COVID-19 teemalise pressikonverentsi stenogramm, 10. november 2020

10.11.2020 | 23:36

Uudis
    • Jaga

Valitsuse kabinetinõupidamise järgsel COVID-19 teemalisel pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, sotsiaalminister Tanel Kiik, terviseameti peadirektor Üllar Lanno ning valitsust nõustava teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi meditsiiilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar.

Pressikonverentsi salvestis on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=OAPju6wqXAo&feature=youtu.be


Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame pressikonverentsi. Vabandust selle viivituse pärast! Teie ees on kabinetinõupidamisel osalenud, kes annavad teile ülevaate koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmetest.

Palun, peaminister Jüri Ratas!

Jüri Ratas
Aitäh! Austatud ajakirjanikud ja head pressikonverentsi jälgijad, andke andeks, et see natukene hilines. Ma hakkasin just hetkel mõtlema, et viimati sellist pressikonverentsi tehes me olime kevades, siis oli just viirus taas tõusnud ja me olime vist professor Irja Lutsariga seal Stenbocki maja laua taga ja pidime ütlema välja neid sõnumeid, et me peame tegema teatud piiranguid, mis loomulikult alati tähendab sellisele avatud ühiskonnale väga suurt lööki majandusele.

Me oleme täna, ma ei saa küll öelda, et samas seisus, aga nagu te näete, see pressikonverents täna toimub. Ja need sõnumid on siis järgnevad.

Kõigepealt soovin Vabariigi Presidendile parimat ja loodan, et see, kui ta peab olema teatud aja isolatsioonis, eneseisolatsioonis, tähendab siiski, et tal tervis on hea ja ta saab võimalikult kiiresti tööle naasta.

Ma tahan tänada ka teadusnõukoda kogu selle perioodi eest, mis nüüd on olnud suvest või sellest ajast, kui on see, nagu me ütleme, teine laine. Ikkagi see töö, mida on teadusnõukoda teinud professor Irja Lutsari juhtimisel, on olnud väga kasulik. Väga palju on andnud Vabariigi Valitsusele juurde meie iganädalased kohtumised. Olen teile väga tänulik, professor Lutsar, ja loomulikult kõigile teadusnõukoja liikmetele, kõigile nendele tublidele naistele ja meestele.

Terviseamet. Minu meelest terviseamet on saanud selgelt uue hingamise Üllar Lanno näol ja see kontakt on täna mitte ainult hea, vaid töine ja väga-väga asjalik.

Loomulikult ma ütlen aitäh siseturvalisuse valdkonnale, politsei- ja piirivalveametile, ja kõige rohkem Eesti inimestele, kes on pingutanud. See pingutus täna näitab seda, et meie tõus viimastel nädalatel, tuleb öelda, on üks kõige kõrgema nurga või kõige järsema nurgaga tõus, aga see koefitsient on jätkuvalt ikkagi Euroopa Liidus ja Euroopas üks madalamaid. Selle eest kindlasti Eesti inimestele aitäh, mida te kõik teete ka enesedistsipliini mõttes: usaldusmeetmed, väldite kontakte, järgite hügieenireegleid.

Minu meelest olukord on Eestis kriitiline ja kui me siin samme ei astu, siis lähinädalatel me avastame ennast selles olukorras, et kriis on käegakatsutav ja me oleme selle kriisi lävepakul. Nii et ma tahan öelda, et me peame tõsiselt siin tegutsema, tõsiselt järgima neid soovitusi, mis on öeldud.

Ka selleks nädalaks oleme me öelnud välja seda, et head inimesed, testige ennast esimesel võimalusel; lähikontaktsed, püsige kodus; maskikandmine on väga soovituslik, on väga õige. Ja me tahame teha kõik selleks, et hoida Eesti tegelikult nii palju kui võimalik avatuna.

Nüüd, mis olid tänased otsused siis, mida valitsus langetas? Need on siis järgmised.

Töötajatel me soovitame teha võimaluse korral kaugtööd ja et nii palju kui võimalik, ka siis tööandjad saaksid seda võimalust oma töötajatele luua. Me soovitame tööandjatel valmistada ette ja korraldada kaugtöö plaan nakatumise korral töökohal. Me soovitame ära jätta kõik sellised suured ühisüritused, sealhulgas jõulupeod, kus osalevad isikud, kes igapäevaselt kokku ei puutu.

