Valitsuse pressiteated

Peaminister Ansip: kaks protsenti riigikaitsele on hädavajadus

Fri, 17 May 2013 16:59:00 +0300

Täna oma üheksandat Kevadtormi külastanud peaminister Andrus Ansipi sõnul on riigikaitsele eraldatav kaks protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust hädavajadus.

Peaminister Ansipi sõnul on kaks protsenti olnud lubadus meie liitlastele, ent riigikaitse kindel ja stabiilne rahastamine on palju olulisem meile endale. “Riigikaitsega tuleb tegeleda kogu aeg – iga päev,” ütles Ansip.

Peaministri sõnul on suurõppus Kevadtorm hea näide meie riigikaitse arengust. “Kevadtorm on muutunud arvestatavaks õppuseks meie partnerite seas, ent järjest olulisem on ta ka meile endile. Õppus on väga vajalik, et kokku harjutada kogu meie kaitseväge: nii reservväelasi, ajateenijaid, elukutselisi, kui kaitseliitlasi. Tähtis on, et täna osalevad õppusel kõik väeliigid ja meie head partnerid,” rõhutas Andrus Ansip.

Kevadtormi üldjuht, maaväe ülem kolonel Artur Tiganik ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras andsid Jägala linnakus paiknevas õppuse juhtstaabis peaministrile ülevaate õppuse senisest käigust. Peaminister Ansip külastas ka kaitseväe keskpolügoonil koostegevusharjutust tegevat 1. Jalaväebrigaadi staapi.

9.-25. maini vältav Kevadtorm viiakse läbi peamiselt kaitseväe keskpolügooni aladel Kuusalu vallas ja Kadrina valla loodeosas. 21.-23. mail liiguvad üksused keskpolügoonilt läbi Tapa, Albu ja Aegviidu valla Anija valda. Õppus hõlmab ka Jõelähtme ja Raasiku valda ning Loksa ja Tallinna linna.

Õppusel osalevad esmakordselt merevägi ning liitlaste üksused Ühendkuningriigist, Belgiast ja Lätist, Leedust ja Poolast.

Kevadtorm lõpeb 25. mail lõpurivistusega Kuusalu staadionil.

Tänavu üheteistkümnendat korda toimuvat Kevadtormi korraldatakse igal aastal erinevas Eesti piirkonnas.

Pilte Kevadtormist vaata siit - http://pildid.mil.ee/KEVADTORM-2013

Peaminister Ansip: Eesti toetab Euroopa Liidu ühtse digitaalse turu tekkimist

Wed, 08 May 2013 20:36:00 +0300

Stenbocki maja, 8. mai 2013 - Peaminister Andrus Ansip kohtus täna õhtul Stenbocki majas Schleswig-Holsteini liidumaa peaministri Torsten Albigiga. Kohtumisel kinnitati häid koostöösuhteid ja tõdeti, et aastakümneid tagasi sõlmitud kontaktid on tänaseks muutunud iseenesestmõistetavaks, loomulikuks ja erinevates valdkondades vastastikku kasulikuks.

Eesti ja Schleswig-Holsteini vahel on pikaajalised ja tihedad koostöösuhted keskkonna, majanduse ja põllumajanduse valdkonnas. Võitlemaks organiseeritud- ja narkokuritegevuse vastu toimub tihe koostöö ja kogemuste vahetamine politseiorganisatsioonide vahel. Samuti ollakse aktiivsed kultuurialaste kontaktide hoidmisel ning häid sõprussuhteid on loodud paarikümne Eesti ja Schleswig-Holsteini linna vahel.

Schleswig-Holsteini liidumaa peaminister Torsten Albig tundis huvi Eesti e-teenuste vastu ja näitas üles huvi teha koostööd digitaalsete lahenduste loomisel.

