Sa oled siin

Valitsuse töökorraldus

Valitsuse töö planeerimist toetab Riigikantselei, kes koostab valitsuse tegevusprogrammi ja koordineerib selle elluviimist, valmistab ette ja korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi, tagab valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse, koordineerib Eesti seisukohtade kujundamist ning nõustab ja toetab peaministrit Euroopa Liidu asjades.

Samuti korraldab Riigikantselei valitsuse ja peaministri avalikke suhteid ning Euroopa Liiduga seotud riigisisest teavitustegevust, nõustab peaministrit riigi julgeoleku ja riigikaitse küsimustes, korraldab valitsuse julgeolekukomisjoni tööd ning koordineerib riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimist.

 

Vabariigi Valitsuse korralised istungid toimuvad tavaliselt üks kord nädalas, neljapäeviti algusega kell 10 Tallinnas Stenbocki majas. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust. Valitsuse istungi aja ja päevakorra kinnitab peaminister.

 

Valitsuskabineti nõupidamised on valitsuse liikmete töönõupidamised, kus arutatakse mitmesuguseid valitsuse pädevuses olevaid olulisi küsimusi. Nõupidamistel otsustatu ei ole käsitatav Vabariigi Valitsuse otsusena ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi.

Ministrid esitavad Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste, Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, valitsuse pädevusse kuuluvaid Euroopa Liidu asju, olulise tähtsusega sise- või välispoliitilisi küsimusi. Istungist võtab lisaks ministritele sõnaõigusega osa riigisekretär, sõnaõigusega võib osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus riigikontrolör.

Vabariigi Valitsuse istung 27.03.2014. Foto: Raigo Pajula

 

Valitsuse istungid 

Valitsuse töökorralduse joonis

Osalejad

Istungist võtab lisaks ministritele sõnaõigusega osa riigisekretär, sõnaõigusega võib osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus riigikontrolör. Peaminister võib valitsuse istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile sõna. Valitsuse istungit juhatab peaminister. Peaministrit asendavad tema ajutisel eemalviibimisel istungilt peaministri asendajad või nende äraolekul vanim kohalolevatest ministritest.
 

Päevakord ja otsustamine

Ministrid esitavad Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste, Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, valitsuse pädevusse kuuluvaid Euroopa Liidu asju, olulise tähtsusega sise- või välispoliitilisi küsimusi. Materjalid valmistab ette vastav ministeerium.

Igale valitsuse otsusele eelneb põhjalik eeltöö, mida korraldavad ministeeriumid ja Riigikantselei.
 
Vabariigi Valitsuse istungIgal esmaspäeval kogunevad Stenbocki majas ministeeriumide kantslerid, kes vaatavad üle valitsusele esitatud materjalid. Kantslerite nõupidamist käsitletakse ka ministeeriumidevahelise viimase kooskõlastusena. Peaminister kinnitab istungi päevakorra kava reeglina kolmapäeviti. Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab valitsuse veebilehel istungi kommenteeritud päevakorra kava reeglina kolmapäeva õhtul.
 
Istungi alguses võib istungi juhataja ministri ettepanekul otsustada kiireloomulise asja lisamise päevakorda. Istungil otsustab valitsus tema pädevusse kuuluvaid küsimusi: kehtestab õigusakte ja teeb ametlikke otsuseid. Istungid on täpselt reglementeeritud ja põhjalikult ettevalmistatud. On kujunenud tavaks, et valitsus teeb otsuseid konsensuslikult, püütakse saavutada üksmeelt.
 

Protokollimine ja allkirjastamine

Valitsuse istungi protokolli koostab Riigikantselei viivitamatult pärast istungit. Protokolli kantakse iga päevakorrapunkti kohta vastuvõetud seisukohad ja otsused ning hääletustulemused ja vajadusel eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla peaminister ja riigisekretär.
 
Valitsuse istungil vastuvõetud õigusaktid vormistab allakirjutamiseks Riigikantselei. Vabariigi Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldustele peaminister ja riigisekretär. Üldjuhul esitatakse valitsuse õigusaktid allakirjutamiseks kohe pärast valitsuse istungi lõppu. Vabariigi Valitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri peaministri allkirja andmise päeval.
 

Teavitamine

Valitsuse istungite toimumisest, päevakordadest ning istungitel tehtud otsustest teavitab avalikkust valitsuse kommunikatsioonibüroo. Reeglina saavad ajakirjanikud valitsuse liikmetele küsimusi esitada pärast istungit toimuval pressikonverentsil. Pressikonverentside otseülekandeid saab veebis igaüks jälgida, samuti on kõigile kättesaadavad pressikonverentside stenogrammid. Valitsuse õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas seitsme tööpäeva jooksul pärast nendele allakirjutamist. Istungite ettevalmistamise ja toimumise ning muud valitsuse töökorraldusküsimused sätestatakse valitsuse määrusega kinnitatavas Vabariigi Valitsuse reglemendis.
 

