Sa oled siin

Pagulasteema: küsimused-vastused

 

Viimati uuendatud:
4. aprillil 2016

 

Üldine

 

Milline on pagulaste õiguslik staatus Euroopa Liidus ja Eestis?

Õiguslikus mõttes on oluline eristada, kellega on tegemist – kas isik kuulub Genfi pagulasseisundi konventsiooni alla või ei. 

Põgenik on üldtermin kõigi nende kohta, kes on põgenenud päritoluriigist olenemata põhjustest, sealhulgas majandusmigrandid. Näiteks kui saabub paaditäis põgenikke, võivad need inimesed kuuluda erinevatesse gruppidesse (majandusmigrandid, tagakiusatud jne).

Varjupaigataotleja on ainult see põgenik, kes on varjupaigataotluse esitanud. Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel ei ole ta veel tunnustatud pagulane.

Pagulane on inimene, kelle kaitsevajadus on tuvastatud. Tegemist on inimesega, kellele on antud kaitse 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel, see tähendab on tuvastatud, et tal on põhjendatud tagakiusukartus rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse alusel.

Täiendava kaitse saanud isik on inimene, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle väljasaatmine või kodumaale tagasisaatmine võib talle kaasa tuua tõsise ohu (näiteks surmanuhtlus, piinamine, muu ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ja karistamine, rahvusvaheline või riigisisene relvakonflikt).

 

Mis on erinevus terminite "ümberasustamine" ja "ümberpaigutamine" vahel?

Ümberasustamine (resettlement) puudutab inimesi, kes on ÜRO poolt pagulasteks tunnistatud, aga ei ole veel Euroopa Liitu jõudnud.

Ümberpaigutamine (relocation) puudutab inimesi, kes juba on Euroopa Liidus (Itaalias või Kreekas).

 

Milline on statistika erinevates ELi riikides esitatud taotluste ja nende rahuldamise kohta?

Mida kavatseb Eesti valitsus ette võtta, et leevendada immigratsioonisurvet Euroopa Liidu lõunapiiril? 

Eesti peab rändesurve leevendamisel ja Vahemerel tekkinud kriisiolukorra stabiliseerimisel oluliseks eelkõige keskenduda tegevustele kolmandates riikides, pöörates senisest suuremat tähelepanu rändeprobleemide algpõhjustele, turvaliste põgenikelaagrite loomisele lähteriikides, humanitaarabi andmist ning ennetustegevusi elude säästmiseks ebaseaduslikul piiriületusel.

Eesti on oma võimalustest lähtuvalt panustanud seni Frontex´i ühisoperatsioonide tugevdamisse ning finantsiliselt ka arengukoostöösse.

Näiteks 2013. aastal osales Frontexi operatsioonides kokku 71 politsei- ja piirivalveameti ametnikku, 2014. aastal 85. Kokku tehti vastavalt 2260 ja 2985 inimtööpäeva. Samuti panustati kiirpaadi, lennuki, vaatlusbussi  ja muu tehnikaga.


Samuti on Eesti toetanud Süüria pagulaste humanitaarolukorra leevendamist alates 2012. aastast kokku üle 1,6 miljoni euroga, peamiselt ÜRO humanitaarabiagentuuride kaudu. Toetus on läinud pagulaste olukorra leevendamiseks Jordaanias, Liibanonis, Iraagis ja Türgis.


 

Saabumine ja valik

 

Kas Eestil on mingi kaasarääkimise õigus inimeste valimisel?  

Kõigepealt tuleb arvestada, et ümberpaigutamise programmis osalevad need riigid, kus olukord on tõesti ebastabiilne ja mille elanikud tunnevad oma elu ja tervise pärast hirmu, on sunnitud põgenema ega saa praegu koduriiki tagasi pöörduda.  Seega esimene tingimus inimese vastuvõtmiseks on see, et ta tõesti vajab rahvusvahelist kaitset. Kui me oleme kindlad, et ta vajab kaitset, kontrollivad Politsei- ja Piirivalveamet ja Kaitsepolitseiamet tema tausta ja veenduvad, et ta ei oleks ohuks Eesti julgeolekule ja avalikule korrale. Muu hulgas vaadatakse ka perekonna koosseisu ja varasemat töökogemust. Eesti ei võta vastu inimesi, kelle puhul oleme tuvastanud võimaliku ohu meie avalikule korrale ja julgeolekule.  