Peaminister Ansip kinnitas, et Eesti jagab meeleldi oma teadmisi, samas rõhutas, et digitaalsete lahenduste muutmine piirideüleseks muudaks asjaajamise regioonis oluliselt efektiivsemaks. „Eesti kui e-riigi lipulaev on huvitatud lihtsast asjaajamisest terves Euroopas ning me toetame igati Euroopa Liidu ühtse digitaalse turu tekkimist,“ ütles Ansip kohtumisel.

Kohtumisel räägiti ka Euroopa Liidu majandusest ja euroliidust. Peaministrid tõdesid, et Eesti ja Saksamaa jagavad paljudes majandusküsimustes sarnaseid väärtuseid ja seisukohti. Ansip ütles, et tõelise majanduskasvu aluseks on struktuursed reformid, konservatiivne majanduspoliitika ja tagasihoidlik riigivõlg.

Fotosid kohtumisest vaata siit http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2536-1

Peaminister Ansip: Eesti oleks Tadžikistanile hea ekspordiaken Euroopasse

Tue, 07 May 2013 10:56:00 +0300

Dušanbe, 7.mai 2013 - Eesti ja Tadžikistani majandusfoorumil ütles peaminister Andrus Ansip, et Eesti võiks olla Tadžikistanile hea ekspordiaken Euroopasse ning kaupade jaotuskeskus maailmaturgudele. Peaminister kutsus Tadžikistani tegema Eestis investeeringuid logistikasse.

"Lisaks poliitiliste suhete arendamisele on meil huvi tihendada ka majandussuhteid," ütles Ansip, kelle sõnul pakub Eesti sobivaid võimalusi investeeringuteks logistika alal. Näiteks võiks Tadžikistan paigutada Eestisse Tadžikistani äri teenindava logistikakeskuse või ehitada mõnda sadamasse oma terminali. "Liberaalne ettevõtluskeskkond, poliitiliselt stabiilne Euroopa Liidu liikmesriik ja investeeringuteks sobiliku infrastruktuuri olemasolu peaksid tagama head tingimused investeeringuteks," ütles Ansip.

Tadžikistani peamisteks ekspordiartikliteks on puuvill ja alumiinium, mis üheskoos moodustavad veidi üle poole Tadžikistani koguekspordist. Lisaks kasvab kuivatatud puuvilja eksport. Praegu on Tadžikistan Eestile 105. kaubanduspartner, kaubavahetuse üldkäive oli vaid 683 tuhat eurot, millest 100% läks ekspordi arvele. 2011. aastal oli käive veelgi tagasihoidlikum - 219 tuhat eurot, millega Tadžikistan oli Eestile 123-s kaubanduspartner.

Tadžikistani sisenõudluse pidevat kasvu arvestades on majandussuhete arendamiseks potentsiaali mitmes valdkonnas. Eesti ja Tadžikistani võimalikud koostöövaldkonnad võiksid lisaks transpordile olla ka turism, IT ning elektroonilised jälgimisseadmed.

Tadžikistanil on ulatuslik maismaapiir ning oluliste objektide jälgimisel tõstaks elektrooniline jälgimissüsteem kontrollitavuse ulatust ning annaks arvestatava majandusliku efekti. Eesti ettevõttel Defendec’il on selleks ainulaadsed tehnilised lahendused, mida Tadžikistani piirivalve juba ka tasapisi kasutab. Kindlasti annaks koostööd kohaliku piirivalvega süvendada, selleks tutvustas peaminister nii ärifoorumil kui ka eilsetel kohtumistel riigijuhtidega Defendeci eeliseid. Lisaks on peaministril koos Defendeci esindajaga kavas kõrgetasemeline kohtumine Tadžikistani piirivalveameti juhtidega.