Valitsuskabineti nõupidamised


Valitsuskabineti nõupidamised on valitsuse liikmete töönõupidamised, kus arutatakse mitmesuguseid valitsuse pädevuses olevaid olulisi küsimusi.

Nõupidamistel otsustatu ei ole käsitatav Vabariigi Valitsuse otsusena ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Nõupidamisel otsustatul on valitsuse liikmete vahelise kokkuleppe iseloom.

Kabinetinõupidamine toimub üldjuhul neljapäeviti algusega kell 16 Stenbocki majas. Kui kabinetinõupidamisele esitatud asjad ei eelda pikka arutelu, siis võivad nõupidamised toimuda ka kohe pärast valitsuse istungi lõppu. Tavapäraselt ei toimu nõupidamisi siis, kui peaminister on Eestist ära, samuti suvepuhkuste perioodil ja jõuluajal. Nõupidamise toimumise, selle aja, koha ja päevakorra otsustab peaminister. Nõupidamisel osalema kutsutakse valitsuse liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler ja riigisekretär.

Üldjuhul avaldab valitsuse kommunikatsioonibüroo kabinetinõupidamise päeval nõupidamise päevakorrapunktide loetelu koos lühikeste selgitavate tekstidega.

 

Infosüsteemid
 

Valitsuse istungite infosüsteem

 
Otsuste tegemisel abistab Eesti valitsust alates Stenbocki majja asumisest 2000. aastal töövahend, mille ametlik nimetus on valitsuse istungite infosüsteem. Igapäevases suhtluses kasutavad ministrid ja ametnikud selle nime lühendit VIIS. Eesti oli ka esimene riik, kes võttis kasutusele e-valitsuse süsteemi.
 
Valitsuse elektrooniline töö säästab paberit ja keskkonda, sest enne istungeid ei ole vaja mahukaid istungimaterjale paljundada ja ministeeriumidesse laiali transportida. Enne e-valitsuse süsteemi  kulus iga istungi peale keskmiselt 40 kilo paberit.
 
E-valitsuse süsteem on muutnud valitsuse töö ka oluliselt efektiivsemaks. Istungil osalejatel on võimalik juba enne istungi toimumist korraldada materjalide nii-öelda elektrooniline arutelu, avaldada arvamust ja esitada oma seisukohti eelnõude osas. Kui enne valitsuse istungite infosüsteemi kasutuselevõttu võisid istungid kesta 4-5 tundi, siis infosüsteemi abil on istungite kestus jäänud enamasti 30-90 minuti piiresse.
 
 

 

Infosüsteem aitab tagada ka valitsuse otsuste parema kvaliteedi. Ministrid, õiguskantsler, riigikontrolör ja ministeeriumide ametnikud saavad interneti kaudu eelnevalt ülevaate arutatavatest punktidest, teostada kiirelt otsinguid materjalides, olla istungi käigus paremini informeeritud ning vältida vigade sattumist eelnõudesse. Süsteemi on mugav kasutada ning selle kaudu on kättesaadavad kõik istungi materjalid aastast 2000.
 
Valitsuse istungid on oma tõhususe ja läbipaistvusega eeskujuks kogu maailmale. Valitsuse kommunikatsioonibüroo teavitab ajakirjanikke langetatud otsustest veebilehe ja e-posti kaudu juba istungi toimumise ajal. Vahetult pärast istungit toimub alati pressikonverents, kus ajakirjanike küsimustele vastavad peaminister ning 2-3 ministrit.

Eelnõude infosüsteem

 
Eelnõude infosüsteem (EIS) on töökeskkond, kus toimub valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks esitatavate küsimuste, Euroopa Liidu otsustusprotsessiga seotud dokumentide ning ministri määruste ja muude dokumentide asutustevaheline kooskõlastamine, esitamine ja edastamine. 

 

EIS-is on igaühel võimalik jälgida eelnõude menetlusi ning leida otsingu abil infosüsteemis olevaid dokumente ning kooskõlastamisel oleva dokumendi kohta arvamusi esitada. Lisaks saab eelnõu koostaja EISi kaudu esitada eelnõu avalikule konsultatsioonile osalusveebi osale.ee.

  •  

 

Viimati uuendatud: 1. juuni 2014