Ja kui te küsite, et kas see siis tähendab, et kõik jõulupeod jäävad ära, siis loomulikult, kui meil on osakonnad või töökollektiivid, kes igapäevaselt kokku puutuvad, on see asi arusaadav, aga sellised suured jõulupeod, tõesti, kus inimesed igapäevaselt kokku ei puutu ja siis tulevad ühel hetkel, ühel õhtul kokku, seda me kindlasti ei soovita.

Nüüd, kui keegi siit küsib või kui on arvamus, et mis siis pereringis toimub, siis loomulikult pereringis kõik jõulupeod võivad toimuda, valitsus seda kuidagi reguleerima ei hakka. Ma usun, Eesti inimesed jõulude ajal pereringis kogunevad ja seda oma lähedaste inimeste ringi naudivad.

Nüüd mõned meetmed, mis siis kodus ja pereringis on. Enne riskirühma kuuluva inimesega kohtumist tuleb kindlasti veenduda enda nakkusohutuses ning tagada tema külastamisel ohutus, mis on maskikandmine, hoida distantsi, käed puhtad. Teiseks, hoolekandeasutustel tuleb tagada riskirühma kuuluvatele inimestele ohutud võimalused kontaktseks ja mittekontaktseks suhtluseks. Kinni tuleb pidada ohutusreeglitest, mis kehtivad koroonaviirusega nakatunuga koos elamisel, sealhulgas maskikandmine, hoida võimalusel distantsi, vältida kokkupuudet ning puhastada regulaarselt käsi ja pindasid.

Nüüd meetmed ühistranspordis ja avalikes kohtades. Ühistranspordis, kaubandusettevõtte teenindussaalis ja selle üldkasutatavates ruumides ning konverentsil, kontserdil, teatris ja kinos tuleb kanda maski või katta nina ja suu. Selle täitmist me palume siis jälgida, olgu ta siis ühistranspordis, näiteks vedajal, kaubandusettevõtjal või konverentsi, kontserdi, teatrietenduse ja kinoseansi korraldajal. Ning me palume kõigil neil ka informeerida nii külastajaid kui ka reisijaid sellest, et ühistranspordis, kaubandusettevõtte teenindussaalis ja selle üldkasutatavates ruumides ning konverentsil, kontserdil, teatris ja kinos tuleb kanda maski või katta nina ja suu.

Nüüd, maski ei pea kandma need inimesed, kellele see on meditsiiniliselt vastunäidustatud, ega ka alla 12-aastased lapsed. Põhjendatud on ka teised olukorrad, näiteks kui transpordivahendis puuduvad teised reisijad. Kindlasti me palume vedajatel korraldada teavitust maskikandmisest ühistranspordis väga lihtsalt: "Hea reisija, pane mask ette!"

Valitsus kehtestab kaubandusettevõtete üldkasutatavates ruumides ja poodide teenindussaalides 2 + 2 reegli. Kõik me mäletame, et on olnud niisugused negatiivsed juhtumid suurtest kampaaniatest. Jõulud on tulemas, needsamad kauplused, suured kaubanduspinnad – et inimesed ei oleks seal üksteise otsas, üksteisele väga lähestikku, siis me peame õigeks, et nendes kohtades hakkab kehtima2 + 2 reegel, mille järgi on keelatud liikuda rohkem kui kahel inimesel üheskoos ja teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud loomulikult perekonnad ja juhud, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Meie soov on see, et see neljapäeval siis jõustada ja et see reegel hakkaks kehtima – valitsuse istungil siis tehakse see otsus, et reegel hakkab kehtima – järgmise nädala esmaspäevast, see on 16. novembril kell 00.00.

Teiseks, valitsus kehtestab oma korraldusega toitlustus- ja meelelahutusasutustes inimeste gruppide vahel kahemeetrise vahemaa reegli, kusjuures ühes seltskonnas võib viibida kõige rohkem 10 inimest. Piirang ei puuduta ühe perekonna liikmeid ega puuduta kindlasti see piirang ka huviharidust. Näiteks kindlasti tekib siin küsimus, et kui on kaubanduskeskused, siis kas see tähendab ka laste mängutubasid. Ei, see laste mängutubasid ei tähenda. See reegel hakkab kehtima samuti 16. novembril kell 00.00.

