Sa oled siin

Valitsuse 16.3.17 istungi kommenteeritud päevakord

15. märts 2017 - 16:40

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, justiitsminister Urmas Reinsalu ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45

Lisainfo: Kateriin Pajumägi, 56 498 580, kateriin.pajumagi[at]riigikantselei[dot]ee

 

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Luuakse regulatsioon Euroopa pangakontode arestimismääruse siseriiklikuks rakendamiseks, mis hõlbustab võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades ning võlgniku ELis asuvate pangakontode arestimist. Arestida saab üksnes pangakontodel olevat raha, kuid arestimismäärus ei võimalda võlausaldajale raha välja maksta. Kohtutäiturid peavad hakkama Euroopa arestimismääruseid täitma viivitamata.

Euroopa arestimismääruste arvu hindamisel pole võimalik tugineda praktikale. Esialgse prognoosi kohaselt saabub maakohtutele aastas umbes 10 arestimismääruse taotlust ning kohtutäituritele umbes sama palju arestimismäärusi teistest liikmesriikidest.

Teise olulise muudatusena luuakse Riigikohtule võimalus saada enne lahendi tegemist arvamus Euroopa  Inimõiguste Kohtult (EIK). EIK-i poole saab pöörduda inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. See võimalus muudab Riigikohtu menetlused sujuvamaks, parandab õiguskindlust ja –selgust, samuti on siis menetlusosaliste inimõigused paremini kaitstud. Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei takista samas kohtuasja osalisel hiljem kasutada oma õigust esitada individuaalkaebus.

 

Eelnõu EIS-is (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus):
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9644dd55-cb31-4927-a96b-cc1ea07fab72#TdHtoXge

Eelnõu EIS-is (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus):
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0dd23856-d9ed-4875-9034-78f811d9112a#Kv4RRwi3

 

2. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (tehnovõrgu talumise tasu muutmine)
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu määrab tehnovõrkude talumistasuks 7,5 protsenti rajatise aluse maa maksustamishinnast ja fikseerib koefitsiendid maa kasutamise kitsenduse ulatuse määramiseks, millest sõltub lõplik tehnovõrgu talumistasu suurus.

Tehnovõrkudeks on elektri-, gaasi-, elektroonilise side ja kaugküttevõrk ning ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Kui tegemist on maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100 protsenti. Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 50 protsenti. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0 protsenti, see tähendab sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta.

Praegune praktika talumistasude maksmise osas on erinev olenevalt rajatise omanikust. Lisaks enamikul juhul hüvitatakse vaid maamaks, saamata jäänud tulu ei arvestata.

2012. a tunnistas riigikohus senised tehnovõrgu talumise tasud põhiseaduse vastaseks.

Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks tehnovõrkude omanikele ja nende esindusorganisatsioonidele samuti maaomanike huve esindavatele organisatsioonidele.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2018.

Eelnõu EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee2b2493-588d-4535-a3b3-319666b62012#Uqmmz0Z8

 

3. Liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt võetakse üle direktiivid, mis käsitlevad sõidukite tehnoülevaatust ja liiklusjärelevalve käigus tehtavat sõidukite tehnokontrolli. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 20. mai 2017.

Eelnõu olulisema muudatusena võib edaspidi 30-60 päeva jooksul liikluses kasutada sõidukeid, millel on tehnoülevaatusel või liiklusjärelevalve käigus avastatud puuduseid, mis pole ohtlikud. Kehtiva seaduse kohaselt tohib sellise sõidukiga sõita ainult remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli või tagasi parkimiskohta.

Teise suurema muudatusena loobutakse eelnõuga Eesti väikesaartel kasutatavate sõidukite tehnoülevaatuse kohustusest. Hiiumaal, Muhus ja Saaremaal on tehnoülevaatus jätkuvalt kohustuslik. Kehtiva seaduse kohaselt peavad kõik liikluses kasutatavad sõidukid olenemata sellest, kus sõidukit kasutatakse, läbima ülevaatuse. Samas ei ole otstarbekas viia kontrolle läbi üksnes väikesaartel kasutatavatel sõidukitel, kus masina kasutusintensiivsus ning liiklustihedus on väga madal.

