Sa oled siin

Valitsuse 12.01.2017 istungi kommenteeritud päevakord

11. jaanuar 2017 - 17:11

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Margus Tsahnka ja rahandusminister Sven Sester.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.

Lisainfo: Ave Tampere, 5688 4345 või ave.tampere[at]riigikantselei[dot]ee


1. Arvamuse andmine Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (351 SE) kohta
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar 
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu liikmete Andres Ammase, Igor Gräzini, Martin Helme ja Madis Millingu 2016. aasta 13. detsembril algatatud eelnõu. 

Eelnõu kohaselt luuakse Rahvusringhäälingu juures asuv sõltumatu kolleegium eetikanõukogu. Eetikanõukogu annab eetilis-moraalseid hinnanguid Rahvusringhäälingu üksikute toodete või nende osade kohta, samuti Rahvusringhäälingu tegevuse kohta tervikuna. Eetikanõukogu koosneb kolmest kuni viiest liikmest, kelle nimetab kultuuriminister ühiskondliku nõukoja poolt esitatud kandidaatide seast. Eetikanõukogusse ei saa kuuluda ajakirjanikud ja mistahes meediaväljaannetega püsivalt või lepinguliselt seotud isikud, samuti eetika-õppejõud. Eetikanõukogu liikmed tasu ei saa. 

Eelnõuga kaotatakse Rahvusringhäälingu koosseisu kuuluva eetikanõuniku ametikoht, kes jälgib Rahvusringhäälingu tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja tavadele, vaatab läbi Rahvusringhäälingu saate või programmi sisu kohta esitatud vastulaused ja vaidlustused ning jälgib programmi tasakaalustatust. Eetikanõuniku nimetab Rahvusringhäälingu juhatus nõukogu nõusolekul. 

Eelnõu kohaselt on seaduse jõustumise ajaks planeeritud 2017. aasta 1. september.  Valitsuse arvamus tuleb esitada kultuurikomisjonile 19. jaanuariks 2017.

Kultuuriministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada eelkõige põhjusel, et pole selge eetikanõukogu pädevuse ulatus ja kas eetikanõukogu tegevusega soovitakse laiendada Rahvusringhäälingu ja tema ajakirjanike vastutuse ulatust. Kuna eetikanõukogu liikmed nimetab kultuuriminister ühiskondliku nõukoja poolt esitatud kandidaatide seast, siis võib Rahvusringhääling muutuda kaudselt täidesaatva võimu ees vastutavaks ja see läheb vastuollu rahvusringhäälingu seaduses sätestatud saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmise ja edastamise sõltumatuse printsiibiga. Lisaks tuuakse välja, et eetikanõukogu moodustamine on võimalik ka seadusandliku sekkumiseta, kuna kehtiv seadus näeb ette selle loomise võimalikkuse eetikanõuniku ettepanekul.


2. Seisukoha kujundamine karusloomakasvatuse küsimuses
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm 
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Riigikogu maaelukomisjon arutas 12. detsembri istungil taas karusloomakasvandustega seonduvat ja leidis, et ametisse on astunud uus valitsus ja muutunud on ka komisjoni koosseis, mistõttu otsustas küsida Vabariigi Valitsuse seisukohta uuesti. 

Vabariigi Valitsus ei näe põhjust keelustada karusloomakasvatust Eestis. See peaks olema lubatud farmides, kus on täidetud kõik kehtivad loomaheaolu nõuded, välistatud on võõrliikide farmidest loodusesse pääsemine ning sõnnikumajandusel järgitakse kõiki keskkonnaohutuse reegleid.

3. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine:

1) Are valla, Sauga valla, Sindi linna ja Tori valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995 määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb 
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.  

Määrusega kehtestatakse Are valla, Sauga valla, Sindi linna ja Tori valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Tori vald. Valla halduskeskus asub Sindi linnas. Teenuskeskused luuakse Are alevikku, Sauga alevikku ja Tori alevikku. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 11 716. Tori valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 914 300 eurot.  

