Pagulasküsimus


 

Viimaste aastate sõjad ja demograafilised arengud kogu maailmas on tekitanud olulise pagulaskriisi ka Euroopas.

 

Eesti on osa Euroopast ja mõistab tekkinud keerulist olukorda. Meie moraalne kohus on aidata hädasolijaid ja Eesti riik on piisavalt tugev, et seda teha. Eesti osaleb kriisi lahendamisel vabatahtlikult ja proportsionaalselt oma suurusega Euroopa Liidust.

 

Meie eesmärk on, et pagulased kohaneksid meie riigis hästi ja panustaksid meie ühiskonda.

 

Lisaks osaleb Eesti koos Euroopa Liiduga pikaajalise rändekava koostamisel, mille osana näeme kriiside lahendamist nende lähteriikides.

Viimati uuendatud:
 

16. jaanuaril 2017

 

Aktuaalne

 

  • 6. detsember 2016: Novembrikuus läbi viidud arvamusuuringu tulemused näitavad, et 75% uuringus osalenutest arvab, et inimestel on õigus vabalt rännata. 2015. aasta juunis oli arvas sama 63% vastanutest. Hädas olevate inimeste vastu võtmise poolt on 56% vastajatest, eelmisel aastal pooldas hädas olijate vastu võtmist 43%.

 

Põhifaktid

 

  • Pagulased ei tule Eestisse korraga, vaid kahe aasta jooksul väiksemate hulkade kaupa, et olukorda hallata ja saabujaid korralikult integreerida.
  • Eesti töötab selle nimel, et Euroopa Liidus pagulasstaatuse taotlejate taustakontrolli oleks võimalik teha Kreekas ja Itaalias. Väljastpoolt ELi ümberasustavatele pagulastele teeb taustakontrolli ÜRO.
  • Pagulase vastuvõtmisest keeldumise üheks kindlaks aluseks on oht julgeolekule.
  • Soovime pagulaste valikul rohkem kaasa rääkida – eelistatud on pered, üksikemad koos lastega – need, kes kohaneksid paremini.
  • Eestisse tulevad juba rahvusvahelise kaitse saanud inimesed ja lähevad elama oma uude koju, mille sotsiaalministeerium on koostöös kohalike omavalitsustega välja valinud ja ette valmistanud. Majutuskeskustesse neid elama ei panda.
  • Pagulasi ei panda elama ühte kohta. Jälgitakse, et neile oleks tagatud korralikud teenused kohanemiseks, töövõimalused, lastele kooli- ja lasteaiakohad.
  • Pagulased aidatakse nii kiiresti kui võimalik tööle, et nad ei jääks sotsiaalsüsteemile koormaks. Neile õpetatakse eesti keelt ja nad peavad omaks võtma meie ühiselu reeglid.

Mõisted

 

Põgenik

Põgenik on üldtermin kõigi kohta, kes on põgenenud päritoluriigist olenemata põhjustest, sealhulgas majandusmigrandid. Näiteks kui saabub paaditäis põgenikke, võivad need inimesed kuuluda erinevatesse gruppidesse (majandusmigrandid, tagakiusatud jne).

Varjupaigataotleja

Varjupaigataotleja on ainult see põgenik, kes on varjupaigataotluse esitanud ning ta ei ole veel tunnustatud pagulane.

Pagulane

Pagulane on inimene, kelle kaitsevajadus on tuvastatud. See tähendab, et tal on põhjendatud tagakiusukartus rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse alusel ning talle on antud kaitse 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel.

Täiendava kaitse saaja

Täiendava kaitse saanud isik on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle väljasaatmine või kodumaale tagasisaatmine võib talle kaasa tuua tõsise ohu (näiteks surmanuhtlus, piinamine, muu ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ja karistamine, rahvusvaheline või riigisisene relvakonflikt).

Rahvusvahelise kaitse saaja

Rahvusvahelise kaitse saaja on 
välismaalane, kes on tunnistatud pagulaseks või täiendava kaitse saajaks ja kellele on antud teises riigis tähtajaline elamisluba. Rahvusvahelise kaitse saamine ei tähenda automaatselt kodakondsuse saamist.

