tänavuse ning eelmiste aastate tulemusi omavahel võrrelda. Indeksi koostamisel võetakse aluseks (vähemalt kolme) sõltumatu rahvusvahelise reitinguagentuuri hinnangut ning agregeeritakse nende põhjalt riigi keskmine skaalal 0-100 (100 tähistab korruptsiooni puudumist). Varasemalt kasutati skaalat 0-10 (10 tähistas korruptsiooni puudumist)
Eesti oli 2012. a korruptsioonitajumise indeksi edetabelis 176 riigi seas 32. kohal (eelmisel aastal olime 183 riigi seas 29. kohal) indeksi arvulise väärtusega 64 punkti (eelmisel aastal 6,4 palli). Riikide arvestuses oleme edetabelis kolme koha võrra langenud. Euroopa Liidu liikmesriikide arvestuses on Eesti võrreldes eelmise aastaga langenud 12. kohalt 14. kohale Hispaania ja Portugali vahele.
Kõige madalama hinnangu sai Eesti sarnaselt eelmisele aastale poliitilisi riske puudutavates valdkondades nagu poliitiliselt ustavate isikute nimetamine riigiettevõtete nõukogudesse, erakondade varjatud rahastamine ning avalike ja ärihuvide segunemine poliitikas. Võrdlemisi kriitilise hinnangu sai Eesti ka Economist Intelligence Unit`ilt, kes hindab peamiselt avalike ressursside jaotamise ja kasutamisega seonduvaid rikkumisi ning riske. Kõige kõrgema hinnangu saime avalikus halduses ja ametkondlikul tasandil toimuvale ehk kas ametiisikuid karistatakse korruptiivsete tegude eest ning millisel määral on tähelepanu pööratud korruptsiooni ennetavatele meetmetele avalikus teenistuses.
Kuigi indeksi väärtuseid pole võrreldes varasemate ja selle aastaga uuenenud metoodika tõttu võimalik üks-ühele võrrelda, võib Eesti koha langemist edetabelis tõlgendada siiski teatava tagasiminekuna valitsuse eesmärgi saavutamisel.
Eesti saavutas oma senise parima tulemuse TPI indeksis 2006. aastal, mil Eesti oli 6,7 punktiga edetabelis 24. kohal.
Vaata lisaks:
- Transparency International korruptsioonitajumise indeks 2012 (5.12.2012)
- Transparency International korruptsioonitajumise indeks 2011 (1.12.2011)
Valitsuse eesmärgiks on 2015. aastaks kõigis menetlusliikides kohtute menetlusaegu lühendada (väärteoasjades 70 päevani, tsiviil- ja haldusasjades 100 päevani, üldmenetluses kriminaalasjades 250 päevani).
Joonise suurendamiseks kliki pildil Joonise suurendamiseks kliki pildil
Joonise suurendamiseks kliki pildil Joonise suurendamiseks kliki pildil
2012. aastal pikenesid kohtute keskmised arvestuslikud menetlusajad haldusasjade ning üldmenetluses kriminaalasjade puhul vastavalt 20 (185 päevani) ning 21 päeva (406 päevani) võrra. Kohtute menetlusajad lühenesid aga väärteoasjade ning tsiviilasjade puhul vastavalt 58 (vähenemine 30 päeva võrra) ning 197 päevani (vähenemine 9 päeva võrra). Kohtute menetlusaja lühenemise eesmärk on hetkel täidetud üksnes väärteoasjade puhul, kus 2015. aastaks seatud eesmärk 70 päeva sai 2012. aastal täidetud. Teiste menetlusliikide puhul tuleb jätkata jõupingutusi 2015. a seatud eesmärkide saavutamiseks. Kõikide menetlusliikide keskmisi pikkusi arvestades 2011. ja 2012. aastal sisulisi muutusi ei olnud (menetluste pikkused vastavalt 211 ja 211,5 päeva).
Näitaja hõlmab kohtute (Harju, Viru, Tartu ja Pärnu Maakohus) keskmist menetlusaega tsiviil-, haldus-, väärteo- ja üldmenetluses kriminaalasjades (lahendatud asjadele kulunud aritmeetiline aeg päevades, so aeg, mis keskmiselt on kulunud asja kohtusse saabumisest lõpplahendi tegemiseni). Menetluses olevate asjade arvestuslik keskmine näitab kohtute efektiivsust menetluses olevate asjade lahendamisel.
Valitsus.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