Tagasihoidlike majandussuhete elavdamiseks on peaministriga kaasas 15-liikmeline äridelegatsioon, kes osales ka ühisel ärifoorumil. Peaminister tutvustas ärifoorumil teda saatva äridelegatsiooni liikmeid ning nende ettevõtteid. Äridelegatsiooni kuuluvad: Neinar Seli (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige), Ain Kaljurand (Tallinna Sadam ASi juhatuse esimees), Katrin Reinaste-Parve (Repo Vabrikud ASi müügidirektor), Sulev Laanpere (Savi ASi juhatuse liige), Karl Kivi (FEMW OÜ juhatuse esimees), Ahto Altjõe (EVR Cargo ASi juhatuse esimees), Andrei Birov (Sillamäe Sadam, Silmet Grupi turundusjuht), Kuno Väin (CF&S Estonia ASi juhatuse liige), Tõnu Sepp (ACE Logistics Groupi nõukogu liige), Karli Lambot (ACE Logistics Groupi nõukogu esimees), Bogdan Gogulan (Defendec ASi arendusdirektor), Sergei Balõbin (E.R.S. ASi peadirektor), Erik Sepping (Insight OÜ juhatuse esimees), Jaan Heinsoo (EASi Rahvusvahelistumise divisjoni välisinvesteeringute nõunik) ja Kristy Tättar (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja projektijuht).

Tadžikistani poolt osales foorumil 50 ettevõtte esindajad, teiste hulgas suured tootmisettevõtted, mööblitehased, logistika- ja transpordifirmad, kommunikatsiooniettevõtted jt.

Äridelegatsioonil olid visiidil kohtumised Tadžikistani majandusministeeriumis, transpordiministeeriumis, logistika assotsiatsioonis ning ehituse ja arhitektuuri agentuuris.

Konservatiivse eelarvepoliitikaga Tadžikistani majandus on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud - eelmisel ja üleeelmisel aastal kasvas nende majandus 7,5%. Tadžikistan sai ametlikult WTO liikmeks selle aasta märtsis, mis loob hea aluse pikaajaliste majandussuhete arendamiseks nii Eesti kui ka Euroopa Liidu ja Tadžikistani vahel.

Peaminister on kahepäevasel ametlikul visiidil Tadžikistanis. Lisaks ärifoorumile külastab Ansip täna Narkokontrolli Agentuuri ning selle koertekeskust. Eile kohtus ta nii riigi presidendi, peaministri kui ka parlamendi esimehega. Kohtumistel räägiti arengutest Kesk-Aasia regioonis ning Eesti ja Tadžikistani vahelise koostöö arendamisest e-teenuste, turismi, transpordi ja julgeolekuvaldkonnas. Peaminister jõuab tagasi koju kolmapäeval.

Pilte visiidist vaata siit - http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2534-1

Peaminister Ansip: Tadžikistan on julgeolekuvaldkonnas meile oluline partner

Mon, 06 May 2013 16:15:00 +0300

Dušanbe, 6. mai 2013 - Peaminister Andrus Ansip on kahepäevasel ametlikul visiidil Tadžikistanis, kus ta täna kohtus nii riigi presidendi, peaministri kui ka parlamendi esimehega. Kohtumistel räägiti arengutest Kest-Aasia regioonis ning Eesti ja Tadžikistani vahelise koostöö arendamisest e-teenuste, turismi, transpordi ja julgeolekuvaldkonnas.

Kohtumistel kinnitas peaminister, et Kesk-Aasia regiooni stabiilne areng on Euroopa Liidule oluline. Kolme viimase aasta jooksul on Euroopa Liit Tadžikistani toetatud 62 miljoni euroga, millega on arendatud sotsiaalkaitse, tervishoiu ja erasektori arengut.

Kohtumisel Tadžikistani peaministri Akil Akiloviga ütles Ansip, et Afganistani naabrina on Tadžikistan nii NATOle kui ka Euroopa Liidule oluline julgeolekualane partner. Ansipi sõnul on Tadžikistani transiidileping NATOga ja riigi logistiline toetus ISAFile suure väärtusega. Tadžikistani roll kasvab veelgi kui NATO väed tuleval aastal Afganistanist lahkuvad.

Peaminister Ansip tänas oma kolleegi selle eest, et Tadžikistan püüab anda oma panust regiooni arengu toetamiseks ja majanduse edendamiseks.

