Sa oled siin

Valitsuse 16.2.17 istungi kommenteeritud päevakord

15. veebruar 2017 - 16:46

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45

Lisainfo: Kateriin Pajumägi, 56 498 580, kateriin.pajumagi[at]riigikantselei[dot]ee

 

1. Arvamuse andmine looduskaitseseaduse § 20 täiendamise seaduse eelnõu (373 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu keskkonnakomisjon, et leevendada nende maaomanike olukorda, kes on riigilt ostnud järelmaksuga maad, kuid ei saa seda majandada, kuna pärast ostu on riik seadnud maale looduskaitselised piirangud. Probleemile on tähelepanu juhtinud õiguskantsler, kelle järgi peab riik tagama maaomanike õigust saada oluliste looduskaitseliste piirangute eest õiglast hüvitist mõistliku aja jooksul.

Kui järelmaksuga maa omanik on otsustanud maa looduskaitseliste piirangute tõttu riigile tagasi müüa, siis tekib tal eelnõu kohaselt õigus taotleda riigilt järelmaksu peatamist. Seniste maksete tasumisel ei tohi olla võlgnevust. Peatuvad ka intressimaksed.

Praegu puudutaks see kuute järelmaksuga maaomanikku. Täiendavalt asub umbes 140 järelmaksuga erastatud kinnistut sihtkaitsevööndis, mille riik peaks omandama, kui maaomanikud seda taotleksid.

Eelnõu on välja töötatud keskkonnakomisjoni, keskkonnaministeeriumi ja rahandusministeeriumi koostöös. Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku toetada eelnõu.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7573cfb4-5e86-4b79-92ee-430e27265dd5#qmpAFlbT

 

2. Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 ja selle elluviimiskava aastateks 2016–2019 heakskiitmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Liiklusohutusprogramm koosneb kahest osast. Tekstiosast, mis katab kogu programmi perioodi (2016–2025) ja elluviimiskavast (2016–2019). Elluviimiskavas tuuakse välja programmis planeeritud tegevused ja tähtajad, tegevuse eest vastutajad, meetmete ja võimalusel ka tegevuste eelarved.

Ühegi inimese hukkumine või raskelt vigastada saamine teeliikluses pole aktsepteeritav. Liiklusohutussüsteemi otsuste tegemisel seatakse kõigil otsustustasanditel eesmärgiks maksimaalne liiklusohutuse tagamine. Liiklusohutuse eesmärkide saavutamiseks keskendutakse kolmele valdkonnale: vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja; ohutu keskkond ning ohutu sõiduk.

Liiklusohutusprogrammi tegevused kaetakse nelja-aastase kestusega elluviimiskavaga. Elluviimiskava on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ning on rulluv, mis tähendab, et igal aastal lisandub elluviimiskava juurde üks planeeritav aasta.

 

3. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 "Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määruse muutmise eesmärk on looduskaitsepiirangutega kinnisasja omanike võrdne kohtlemine. Eelnõuga muudetakse kaitstava loodusobjektiga maa riigi poolt ostmise korda, kriteeriume ja kinnisasja väärtuse määramise korda ja aluseid.

Määrusega kaotatakse erisuse tegemine kaitstava loodusobjekti asukoha või tüübi põhjal ning edaspidi lähtutakse ka linnades, alevikes ja parkides asuvate kinnisasja omandamisel üldistest kriteeriumitest ehk konkreetsele kinnisasjale jääva kaitstava loodusobjekti kaitsekorrast tulenevate piirangute ulatusest ja olulisusest. Praeguse korra kohaselt tekib riigil linnades, alevikes ja parkides asuvate kinnisasjade omandamise kohustus automaatselt ja olenemata sellest, kas kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist piirab või mitte. Hetkel omandamisel olevad kinnisasjad omandatakse seni kehtinud korras.

Teise olulise muudatusena leevendatakse nende metsaomanike olukorda, kelle metsa tagavara on pärast kinnisasja omandamise algatamist tormi, üleujutuse või muu loodusliku põhjuse tõttu oluliselt vähenenud. Metsa väärtuse määramisel tuleb siis lähtuda kahjueelsetest inventeerimise andmetest.

Samuti muudetakse kasvukohatüüpidele vastavaid maa hindasid ja viiakse need vastavusse turul makstava hinnaga. Praegu võetakse aluseks 2001. aasta maa hinnad.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/325c0b32-a9ba-4b7a-a5e9-bd0c71aa0d6b#ZvPhZEwZ

 

4. Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2009. a määruse nr 186 "Keskkonnaministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumi põhiülesannete paremaks täitmiseks muudetakse mõne osakonna ülesannete jaotust.