Eestis on 15 maakonda ning 213 omavalitsusüksust, sh 183 valda ja 30 linna. Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Pärnu maakonnas, mille käigus moodustub nelja omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus. 

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Tori valla osas jõustub Tori vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.  

2) Audru valla, Paikuse valla ja Pärnu linna osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995 määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb 
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.  

Määrusega kehtestatakse Audru valla, Paikuse valla ja Pärnu linna ühinemisega uus haldusüksus nimega Pärnu linn. Linnavolikogu ja -valitsus asub Pärnu linnas. Avalikke teenuseid osutatakse osavallakeskustes, mis moodustatakse ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, välja arvatud Pärnu linnas. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 50 420. Pärnu linna moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 2 271 800 eurot. 

Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Pärnu maakonnas, mille käigus moodustub kolme omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Pärnu linna osas jõustub Pärnu linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.

3) Haaslava valla, Mäksa valla ja Võnnu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995 määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb 
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.  

Määrusega kehtestatakse Haaslava valla, Mäksa valla ja Võnnu valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Kastre vald. Vallavolikogu ja -valitsus asub Haaslava vallas, Kurepalu külas. Teenuskeskused asuvad Võnnu alevikus ning Melliste või Poka külas. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 5100. Kastre valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks 900 000 eurot.  

Kohanimenõukogu on andnud soovituse eelistada moodustuva omavalitsuse nimena Võnnu valla nime, kuna ühinev vald vastab üsna täpselt Võnnu kihelkonna piiridele. Samas märkis Kohanimenõukogu, et alternatiivse nimena on aktsepteeritav Kastre valla nime valik. Rahandusministeerium leiab, et kuna Kohanimenõukogu ei ole Kastre valla nime ebasobivaks tunnistanud, siis tuleks lähtuda ühinevate omavalitsuste nimesoovist ja määrata uue haldusüksuse nimeks Kastre vald. 

Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Tartu maakonnas, mille käigus moodustub kolme omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Kastre valla osas jõustub Kastre vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.

4) Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja Vändra valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb 
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.  

Määrusega kehtestatakse Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja Vändra valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Põhja-Pärnumaa vald. Valla haldus- ja teenuskeskused asuvad Vändra alevis, Pärnu-Jaagupi alevis ja Tootsi alevis. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2016. aasta 27. detsembri seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 8561. Põhja-Pärnumaa valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 200 000 eurot. 

Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Pärnu maakonnas, mille käigus moodustub nelja omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Põhja-Pärnumaa valla osas jõustub Põhja-Pärnumaa vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017. 

5) Hanila valla, Koonga valla, Lihula valla ja Varbla valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995 määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb 
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.  

Määrusega kehtestatakse Hanila valla, Koonga valla, Lihula valla ja Varbla valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Lääneranna vald. Muudetakse Hanila valla ja Lihula valla maakondlikku kuuluvust arvates need Lääne maakonna koosseisust Pärnu maakonna koosseisu. Vallavolikogu ja -valitsuse juriidiline asukoht on Lihula linn. Teeninduskeskused asuvad Kõmsil, Koongas ja Varblas. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 5602. Lääneranna valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 200 000 eurot.  

Kohanimenõukogu leidis, et Lääneranna valla nime puhul on tegemist geograafiliselt määramatu uudisnimega, mida võib kaaluda alternatiivina, kuid eelistatud oleks ajaloolise keskusnimena Lihula vald. Rahandusministeerium leiab, et kuna Kohanimenõukogu ei ole Lääneranna nime pidanud ebasobivaks, tuleks lähtuda omavalitsuste soovist ja kinnitada haldusüksuse nimeks Lääneranna.

Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Lääne ja Pärnu maakonnas, mille käigus moodustub nelja omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Lääneranna valla osas jõustub Lääneranna vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.