Samuti valitsus piirab oma korraldusega toitlustus- ja meelelahutusasutuste lahtiolekuaegasid südaööst kuni kella kuueni hommikul, et vältida inimeste kogunemist. Piirang ei hõlma toidu kaasamüüki.

Me tegime täna ka kaks olulist rahalist otsust COVID-19 vastu võitlemisel. Kõigepealt oli see, et valitsuse kabinetinõupidamine otsustas testideks eraldada 4,8 miljonit sotsiaalministeeriumile. Sellest 2,5 miljonit on siis need PCR-testid ja 2,3 miljonit antigeenitestid.

Samuti valitsus otsustas oma kabinetinõupidamisel toetada sotsiaalministeeriumi, täpsemalt haigekassat, COVID-19 vastases tegevuses. Mis see tähendab? See tähendab, et lisanduvad tööjõukulud, mis on tulnud täna nii haiglates kui ka kiirabis, et aidata nendele inimestele maksta tasu lisanduva töö tegemise eest. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun järgmisena sotsiaalminister Tanel Kiige kommentaari.

Tanel Kiik
Tervist ka minu poolt! Vabandan, et natukene pressikonverentsi algus meil viibis, aga ma arvan, et asi oli seda väärt, kuna siin oli palju küsimusi, mis tõesti oli vaja kokku leppida, ja peaminister neist ka eeskätt ülevaate andis.

Olukord koroonaviiruse tõrje rindel on tõepoolest kriitiline, me oleme juba varem välja öelnud, et Eesti on viiruse leviku tõttu tervishoiualases hädaolukorras. See ei tähenda seda, et täna haiglad oleksid juba ülerahvastatud, vaid see tähendab seda, et kui me ei tegutse, kui me ei tee teadlikke, mõistlikke ja vastutustundlikke valikuid ja otsuseid, siis see oht realiseerub.

Täna haiglad teevad ettevalmistusi palatite arvu tõstmiseks üle riigi. Me näeme, et igapäevaselt kasvab hospitaliseeritute arv, kasvab ka see nii-öelda riskirühmas olevate nakatunute arv. Ja selle võrra kõik prognoosid näitavad, et haiglaravil olevate isikute arv vähemalt lähinädalatel on tõusuteel. See, kus see on novembri lõpus ja detsembris, sõltub nüüd sellest, mis otsuseid ja valikuid me teeme täna.

Kõigil Eesti elanikel loomulikult jätkuvalt soovitame esimesel võimalusel testida, ka väiksemate haigusnähtude korral pöörduda perearsti poole või numbrile 1220. Ja loomulikult lähikontaktsena tuleb püsida kodus, samamoodi välismaalt tulnuna.

On võimalik eneseisolatsiooni perioodi tõesti lühendada, välismaalt tulles siis kahe testiga, saabudes ja seitsme päeva möödudes, ning lähikontaktsena 10. päeval. Aga igal juhul enne negatiivse testitulemuse saabumist ei tohi inimene minna enda või teiste tervist ohustama.

Ja maskikandmise küsimusest valitsuses peaminister andis ülevaate. Tõepoolest, maskide kandmine rahvarohketes kohtades ja ühistranspordis on juba ammu öeldud välja, et on soovituslik. Tegelikult, kui meenutate kevadet, siis ütles ka peaminister ja ütles professor Lutsar välja, et see peaks muutuma sotsiaalseks normiks. Eks see sotsiaalse normi kujunemine võtabki aega, aga usun, et oleme õigel teel.

Täna algas ka vastutustundlikkusele suunatud sotsiaalkampaania "Hoiame Eesti elu avatud", mis kutsub inimesi üles järgima viit põhireeglit: püsima tõesti haigena ja lähikontaktsena kodus, hoidma distantsi, kandma maski, käsi pesema ja oma telefoni laadima HOIA rakenduse, mis aitab teavitada võimalikust kokkupuutest nakatunuga.

Iga Eesti elanik saab aidata kaasa viiruse leviku takistamisele ja harjumuspärase igapäevaelu jätkumisele. Sealt ka see põhisõnum, et meie eesmärk ei ole Eesti elu kinni panna.