 

Euroopa Rändekava

 

Euroopa Komisjon tuli 9. septembril 2015 seoses üha suureneva rändekriisiga välja uue kavaga rändesurve leevendamiseks.

Lisaks eelnevalt liikmesriikide vahel kokkulepitud 40 000 juba Euroopa Liidus oleva inimese ümberpaigutamisele, tegi komisjon ettepaneku veel 120 000 inimese jaotamiseks liikmesriikide vahel kohustusliku kvoodi alusel.

Komisjon on teinud pagulaste ümberasustamise programmi osas ühe ning ümberpaigutamise osas kaks ettepanekut:

Ümberasustamine

  • Ümberasustamine (resettlement) puudutab 20 000 inimest väljapool Euroopa Liitu asuvates põgenikelaagrites, kes on ÜRO poolt pagulasteks tunnistatud.
  • Eesti osa on kokku 20 inimest kahe aasta jooksul.
  • Ümberasustamise puhul on ELi liikmesriikidel olemas aastatepikkune praktika. Eestil on võimalik õppida teiste liikmesriikide kogemustest ning osaleda nendega hindamismissioonidel.

Ümberpaigutamine

  • Ümberpaigutamine (relocation) puudutab kokku 160 000 inimest, kes on juba Euroopa Liidus (Itaalias, Kreekas), kuid kelle taotlusi tuleb veel menetleda. Liikmesriigid olid valmis ümber paigutama 54 000 inimest ka Ungarist, kuid Ungari loobus olemast abi saav riik. Seega jäi 54 000 inimese ümberpaigutamine edaspidiseks reservi. 18.03.2016 Euroopa Ülemkogul otsustati, et Türgi abistamiseks kasutatakse seda sama reservi, mis muudetakse ümberasustamiseks. Eesti kohustused sellega ei kasva. Eesti on kahe aasta jooksul valmis vastu võtma kokku kuni 550 inimest.
  • Eesti osa on Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada 329 inimest.
  • Kõiki liikmesriike hõlmava ümberpaigutamise puhul Euroopas senine praktika puudub ning Euroopa Komisjon on seisukohal, et see kujuneb tegevuse käigus. Väga oluline osa on liikmesriikide kahepoolsel koostööl Ungari, Itaalia ja Kreekaga.

Muud Komisjoni ettepanekud:

  • Luua hädaolukordades kasutatav ümberasustamise alaline mehhanism kõigile liikmesriikidele.
  • Koostada Euroopa ühine nimekiri turvalistest päritoluriikidest, mis võimaldaks neist riikidest pärit inimeste varjupaigataotlused kiiremini läbi vaadata ja vajadusel korraldada ka kiirem tagasisaatmine.
  • Tõhustada tagasisaatmispoliitikat. Komisjon on liikmesriikide tagasisaatmispoliitika tõhustamiseks avaldanud tagasisaatmist käsitleva ja praktilisi juhiseid andva ühise käsiraamatu ning ELi tagasisaatmisalase tegevuskava.
  • Koostatud on juhised liikmesriikidele riigihanke-eeskirjade kohta varjupaigataotlejate tugiteenuste pakkumiseks.
  • Pagulaskriisi välismõõtmega tegelemine. Tehakse pingutusi Süüria, Iraagi ja Liibüa konfliktidele diplomaatiliste ja poliitiliste lahenduste leidmiseks. Lisaks on prioriteet on võitlus inimkaubanduse eest vastutava organiseeritud kuritegevusega.
  • Loodi rände algpõhjustega tegelemiseks usaldusfond Aafrika jaoks, milleks eraldas Euroopa Komisjon ELi rahalistest vahenditest 1,8 miljardit eurot.

 

Eesti seisukohad

 

Eesti ei kavatse jääda Vahemereäärse kriisi pealtvaatajaks, vaid soovib kindlasti aidata.