6) Märjamaa valla ja Vigala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995 määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb 
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.  

Määrusega kehtestatakse Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Märjamaa vald. Vallavolikogu ja -valitsuse asukohaks on Märjamaa alev. Osavallakogu ja osavalla valitsuse asukohaks on Kivi-Vigala küla. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 7799. Märjamaa valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 955 100 eurot. 

Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Rapla maakonnas, mille käigus moodustub kahe omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Märjamaa valla osas jõustub Märjamaa vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017. 

7) Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995 määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb 
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.  

Määrusega kehtestatakse Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Paide linn. Linnavolikogu ja -valitsuse asukohaks on Paide linn. Teeninduskeskused luuakse Paide linna ja Roosna-Alliku alevikku. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 11 130. Paide linna moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 900 600 eurot. 

Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Järva maakonnas, mille käigus moodustub kolme omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Paide linna osas jõustub Paide linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.
 

4. Euroopa Regionaalarengu Fondi erihoolekandeasutuste reorganiseerimise investeeringute kava kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva 
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kinnitatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks” tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ investeeringute kava. 

Psüühilise erivajadusega inimestele tagatakse meetme tegevuse tulemusena paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused – suuremad võimalused olla aktiivsemad kogukonna liikmed ning leida ümbritsevas keskkonnas tegevusi, sh tööd või selle sarnast tegevust, ja saada vajalikke teenuseid. 

Investeeringute kavas on põhinimekirjas 10 projekti seniste enam kui 30-kohaliste erihoolekandeasutuste reorganiseerimiseks väiksemateks teenuseüksusteks ning 10 projekti uute kogukondlike teenuskohtade loomiseks. Esimeste ERF toetuse summa on 29 619 288 eurot ja teistel 6 137 427 eurot. Kokku investeeritakse investeeringute kava põhinimekirja projektide kaasabil erihoolekande taristu arendamisse 43 883 274 eurot. Põhinimekirja kantud projektidel on õigus esitada kuue kuu jooksul peale Vabariigi Valitsuse korralduse jõustumist projekti elluviimiseks toetuse taotlus rakendusüksusele rahandusministeeriumis. 

Taotlusvoor seniste enam kui 30-kohaliste asutuste reorganiseerimiseks ning uute kogukondlike teenuskohtade loomiseks toimus 11. maist 26. augustini 2016. Kokku esitati taotlusi 39 projekti elluviimiseks. Esitatud projektide kogumaksumus oli 67 217 619 eurot ning taotletav ERF vahendite maht kokku 55 213 650 eurot. Suurte asutuste reorganiseerimiseks taotleti 39 861 615 eurot ja uute kogukondlike teenuskohtade loomiseks 15 352 035 eurot.


5. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppe eelnõu heaks­kiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser 
Tüüp: Korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkulepe, mis reguleerib Eestis viibivate USA relvajõudude, nende ülalpeetavate ja lepinglaste staatust. 

Kokkulepe täiendab NATO liikmesriikide vahelist relvajõudude staatust käsitlevat kokkulepet. Kokkuleppe sõlmimine loob selgema ja üksikasjalikumalt reguleeritud õigusraamistiku Ameerika Ühendriikide kui strateegilise liitlase kohalolekule Eestis ning tugevdab seeläbi Eesti riigikaitset. 

Tõhus õiguslik raamistik loob parimad eeldused Ameerika Ühendriikide vägede kohaolekule Eestis. Nii kohaloleku üle otsustajatel kui ka relvajõududel endil on kindlam ja lihtsam saata oma üksusi siia, kus Eesti ehk vastuvõtva riigiga on sisse seatud toimivad protseduurid praktiliste küsimuste lahendamiseks, mis põhinevad laiapõhjalisel ja tänapäevasel kokkuleppel. 

Kokkuleppe eesmärk on lihtsustada Ameerika Ühendriikide relvajõudude tegevust Eestis, suurendada relvajõudude liikmete heaolu, lähtudes ühisest strateegilisest huvist ja põhimõtetest. 