Kui vaatate ka valitsuse tänaseid otsuseid, siis me ei ole läinud äärmusesse, me ei ole läinud karantiini, eriolukorra teed. Me oleme valinud väga hoolikalt, kus piirata, mida piirata ja kuidas tagada, et tervishoiusüsteem, haridusvaldkond, kultuurielu ja ettevõtlus saaks edasi toimida, et ühiskonnaelu toimiks, et me ei annaks viirusele alla.

Viiruse teine laine tõepoolest on kohal ja peame arvestama sellega, et ta suure tõenäosusega on pikem kui kevadel. Toona me surusime ta kiiresti alla, meil tuli suvi peale, me teadsime, et teatud sesoonne käitumine selles viiruses oli prognoositav. Aga antud juhul suvekuuni on veel väga pikk tee. Erinevad vaktsiiniarendused, vaktsiinikatsetused küll liiguvad jõudsalt edasi, aga ükski neist ei tule turule sellise tempoga, et me võiksime arvata, et enne järgmise aasta suve on koroonaviiruse olukord lahendatud.

Nii et eesmärk on tõesti see, et me peame üheskoos pingutama, tegema neid valikuid ja otsuseid, mis ühiskonnaelu võimalikult vähe piiravad, ja samal ajal takistama viiruse nii-öelda eksponentsiaalset levikut. Igaüks saab siin oma panuse anda.

Kampaania kestab praeguse plaani kohaselt 6. detsembrini, käivitub eri kanalites järk-järgult ja loomulikult siia lisanduvad erinevad tegevused, mida kohalikud omavalitsused teevad, erinevad meetmed ja nende kommunikatsioon, mis ka täna otsustati.

Eesti elanikele paneks küll südamele veel, et igasuguseid libauudised, mis levivad, igasugune jama, mis liigub sotsiaalmeedias, seda võib jätta lugemata, seda võib lugeda ja võtta teadmiseks. Kõige halvem asi, mida saab teha, on seda jagada.

Kõikvõimalikke rumalusi mõeldakse välja. Rumaluste väljamõtlemine ei ole seadusega keelatud, küll aga ei ole mingit põhjust neid sellega tunnustada, et omakorda panus anda laiema auditooriumini jõudmiseks. Ehk igasugust lamemaa teooriat on juba ammu siin arendatud ja räägitud, on ka neid, kes arvavad, et viiruseid ja haigusi pole olemas, kõik on suur väljamõeldis, kõik on suur vandenõu. Nojah, eks nii võib ka arvata.

Aga ma arvan, et kui me tahame päriselt, et Eesti tervisesüsteem ei jõuaks kriisi, kui me tahame, et meil ei tekiks ega korduks sellist olukorda, mis on igal pool Kesk-Euroopas, väga mitmes riigis, kus riigid on sisuliselt juba suletud, siis selliste libauudiste levitamine, neisse uskumine ja neisse panuse andmine on kindlasti üks ütlemata vastutustundetu tee.

Tahan igal juhul tunnustada samuti head koostööd terviseametiga, sotsiaalministeeriumi ja erinevate siseturvalisuse valdkonna asutuste, politsei- ja piirivalveameti ja päästeameti vahel. Tunnustan ka Vabariigi Valitsust ja peaministrit. Nii kevadel kui ka sügisel on järjest astutud vajalikke samme, tehtud vajalikke otsuseid, et toetada just nimelt neid ametkondi ja neid valdkondi, kes tõesti seda eesliinitööd teevad, on see siseturvalisus, on see tervisevaldkond, sotsiaalvaldkond.

Ka teatud tänased otsused, just, mis puudutab testimise mahtude tagamist, annavad võimaluse meil suunata kõiki lähikontaktseid testimisele, see annab võimaluse osaleda Euroopa Liidu ühishankes, kus me taotleme 200 000 antigeenitesti, mis on siis mõnevõrra kiiremad ja odavamad testid võrreldes selle PCR-lahendusega. Pean nentima ka seda, et ka nende viimaste hinnad on järk-järgult langenud. Oleme pidanud läbirääkimisi, et saada ka neid soodsamalt kätte, kuna loomulikult mahud kui sellised on vähemalt lähiaegadel kõrged.