Ümber korraldatakse jäätmeosakonna ja keskkonnakorralduse osakonna töö. Jäätmeosakonna senised ülesanded liidetakse keskkonnakorralduse osakonna ülesannetega. Muudatus on vajalik, et tagada ringmajanduse põhimõtetest lähtuv ühtne ressursi- ja jäätmepoliitika kujundamine. Jäätmetekke vähendamine ning ringlussevõtt on otseselt seotud ressursside kasutusega. Seega on otstarbekas, et need valdkonnad on ühes osakonnas.

Senise rahandusosakonna ning analüüsi- ja planeerimisosakonna baasil moodustatakse uus eelarve ja planeerimise osakond. Muudatusega tagatakse senisest efektiivsemalt ministeeriumi eelarve seos strateegilise juhtimisega, sealhulgas ministeeriumi valmisolek üle minna tegevuspõhisele eelarvele.

Määrus jõustub 1. märtsil k.a.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/97c72633-6ff1-4b66-b7f5-05...

 

5. Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 "Siseministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Siseministeeriumi põhimäärust ajakohastatakse ja täpsustatakse ministeeriumi töökorraldust.  Põhimääruses ei nimetata enam asekantslerite teemavaldkondi ega asekantslerite kindlat arvu, vaid sätestatakse, et ministeeriumis on kuni neli asekantsleri ametikohta. Analoogne regulatsioon on justiitsministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi põhimääruses.  

Eelnõuga täiendatakse strateegiaosakonna ülesandeid, lisades ministeeriumi teadus- ja arendustegevuse koordineerimise ja toetamise ülesande. Teabeseireosakonna ülesandeid täiendatakse hädaabiteadete ja kiirema abi valdkonna poliitika väljatöötamise ning ministeeriumi valitsemisala asutuste hädaabiteadete menetlemise alase tegevuse koordineerimine ülesandega.

Määrus jõustub üldises korras.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0085e67b-27fe-4115-8d33-88875a0f36b0#nfDAvBDz

 

6. Vabariigi Valitsuse 14. augusti 2008. a määruse nr 130 "Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus" muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt esitab Ravimiamet retseptikeskusesse lisaks ravimpreparaatide andmetele ka andmed ravikindlustuse seaduse alusel hüvitatavate eritoitude ja toidulisandite kohta. Selle muudatusega viiakse määrus kooskõlla 2014. aastal jõustunud ravikindlustuse seadusega, millega laiendati Haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseid ning lisati kohustus tasuda eritoitude ja kaasasündinud ainevahetuse häirete raviks kasutatavate toidulisandite jaemüügi eest.

Määrus jõustub üldises korras. Muudatused, mis puudutavad andmete vahetamist meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu ning retseptikeskuse vahel jõustuvad 1. märtsil 2017, mil valmivad meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu jätkuarendused.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/57259010-f5da-488d-af1a-d66a7a26feb6#a7Cg1BIz

 

7. Tartu Ülikooli nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Seoses senise Tartu Ülikooli nõukogu volituste lõppemisega kinnitatakse järgmiseks viieks aastaks uus nõukogu koosseis. Eelmisest koosseisust jätkavad uues koosseisus: Toomas Asser, Vahur Kraft ja Jüri Sepp. Teised liikmed on Heidi Kakko, Birute Klaas-Lang, Tõnu Lehtsaar, Ants Nõmper, Ruth Oltjer, Richard Villems ja Eva Åkesson.

Tartu Ülikooli seaduse kohaselt kuuluvad nõukogusse viis liiget, kelle nimetab TÜ senat ning viis haridus- ja teadusministri nimetatud liiget, kaasates kandidaatide esitamisse avalikkust ning lähtudes sellest, et nõukogu koosseisust enamuse moodustavad isikud, kes ei ole ülikooli töötajad. Ühe liikme peab TÜ nõukogu koosseisu esitama ka Eesti Teaduste Akadeemia.

 

8. Hoonestusloa menetluse algatamine meretuulepargi rajamiseks Saaremaa läänerannikule
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt tehakse valitsusele ettepanek otsustada hoonestusloa menetluse algatamine Saare Wind Energy OÜ esitatud taotluse alusel kavandatava meretuulepargi rajamiseks Saaremaa läänerannikule.

