Oskused ja tööturg

Tegevuskavas on iga temaatilise kimbu juures välja toodud vajalikud muutused ning selleks kavandatud tegevused. Iga tegevuse juures on välja toodud selle eestvedaja ja kaasvastutajad ehk valitsusasutused, kes kõige enam selle tegevuse elluviimisesse panustavad. Samuti on tegevused seostatud nii strateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud arenguvajadustega kui ka ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkidega.

Muudame haridussüsteemi õppijast lähtuvaks ja paindlikuks

SDG 4
SDG 4

Tagame õpivõimaluste rohkuse ja kättesaadavuse, sujuva ja paindliku liikumise haridustasemete ja -liikide vahel ning nüüdisaegse õpikäsitluse põhimõtete rakendamise tagamaks võimalikult õppijast lähtuva lähenemise, mis toetab ennast juhtiva õppuri kujunemist ja iga inimese potentsiaali maksimaalset rakendamist. Selleks lõimime formaal- ja mitteformaalhariduse ning üld- ja kutsekeskhariduse ja töötame välja ühtse keskharidusstandardi.

Jätkame koolivõrgu optimeerimist ning loome piirkondlikud hariduskeskused, mille eesmärk on pakkuda uusi õppevorme ja võimalusi üld-, kutse- ja kõrghariduse ning mitteformaalse õppe, sealhulgas noorsootöö sidustamiseks ja üleminekute lihtsustamiseks. Sidustame piirkondlikud hariduskeskused regionaalsete ja kohalike huvipooltega vastastiktoimes, et toetada regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamist ja tööjõu ettevalmistamist. Suurendame erinevate haridustasemete ja -liikide õppekavades üld- ja tulevikupädevuste õpetamist ning lõimime neisse koostöös tööandjatega rohkem praktilist kogemust ja oskusi.

Tagame kvaliteetse, üle Eesti kättesaadava noorsootöö, mis loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamuseks, kogemustepagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks. Toetame eesti keeles õpetamist, arendades seejuures digitaalset eestikeelset õppevara kõikidel haridustasemetel ja elukestvas õppes. Toetame mitmekesiste õppemeetodite ja -viiside (sh digipedagoogika) tõenduspõhist arendamist ja rakendamist, et õpet personaliseerida ja individualiseerida ning rikastada seda tehnoloogia (õpianalüütika, kratid jne) abil. Tagame, et Euroopa haridusruumis toimuks õpialane liikumine takistusteta. Rahvusvahelist liikuvust ja koostööd suurendab elanike võõrkeelte oskus, mistõttu toetame nende õpet. Samal ajal tagame eesti keele õppimise võimalused ja (digi)lahendused mujal elavatele rahvuskaaslastele ja teistele huvitunutele.

Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega

SDG 4
SDG 8
SDG 10

Uuendame täiskasvanuhariduse süsteemi (sh kombineeritud rahastamismudeli ja kvaliteedi tagamise põhimõtete väljatöötamine, maksu- ja toetussüsteemide muudatused, kultuuriasutuste võrgu kaasamine), et tagada valmisolek tulevikutööks ning kohanemine majanduse struktuurimuutustega. Arendame oskuste ja vajaduste prognoosisüsteemi (OSKA) ning loome õppe ja tööturuvajaduse paremaks seostamiseks suurandmete analüüsi võime. Kõrg- ja kutsehariduses töötame välja osakvalifikatsioonide sertifitseerimise süsteemi ning laiendame töökohapõhise õppevormi sihtrühma ja erialasid. Fookuses on nii erialase hariduseta ja mitteaktiivsete inimeste (sh vanemaealised, noored, kes ei õpi, ei osale koolitusel ega tööta, hoolduskoormusega inimesed) tõhusam toetamine tööturule naasmiseks kui ka vanemaealiste tööturult lahkumise ennetamine.