  • Eesti ei vaidlusta põgenike jaotusvalemit.
  • Lõplik otsustusõigus alalise kriisisüsteemi rakendamiseks peab jääma riikidele.
  • Eesliiniriikidele nagu näites Liibanonile, Jordaaniale ja Türgile tuleb suurendada tuge pagulastega toimetulekuks.
  • Euroopa Liit peab senisest oluliselt jõulisemalt tegelema rändelaine algpõhjustega päritoluriikides, suunates sinna humanitaarabi, võideldes inimkaubandusega ja osaledes rahutagamismissioonidel. Piirid tuleb saada kontrolli alla ning luua võimalused Süüria rahuprotsessiks.

 

Eesti tegevuskava

 

  • Tegevuskava eesmärk on tagada Eesti valmisolek pagulaste ümberasustamise ja ümberpaigutamise skeemide käivitamiseks ning tagada nende tõrgeteta toimimine.
  • Selleks kaardistatakse vajalikud tegevused ning lisavahendite vajadus.
  • Tegevuskava ja eelarve koostamisel on arvestatud üle 500 saabuva inimesega kahe aasta jooksul. 
  • Esimeses järjekorras alustatakse ümberpaigutamise programmiga rändesurve all olevate Euroopa Liidu liikmesriikide (Itaalia, Kreeka) abistamiseks.
  • Ümberasustamis- ja paigutamise sihtgrupiks on isikud, kellel on suurem potentsiaal Eesti ühiskonda integreerumiseks. 
  • Isikuid ei paigutata varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, vaid suunatakse saabumise järgselt neile ette valmistatud elukohta kohalikus omavalitsuses.
  • Ühiskonda integreerimiseks kasutatakse siseministeeriumi olemasolevat kohanemisprogrammi ja integratsioonitegevusi koostöös kultuuriministeeriumi ning erinevate partneritega.
  • Samuti korraldatakse rahvusvahelise kaitse saajatele vajalike tugiteenuste, nt eesti keele õppe ja tõlketeenus jne, osutamise korraldamiseks sotsiaalministeeriumi poolt riigihange partneri leidmiseks.
  • Sõjapõgenike vastuvõtmise tegevuskava (783.33 KB, PDF)

 

Eestipoolne vastuvõtuprotseduur


Pagulaste vastuvõtmisel on kaks stsenaariumi:

1. Juba rahvusvahelise kaitse saanud inimene

Kui inimesele on juba rahvusvaheline kaitse antud:

  • Siis Eestisse saabudes suunatakse ta elama kohalikesse omavalitsustesse. 
  • Talle tagatakse tugi eluruumi üürimisel, eesti keele õpe ja hädavajalik tõlketeenus.
  • Tal on õigus saada abi nagu igal Eesti elanikul:
    • riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi, tervishoiuteenuseid.
  • Tal on õigus Eestis töötada, õigus tööturuteenustele ja -toetustele Eesti alalise elanikuga samadel alustel. Töötukassa poolt koostatakse individuaalne tööotsimise plaan.
  • Eestisse Euroopa rändekava raames saabuvad pagulased kuuluvad just sellesse gruppi ja nad asuvad kohe saabudes elama kohalikes omavalitsustes.

 

2. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele

Kui inimene alles taotleb rahvusvahelist kaitset, siis paigutatakse ta menetluse ajaks majutuskeskusesse.

Majutuskeskuse poolt korraldatakse talle:

  • majutamine
  • rahalise toetuse maksmine toimetulekupiiri ulatuses (2016. aastal 130 eurot kuus pere esimesele liikmele ja lastele ning 104 eurot kuus pere teistele täisealistele liikmetele)
  • esmavajalike riiete ja muu vajalikuga varustamine
  • tervisekontroll ja juurdepääs tervishoiuteenustele
  • eesti keele õpe ja hädavajalik tõlketeenus
  • transporditeenus menetlustoimingutele

Kui rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldatakse ja taotleja saab elamisloa, hakkavad talle kehtima 1. punktis kirjeldatud tingimused. 

 

 

 

Pagulased Eestis

 

Statistika

Eestile esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste arv on võrreldes teiste EL liikmesriikidega väike, kuid on aasta-aastalt kasvanud.