Lisaks tuuakse tehnoülevaatuse eest võetavate tasude piirmäärade kehtestamine seadusest ministri määrusesse. Piirmäärade kehtestamisel tuleb arvestada, et tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegelev äriühing suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks mõistlikku ärikasumit.

Eelnõu rakendamise kulud on umbes 50 000 eurot, mis kulub IT-arendustele, et arendada välja infotehnoloogiline lahendus, millega määratakse korduvale tehnonõuetele vastavuse kontrolli suunatud sõidukite liikluses kasutamiseks võimaldatav aeg.

Eelnõu väljatöötamises on osalenud Eesti Tehnoülevaatajate Liit.

Eelnõu EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fa7a525a-ebcd-4e84-86f4-7f42d732fbbe#hrW7glop

 

4. Töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on tagada lihtne, kiire, odav ning tõhus kohtuväline töövaidluse lahendamine. Kohtuväliseid töövaidlusi on seni lahendatud 1996. aasta septembrist kehtiva individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel, mille rakendamisel on praktikas ilmnenud mitmeid puudusi.

Eelnõu kohaselt nähakse ette alternatiivsed töövaidluse lahendamise võimalused kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi näol. Kehtiv kord võimaldab avalduse läbivaatamist töövaidluskomisjoni istungil, erandina võib avalduse lahendada poolte kohalolekuta vaid juhul, kui pooled üksteise nõudeid täies ulatuses tunnistavad. Lepitusmenetluse ning kompromissi võimalused töövaidluse lahendamisel puuduvad. Praktikas kompromissi sõlmimine küll toimub, kuid väljaspool töövaidlust, mille tulemusena ei ole tagatud täitedokumendi olemasolu.

Lisaks saab eelnõu kohaselt töövaidluskomisjoni juhataja edaspidi ainuisikuliselt lahendada kuni 6400 euro suuruseid rahalisi nõudeid. Muudel juhtudel või poolte soovil, toimub asja lahendamine istungil kolmeliikmelise komisjoniga.  Seadusest kaob senine TVK-sse pöördumise rahalise nõude 10 000 euro suurune piirmäär. Praegu saab 10 000 eurot ületava nõudega pöörduda üksnes kohtusse.

Töövaidlusasja läbivaatamise tähtaeg pikeneb seniselt 30-lt kalendripäevalt 45-le. Muudatus tuleneb praktikast, kuna viimasel kahel aastal on keskmiseks töövaidluste läbivaatamise pikkuseks 36 päeva. Näiteks mõjutab töövaidluste läbivaatamise aega väljasõiduistungite korraldamine.

2014. aastal pöörduti töövaidluskomisjoni 2363 avaldusega ja 2015. aastal 2691 avaldusega, kohtusse pöörduti vastavalt 375 ja 386 tööõigusega seotud nõudega.

Eelnõu väljatöötamisse on kaasatud ja selle on kooskõlastanud Tööinspektsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Advokatuur, Eesti Juristide Liit, Eesti Kohtunike Ühing.

Eelnõu EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6b81b68a-a240-4dee-a026-b3392848456a#KcIMpxzC

 

5. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Ratifitseeritava konventsiooni eesmärk on tõhustada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) ja riigisiseste kohtute omavahelist suhtlust ning seeläbi paremini kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi Euroopas.

Protokolliga luuakse uus menetlus, mis võimaldab riigi kõrgeimatel kohtutel küsida EIKilt nõuandvaid arvamusi poolelioleva riigisisese kohtuasja raames konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes.

Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse protokoll ja deklareeritakse, et Eestis on kõrgeimaks kohtuks, kes võib taotleda EIKlt nõuandvaid arvamusi, Riigikohus.

6. märtsi 2017 seisuga on protokolli ratifitseerinud seitse riiki ja sellele alla kirjutanud üksteist riiki.