Seda eriti just Kirde- ja Kagu-Eesti piirkondades, et tagada tööturu regionaalne tasakaalustatus kogu Eestis. Laiendame õppimisvõimalusi ka kõrgema oskus- ja haridustasemega inimestele, pöörates tähelepanu nutika spetsialiseerimise valdkondadele ning üld- ja tulevikupädevustele.

Valmistume tulevikutööks

SDG 4
SDG 8

Muutuvad ärimudelid ja töövormid nõuavad ühiskonna valmisolekut tagada tulevikutööks vajalik raamistik. Selleks kujundame uutele töövormidele vastavaks ümber maksusüsteemi, tööõiguse ja sotsiaalkaitsereeglid, et need tagaksid võrdse kohtlemise ka näiteks vabakutselistele loomeinimestele, tööampsu tegijatele ja platvormi vahendusel töötajatele (sh piiriüleselt). Ebatraditsiooniliste töövormide levikuga kaasneb vajadus toetada kaugtöövõimalusi, moderniseerida töökeskkonda (sh digitaalne taristu) ning tagada ohutus olenemata töövormist. Arendame õppekavasid tulevikutööks vajalike teadmiste ja oskuste kujundamiseks, tõstame õpetajate, õppejõudude ja koolitajate valmidust ning nüüdisajastame õppekeskkondi uuendatud õppekavade rakendamiseks.

Parandame kõrghariduse kvaliteeti ja tõhustame selle rahastamist

SDG 4
SDG 10

Kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks laiendame töökohapõhist õpet, ettevõtlusmagistrantuuri ja -doktorantuuri ning arendame praktikakorraldust. Püüdleme soolise tasakaalu poole kõrghariduses. Toetame kõrghariduses eestikeelsete õppekavade säilimist ja arendamist ning eriala- ja teaduskeele arendamist. Vaatame üle kõrghariduse rahastamismudeli, sh ajakohastame õppelaenu, õppetoetuste ja stipendiumide süsteemi. Seejuures ei tohi halveneda ligipääs kõrgharidusele. Parandame õppe vastavust ühiskonna ja tööturu vajadustele ning seome omavahel tugevamalt kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse.

Loome talendisõbraliku keskkonna

SDG 4
SDG 8

Talentide arengu soodustamiseks loome terviksüsteemi andeka õppija märkamiseks ja toetamiseks. Oluline on laiendada ja soodustada loodus- ja täppisteaduste, tehnoloogia valdkonna ja loovainete lõimitud õppe võimalusi ning tagada nende õpetamiseks vajalike õpetajate järelkasv kõikidel haridustasemetel ja ka huvihariduses. Töötame välja õigusruumi, mis arendab targaks ettevõtluseks vajalikke oskusi ning aitab vajaduse korral meelitada Eestisse talente mujalt. Tähelepanu nõuab talendipoliitika programmide, sealhulgas välisüliõpilastele mõeldud meetmete, arendamine.

Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul

SDG 4
SDG 5
SDG 8
SDG 10
SDG 18

Tööealise elanikkonna vähenemine toob kaasa muutused kohalikest elanikest koosneva ja välismaise tööjõu vastastikuses tasakaalus. Võrdsete võimaluste loomisel hariduses ja tööturul ajakohastame kohanemis- ja lõimumisteenuseid, eesti keelest erineva emakeelega õppijate hariduskorraldust ja keeleõpet ning töötame välja lahendused, mis hoiaksid kohalikku elanikkonda aktiivsena just Eesti tööturul. Samuti pöörame palju suuremat tähelepanu Eestisse tagasipöördumise soodustamisele. Võrdsete võimaluste edendamiseks arendame kaasavat haridust, lõimime omavahel haridus-, sotsiaal-, tervishoiu, kultuuri- ja tööturuvaldkonna tugiteenused, töötame välja palgalõhe minimeerimist toetavad meetmed, tegeleme soolise segregatsiooni vähendamisega hariduses ja tööturul.

Viimati uuendatud 12.06.2023