  •  Eestilt on aastatel 1997-2015 rahvusvahelist kaitset taotlenud 821 inimest ja kaitse on saanud 172 inimest (neist 88 pagulast ja 84 täiendava kaitse saajat). 
  • 2015. aastal esitati 226 rahvusvahelise kaitse taotlust (2014. aastal esitati 147, 2013. aastal 97, 2012. aastal 77) ja kaitse said 78 inimest.
  • Kõige rohkem rahvusvahelise kaitse taotlusi on läbi aastate esitatud Eestile Ukrainast, Venemaalt, Gruusiast, Süüriast ja Afganistanist.

 

Pagulaste majutamine

Kui inimene on juba rahvusvahelise kaitse saanud ehk pagulaseks tunnistatud, siis ei panda teda elama majutuskeskusesse, vaid ta läheb elama oma uude koju, näiteks koguduste või teiste organisatsioonide poolt pakutavatesse eluruumidesse või üürikorteritesse.

Pagulastele elukohtade leidmisega tegeleb sotsiaalministeerium.

  • Eestisse on ümberpaigutatud ja -asustatud  89 inimest
  • Eestisse ümberpaigutatud ja -asustatud pagulased on läinud elama Harjumaale, Järvamaale, Tartumaale, Lääne-Virumaale, Läänemaale, Viljandimaale, Pärnumaale, Põlvamaale.

 

Alles vajupaika taotlevate inimeste majutamiseks on Eestis praegu Lääne-Virumaal, Vao külas asuv majutuskeskus.

  • Vao majutuskeskuses elab praegu 51 inimest
    • 32 neist on varjupaigataotlejad ja 19 juba elamisloa saanud pagulased
  • Lapsi on keskuses 12 ja naisi 11, peresid elab varjupaigakeskuses 9
  • Käesoleval ajal on keskuses 16-st riigist pärinevaid inimesi. Kõige rohkem on elanikke Ukrainast, Palestiinast, Sudaanist ja Albaaniast.

 

  • Vägeva majutuskeskuses elab praegu 22 inimest
    • 11 neist on varjupaigataotlejad ja 5 juba elamisloa saanud pagulased ning 6 inimest, kellele ei antud elamisluba ning kes peavad kodumaalne naasma
  • Lapsi on keskuses 11, peresid elab varjupaigakeskuses 5
  • Käesoleval ajal on keskuses 3-st riigist pärinevaid inimesi. Kõige rohkem on elanikke Armeeniast, Afganistaanis ja Iraanist.

 

Andmed on seisuga 16. jaanuar 2017

 

Sotsiaalsüsteem ja toetused
 

Toetused ja eluase

  • Ümberasutatud isiku puhul kaetakse üürisuhte alustamise kulud. Eluruumi üüri ja kommunaalkulud kaetakse vajaduspõhiselt (sõltuvalt inimese sissetulekust) eelkõige toimetulekutoetuse kaudu.
  • Pagulastele on tagatud tasuta eesti keele õpe. Alates 2016. aasta 1. maist on eesti keele õppimine pagulastele kohustuslik.
  • Eeldus on, et seeläbi suudab pagulane kiiresti kohaneda, omandab tööks vajaliku keele ja on võimeline kas ise või Töötukassa abiga tööd leidma.
  • Toimetulekutoetust on rahvusvahelise kaitse saajatel õigus taotleda samadel alustel nagu teistel Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavatel isikutel.
  • Käesoleval aastal on toimetulekupiiri suurus 130 eurot kuus üksi elavale isikule ja perekonna esimesele liikmele, samuti perekonna kõigile alaealistele liikmetele. Iga järgmise täisealise perekonnaliikme toimetulekupiir on sel aastal 104 eurot kuus. 
  • Kui Eestisse saabub rahvusvahelise kaitse saanud inimene, st inimene, kelle suhtes on juba tehtud otsus, ei paigutata teda Vaosse, vaid talle üüritakse korter.
  • Eesmärk on, et pagulased lähevad elama Eesti erinevatesse kohtadesse. 

