Peaminister Jüri Ratase ettekanne strateegia "Eesti 2035" esimesel lugemisel riigikogus

Ratas "Eesti 2035" arutelul: riigi pikk plaan seab inimese esikohale.

Austatud riigikogu esimees!
Auväärsed riigikogu liikmed!
Head kuulajad!

Kas me teame, milline on elu Eestis aastal 2035? Usun, et mitte. Seda on väga raske prognoosida. Küll aga olen kindel, et just täna on meil võimalus teha valikuid ja otsuseid, mis tuleviku Eestit kujundavad. Selles aitab meid riigi vastvalminud pikk plaan, mis seab Eestile arengueesmärgid, nende täitmise ambitsiooni ning täidetavad ülesanded.

Riigi pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035" on koosloome ja koostöö strateegia. See on esimene seesugune, mis valdkondade üleselt loob tervikvaate riigi pikaajalise arengu suunamiseks läbi strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise protsesside, seejuures arvestades riigi rahanduse võimalusi. Eestil tuleb senisest jõulisemalt fokusseerida pilk tulevikule ning seljatada proovikivid, mis meie kõigi elusid mõjutavad.

Kahe aasta jooksul osales "Eesti 2035" koostamisel mitu tuhat inimest: eksperdid, teadlased, ettevõtjad, ametnikud, õpetajad, poliitikud, omavalitsustegelased, erinevate sihtrühmade esindajad ja tavalised Eesti inimesed. Nad leidsid aega ja tahet, et arutada ning analüüsida, millised on meie riigi peamised arenguvajadused, millises Eestis me soovime tulevikus elada ja mida me peame tegema, et meie soovid ka tegelikkuseks saaks.

"Eesti 2035" on riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööd toetav strateegia: strateegia üldosa kiidab heaks riigikogu, elluviimise tegevuskava Vabariigi Valitsus. Edaspidi seisab iga minister vähemalt korra aastas siin kõnepuldis, andes teile, auväärt riigikogu liikmed, ülevaate oma valdkonna edusammudest ja kitsaskohtadest.

Strateegia "Eesti 2035" koostamisel on tuginetud üleilmsete suundumuste prognoosidele ning Eesti tulevikuolukorra analüüsile. Nende põhjal on strateegias kirjeldatud üheksa võrdselt olulist arenguvajadust, toodud välja ohud ning võimalused. Eesti tuleviku valikute prognoosimisel on olnud võtmeroll riigikogu Arenguseire Keskusel. Analüütiliste allikatena on kasutatud raporteid mitmetelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Näiteks OECD-lt, Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuselt, Euroopa Parlamendilt ja teistelt organisatsioonidelt.

Strateegia "Eesti 2035" keskmeks on viis strateegilist sihti, mis lähtuvad aluspõhimõtetest ning sõnastavad Eesti sellisena, nagu ta aastal 2035 olema peaks. Et nende sihtideni jõuda ning tulla toime arenguvajadustega, on lähiaastatel vajalikud muutused pea kõigis eluvaldkondades.

Suuremad neist vajalikest muutustest on kirjeldatud "Eesti 2035" üldosas, detailsem tegevuste loetelu on esitatud strateegia elluviimise tegevuskavas, mida valitsus hakkab igal aastal üle vaatama ja uuendama. Tegevuskavas on toodud ka vajalikud näitajad koos sihttasemetega, mis hästi peegeldavad meie ees seisvate ülesannete keerukust.

"Eesti 2035" on tihedalt seotud Euroopa majanduskoordinatsiooniga. See on aluseks Euroopa Liidu vahendite planeerimisel ning annab suuna ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestimaal.

"Eesti 2035" koondab need varem riigisiseselt eraldi seisnud protsessid ühe katuse alla, vähendades bürokraatiat ja halduskoormust. Samuti on õnnestunud vähendada strateegia elluviimist toetavate valdkonna arengukavade arvu ligi kaks korda.

Väga austatud riigikogu liikmed!

