KKK

KKK - korduma kippuvad küsimused

Millised valitsusasutused võtavad kasutusele ühise visuaalse identiteedi?

Valitsusasutuste ühine visuaalne identiteet on järgimiseks üldjuhul kõigile valitsusasutustele - see tähendab ministeeriumidele, ametitele, inspekstioonidele, maavalitsustele, vangalatele, riigikantseleile, prokuratuurile, rahvusarhiivile, kaitseväele ja häirekeskusele.
 
Kui minister peab põhjendatuks asutuse senise sümboli kasutamise jätkamist, siis rakendab see asutus valitsusasutuste visuaalse identiteedi stiilijuhist vaid riigivapi kasutamise reeglistiku osas.

Maavalitsusted rakendavad stiilijuhist, kui kasutatakse riigivappi.

Millistel infokandjatel võetakse kasutusele ühine visuaalne identiteet?

Ühine visuaalne identiteet võetakse kasutusele valitsusasutuste kõigil infokandjatel - see tähendab valitsusasutuse poolt väljaantavatel dokumentidel, siltidel, veebis, protokollilise suhtluse kandjatel, kontoritarvetel, trükistel ja meenetel.

Olulistel infokandjatel on kujundus kindlaks määratud ning nende loomise hõlbustamiseks on olemas kujundusmallid. Kujundusmallide kujundust ei tohi muuta ning nende kasutamine on kohustuslik kõikidele valitsusasutustele.

Muude infokandjate kujundamisel lähtutakse valitsusasutuste visuaalse identiteedi kujundusstiilist. Nende infokandjate kohta on loodud kujundusnäidised.

Mis ajaks peab ühise visuaalse identiteedi kasutusele võtma?

Ühisele visuaalsele identiteedile ülemineku tähtaeg on 1. jaanuar 2015. aastal. Olemasolevad infokandjad võib ära kasutada ka peale 1. jaanuarit 2015. Erandlikult on pikem üleminekuaeg ka majasiltide vahetamiseks ning veebilehtede (va ministeeriumide veebilehtede) ja e-teenuste iseteeninduskeskkondade ümberkujundamiseks.
 
Kui minister peab põhjendatuks mõne valitsusasutuse senise sümboli kasutamise jätkamist, siis rakendab see asutus stiilijuhist vaid riigivapiga oluliste kommunikatsioonikanalite ja infokandjate osas. Sümboli kasutamise eeltingimus on, et see on vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele kehtestatud asutuse põhimääruses, kaitseväel vastavalt kaitseväe korralduse seadusele ministri määrusega. 
 
Valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi sätestamiseks põhimääruses puudub vajadus, kuna see põhineb seadusega kehtestatud riigivapil ning sellest tuletatud logodel. Seepärast puudub ühist visuaalset identiteeti rakendaval asutusel oma sümbol eelnimetatud seaduste tähenduses. Asutustel, kes loobuvad seniste sümbolite kasutamisest, palun muuta oma põhimäärust vastavalt 1. juuliks 2014. aastal.

Miks ei ole kakskeelset logo?

Kahe- või enamakeelseid logosid ei kasutata. Logos kasutatav keel valitakse vastavalt sihtgrupile. Valitsusasutused andisid sisendi logode keelevaliku kohta disainihankesse.

Keskselt on vallmis tehtud kõigi valitsuasutuste nii eesti- kui ingliskeelsed logod. Vastavalt asutuste erisoovidele on loodud ka mitmetes muudes keeltes logod: näiteks on kõigi välisesinduste logod ka esinduse asukohamaa riigikeeles.

Kuidas paigutada logod ühiskampaani trükisele?

Riigiasutuste ühisturundamise projektides lähtutakse valitsusasutuste visuaalse identiteedi üldisest kujundusstiilist.

Üldjuhul ei dubleerita logo infokandjal. Erinevate asutuste logo kooskasutamine ei ole dubleerimine.

Logode asukoht on infokandja vasakul üleval servas, heledas päiskastis. Logod paigutatakse üksteise kõrvale ritta. Värvilise riigivapiga logoga koos kasutatakse alati värvilist kolme lõviga logo. Ühevärvilise riigivapiga koos ei tohi kasutada ühevärvilist kolme lõviga logo. Kolme lõviga logoga kooskasutamiseks peab riigivapp olema alati värviline.

Kas peab kasutama Roboto kirjatüüpi?

Soovituslikult kasutatakse infokandjatel läbivalt Roboto kirjatüüpi. Dokumentidel võib kasutada muud, Roboto kirjatüübiga sobivat kirjatüüpi, näiteks Times New Roman, Arial vms.

Veebilehe, meediasuhtluse infokandjate ja trükiste pealkirjades kasutatakse Roboto Condensed kirjatüüpi.

 Protokollilise suhtluse infokandjatel kasutatakse soovituslikult Roboto Slab kirjatüüpi.

Lisainfo

Millistel infokandjatel tuleb kasutada riigivappi ja kus kolme lõviga logo?

Olulistes kommunikatsioonikanalites ja infokandjatel nagu dokumendid, sildid, veebileht ning ka asutuse juhi protokollilises suhtluses tuleb kasutada riigivapiga logo. Vabamas suhtluses, näiteks kommunikatsioonikampaaniates, meenetel, aga ka sotsiaalmeedias võib kasutada nii riigivapiga kui kolme lõviga logo, kuid eelistad on kolme lõviga logo.

Kõikide infokandjate kujundusreeglite juures on selgitatud, millise sümboliga logo peab või võib kasutada. 

Sümbolite kasutamise jaotus lähtuv valitsuskabineti 15. novembri 2012. a otsusest ning täpse jaotuse leppis kokku disaini, kommunikatsiooni, heraldika, õiguse, diplomaatilise protokolli ja dokumendihalduse valdkonna asjatundjatest koosnev töörühm. 

Millise kujundusega visiitkaarti peab kasutama minister?

Minister peab kasutama protokollilise suhtluse kandjaid, sh tsentraalse kujundusega visiitkaarti.
 
Valitsuskabinet otsustas, et olulistel infokandjatel tuleb kasutada riigivappi. Disaini, kommunikatsiooni, heraldika, õiguse, diplomaatilise protokolli ja dokumendihalduse valdkonna asjatundjatest koosnev töörühm pidas juhtide protokollilist suhtlust oluliseks. Lepiti kokku, et juhtide visiitkaartide ja teiste protokolliliste kandjate kujundus lähtub senistest riigiesindusliku protokollilise suhtluse tavadest.

Mis saab ühisele visuaalsele identiteedile üleminekul asutuse teenetemärkidest?

Valitsusasutuste teenetemärgid jäävad muutumatult alles. Teenetemärgid kehtestatakse asutuste põhimääruses ning neid antakse välja vastavalt kehtivale korrale.

 

Viimati uuendatud: 10. veebruar 2014