  • Eluase üüritakse pagulasele ja tema perekonnale koostööpartnerite abil või korteriturult, arvestades seal kehtivaid hindu.
  • Pagulasel on õigus saada riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi ja muud abi samadel alustel ja samas suuruses nagu Eesti alalisel elanikul.


Töö

  • Pagulane võib Eestis töötada samadel alustel kui Eesti alaline elanik.
  • Varjupaigataotleja ei tohi kuue kuu jooksul alates varjupaigamenetluse või elamisloa taotluse esitamisest Eestis töötada ega ettevõtlusega tegeleda. Kui selle aja jooksul ei ole temast sõltumatul põhjusel tema taotluse kohta otsust jõustunud, tekib tal selleks õigus.
  • Töö leidmisel aitab pagulasi töötukassa, mis muuhulgas vahendab tööpakkumisi, aitab leida ajutise töö või pakub tööpraktika võimalusi.

Tervis

  • Kolmandatest riikidest pärit põgenike ümberasustamise puhul tehakse põgenike tervisekontroll põgenikelaagris enne, kui inimene oma uude koduriiki liikuma hakkab. Tervis võib olla argumendiks, miks inimest vastu ei võeta. 

  • Kui varjupaigataotleja saabub iseseisvalt Eestisse, suunatakse ta esmalt kinnipidamiskeskusesse, kus tervisekontrolli viib läbi kinnipidamiskeskuse lepinguline tervishoiuteenuse osutaja. Ehk teisisõnu kohapeal on perearst. Kui varjupaigataotleja suunatakse majutuskeskusesse Vaos, siis reeglina nädala jooksul, kaebuste korral kiiremini, toimub perearsti visiit. Vao majutuskeskust teenindab Väike-Maarja kohalik perearst.
  • Pagulastele laieneb ravikindlustus samadel alustel nagu Eesti alalistele elanikele. Kui pagulane ei tööta, ei õpi ega ole töötukassas töötuna arvel, talle ravikindlustus ei laiene.

 

Täpsema info leiate sotsiaaministeeriumi kodulehelt

 

Lähteriikide taustainfo / paguluse põhjused

 

 

Süüria

  • Süüria on kultuurriik juba Egiptuse või Babüloni esimese õitsengu ajast 10 saj. eKr.
  • Lähiajaloost on olulisem see, et Süüria on shiitliku valitsusega riik, samal ajal kui sellel territooriumil elab nii sunni moslemeid, kristlasi ja kurde.
  • Shiitlik taust seob praegust Damaskuse valitsust shiitliku Iraaniga, mis teeb kõik selle nimel, et Lähis-Ida tähtsaim shiitlik tugipunkt ei kaoks.
  • Teisalt on Süüria juba Nõukogude Liidu ajast Venemaa partner. Venemaal on Süürias ka oluline mereväebaas. 2011 alanud kodusõda on tänaseks tekitanud juba umbes 2 miljonit põgenikku, keda ka ÜRO põgenikeabi organisatsioon on põgenikena kvalifitseerinud.
  • Süüria kodusõja saatus on tänaseks seotud ka ISIL-i saatusega, mille puhul kiiret lahendust ei paista tulevat. Seega kriis Süürias kestab veel määramata arv aastaid.
  • Oluline on see, et Süüria põgenike puhul on meil tegemist kõige klassikalisemat sorti sõjapõgenikega. Nad on tihti linnainimesed, kes on konkreetselt jätnud maha oma kodud, et lahingute tsoonist eem
  • Loe pikemalt Süüria kohta siit. (178.88 KB, PDF)

 

 