Riigi pikaajaline arengustrateegia lähtub aluspõhimõtetest, mis on kooskõlas meie põhiseaduse, seaduste ning kehtivate strateegiliste arengudokumentidega. "Eesti 2035" koostamisel on arvestatud riigi julgeolekupoliitika põhialustega, kultuuripoliitika põhialustega, aga ka kõigi teiste riigikogus vastu võetud täna kehtivate dokumentidega. Eesti olulisim eesmärk on jääda demokraatlikuks ja turvaliseks riigiks, kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Selle eesmärgi saavutame, järgides viit strateegilist sihti.

Esiteks: meie siht on, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.

Eesti rahvaarv on viimase 30 aastaga vähenenud veidi enam kui 240 000 inimese võrra ning statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi kohaselt väheneb see aastaks 2035 veel umbes 24 000 inimese võrra. Kuigi  summaarne sündimuskordaja on viimase viie aasta jooksul mõnevõrra paranenud, ei tohiks me pidada muutusi elanikkonnas paratamatuseks, vaid leidma viisid, kuidas ühiskond sellele reageerib.

Rahvastikuprognoos ütleb, et aastal 2035 on iga neljas Eesti inimene 65-aastane või vanem ning ühe pensionäri kohta on meil 15 aasta pärast kolme asemel 2,3 tööealist inimest. See tähenda seniste tööviiside, elukestva õppe protsesside, aga ka tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuste märkimisväärset ümbermõtestamist.

Selleks, et Eesti inimene oleks terve elukaare vältel teadmistehimuline, loov ja ettevõtlik; et tal oleks õpitahe ja valmidus töö olemuse muutumiseks, võtame hariduses suuna paindlikkusele ja õppija vajadustest lähtumisele. Formaalharidus on vaja lõimida mitteformaalsega ning üldharidust kutseharidusega. Tarvis on luua uusi õppevorme, lihtsustada üleminekuid eri õppevormide vahel ning arendada nutikat õppevara, mis muu hulgas toetaks eesti keeles õpetamist. Jätkame ka koolivõrgu korrastamisega.

Harjumuspäraste ametite muutumisel vajavad ettevõtted piisaval hulgal kvalifitseeritud tööjõudu. Inimestel on aga vaja maailmatasemel teadmisi ja oskusi, et tulevikutööks valmis olla. Selleks uuendame täiskasvanuhariduse süsteemi ja arendame edasi oskuste ning vajaduste prognoosisüsteemi OSKA. Haridussüsteemil tuleb astuda sama jalga tööturu vajadustega.

Tervishoiusüsteemi kestlikkuse tagamiseks on meil vaja teha võrreldes senisega midagi sootuks teisiti või uutmoodi. Kuigi oodatav eluiga on Eestis kasvanud 78,8 eluaastani, ei ole tervena elatud eluiga viimase 10 aasta jooksul paranenud. 2019. aastal oli see 55,9 eluaastat. Pooltel juhtudel on inimeste tervisekaotus tingitud riskiteguritest või riskikäitumisest, sealhulgas meelemürkide tarvitamine, tasakaalustamata toitumine, liigne kehakaal ja vähene füüsiline aktiivsus. Miks me ise oma tervist rikume?

Eesti panustas 2019. aastal tervishoiukuludesse 6,7 protsenti SKPst. Euroopa Liidu vastav keskmine oli toona 9,87 protsenti. Hiljuti avaldatud Arenguseire Keskuse raport ennustab, et aastaks 2035 ulatub Eesti Haigekassa aastane puudujääk praeguse rahastuse ja teenuste korral 900 miljoni euroni, sest kulud kasvavad märksa kiiremini kui tulud. Riik peab oma inimeste tervise nimel pingutama, aga ta ei saa teha seda üksi, sest ainult rahast ei piisa. Meil kõigil tuleb nii enda kui ka teiste füüsilise ja vaimse tervise eest hoolt kanda. Meil tuleb vähendada riskikäitumist ja teha terviseteadlikke otsuseid. Enam tähelepanu vajavad õigete valikute soodustamine ja ennetustöö. Sellele aitab kaasa tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimine ja personaalmeditsiini lahenduste kasutamine.