Eelnõu EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc487cb7-79f3-48df-ac55-c8a7b6c7a4ef#wFuWgqM3

 

6. Vabariigi Valitsuse 28. juuli 2016. a määruse nr 87 "Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja kord" muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse haldusreformi käigus kohalike omavalitsuste ühendamisega kaasnevat elanike arvamuse väljaselgitamise korda. Teatud tingimustel ei pea valitsuse algatatud etapis rahvaküsitlust läbi viima. Näiteks juhul kui kohalik omavalitsus on juba pidanud ühinemisläbirääkimisi ja sellega seoses rahvaküsitluse läbi viinud.

Eelnõuga muudetakse paindlikumaks küsitluse toimumise aegu, need tuleb läbi viia hiljemalt 23. ja 24. aprillil. Küsitluse täpse aja määrab valla- või linnavalitsus. Maavanema määratava küsitluse toimumise aeg muudetakse samuti paindlikumaks sätestades selle toimumine hiljemalt 10. ja 11. juunil. Küsitluse aeg ja koht tuleb mõlemal juhul avaldada vähemalt seitse kalendripäeva enne küsitluse toimumist.

 

7. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 "Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Toetusfondi lisatakse kolm uut meedet. Raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus võimaldab vähendada perekonna hoolduskoormust. Jäätmehoolduse arendamise toetus asendab seni kohaliku omavalitsuse üksuste jäätmehoolduse kuludeks laekunud saastetasu ning selle toel on võimalik korraldada jäätmete liigiti kogumist. Kaevandusõigustasude muutmise mõjude kompenseerimise meetmega leevendatakse kohaliku omavalitsuse üksustele muudatustega kaasnenud negatiivseid mõjusid.

Lisaks laiendatakse sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohatasu hüvitise võrra, mida makstakse enne 1993. aastat teenusele suunatud inimeste eest.

Käesolevast aastast on toimetulekutoetuse, vajaduspõhise peretoetuse ning sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse ning jaotuspõhimõtted määratud sotsiaalhoolekande seadusega ning riiklike ülesannete hüvitise määrad riigieelarve seadusega. Seetõttu võetakse määrusest vastavad regulatsioonid välja ja viidatakse seadustele.

Eelnõu EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1f2d3c4b-78c3-4170-a7c0-7313a12e9f56#2kLqBckd

 

8. Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2017. aastal
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega jaotatakse 2017. a tasandus- ja toetusfondi vahendid: tasandusfond 77 miljonit eurot, kohalike teede hoiu toetus 29,3 miljonit eurot, toimetulekutoetuse hüvitis 19,6 miljonit eurot (reservi jäetakse 2,9 miljonit eurot), vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitis 3,3 miljonit eurot (reservi jäetakse 0,9 miljonit eurot), sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetus 3,2 miljonit eurot, sündide ja surmade registreerimise hüvitis 20 tuhat eurot, keskkonnatasude muutmise kompensatsioon 0,9 miljonit eurot, jäätmehoolduse arendamine 2,2 miljonit eurot ja väikesaarte toetus 0,4 miljonit eurot. Keskkonnatasude muutmise kompensatsioon ja jäätmehoolduse arendamise toetus on uued meetmed. Muude toetusmeetmete jaotuses olulisi muudatusi ei ole.

Tasandusfondist 72 protsenti läheb Kirde- ja Lõuna-Eesti ning 26 protsenti Kesk- ja Lääne-Eesti omavalitsustele.

Käesoleva korraldusega ei jaotata: raske- ja sügava puudega laste teenuse toetust, kuna seal selguvad jaotamisel aluseks võetavad algandmed aprilliks ja saab seejärel jaotada; lasteaia õpetajate palga tõstmise motiveerimiseks mõeldud vahendeid, kuna need jaotuspõhimõtted on täpsustumisel; huvitegevuse toetuse vahendeid, kuna toetuse jaotus reguleeriv eelnõu on riigikogus menetluses. Toetusfondi kuuluvad haridustoetuse vahendid on VV otsusega jaotatud veebruaris.