Iraak
 

  • Iraagis intensiivistus sõjategevus uuesti  2014. aasta suvest, mil äärmusrühmituse Daeshi kuulutas välja Islamiriigi kalifaadi ja vallutas Iraagi keskvalitsuselt mitmeid suuri linnu.  
  • Tänaseks on Daeshi poolt 2014. aastal vallutatud Iraagi aladest tagasi võidetud umbkaudu 40 protsenti.
  • Daeshi ridades võitlevate välisvõitlejate arv Iraagis ja Süürias kokku on viimase 1,5 aastaga enam kui kahekordistunud, ulatudes 30 000-ni. Daesh ise väidab, et neil on koguni 40 000 võitlejat. 
  • ÜRO andmetel on Iraagi valitsuse ja äärmuslaste vahelise sõjategevuse tulemusena riigis üle 3,3 miljoni sisepõgeniku üle riigi ning üle 10 miljoni inimese vajavad humanitaarabi.
  • Iraagi keskvalitsust juhib alates 2014. aasta septembrist šiiidist peaminister Haider al-Abadi. Ühtsusvalitsusse on kaasatud kõik kolm suuremat Iraagi kogukonda: šiiidid, sunniidid ja kurdid. 
  • USA juhitav 65-liikmeline Daeshi-vastane koalitsioon tegutseb 5 valdkonnas: otsese sõjategevuse toetamine, Daeshi rahastamise takistamine, tegevus terroristlike välisvõitlejate ohjeldamiseks, strateegiline kommunikatsioon ja toetus kohapealse olukorra stabiliseerimisele.
  • Samuti toetatakse Iraagi keskvalitsuse ja Iraagi Kurdistani vägesid sõjaliste nõustajatega ja koolitajatega ning sõjalise varustusega. 
  • Eesti on samuti panustanud sellesse koalitsiooni. 2014 sügisel anti Iraagi Kurdistani vägedele tagastamatu abina 1 miljon nõukogudeaegset padrunit. 2015 juulis saadeti veel lisana USA vahendusel Iraagi valitsusjõudude toetuseks 12 kuulipildujat, 140 kergekuulipildujat, 110 automaatrelva ning 230 püstolit koos 21 000 padruniga.
  • Eesti on andnud ka humanitaarabi Iraagi suunal: 2014.a 70 000 EURi ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametile UNHCR ning 200 000 EURi ÜRO humanitaarasjade koordineerimisametile OCHA.
  • Loe pikemalt Iraagi kohta siit. (104.7 KB, PDF)

Jeemen

 

  • Jeemenis kestab sõjaline konflikt üheltpoolt šiiitliku Houthi-rühmituse ja nendega liitunud eksdiktaator Saleh pooldajate ning teiseltpoolt sunniitlike valitsusvägede ja neid toetavate Saudi Araabia juhitava koalitsiooni vägede vahel.
  • 26.03.2015 alustas Saudi Araabia koos mitme Araabia riigiga sõjalist operatsiooni Jeemeni presidendi Hadi võimu taastamiseks.
  • ÜRO Julgeolekunõukogu on väljastanud resolutsiooni nr 2216, mis nõuab sõjategevuse lõpetamist, houthide taganemist hõivatud aladelt, seadusliku valitsuse võimu taastamist ja rahvusliku dialoogi taasalustamist.
  • 15.-20.12.2015 toimus Šveitsis läbirääkimisvoor, kus osalesid valitsusvägede, houthide ja ekspresident Saleh toetajate esindajad. Kõneluste algusega kaasnes ka vaherahu väljakuulutamine, mida aga kõneluste ajalgi rikuti. 
  • Vahepeal aga pingestusid uuesti Saudi Araabia ja Iraani suhted ja sõjategevus on jätkunud. 2.01 teatas Saudi Araabia poolt juhitav koalitsioon, et lõpetab 15.12 väljakuulutatud vaherahu. 
  • Konflikti tulemusena on ca 6000 inimest hukkunud, 80% Jeemeni elanikkonnast (21 mln) vajab humanitaarabi, pool elanikkonnast kannatab alatoitumise käes, riigis on 2,5 miljonit sisepõgenikku. Ca 170 000 inimest on riigist põgenenud, peamiselt Djiboutisse, Etioopiasse, Somaaliasse ja Sudaani.
  • Al-Qaida ja Daesh on konflikti tulemusena Jeemeni mitmes piirkonnas suutnud kanda kinnitada.  
  • Loe pikemalt Jeemeni kohta siit. (103.43 KB, PDF)

 

 

Aafrika
 

Üle Vahemere illegaalselt toimunud inimkaubandus on mitmetahuline teema. Kui varasemalt oli surve all kõige rohkem Hispaania, siis pärast Liibüa lagunemist 2011. aastal, on kõige intensiivsemaks muutunud just Liibüa rannikult kanaliseeritav surve Itaaliale. 