Eesti on tegelikult viiruseks valmisolekuks väga palju tööd teinud. Ja see, et meil on täna suhteliselt madalad numbrid, on olnud tegelikult kõigi erinevate inimeste, ettevõtete ja riigiasutuste ühise tegutsemise tulemus. See ei pruugi nii jääda, kui me laseme lõdvaks, kui me muutume hooletuks. Aga tegelikult isikukaitsevahendite varumine, erinevate juhendite koostamine, täitmine, kaugtöö laialdasem juurutamine ja rakendamine, haiglates väga paljude ümberkorralduste tegemine – kõik need on aidanud ära hoida sarnaseid haiglasiseseid nakatumisi sellises massilises koguses, nagu on nähtud Euroopas, ka meie lähiriikides. See on aidanud hoida ära laialdast levikut hooldekodudes, vältida erinevate asutuste kiiret sulgemist ja plaanilise ravi piiramist.

Need on kõik sammud ja võib-olla kogemused, mis me kevadest oleme kaasa võtnud. Suvi läbi on tehtud selle nimel tööd, et sügisel ei oleks vajadust neid korrata. Nii et tunnustan kõiki osapooli, kes panustavad, ja inimesi, kes vastutustundlikult käituvat. Ja kindlasti oleme valmis nii-öelda maratoniks, oleme sellega arvestanud, keegi meist ei ole väsinud. Ja küll see viirus ükskord ka alla vannub.

Viimase punktina ütleks ära veel ühe asja. Ma lugesin lehest, et valitsus arutab distantsõppe juurutamist. Ei, valitsus ei aruta distantsõppe juurutamist. Valitsuse soov on vastupidine. Valitsuse soov on tagada maksimaalses mahus kontaktõpe. Seda ma ütlesin tegelikult ka eile, kui minult ajakirjanik küsis. Vaatasin, et lehes oli see väide ikka.

Valitsuses ei ole ühtegi osapoolt, kes arvaks, et tuleks saata koolid kaugõppele. Meie soov on see, et koolid jätkaksid maksimaalses mahus plaanilise õppega. Loomulikult, kui on konkreetsed nakatunud klassikollektiivis või on palju nakatunuid koolis, siis ajutiselt konkreetses koolis, konkreetses klassis ongi distantsõpe põhjendatud. Aga muul ajal tuleb mõelda seda, kuidas jätkata hariduse andmist meie lastele, selleks et nende kogemused, nende teadmised ei saaks kannatada. Ja samamoodi, et inimeste pere- ja tööelu ühitamine ei saaks kannatada.

Nii et valitsuse väga selge suund on olnud vastupidine – maksimaalses mahus kontaktõpe, erandkorras üksikjuhtumitel distantsõpe. Ja seda oleme soovitanud ka erinevatele haridusvaldkonna asutustele, kohalikele omavalitsustele üle Eesti. See on samuti üks selge erisus, mis me oleme kevadega võrreldes teinud, põhimõttelise otsuse valinud.

Võib öelda, et kaks peamist sammast ongi tervishoid ja haridus, mis peavad olema maksimaalselt avatud ja kõigile kättesaadavad ka kogu selle viiruse leviku tingimustes. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna terviseameti juhile Üllar Lannole. Terviseamet osaleb kõikidel valitsuse koroonateemalistel aruteludel.

Üllar Lanno
Tervist ka minu poolt! Kui me vaatame üleeuroopaliselt kõiki teisi 26 liikmesriiki, siis selle kaardi peal, kus on haigestumisnäitajad, paistab tegelikult silma üks väike oaas. See on Eesti-Soome tandem, mis on vedanud kõige madalamate nakkusnäitajate kooslust.

Ja kui vaadata, et meist viis korda suurem ühiskond on suutnud hoida nakatumisnäitaja veel madalamal kui Eestis, siis tuleb mulle meelde nädalavahetusel Soome rahvusringhäälingust kuuldud lause: "Kui ametiisik midagi soovitab oma kodanikele, siis seda tasub kuulda, sellepärast et pärast seda tulevad juba sanktsioonid."