Ümberasustamine on Eesti ja UNHCR-i vaheline kokkulepe. Kuna tegemist on kokkuleppega, siis saavad riigid seada endale tingimusi, millistele kriteeriumidele vastavaid isikuid Eestisse ümber asustatakse.

Inimestega viiakse läbi intervjuud, tutvustatakse neile Eesti olusid ning selgitatakse välja, kas nad soovivad Eestisse tulla, kusjuures neil on õigus ka siiatulekust keelduda. Vastutavaks asutuseks kriteeriumide ja valiku osas on Politsei- ja Piirivalveamet ning kaasatakse vajalikke teisi asutusi ja spetsialiste.

Kas Euroopa Komisjonil on olemas ülevaade ümberpaigutamisele/ümberasustamisele kuuluvatest isikutest andmebaas? 

Eestil puudub teadmine, et Euroopa Komisjonil selline andmebaas oleks. Ümberasustamise puhul on võtmepartneriks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), kes aitab ka pagulaslaagrites liikmesriikidel esmase selektsiooni teha.


Ümberasustamise puhul on prioriteetsed piirkonnad Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida. Ümberpaigutamise (Kreeka ja Itaalia) puhul Eritrea ja Süüria kodanikud. 

Kes teeb otsuse inimese rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta? 

Kõigepealt kontrollivad ümberpaigutatavate inimeste kaitsevajadust ja neist tulenevat võimalikku ohtu Itaalia ja Kreeka ametivõimud koostöös Euroopa Piirivalveagentuuri ja Euroopa Liidu varjupaigaagentuuri esindajatega. Lisaks on võimalik ka ümberpaigutaval riigil omakorda vastavad kontrollid ära teha. Seda võimalust Eesti ka kasutab. Lõpliku otsuse inimese vastuvõtmise osas teeb Eesti. Võtame vastu vaid need inimesed, kes tõesti vajavad kaitset ja ei kujuta endast Eestile ohtu. 

Kas pagulasel on õigus võtta kaasa ka oma (lähi)sugulased?

Perekonna taasühinemise lubamise osas teeb otsuse politsei- ja piirivalveamet, igal üksikul juhul hinnatakse, kas perekonna taasühinemine on võimalik ka mõnes muus riigis. Ehk siis automaatselt lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa. Samuti, kui me keskendume tervikperedele abi pakkumisele, siis on tõenäosus hilisemaks sugulaste lisandumiseks väike.

Pagulase pereliikmeks loetakse seaduse kohaselt tema abikaasa, vallaline ja alaealine laps, sealhulgas lapsendatud laps. Pereliikmeks ei loeta näiteks täisealise isiku õdesid, vendi, vanemaid.


 

Elupaik ja -piirkond

 

Kuidas Eestisse elama asuvad inimesed siia tuuakse, kes seda korraldab ja kes selle eest tasub?

Ümberasustamise puhul korraldab vastuvõttev riik ise inimeste jõudmise sihtriiki. Paljud riigid kasutavad selleks Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) teenuseid. Näiteks Saksamaa korraldab seda ise charter-lendudega.

Ümberpaigutamise puhul korraldab transpordi Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM). Selle eest tasub saatev riik (Kreeka või Itaalia).

 

Kes otsustab ja milliste kriteeriumide alusel, kuhu pagulased üle Eesti elama paigutatakse?

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus § 73. Vastuvõtmise korraldamine

(2) Sotsiaalministeerium või Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutus korraldab kokkuleppel kohaliku omavalitsusega rahvusvahelise kaitse saaja asumise kohaliku omavalitsuse üksusesse, arvestades rahvusvahelise kaitse saaja terviseseisundit, sugulaste ja hõimlaste elukohta ja muid tähtsust omavaid asjaolusid ning pidades silmas töötamis- ja elamisvõimalusi, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajate proportsionaalset jaotumist kohaliku omavalitsuse üksuste vahel.

Vajaduse korral on Sotsiaalministeeriumil või Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutusel õigus kohaliku omavalitsusega kokkuleppimise menetlusse kaasata Siseministeeriumi esindaja.

Rahvusvahelise kaitse saaja võib osaleda talle sobiva kohaliku omavalitsuse üksuse otsimisel.

Kas omavalitsusel on õigus keelduda enda territooriumile pagulaste elama võtmisest?

Jah, vastavalt seadusele on kohalikul omavalitsusel õigus keelduda enda territooriumile pagulaste elama võtmisest, sundi riigil kasutada võimalik ei ole.