Aafrika põgenike taust tuleneb laiemalt kolmest asjaolust.

  • Esiteks on seal toimunud viimase 30-40 aasta jooksul demograafiline plahvatus, mille tulemusena tekkinud piirkondi, kus on massiliselt noori inimesi, kellel ei ole tööd. Tüüpiliselt on Aafrika riikides pool elanikkonda noorem kui 25 aastat. ÜRO Demograafiaraportite järgi prognoositakse, et inimkonna üldine rahvaarv suureneb eelkõige Aafrika kasvu baasil vähemalt kuni käesoleva sajandi lõpuni.
  • Teiseks on meil tegemist läbikukkunud riikide fenomeniga. Need on riigid, mis ei suuda pakkuda oma kodanikele mingit kaitset või garantiisid, näiteks Somaalia, Kesk-Aafrika Vabariik. Teisalt on seal riike, kus ikka veel toimib madala intensiivsusega kodusõda – Kongo DV, Nigeeria, Sudaan ja Mali.
  • Lõpuks on nende paadipõgenike hulgas ka tüüpilisi majanduspõgenikke, kes on läinud suuremat palka ja “inimeseväärsemat elu” otsima rikkamatesse riikidesse.

Eritrea

Aafrikast tulnud põgenike taust on kirju, ent Euroopa Liitu saabunud paadipõgenike hulgas märgiti 2014. aastal kõige rohkem Eritrea taustaga inimesi. 

  • Eritrea on Etioopia ja Sudaani vahele pigistatud suhteliselt väike riik 5,6 miljoni elanikuga, mis on eelnevalt olnud Itaalia koloonia ja hiljem ka Etioopia provints. 1993. aastal riik iseseisvus.
  • Praegu on tegemist ühe kõige suletuma riigiga maailmas, kus on keelatud igasugune erameedia. Inimõiguste organisatsioonid räägivad massilistest inimõiguste rikkumistest. Kuna seal vaba meediat ei ole, siis väga täpselt ka ei teata sealset olukorda.
  • Rohkem on räägitud sellest, et suure maailma eest varjatult toimus Eritreas paar aastat tagasi suur näljahäda.
  • Loe pikemalt Eritrea kohta siit. (172.22 KB, PDF)

Liibüa

2011. aasta sündmuste tulemusena on Liibüa üks “läbikukkunud riikidest”, mis ei suuda kontrollida olukorda oma territooriumil.

Loe pikemalt Liibüa kohta siit. (170.23 KB, PDF)

Kontaktisikud pagulasteemadel

 

Siseministeerium:

Karin Kase
kommunikatsiooninõunik
612 5228, 524 4233
karin.kase[at]siseministeerium[dot]ee

Sotsiaalministeerium:

Karin Volmer
kommunikatsioonijuht
626 9102
karin.volmer[at]sm[dot]ee

Haridus- ja teadusministeerium:

Argo Kerb
kommunikatsioonijuht
735 0324
argo.kerb[at]hm[dot]ee

Riigikantselei:

Helin Vaher
valitsuskommunikatsiooni direktor
5340 8556
helin.vaher[at]riigikantselei[dot]ee

ÜRO pagulasagentuuri (UNHCR) Põhja-Euroopa esindus:


Intervjuud ja meediapäringud:
Zoran Stevanovic
Senior Regional Strategic Communications and Advocacy Officer
Tel: + 46 73 626 1937
stevanoz[at]unhcr[dot]org
Twitter: @zoranmedia

Juriidilised küsimused:
Andrei Arjupin
Assistant Legal Officer
Tel: +46 (0)8 457 4875
arjupin[at]unhcr[dot]org

 

 

Viimati uuendatud: 16. jaanuar 2017