Eestis on väga suur konsensus rahva tervise, hariduse ja tööhõive küsimuste edendamises. Eriti tänase koroonakriisi valguses tunnetame teravalt, kui palju annavad edumaad tervislikud eluviisid nagu mittesuitsetamine, mõõdukas tervisesport ja tugev immuunsüsteem, heitlikes majandustingimustes aga korralik haridus, kogemused ning kutseoskused. See on Eesti rahvast liitev siht, mille saavutamiseks välja käidud lahendused ja mõtted ootavad alati lisa.

Teiseks: meie siht on, et Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud.

Kõigil Eesti inimestel peab olema võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Iga ühiskonna liige peab tundma end toetatuna ja väärtustatuna nii teiste inimeste kui ka riigi poolt. Samuti on oluline, et kõik Eesti püsielanikud ja mujal elavad rahvuskaaslased tunneksid ühtekuuluvustunnet Eestiga. Just see seob meid ühiskonna, rahva ja riigina.

Kestliku rahvastiku tagamiseks kujundame tervikliku, sündimust ja vanemlust toetava rahvastiku- ja perepoliitika. Valitsus on selleks algatanud arengukava koostamise. Teeb rõõmu, et peresse kolmandate laste sündide arv on kasvanud alates 2016. aastast – kui 2015. aastal sündis perre kolmandaks lapseks 2019 last, siis 2016. aastal 2231 last ja möödunud aastal 2773 last.

Poliitikameetmete kavandamisel arvestame perede heaolu kogu laste kasvatamise perioodi jooksul. Laste heaolu tagamiseks loome riigi ja omavalitsuste koostöös positiivset vanemlust toetavad ja laste väärkohtlemist ennetavad lahendused, uuendame lastekaitsekorraldust ja erivajadusega laste tugisüsteemi, töötame välja teenused kompleksprobleemidega lastele ning toetame üleminekut perepõhisele hooldusele.

Inimkesksete heaoluteenuste pakkumisel on võtmetegur tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimine. Selleks parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse koostööd ning ajakohastame nii kogukonnateenuste kui ka haigla- ja tervishoiuasutuste võrgustiku, näiteks taotlused Euroopa Liidu taaskävitamisrahastusse Tallinna haigla ehitamiseks või esmatasandi tervishoiutaristu korrastamine.

"Eesti 2035" pöörab tähelepanu Eesti inimestele, kes pole seni saanud ühiskonnaelus täiel määral osaleda. Riigi ja ühiskonnana tuleb meil erivajadustega inimeste ja nende hooldajatega rohkem arvestada. Pikaajalise hooldusvajaduse ennetamiseks töötame välja vastavate teenuste süsteemi, sealhulgas juurutame varajase märkamise põhimõtet. Kavas on arendada eelkõige kodus ja kogukonnas pakutavaid hooldusteenuseid. Selleks suurendame koolituste ja töökohapõhise õppe kaasabil pikaajalise hoolduse valdkonna töötajate hulka ning tõstame nende kvalifikatsiooni.

Tagada tuleb ka osalusvõimaluste, ühistegevuse, erinevate kultuurisündmuste ja teiste vaba aja sisustamise viiside kättesaadavus üle Eesti ja välismaal elavatele rahvuskaaslastele. Loome võimalusi oma kultuuri hoidmiseks ja arendamiseks ning hindame kultuurivaldkonna eestvedajaid. Kultuur ühendab inimesi. Me soodustame ka eesti keele piirkondlike erikujude kasutamist. See parandab nii piirkondade konkurentsivõimet kui ka paikkondlikku identiteeti. Ärme võta oma lastelt võimalust vaielda, kas see lumi ikka pakib, hakkab kokku või võtt tükkü…

Kolmandaks: meie siht on, et Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.