Pagulase võib majutada kas munitsipaal- või sotsiaalkorterisse või ka üürikorterisse. Pagulastele elukoha leidmisega tegeleb praeguse praktika järgi majutuskeskuse haldaja - riiklik AS Hoolekandeteenused, kes võtab vajadusel ühendust omavalitsusega, kes on kaitse saanud isiku vastuvõtmisel valmis koostööd tegema.

Teoreetiliselt on ka võimalik, et omavalitsused ei saagi teada, et nende territooriumil elab pagulane, kui inimene leiab endale ise elukoha, käib tööl ja ei vaja sotsiaalset tuge (nt üürikulude katmist).

Kui pagulased paigutatakse riigile sobivatesse piirkondadesse, siis kas nad tohivad ümber kolida? 

Pagulase staatuse saanud inimesele on väljastatud Eesti elamisluba ja nii nagu igal teisel Eesti elanikul, on ka pagulasel on õigus Eestis vabalt liikuda ning endale elukohta valida. Meetmeid pagulaste kinnistamiseks riigile sobivatesse piirkondadesse ei rakendata. 

Kuidas tagatakse, et pagulased ei koli Schengeni sisepiire kasutades ümber teistesse riikidesse?

Seda ei ole võimalik tagada, sest pagulastel on Eestis samad õigused nagu ka teistel Eesti elanikel. Nad saavad elamisloa, mis annab võimaluse reisida kogu Euroopa Liidus.

Juhul, kui nad soovivad elama ja tööle asuda mõnda teise liikmesriiki ja see liikmesriik on sellega päri, siis saavad nad selle riigi elamisloa. Näiteks, kui Eesti elamisluba omav pagulane soovib minna elama ja töötama Soome, siis selleks on tal vajalik taotleda Soome elamisluba. Turistina on aga Soome külastamine lubatud.


 

Elamispind

 

Mis juhtub kui omavalitsus pole valmis pagulast munitsipaalelamispinnale paigutama?

Sel juhul tuleb otsida võimalust paigutada pagulane elama üüriturult leitud üürikorterisse.

Kui riik püüab üüriturult elamispidu hankida, aga ei leidu piisavalt neid, kes oleks valmis pagulase paigutamiseks eluruume üürima, tuleb mõelda muude lahenduste peale. Näiteks üle vaadata Riigi Kinnisvara AS-ile kuuluv elamuportfell vms.

 

Kes elamispinna ja kommunaalkulud kinni maksab ning millise perioodi jooksul?

Kas on mingid piirmäärad kuludele?

 

Elamispinna ja kommunaalkulud kaetakse kahe aasta jooksul alates elamisloa väljastamisest. Kinni maksab need riik Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.


Kaetavate kulude piirmäärad on seotud toimetulekupiiriga, mis järgmisest aastast on 130 eurot (sel aastal 90 eurot) inimese kohta kuus. Näiteks üürikulud kaetakse 18m2 inimese kohta valemiga, et üüri suurus ei saa olla rohkem kui 0,3 toimetulekupiiri ruutmeetri kohta.

Lisaks igakuistele üürikuludele kaetakse vajadusel ka üürilepingu sõlmimisega seotud kulud, nt vahendustasu ja ettemaks. Nimetatud kulud kaetakse ühekordselt, see tähendab, et kui rahvusvahelise kaitse saaja soovib elukohta muuta, siis uue üürilepingu sõlmimisega kaasnevad kulud tuleb tal endal kanda.

Kaetavatel kommunaalkuludel piirmäärasid pole.

Kas elamispind, mis pagulaste kasutusse läheb, peab vastama teatud standardile?

 

Kehtestatud on elamispinna normsuurus: eluaset tuleb pakkuda sotsiaalselt põhjendatud normi ulatuses  - 18 m2 inimese kohta. 

Sätestatud on, et munitsipaalelamispind peab olema remonditud. Üüriturult üüritava korteri puhul remondikulu ja sisustuse kulu ette nähtud ei ole. 

Sisustuse puhul eeldatakse, et see kulu hõlmab rahvusvahelise kaitse saajale esmavajaliku mööbli, kodumasinate ja tarbeesemete (magamis- ja söögikoht, kapp, vooditarbed ja –pesu, külmkapp ja pliit, sööginõud jne) muretsemise kulusid.


 

Tervishoid

 

Kas ja millisel hetkel tehakse Eestisse tulijatele tervisekontroll?