Täpselt samamoodi oleme meie ka täna siin Eestis, et needsamad meetmed, mis me suure meeskonnatööna ja valitsusega nõus olles oleme suutnud siin teie ette tuua, on tõenäoliselt antud olukorras, kus jõulude kõige suurema aktiivsustegevuseni on jäänud kaks-kolm nädalat, viimane selline hea soovituslik element, kui olukord püsib kontrolli all.

Kui see olukord peaks nüüd minema kahe nädala, järgmise perioodi jooksul veel halvemaks, siis juba nädala pärast, vaadates seda tendentsi, saame me anda esimese hinnangu, kas need tänased meetmed on piisavad või tuleb kohustuslikke elemente ühiskonna jaoks juurde tuua.

Ma olen täiesti veendunud selles, et me tahame kõik seda, et meil tavapärane elu säiliks ega oleks neid samu kogemusi, mis kevadel meie juurde juba jõudsid. Ning iga elanik üksikisikuna, mõeldes kas või oma lapse või vanavanema peale, saab omalt poolt teha kõik selleks, et selle järgmise, võib-olla rangema sammu vajadust ei peaks rakendama.

Teisalt me saame anda ka ise eeskuju. Peaminister mainis siin meetmeid töökohal ja jõulupidustuste erinevaid lahendusi. Tegelikkuses on meil üks soovitus veel ka valitsusasutustele ja hallatavatele asutustele meelelahutusürituste kohta, mis siis on tavapäraselt suuremad jõulukogunemised, et need eeskujuks teistele ära jätta. Aga see ei tähenda nüüd seda, et ei ole lubatud... kindlasti on lubatud kokku tulla oma osakonnana või väiksema kooslusena ja kindlasti on ka teretulnud ja lubatud perekesksed jõulupühade tähistamised.

Ega ühtset võluvitsa ei ole. Palju on ühiskonnas räägitud maski teemal. Seda debatti võiks jätkata nii palju, kui Eestis inimesi on. Teisalt, kui nüüd mõelda seda, millised on kõik need tänased, juba Hiina meditsiinist tuhat aastat tagasi alguse saanud tarkused, millega oleks võimalik nakkust ära hoida, siis need kõik on meile ju teada. Ja üks on selge: nad ei mõju eraldiseisvalt ja et üks on ainukene, mis aitab. See tähendab, et neid kõiki tuleks mõelda omavahelises koosmõjus ja nende koosmõjuga saavutataksegi kõige suurem efekt.

Nii et kui maskikandmine tundub selline mõnevõrra raske olukord, kus inimene igapäevaselt varasemas elus ei pidanud seda kandma, siis ma kutsun kõigepealt üles inimesi esmalt mõistma ja siis hukka mõistma.

Sest sellel meetmel on kõigi teiste meetmetega – nii distantsi hoidmisega, kätepesuga, haigena mitte tööle minemisega kui ka kaugtöö tegemisega – väga selge üks kindel mõju selleks, et see nakkuse levimine oleks mingilgi määral kontrollitav ja ta ei jõuaks nendesse sfääridesse, kus me täna peame hakkama haiglatele andma korraldusi ette valmistada uusi osakondasid, nii nagu see eelmisel reedel meil sai antud, sest juba ainuüksi COVIDi-haigete intensiivravipalatites olevate voodite hulk jõudis sinna 70–80 protsendi piiri peale ja vaja oli hakata juurde looma uusi pindasid väga raskesti haigeks jäävatele inimestele. Need muudatused tervishoiusüsteemis ei toimu ühe päevaga, selleks on vaja teha väga tõsiselt ettevalmistusi.

Teisalt, kui mõelda nüüd sellele, et Leedus on täna haigestunud meditsiinitöötajate hulk väga suur, siis mitte keegi ei saa meid enam appi tulles aidata, kui me neid meditsiinitöötajaid täna ei hoia ega taga seda võimalust, et ka nende tervise eest hea seistakse.

Nii et ühed asjad on need, mida te näete meie nägude ees, need on maskid, aga seal selja taga on väga palju, tükk rasket tööd ja keerulisi tegevusi selleks, et Eesti ühiskond saaks turvaliselt jõulud ära pühitseda ja uue aasta ka veel vastu võtta. Nii et ma loodan teie kõigi mõistvale suhtumisele. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun, professor Irja Lutsar, teadusnõukoja juht! Teadusnõukoda nõustab valitsust kõigis nendes küsimustes.

