Ülesandeid kokku 2019. aastal
-
195
Täidetud ülesandeid
-
118
Hilinenud või pooleli ülesandeid
-
62
- Vabariigi Valitsus algatas tulumaksuseaduse muutmise, mille tulemusena: a) saavad aasta viimases kvartalis sünnitushüvitist saanud inimesed võimaluse maksustamise mõttes osa hüvitisest üle kanda järgmisesse aastasse; b) suureneb eelnõu kohaselt täiendav maksuvaba tulu alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.
- Kiideti heaks lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019–2023.
- Kiideti heaks kogumispensioni teise samba kavandatavad muudatused, mille tulemusel muutub sambas pensionivara kogumine vabatahtlikuks ja tekib võimalus kogutud raha enne pensioniiga kasutusele võtta.
- Vabariigi Valitsus korraldusel moodustati ülemaailmse eestluse koostöökomisjon.
- Vabariigi Valitsus algatas tulumaksuseaduse muutmise, mille tulemusena mitmest riigist pensioni saajate maksuvaba tulu kasvab.
- Otsustati luua ligipääsetavuse rakkerühm, mille eesmärk on välja töötada ettepanekud ja meetmed, mis toetavad inimeste ligipääsetavuse tagamist nii füüsilises kui ka e-keskkonnas.
- Kiideti heaks „Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ koostamise ettepanek.
- Loodi ettevõtluse haruliitude arendusnõunike toetusmeede, millega toetatakse liitude tegevust valdkonna teadus- ja arendustegevuse hoogustamisel.
- Valitsus avas tee kõrgemate tuulikute rajamiseks Kirde-Eestis.
- Valmis „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“.
- Kuulutati välja Eesti esimene taastuvenergia vähempakkumine.
- Kiideti heaks riigireformi tegevuskava 2019–2023 ja ettepanekud riigiametite konsolideerimiseks hariduse, transpordi, keskkonna, maaelu, planeeringute, maa- ja regionaalvaldkonnas.
- Kiideti heaks korraldada laiapõhjaline riigieelarve revisjon.
- Töötati välja regionaalpoliitika programm.
- Valitsus kiitis heaks audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu.
- Riigikogule esitati välispoliitika arengukava 2030.
- Kiideti heaks konsulaarseaduse muutmine, et parandada teenuste kättesaadavust, ja riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu, et tagada lõivude vastavus teenuse kuludele.
- Eesti sai ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks 2020-2021 ja välisminister tutvustas Eesti plaane ja eesmärke perioodiks.
- Kahele reservüksusele korraldati samal ajal lisaõppekogunemine Kaitseväe sõjaaja üksuste lahinguvalmiduse ja mobilisatsiooni valmisoleku alahoidmiseks ja kontrollimiseks.
- Võeti vastu 2020. a rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides ja valmidusüksustes panustamise eelnõud.
- Balti riikide ja Poola valitsusjuhid ja Euroopa Komisjoni president allkirjastasid Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimise projekti poliitilise tegevuskava.
Tegevusprogrammi täitmise aruanne
Vabariigi Valitsus võttis 19. detsembril 2019 teadmiseks tegevusprogrammi täitmise seisu.
Viis üldist eesmärki
Valitsus seisab sidusa, oma inimesi ja pere loomist väärtustava riigi eest, kus kõik tunnevad end turvaliselt ja ühiskonnaellu kaasatuna. Meie iseolemise olulisteks sammasteks on tugev kaitsevägi ning aktiivsus rahvusvahelises koostöös, kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse. Valitsus vähendab bürokraatiat ja toetab tarka majandust, mille vundamendiks on teadus, arendustegevus ja innovatsioon.
- Peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad end turvaliselt ja kindlalt. Valitsus tagab peredele kvaliteetsed teenused ja vajalikud toetused.
- Sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed erinevate ühiskonna gruppide vahel vähenevad. Valitsus toetab rahvusgruppide õigust arendada oma kultuuri.
- Teadmistepõhine majandus ja elukestva õppe arendamine. Valitsus peab oluliseks nii avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse rahastuse tõstmist 1%ni SKTst.
- Tõhus valitsemine, et riigiga suhtlemine oleks lihtne ja sujuv. Selleks arendab valitsus tarka e-riiki ning võtab prioriteediks riigireformi.
- Turvaline ja kaitstud riik, kus kõigi põhiõigused ja -vabadused on võrdselt tagatud. Valitsus peab oluliseks, et riigikaitsesse tuleb eraldada vähemalt 2% SKTst, toetatakse siinset kaitsetööstust ja selle ekspordivõimet.
Viimati uuendatud 05.01.2021