Eesti majandus on nii toodete kui ka teenuste sektoris tugevalt lõimitud Euroopa Liidu ühtse turuga. Eesti tööjõu tootlikkus on viimasel 10 aastal küll kasvanud ja jõudnud 78,6 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, kuid see kasv on olnud piirkondlikult ebaühtlane ja erinevatel põhjustel alla oodatud tempo. Aastaks 2020 seatud siht oli 80 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Aastaks 2035 seatud sihttase 110 protsenti Euroopa Liidu keskmisest on ambitsioon, mille saavutamiseks on vaja selles valdkonnas olulise mõjuga muudatusi. Erinevalt teistest Euroopa Liidu riikidest on meie töötleva tööstuse tootlikkus madalam teenussektori tootlikkusest – majanduse struktuurimuutuste jätkumine on hädavajalik. Jah, oleme aastaid sellest rääkinud, aga kuidas seda kõike saavutada?

Mul on hea meel, et järgmise aasta eelarves on avaliku sektori panus teadus- ja arendustegevusele kasvanud ühele protsendile prognoositud SKPst. Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKPs on praegu aga 0,59 protsenti ehk tunduvalt alla Euroopa Liidu keskmise, milleks on 1,45 protsenti. Rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, samuti koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel.

Selleks töötame välja uued innovatsiooniteenused ja -toetused ettevõtete ning tehnoloogiate kõigi arenguetappide jaoks. Suurendame ka riigi äriühingute teadus- ja arendustegevuse investeeringuid. Meie eesmärk on saada valitud valdkondades edukaks teadus- ja arendustegevuse edendajaks, rakendajaks ja katsetajaks maailmas, et seeläbi aidata Eesti teadusasutustes sündival teadmusel jõuda kiiremini ettevõtlusse.

Et tagada teadusasutuste ja ettevõtete tihedam koostöö Eesti majandusele olulistes valdkondades, töötame välja valdkondlikud teadus- ja arendustegevuse programmid, näiteks nutikad energialahendused, kohalike ressursside, olgu selleks puit, toit või maavarad, väärindamine, IKT, rohetehnoloogiad ning mõtestame ümber nutika spetsialiseerumise valikud: see tähendab, et senise kolme valdkonna: digivaldkond, tervisetehnoloogiad, kohalike ressursside väärindamine, sisu uuendatakse ning uue valdkonnana lisatakse nutikad ja kestlikud energialahendused.

Eesti tugevuseks maailmas on digitaalsete tehnoloogiate kasutamine avalikus sektoris ja sellest tulenev asjaajamise lihtsus. Muudame Eesti maailma digikeskuseks, kuhu tullakse nii e-residentsuse baasil virtuaalruumis kui ka füüsiliselt kohale. Ikka selleks, et oma teenuseid maailmaturul pakkuda ja ettevõtteid luua. Meil on kavas toetada ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist. Selleks saame kasutada nii Euroopa Liidu uue perioodi struktuurivahendeid kui ka Euroopa taaskäivitamisrahastu vahendeid.

Eesti võimaluseks on ka senisest strateegilisem panustamine kohalike ressursside väärindamisse. Eesti loodusvarade ressursitootlikkus oli 2017. aasta andmetel 0,56 eurot kilogramm – üks väiksemaid Euroopas. Strateegia seab eesmärgiks selle näitaja paranemise ligi kaks korda. Selleks tuleb teha tänasest midagi rohkem või midagi teisiti! Näiteks puiduvaldkonnas tuleb pöörata suuremat tähelepanu puidukeemia võimalustele, teha kohalikust toormest kallihinnalisemaid lõpptooteid. Põhiküsimus on: kuidas me loodusvarasid kasutame? Kas teeme seda säästvalt, tasuvalt ja nutikalt või me teeme seda hooletult?

Hea riigikogu!