Hoonestusloa menetluse algatamise otsusega algab hoonestusloa menetlus, mis võib lõppeda hoonestusloa andmisega või selle andmisest keeldumisega. Taotluse kohaselt kavandatakse Saaremaa läänerannikust 10–27 km kaugusele 100 tuulikuga meretuuleparki. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Taotluse esitamisel on taotleja planeerinud tuulepargi põhivõrku lülitada aastal 2022.

Hoonestusloa menetluse algatamise otsusega algatatakse lisaks ka keskkonnamõju hindamine. Taotlejale pannakse kohustus keskkonnamõju hindamise käigus analüüsida kaasnevaid mõjusid ja välja selgitada ning teostada asjakohased uuringud. Valdkonnad, mille mõju olulisust ja ulatust on vaja analüüsida ja seonduvad uuringud määratakse keskkonnamõju hindamise programmis, mille koostamisse tuleb käesoleva korralduse kohaselt kaasata asjaomased riigiasutused. Lisaks tuleb hoonestusloa menetluses paralleelselt arvestada üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu menetluse ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringus kehtestatud tingimustega.

Hoonestusloa menetlus viiakse läbi avatud menetlusena, mis võimaldab laiemat kaasamist ja huvitatud isikute ära kuulamist ning nende põhjendatud huvidega arvestamist.

 

9. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Jõhvi vallale (Jõhvis asuv Uus tänav T1 kinnistu)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saab nõusoleku anda tasuta Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallale Jõhvi linnas asuv kohalik tee (Uus tänav L1 kinnistu).

 

10. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (N. B.)

Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus taotlejale tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Isik on praegu Venemaa kodanik.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest Ukraina kodakondsusest.

 

11. Eesti kodakondsuse taastamine (5 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt taastatakse Eesti kodakondsus selle alaealisena kaotanud viiele inimesele.

 

12. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (D. V.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust inimesele, keda on kriminaalkorras kahel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes on aastatel 2003-2016 toime pannud 10 väärtegu. Inimese karistatus kuritegude eest on kustunud, kuid ta pole tasunud ühe väärteo eest määratud rahatrahvi.

 

13. Eesti kodakondsusest vabastamine (34 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 34 inimest. Eelnõus loetletud inimestest 29 elavad püsivalt välismaal ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist 9 elavad Venemaal, 7 Norras, 6 Soomes, 4 Suurbritannias, 2 Rootsis ja 1 Saksamaal. 5 inimest elavad Eestis ning neist 3 on saanud Venemaa, 1 Norra ja 1 Taani kodakondsuse.

 

14. Lastekaitse nõukogu moodustamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Lastekaitseseaduse kohaselt moodustatakse lastekaitse nõukogu, kelle ülesanne on riigi lastekaitsepoliitika eesmärkide seadmine ja elluviimine, lapse heaolu tagamist ja õiguste kaitset puudutavate ettepanekute esitamine valitsusele ning lastekaitsealaseks ennetustegevuseks soovituste andmine.

Ühtlasi kinnitatakse ka nõukogu töökord. Nõukogu töövorm on koosolek, mida võib korraldada ka elektroonselt.

ÜRO lapse õiguste komitee on märkinud, et Eestis puudub keskvõimu tasemel, aga samuti kesk- ja kohaliku võimu vahel efektiivne lastekaitse valdkonna koordineerimissüsteem. OECD on märkinud, et Eestis tuleks tugevdada valitsuseülese strateegia kujundamise ja rakendamise koordineerimist ja parandada ministeeriumidevahelist koostööd, sealhulgas tuleks anda valitsuskomisjonidele ülesandeks seirata mitut sektorit hõlmavate strateegiate kujundamist ja rakendamist.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4cc6690d-1072-4833-bccc-61268570da96#SBc7X7Gk

 

15. Ülevaade 2016. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti Vabariigi vastu esitatud individuaalkaebuste kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

2016. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 215 Eesti vastu esitatud kaebust. EIK tegi viis sisulist otsust ning tunnistas neli Eesti vastu esitatud kaebust vastuvõetamatuks. Lisaks tegi EIKi suurkoda otsuse asjas, mille menetlusse sekkus Eesti Läti toetuseks kolmanda isikuna. EIK kinnitas kaks Eesti riigi ja kaebajate sõlmitud sõbralikku kokkulepet.

 

16. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Rahandusministeerium ei ole õigeaegselt üle võtnud direktiivi (2015/2376/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL) kohustusliku automaatse teabevahetuse maksustamise valdkonnas. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 31. detsember 2016.

Direktiiv võetakse Eesti õigusesse üle maksualase teabevahetuse seadusega eeldatavalt 2017. aasta veebruaris. Seaduseelnõu on Riigikogu menetluses teise lugemise ootel.