Sarnased kokkulepped on Ameerika Ühendriigid sõlminud mitmete teiste Euroopa riikidega, kus on Ameerika Ühendriikidel tihedad kahepoolsed suhted (nt Saksamaa, Holland, Hispaania, Bulgaaria, Poola jne). 

Kokkulepe asendab 2015. aastal Eesti ja Ameerika Ühendriikide valitsuste vahel nootide vahetamise teel sõlmitud Kaitseväe valduses olevate alade ja ehitiste kasutamise kokkuleppe. 

Korraldusega volitatakse kaitseministrit kirjutama Vabariigi Valitsuse nimel kokkuleppele alla. Seejärel esitab valitsus kokkuleppe Riigikogule ratifitseerimiseks.


6. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson 
Tüüp: Ülevaade

Ülevaade tuleneb 16. juuni 2011 valitsuskabineti nõupidamisel kokkulepitud meetmetest direktiivide ülevõtmise tõhustamiseks, mille kohaselt peavad ministeeriumid andma valitsusele aru hilinemise põhjustest ja tooma välja ettepanekud nende vältimiseks tulevikus. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole õigeaegselt üle võtnud direktiivi nr 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 18. november 2016.

Direktiiv on kavas üle võtta majandus- ja taristuministri määrusega ning alternatiivkütuste tegevuskavaga 2017. aasta alguses.


7. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise teemajuhtide ning Euroopa Liidu Nõukogu töörühma juhtide ja asejuhtide kinnitamine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot 
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Protokollilise otsusega kinnitab Vabariigi Valitsus Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise teemajuhtide ning töörühma juhtide ja asejuhtide täiendatud ja muudetud nimekirja. Eelmise teemajuhtide ning töörühmade juhtide ja asejuhtide nimekirja kinnitas valitsus 7. juuli 2016 istungil. 

Teemajuhid vastutavad eesistumise valdkondliku sisuprogrammi kokkupaneku, selle üldise elluviimise, teavitamise ja tulemuste saavutamise eest. Teemajuhid on vastava valdkonna asekantslerid või osakonna juhatajad. 

Töörühma juhid ja asejuhid juhivad Euroopa Liidu Nõukogu töörühmi. Kokku vastutab eesistuja ligikaudu 200 töörühma eest. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ettevalmistav valitsuskomisjon on hinnanud töörühmade töö intensiivsust ja teemade ulatust ning teinud ettepaneku määrata iga töörühma juurde optimaalne juhtide ja asejuhtide arv (osa töörühmi käib koos eri formaatides, mistõttu võib ühel töörühmal olla mitu juhti või asejuhti). 

Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2016 protokollilise otsusega kinnitati 233 töörühma juhti ja asejuhti. Täiendatud ja muudetud nimekirjas on 236 töörühma juhti ja asejuhti. Teemajuhtide ning töörühma juhtide ja asejuhtide määramisel tuleb arvestada, et vahetult enne eesistumist võib olla vajalik teha muudatusi. Valmis tuleb olla ka uute (ala-)töörühmade tekkimiseks või muudeks ettenägematuteks muudatusteks.


8. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse, milles käsitletakse oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühist raamistikku (Europass), eelnõu kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps 
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Europassi otsuse eelnõu eesmärk on ELi vahendite ja teenuste ajakohastamine vastamaks nii tehnoloogilise arengule kui tööturu ning haridus- ja koolitussektori kasutajate vajadustele. Samuti on ettepaneku eesmärk aidata liikmesriikides kaasa paremale oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud teenuste koordineerimisele ja teabevahetusele teenustest, mis pakuvad infot ja nõu õppimis- ja töövõimaluste kohta või suunavad kasutaja vajaduse korral muude teenuste juurde. Europass muudetakse dokumendipõhisest vahendist teenusepõhiseks platvormiks ning sellega liidetakse mitmed muud teenused: nt Euroopa õppimisvõimaluste ja kvalifikatsioonide portaal (teave õppimisvõimaluste ja kvalifikatsioonide kohta), ELi oskuste ülevaade (oskuste prognoosimisega seotud teave riikide ja ELi tasandil ning eri ametite ja konkreetsete sektorite kohta) ning ESCO portaal (ESCO ehk oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator). 