Akilovi hinnangul tähendab Afganistani stabiilsus kogu regiooni stabiilsust. Ansipi sõnul on eriti pärast vägede lahkumist Afganistanist oluline kogu Kesk-Aasia regiooni koostöö piiriülese kuritegevuse tõkestamisel, narkokaubanduse vastu võitlemisel ja piiripolitsei tugevdamisel. "Julgeoleku olukorra paranemisele aitab kindlasti kaasa ka regiooni majandusliku koostöö suurenemine," ütles Ansip.

Märtsis sõlmisid Türkmenistani, Tadžikistani ja Afganistani presidendid kokkuleppe rajada raudteeühendus Türkmenistanist läbi Afganistani Tadžikistani. Uus ühendus saab olema 400 kilomeetrit pikk ja ehitus peaks algama juba suvel. Selle projekti abil loodetakse arendada nii regiooni riikide koostööd kui ka majandussuhteid.

Nii peaministri kui ka Tadžkistani presidendi Emomali Rahmoniga kohtudes tutvustas peaminister Eesti e-riigi lahendusi. "Ma usun, et e-riigi ülesehitamine Tadžikistanis aitaks kaasa ühiskonna kiiremale arengule," ütles Ansip, kelle sõnul on Eesti valmis koostööks nii nõustamise kui tehniliste lahenduste väljatöötamise osas, kui selline vajadus peaks tekkima. 2010. aastal käisid Eestis 13 Tadžikistani e-riigi eksperti ja said põhjaliku e-riigi koolituse.

Hetkel kasutab Tadžikistanis internetti vaid 13 protsenti elanikkonnast, kuid riik püüab interneti levikut laiendada. Peaminister Akilov ütles kohtumisel, et Tadžikistan on huvitatud koostööst internetilahenduste välja töötamisel.

"Palestiina ja Aserbaidžaan juba kasutavad Eesti x-tee platvormi oma andmevahetuse korraldamiseks," ütles Ansip, kelle sõnul on viimasel ajal käivitunud koostöö ka Euroopa ja mitmete Aafrika riikidega.

Eesti ja Tadžikistani majandussuhete arendamisest rääkides ütles Ansip kohtumistel, et selleks on hädavajalik sõlmida kõige tähtsamad seda valdkonda puudutavad lepingud – investeeringute kaitse leping ja topeltmaksustamise vältimise leping. "Ma loodan, et mõlemad lepingud saavad võimalikult peatselt alla kirjutatud - investeeringute kaitse lepe veel sel aastal, topeltmaksustamise vältimise üle tuleb võimalikult kiiresti alustada läbirääkimisi," ütles valitsusjuht.

Peaminister Andrus Ansip on esimesel ametlikul visiidil Tadžikistanis. Homme toimub Dušanbes Eesti-Tadžikistani ärifoorum, kus osalevad mõlema riigi peaministrid ning ettevõtjad. Foorumil tutvustatakse riikide ettevõtluskeskkonda ning võimalusi investeeringuteks.

Pilte visiidist vaata siit - http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2534-1

Valitsus võttis teadmiseks Estonian Airi restruktureerimisplaani

Thu, 02 May 2013 11:45:00 +0300

Valitsus võttis kabinetiistungil teadmiseks Estonian Airi nõukogu poolt heaks kiidetud restruktureerimisplaani. Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitab riigiabiloa taotlusena Euroopa Komisjonile.

Kuni 2012. aasta detsembrist alates antud ja seejärel laiendatud päästmisabilaenuni, mis tuleb restruktureerimise käigus omanikule tagasi maksta, on ettevõte kapitali saanud turutingimustel.

Komisjonile esitatav plaan kahandab ettevõtte piirini, kus ta on piisavalt tugev, et teenindada Eesti inimestele hädavajalikke sihtkohti, kuid firma on finantsiliselt iseseisev.

Restruktureerimisplaan näeb ette Estonian Airi rekapitaliseerimist mahus 40,7 miljonit eurot, mida on vähem, kui esialgselt hinnati.