Irja Lutsar
Aitäh! Enamik asju on juba ära öeldud, ma ei hakka seda kordama, mis siin juba öeldud sai.

Teadusnõukoda on kogu aeg püüdnud teha otsuseid, mis on teaduspõhised. Ma ei ütle, et meil alati on olnud see võimalus, sest väga paljude asjade kohta ei olegi teaduspõhist materjali. Teiselt poolt ma usun, et kõik on näinud, et nii, nagu läheb ühiskond edasi, ega ka teadus ei ole midagi staatilist, nii läheb ka teadus edasi, tulevad uued andmed. Selle tõttu ega me ei tea ka, mis muutub, ja me püüame nendest andmetest, mis meil praegu olemas on, panna kõige paremad soovitused kokku.

Teadusnõukoda kindlasti nägi ära juba, missugune on... me väga hästi teame, et riigi täielik kinnipanek on efektiivne meede, aga see ei ole jätkusuutlik. Ja seda on teised riigid ka näinud, ta võib olla väga dramaatiline, väga lühiaegne meede, siis kui olukord on väga halb. Aga ma arvan, et meie olukord praegu seal maal ei ole, nii et me püüame siis soovitada neid meetmeid, mis ka töötavad väga hästi.

See komplekt on siin kõik ette loetud ja peaminister juba rääkis kogu sellest komplektist. Nii et see on niisugune teadusnõukoja suund olnud kogu aeg. Ja üsna selgelt me ei oleks teadusnõukoda, kui me ei ütleks, et enne töö ja siis lõbu. Seda me oleme ju ka kevadest saadik ütelnud, nii et ilmselt see haridus, see on nüüd see kõige viimane asi, mis kinni läheb.

Ja õnneks selle viirusega on väga erinevalt gripiviirusest. Gripiviirus on laste haigus, aga see viirus on selline, et lapsed põevad küll, aga lapsed põevad millegipärast väga kergelt. Järjest tuleb juurde ka uusi andmeid, kuidas laste moodustatud antikehad on hoopis nõrgemad kui täiskasvanute moodustatud antikehad ja täpsed põhjused pole teada. Aga see on kahjuks vanema põlvkonna haigus.

Nii et kõik need meetodid, mis praegu… Ma arvangi, et see, mis meile muret teeb, on tõesti see haiguse tõus või see nurk, niisugune nurk, mille all see haigus tõuseb, see on see, mis muret praegu tekitab. Vaatame. Meil ei ole seda tõusu veel väga pikalt olnud, vaatame, kuidas see kulgema hakkab. See on üks asi.

Ja teine asi on muidugi hooldekodud, mida me ju kogu aeg oleme teadnud. Ega ei ole nii, et me ei teadnud seda, et hooldekodud on väga suur riskiallikas. Ja mul on nii kurb öelda, et me ikkagi ei oska seal hooldekodudes seda haiguse levikut vältida. Ja mitte ainult meie. Aga kui ma vaatan ka, mis on kirjanduses, siis see, missuguse kiirusega see viirus levib suletud kollektiivides, on enneolematu. Seda me nägime Viru vanglas ja seda me oleme näinud ka nendes hooldekodudes.

Vaatamata sellele, et meetmed võetakse tarvitusele, see viirus praegusel hetkel kavaldab meid üle või me ei tea väga täpselt, kuidas me talle piiri saaks panna. Aga ma usun, et need praegused meetmed on olnud nii, nagu eelnevalt on öeldud, et me oleme Euroopa ühe madalama nakatumusega riik, ja loodame, et me niimoodi ka jääme või sinna kanti jääme.

Juhataja
Aitäh! Läheme nüüd palun küsimuste juurde. Meil käib siin mööda auditooriumi ka mikrofon, palun kasutage seda. Tutvustage ennast ja oma kanalit, sellepärast, et meil on hulk online-vaatajaid ka.

Henry-Laur Allik, Postimees
Maskikandmise kohustus. Kes hakkab järelevalvet tegema ja mis kaasneb sellega, kui seda kohustust eirata? Kes iganes paremini vastata oskab.

Juhataja
Härra Lanno, palun!