Uus Europassi raamistik toimiks kahel tasandil. Esiteks, loodaks üleeuroopaline platvorm, mille kaudu saavad inimesed kasutada mitmesuguseid veebiteenuseid, nt luua e-dokumendikogu või hinnata oma oskusi. Lisaks võimaldatakse platvormi kaudu ligipääs liikmesriikidelt kogutud teabele õppimisvõimaluste, kvalifikatsioonide ja tunnustamistavade kohta ning tööturu ja oskuste prognoosimisega seotud andmetele. Kättesaadavaks tehakse kvalifikatsioonide, vabade töökohtade ja CVdega seotud info elektrooniliseks avaldamiseks. Teiseks hõlmab uus Europassi raamistik riikides pakutavaid kohapealseid teenuseid, eesmärgiga tagada teenuste jõudmine võimalikult laia kasutajaskonnani.


9. Eesti seisukohad Euroopa Komisjon ettepaneku kohta, mis käsitleb institutsioonidevahelist kokkulepet kohustusliku läbipaistvusregistri loomise kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu 
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Institutsioonidevahelise kokkuleppega soovitakse luua läbipaistvusregister, mis tagab lobitöö läbipaistvuse ja mille aluseks on olemasolev Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vabatahtlik läbipaistvusregister. Euroopa Komisjon teeb ettepaneku, et kõigi kolme institutsiooni suhtes kehtiksid ühesugused miinimumstandardid. Ettepaneku kohaselt oleks kõigi kolme institutsiooni otsustajatega kohtumiste tingimuseks eelnev registreerimine läbipaistvusregistris. Registrisse kandmine oleks kohustuslik kõigile huvirühmade esindajatele, kes üritavad mõjutada Brüsselis poliitikakujundamist. Alates 1. detsembrist 2014 on Euroopa Komisjon avaldanud teavet volinike, nende kabinetiliikmete ja komisjoni peadirektorite kohtumiste kohta huvirühmade esindajatega. Tavaliselt võib selliseid kohtumisi korraldada ainult isikute ja üksustega, kes on kantud läbipaistvusregistrisse. 

Institutsioonidevaheline kokkulepe puudutab kolme institutsiooni - Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu, seega ei kaasne kokkuleppe sõlmimisega Eesti õiguse muutmise vajadust. 

Eesti üldiselt toetab institutsioonidevahelist kokkulepet, kuna selles sisalduvad ettepanekud aitavad kaasa poliitikakujundamise protsessi avatusele ja läbipaistvusele. Eesti toetab läbipaistvusregistri laiendamist Euroopa Liidu Nõukogule ning leiab, et sidusrühmade kaasamine suurendab otsustusprotsessi kvaliteeti, kuna võimaldab koguda väliseid seisukohti ja eksperdiarvamusi. Läbipaistvus ja aruandekohustus aitavad säilitada Euroopa kodanike usku liidu poliitiliste, seadusandlike ja haldusmenetluste legitiimsusesse. Kodanikele tuleb tagada võimalus jälgida huvide esindajate tegevust ja selle võimalikku mõju.
 

10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 16. jaanuari 2017. aasta istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser 
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 16. jaanuari 2017. aasta istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta.

Välisasjade nõukogus on teemaks Euroopa Liidu koostöö Egiptusega regionaalse julgeoleku ja ebaseadusliku rände probleemidega tegelemisel ning terrorismivastases võitluses. Samuti käsitletakse Välisasjade nõukogul Süüria teemat ning Lähis-Ida rahuprotsessi.