Majanduse rohepöörde toetamiseks on tarvis jätkata energia- ja ressursitõhusamate tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu. Ehituses, tootmises ja tarneahelates ohutuma materjaliringluse sisseseadmine vähendab kemikaalide kasutust ning aitab meil säästlikumalt majandada. Vähetähtis ei ole ka kohalikke omavalitsusi toetavate ringmajandusekspertide koolitamine.

Eesti majandus on üks heitemahukam Euroopas: 2017. aasta andmetel on siin ühe SKP euro kohta kaks korda rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kuigi võrreldes 1990. aastaga on kasvuhoonegaaside koguheide Eestis esialgsetel hinnangutel praeguseks vähenenud 54 protsenti, tuleb meil astuda olulisi samme kliimasõbraliku majanduse suunas. See tähendab Eesti energiatootmise ümberkorraldamist eelseisval kümnendil.

Võrreldes 1990. aastaga on põlevkivi kaevandamine vähenenud pea poole võrra. Põlevkivielektri osakaal on tänaseks langenud üle 60 protsendipunkti, 30 protsendini. Õiglase ülemineku tagamiseks töötame Ida-Virumaa jaoks välja ja viime ellu teenuste paketi, mis aitab piirkonna elanikel, ettevõtetel ja kohaliku omavalitsuse üksustel muudatustest kasu saada ja vähendada kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid.

Riigi neljas siht on ka kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Me peame oma elukeskkonda kujundades järgima kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid. See tähendab, et kunstilised, tehnoloogilised ja majanduslikud lahendused ning looduskeskkond moodustaksid tasakaalustatud terviku. Keegi ilmselt ei taha kasutada kergliiklusteid, mis algavad ei kuskilt ja viivad ei kuhugi. Või avastada end 10 aasta pärast olukorrast, kus me ei saa ligipääsetavuse probleemide tõttu enam hoonetesse sisse või liikuma seal sees. Kindlasti soovime kõik ka tulevikus Läänemeres ujuda või Eesti metsas seenel käia.

Elukeskkonna kvaliteet väljendub nii inimkeskses disainis kui ka kasutatud materjalide keskkonnasõbralikkuses, näiteks puidu või teiste loodussõbralike materjalide kasutamises ehitistes. Kahtlemata on oluline tagada ligipääsetavus kõikidele inimestele nende elukaare vältel: nii liikumis- või nägemisraskustega inimestele, aga ka näiteks lapsele või lapsevankrit lükkavale emale või isale. Samuti võiks rahvastikumuutusega kohandatud elukeskkond senisest enam toetada Eesti inimeste kehalist aktiivsust ja inimeste tervist.

Transpordisektoris on oluline roll liikumisviiside suuremal integreeritusel, inimeste liikuvuskeskkonna parandamisel ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Näiteks oleme loomas taristut, et minna üle keskkonnahoidlikele sõidukitele, elektrifitseerime, uurime ja võimalusel arendame vesinikutehnoloogiat. Eesti majandusarengu toetamiseks arendame ohutust tõstvaid ning majandusvõimalusi parandavaid kiireid rahvusvahelisi ja riigisiseseid transpordiühendusi. Aastal 2035 võiks olla valminud mandri ja Muhumaa vaheline püsiühendus ning Eestist lähtuvad Euroopa suuna kaubaveod on kolinud Rail Balticu rongile.

Viiendaks: Eesti siht on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimkeskne riik.

Inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed nii füüsilises kui ka digiruumis, seda kõike olenemata tema elukohast, vanusest, erivajadusest või muust tunnusest. Inimesele on oluline teenuse kättesaadavus ja kvaliteet – ei tohiks olla vahet, kas teenust pakub riik või kohalik omavalitsus. Seetõttu on kavas üle vaadata riigi ja kohaliku tasandi vastutuse jaotumine teenuste osutamisel ning tugevdada riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste partnerlust. Eesti inimesed ootavad järjest kvaliteetsemaid avalikke teenuseid – valitsejate ülesanne on neid pakkuda.

