14. august

  • 12.00-16.30
  • Paide

Arvamusfestival

"Eesti 2035" teemaalal oli sedakorda riigikantselei ja rahandusministeeriumi haldusala vedada kokku viis arutelu. Kõik teemad pöörasid pilgud tulevikku ning koondasid mõtteid olulistel, Eesti inimesi ja ühiskonna arengut mõjutavatel teemadel nagu näiteks meie inimeste tervis, regionaalsed lõhed, noorte nägemus Eestist või tööturu areng.

Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega ka tervishoius. Uudsed raviviisid on kallid ning inimeste ootused heaolule ja tervishoiusüsteemile suurenevad, mistõttu on tähtis roll nii koostööl ja inimeste terviseteadlikkusel kui ka andmete kasutamisel. Annika Uudelepa juhitud arutelu keskendus sellele, kuidas saab tehnoloogia ja andmete kasutamine parandada Eesti inimeste tervist ning kui palju on inimesed üldse valmis oma terviseandmeid jagama. Arvamuste ja andmetega lõid arutelus kaasa valdkonnas töötavad eksperdid ja teadlased.

Eksperimenteerimine avalikus sektoris on vastuoluline teema. Eksperimenteerimine võiks olla hea viis üha komplekssemate poliitikaprobleemide tõendupõhiseks lahendamiseks ja innovatsiooniks avalike teenuste pakkumisel. Samal ajal tõstatuvad ka küsimused eetikast, põhiseaduspärasusest ja skaleeritavusest. Seega keskendus arutelu küsimustele, kuidas katsetada midagi raputavalt uuenduslikku ja tekitada ruum ideede kiireks testimiseks ilma olemasolevate normidega vastuollu minemata. Arutelu algatas avaliku sektori innovatsioonitiim ning seda juhtisid Merilin Truuväärt ja Daniel Kotsjuba.

Aruteluring keskendus noortele - milliseid mõtteid mõtlevad Eesti noored oma tulevikust ning enda suhtest Eesti ja laiema maailmaga? Millel põhinevad noorte hoiakud Eesti riigile mõeldes? Kuidas sobivad kokku globaalse maailma külgetõmme ning oma juurte väärtustamine ja hoidmine? Mida Eesti noorte jaoks tähendab? Oma mõtteid ja arvamusi jagasid strateegilise kommunikatsiooni eksperdi Kersti Luha modereerimisel väga erineva kogemuse ja taustaga noored vanuses 14-26 eluaastat.

Regionaalsed lõhed on meie väikses Eestis väga suured – seda muu hulgas nii sissetulekute, tööhõive, vaesuses elavate inimeste osakaalu kui ka ettevõtlusaktiivsuse lõikes. Teema harutamine keskendus küsimusele, kuidas saavutada olukord, et Ida-Virumaa ei kaotaks igal aastal ca 5000 inimest, kes ei leia seal tööd ega rakendust. Mida ja kui palju annab ära teha EL toetustega ning kui palju saame juba täna ise majanduse ümberkorraldamiseks ära teha. Vestlust vedas Jana Budkovskaja, kes on Prototroni tegevjuht ning Narva Loomeinkubaatori OBJEKT kaasasutaja. 

Vanus on nagu kvantfüüsika suurus: see tekib siis, kui teda vaadeldakse või mõõdetakse. Tööandjad, poliitikud ja teadlased on jõudnud samale järeldusele selle kohta, kuidas reageerida ühiskonna vananemisele (prognooside kohaselt on 2035. aastal iga neljas Eesti elanik vanem kui 65aastane) - tuleb kasutada vanemas eas inimeste potentsiaali. Arutelu kutsus Tiina Tambaumi eestvedamisel üles arutama ja analüüsima, kuidas kasutada inimeste võimeid ja kogemusi n-ö terve elukaare ulatuses, mitte ainult noores eas.