Kui varjupaigataotleja suunatakse piirilt esmalt kinnipidamiskeskusesse, siis tervisekontrolli viib läbi kinnipidamiskeskuse lepinguline tervishoiuteenuse osutaja. Ehk kohapeal on perearst.


Kui varjupaigataotleja suunatakse Eestis majutuskeskusesse, siis reeglina ca nädala jooksul, kaebuste korral kiiremini, toimub perearsti visiit. Vao majutuskeskust teenindab Väike-Maarja kohalik perearst.

Kolmandatest riikidest ümberasustamise puhul tehakse rahvusvahelise kaitse saajatele tervisekontroll tavaliselt laagris enne, kui inimene oma uude koduriiki liikuma hakkab. Põhimõtteliselt võib selles protsessis tervis olla argumendiks, miks inimest vastu ei võeta.

Inimestele, kes on rahvusvahelise kaitse saajad ehk kellele on põgenikustaatus juba antud, tehakse esmane tervisekontroll koheselt riiki saabudes (nt. lennujaamas). Põhjalikum tervisekontroll nakkushaiguste ja krooniliste haiguste tuvastamiseks tehakse peale elukohta jõudmist.

 

Kas isikutel on õigus tervisekontrollist keelduda?

Varjupaigataotleja peab lubama kontrollida oma tervislikku seisundit.

Rahvusvahelise kaitse saaja (olenemata, kas ta on kaitse saanud Eestis või mujal) oma tervist kohustuslikus korras kontrollida laskma ei pea. Kohustuslik kontroll piiril on võimalik vaid juhul, kui pagulasel ilmnevad selged haigusnähud.

 

Kas tervisekontrolli teevad Eesti spetsialistid, või keegi muu?

Tervisekontrolli teevad varjupaigataotlejatele Eesti spetsialistid, rahvusvahelise kaitse saajate puhul tunnistame mujal tehtud tervisekontrolle.

 

Kas me võtame vastu rasedaid?  

Jah.

 

Kas me võtame erivajadustega isikuid? 

Jah.

 

Kui isik on saabunud Eestisse, siis kas ta jääb mingile regulaarsele tervisealasele jälgimisele? Kas Eestisse saabumise järel on isikud mingi aja karantiinis?

Ilma selge põhjuseta karantiini panek rikuks inimõigusi. Regulaarne jälgimine toimub sarnaselt Eestis alalist elamisluba omavatele isikutele ja Eesti elanikele (see tähendab, et kaebuste korral tuleb haigusnähtudega pöörduda perearsti vm meditsiiniasutuse poole).

 

Milline on pagulaste tervishoiukindlustus? 

Pagulastele laieneb ravikindlustus samadel alustel nagu teistele Eesti alalistele elanikele. Kui pagulane ei tööta, ei õpi ega ole töötukassas töötuna arvel, talle ravikindlustus ei laiene.

 

Kui pagulasel on krooniline haigus, mis vajab pidevat ravi, siis kes maksab ravimite eest? 

Ravimite eest tasub täies ulatuses haigekassa.


 

Haridus

 

Kus asuvad õppima rahvusvahelise kaitse saanud perede lapsed?

Lapsed hakkavad õppima koolis, mis on nende elukohale kõige lähemal ja koos teiste lastega.

Koolis või klassis, kus eesti keelt kõnelevaid õpilasi on vähe või pole mitte ühtegi, ei teki keeleõppeks hädavajalikku eesti keele keskkonda. Enamasti kohanduvad lapsed teise keele keskkonnas kiiresti. Teise kodukeele ja kultuuritaustaga lastele koostab kool individuaalse õppekava – see tähendab teistsuguseid õpiväljundeid ja mitte eraldi õppimist. Eesti keelt mitteoskavad lapsed saavad eesti keele lisatunde, nende läbiviimist toetab riik nii rahaga, metoodiliste materjalide kui ka õpetajate koolitamisega. Meie haridussüsteemi eesmärk on kaasata kõik õpilased võimalikult kiiresti tavaõppesse sõltumata nende emakeelest.

Mida teha lapsega, kes kooli tulles eesti keelt ei oska?

Eesti koolis õpib juba praegu palju selliseid lapsi, kes siia jõudes ei osanud mitte ühtegi keelt peale oma emakeele. Nende hulgas on ka araabia kodukeelega lapsi. Laps asub õppima ühte klassi eakaaslastega või vajadusel aasta nooremasse klassi. Keelt õpetatakse eesti keel teise keelena ainekava alusel eesti keele baasil keelekümblusmeetodeid kasutades.