Meie eesmärk on viia avalikud teenused võimalikult palju automatiseerituks ehk taustal toimivaks ja etteaimavaks, kasutades seejuures kõiki riigil olemasolevaid andmeid turvaliselt. Näiteks suudab riik eelmisest aastast automaatselt kontrollida õigust peretoetustele. Inimesel pole vaja vanemahüvitise saamiseks teha muud, kui ühe hiireklõpsuga kinnitada riigipoolne pakkumine – selline peab olema kasutusmugavus inimese jaoks. Kui me mõned aastad tagasi alles kavandasime tehisintellekti kasutamist avalike teenuste pakkumisel, siis selle aasta lõpuks on meil 50 tehisintellekti komponendiga avalikku teenust, näiteks lageraie tuvastamine, puuliikide tuvastamine, metsa küpsuse arvutamine, juturobotid, rahvusraamatukogu digiarhiivi märksõnastamine ja palju muud. 15 aasta pärast võiksid sellised teenused moodustada juba meie igapäevases teenuste osutamises enamiku.

Uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt ja moodsate tehnoloogiate eelistamine on just see, mis Eestile edu toonud ning aitab meil olla maailmas suured. Keskendume edaspidigi Eesti tugevustele, toetudes saavutustele digi-, kultuuri-, spordi- ja teistes valdkondades.

Samavõrd olulised on ka tugevad liitlassuhted julgeoleku valdkonnas. Eesti panus NATOs ja Euroopa Liidus on meie julgeoleku peamine garant. Lisaks sellele arendame laiapindset riigikaitset, küberturvet, parandame ühiskonna valmisolekut kriisideks ning vastupanu vaenulikule mõjutustegevusele ja hübriidohtudele. Tagame liitlaste kohaloluks vajaliku taristu ning muudame ajateenistuse korralduse inimeste võimetega sobivamaks. Iga okas loeb!

Lugupeetud riigikogu!

Need viis strateegilist sihti, aga ka kogu "Eesti 2035", olgu meil edaspidi silme ees alati, kui teeme valikuid ja olulisi otsuseid. "Eesti 2035" üldosa, mida te järgnevatel nädalatel arutama hakkate, auväärt riigikogu, on justkui meie väärtuste teekaart. Nende väärtuste suhtes on riigis suur konsensus, sest need on Eesti rahvale omased ja olulised. Konkreetsed sammud on kirjas "Eesti 2035" elluviimise tegevuskavas, mis jääb Vabariigi Valitsuse täita ja vajadusel uuendada. Küllap tuleb edaspidi seda täiendada ja muuta, sest keskkond meie ümber on alati muutumises. Igal riigil tuleb edukas olemiseks pidevalt pingutada.

"Eesti 2035" koostamise käigus saadud õppetund on, et Eesti ei vaja üht säravat loosungit või kampaaniat riigile eesmärgi andmiseks. Riigi pikaajaline plaan peab ennekõike olema inimkeskne – kõiki Eesti inimesi ühtmoodi puudutav. See tulemus on strateegiadokumendis hästi saavutatud, sest kes meist poleks puudutatud tervisest, haridusest, avalikust ruumist, looduskeskkonnast, majandusest, riigikaitsest, kultuurist, perekonnast, lastest või tööturust.

Riigi pikaajaline arengustrateegia peab lahendama riigi eesseisvaid objektiivseid probleeme ja viima elu edasi. See peab kandma endas ühiskonda liitvaid väärtusi ning eesmärke, samas jätma meile kõigile vabaduse valida teekond nende sihtideni jõudmiseks. Sellest ei tasu otsida erasektori strateegiatest tuttavat lineaarsust – riigi juhtimine on märksa mitmetahulisem. Neist mõtteist kantuna usun, et riigikogu leiab hea konsensuse "Eesti 2035" aruteludes.

Ma soovin teile, head riigikogu liikmed, selleks jõudu ning arukat ja koostöömeelset arutelu!

Viimati uuendatud 28.12.2020