 

9. Eesti keelenõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kinnitatakse Eesti keelenõukogu kümneliikmeline koosseis ja nimetatakse esimees. Et tagada oluliste keele- ja keelekasutusvaldkondade ning nendega tegelevate asutuste ja institutsioonide esindatus, on keelenõukogu liikmeteks kutsutud: Tõnu Tender (Eesti Keele Instituut), Helle Metslang (Emakeele Selts), Birute Klaas-Lang ja Martin Ehala (Tartu Ülikool), Anna Verschik (Tallinna Ülikool) ja Ilmar Tomusk (Keeleinspektsioon). Hariduse, eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise keele ning võõrkeelte problemaatikat tundvatena on keelenõukogusse kutsutud Dmitri Burnašev (Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusest Meie inimesed) ning Leili Sägi ja Aime Klandorf (keeleõpetajate kutseliitude esindajad).

Keelenõukogu esimeheks kinnitatakse haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Kadri Sõrmus.

Eesti keelenõukogu ülesanne on nõustada Vabariigi Valitsust keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel. Selle koosseis kinnitatakse 5 aastaks.

 

10. Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Haridus- ja teadusminister teeb ettepaneku vabastada haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm teenistusest 19. märtsil 2017 tema enda algatusel. Holm on haridus- ja teadusministeeriumi kantslerina töötanud alates 2008. aasta aprillist. Janar Holm jätkab avalikus teenistuses ja hakkab juhtima tööala valdkonda sotsiaalministeeriumis.

 

11. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest.

 

12. Eesti kodakondsuse taastamine (E. E.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt taastatakse Eesti kodakondsus selle alaealisena kaotanud inimesele.

 

13. Eesti seisukohad Euroopa puhta energia paketi kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa puhta energia paketi eesmärk on anda tõuge puhta energia kasutamisele Euroopa Liidus ning seeläbi panustada EL-i kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse ning Pariisi kliimakokkuleppe täitmisse. Pakett sisaldab nelja valdkonda: energiatõhusus, taastuvenergia, elektriturg ning Euroopa energiavaldkonna strateegiline planeerimine.

Energiatõhususe puhul toetab Eesti eesmärkide saavutamiseks vajaliku raamistiku sätestamist aastani 2030. Meie hinnangul peaks liikmesriikidel olema võimalus valida, kuidas energiat säästa. Taastuvenergia eesmärkide täitmisel näeb Eesti suurt potentsiaali piiriülesel koostööl. Energiajulgeoleku kaalutlustel peab liikmesriikidel säilima õigus võtta kasutusele kodumaiseid kestlikult majandatud ressursse. Uus elektrituru mudel peab Eesti hinnangul olema võimalikult turupõhine ning andma tarbijatele võimaluse reageerida hindade muutumisele. Kohalikele elektritootjatele tuleks elektrikaubanduses tagada võrdsed konkurentsitingimused kolmandates riikides asuvate tootjatega. Võimalike kriisiolukordade ennetamiseks väärtustab Eesti riikidevahelist koostööd ning leiab, et piiriülesed koostöömehhanismid peavad olema tehnoloogianeutraalsed. Strateegilise planeerimise puhul leiab Eesti muu hulgas, et riiklikud kavad peaksid olema omavahel võrreldavad ning nende koostamisega ei tohi kaasneda liigset halduskoormust.

Euroopa puhta energia paketi algatuste edukas menetlemine on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise üks prioriteetidest.

 

14. Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu otsuse , mis käsitleb läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Türgi tolliliidu laiendamise ja ajakohastamise üle, eelnõu kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu, millega antakse komisjonile mandaat alustada ja pidada läbirääkimisi ELi ja Türgi tolliliidu laiendamise ja ajakohastamise üle. Valitsuse seisukoha kujundamine on vajalik, et osaleda nõukogu töörühmades tekkinud aruteludes.