Sellistele lastele koostatakse individuaalne õppekava, mis sisaldab esimesel õppeaastal intensiivset eesti keele õpet (8 – 10 lisatundi nädalas). Individuaalne õppekava koostatakse arenguvestluse põhjal, vajadusel tõlketeenust kasutades. On väga oluline, et laps osaleks koos eakaaslastega koolitundides, kus keeleoskus ei ole esmatähtis (kehaline kasvatus, tehnoloogia, käsitöö, kunst, muusika, võimalusel matemaatika).

Keele omandamisel asub laps ka teisi aineid õppima koos teiste lastega

Mida teha teismelisega, kes pole päevagi koolis käinud? 

Sellise noore puhul tuleb tugiisiku ja majutuskeskuse ekspertidega koostöös hinnata tema sotsiaalset küpsust. Kui noor inimene on kodumaal töötanud, olnud isegi pere ülalpidaja, siis on otstarbekam aidata tal omandada põhiharidus õpipoisiõppes. See toimub kutsekooli, täiskasvanute gümnaasiumi ja ettevõtte koostöös – ettevõttes õpib ta juhendaja käe all tööoskusi, kutsekoolist saab tööoskusele vajalikud teoreetilised teadmised ning täiskasvanute gümnaasiumis üldhariduse.

Kui noore inimese sotsiaalne küpsus on eakohane, siis tuleb ta vastu võtta põhikooli kolmandasse astmesse ehk seitsmendasse, kaheksandasse või üheksandasse klassi ning talle koostatakse individuaalne õppekava, mille alusel ta õpib intensiivselt eesti keelt ning saab vajadusel Rajaleidja keskuse kaudu psühholoogilist tuge.

Mida teha traumeeritud lastega?

Kõige olulisem on, et koolis ja lasteaias oleks turvaline ja sõbralik õpikeskkond. Traumeeritud laste taas-sotsialiseerimine käib tegevusteraapia toel, eakaaslastega koos mängides, õppides ja tegutsedes – sageli sellest piisabki. Ent kui laps ei suuda siiski mitme kuu vältel kohaneda ja kannatab silmnähtavalt meeleoluhäirete vms all, tuleb kindlasti otsida abi piirkonna Rajaleidja keskuse eksperdilt. Eksperdi abiga koostatakse lapsele parim võimalik tugikava. 

Kuidas ennetada koolikiusamist?

Sõbralik ja turvaline koolikeskkond on ju oluline kõikide laste jaoks, mitte ainult teisest keele- või kultuuriruumist tulnud lapsele. Väga palju saab turvalise ja sõbraliku koolikeskkonna loomiseks teha kvaliteetse kaasamise toel – õpilased, kõik koolitöötajad, lapsevanemad, võimalusel ka noorsootöötajad või kodanikuaktivistid koostavad ühiselt tegevusplaani lapsesõbraliku koolikeskkonna kujundamiseks. Näiteks saab motiveerida koolitöötajaid aidata uustulijatel õppida eesti keelt nendega aeglaselt rääkides ja kehakeelt kasutades; täiesti uude keele- ja kultuurikeskkonda saanud õpilane saab endale tugiõpilase; lapsevanemaid kutsutakse aktiivselt kooliüritustele; noortevaldkonna spetsialistidel on reeglina suur kogemus ja võimekus, mida saab ka koolieluga siduda jne. Soovitame sellist ühist kaasavat koostööd teha kõikidel koolidel.

Kõige tõhusamad on teaduspõhised kiusamisennetuse programmid, mis on Eestis koondunud liikumise Kiusamisvaba Haridustee Eest alla. Sinna kuuluvad järgmised programmid: KiVa (SA Kiusamise Vastu); Kiusamisest Vaba Kool ja Kiusamisest Vaba Lasteaed (Eesti Lastekaitse Liit); tugiõpilaste liikumine (MTÜ ToRe) ja Väärtuskasvatuse programm (TÜ Eetikakeskus). Enamikes Eesti koolides on need programmid juba olemas ja need on väga tõhusad abilised kiusamise ennetamisel. Kui koolis veel mõnda eelnimetatud programmi ei ole, siis alati on võimalus ükskõik millise nimetatud programmiga liituda.

 

Viimati uuendatud: 4. aprill 2016