Üllar Lanno
Jah, mina vastan. Kõiki neid järelevalve tegevusi kontrollib terviseamet. Ja nagu ma oma jutus juba korra ütlesin, siis selle kohustuse õiguslik algus on nädala pärast.

Kuni sinnamaani me vaatame nüüd, kuidas ühiskond sellele meie ette antud nõudele ennast positsioneerib. Kui ühiskond käitub nii, nagu ka meie põhjanaabrid on seda teinud ja teised teised riigid teevad, et nad järgivad lisaks maskikandmise kohustusele kõiki teisi nõudeid, mida ma siin mainisin, ja ka meie haigusnäitajad tulevad meie rõõmuks alla, siis võib-olla ei olegi vaja enam karmimaks minna. Aga me oleme jätnud sealt veel ühe sammu edasi minna.

Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus.

Jüri Ratas
Ma ainult ühe asja lisaksin sellele küsimusele. Me nüüd küll palume, nagu ma ütlesin ka, kõiki neid, kes korraldavad kontserte, teatrietendusi, kinoseansse, kes korraldavad ühistranspordis erinevaid liinivedusid, et need, kes seda teevad, annaksid ka oma külastajatele või reisijatele teada: "Ole hea, palun pane mask ette!"

Irja Lutsar
Ma lisaks siia juurde, ma tahan juurde lisada, et maskide kandmine ei ole keelatud olnud. Kui kellelgi on niisugune mulje jäänud, et maske siiani ei tohtinud kanda, enne kui Jüri Ratas ütleb, siis see ei ole niimoodi olnud.

Me väga paljudes asjades peame ju ka ise mõtlema, mis on praegu kõige õigem teha. Me ei pea tingimata ootama kohustusi, käskusid, trahvisid, vaid me saame seda ju ise teha. Nii et et ma kutsuks ka kõiki üles, et seal, kus on vajalik – siseruumid, kus distantsi hoidmine on võimatu –, maskid ette panna.

Üllar Lanno
Ma siin lõpetan sellega, et kui meil nädala pärast see vajadus peaks tekkima, et see tuleb juba kas siis terviseameti poolt ette panduna valitsusele ja valitsus peab reaalselt selle otsuse tegema korraldusena, siis selle järgselt me peame hakkama rääkima ka trahvidest.

Juhataja
Aitäh! Palun järgmine küsimus!

Johanna-Kadri Kuusk, Õhtuleht
Mul on kaks küsimust, mille ma esitan teile kõigile, kes te soovite siis vastata. Esiteks küsin üle kinnituse. Terve mõistusega saab vist eeldada, et kui jõulupeod ei ole soovitatavad, siis kindlasti laieneb see ka uusaastapidustustele.

Ja teine küsimus on seoses jõulujumalateenistustega, kuhu paratamatult pühade ajal rohkem rahvast koguneb. Kuidas sellesse suhtuda, kas seal on ka mingeid erimeetmeid oodata?

Jüri Ratas
Aitäh teile! Jaa, loomulikult ma arvan, et kui me ütleme, et 2020. aasta lõpus jõulupeod ei ole soovituslikud või suured, ütleme, laialdased jõulupeod ei ole soovituslikud, siis see kehtib loomulikult ka nädal aega hiljem või mõned päevad hiljem, kui on aastalõpp.

Teiseks, kirikud ja kirikutes jumalateenistused. Ei, me ei ole hetkel mingisugust regulatsiooni kiriku jumalateenistustele teinud. Ma mõistan seda, et jõulude ajal on eriti kirikutes, jõulujumalateenistustel väga suur arv neid, kes soovivad tõesti jõulude ajal kirikusse minna. Hetkel me peame ütlema seda, et seal kehtib see põhimõte, mis meil igal pool kehtib, et palun hoia nii palju kui võimalik distantsi, kasuta desinfitseerimisvahendeid.

Ma arvan, nii nagu ütles ka professor Lutsar, et ega see, kui me ei ütle, et kirikus pane mask ette, ei tähenda seda, et seal ei või seda panna. Ikkagi ma arvan, et kõik need usaldusmeetmed ja ohutusabinõud on väga mõistlikud.

Ja ma usun, et tegelikult, kui mõelda – kui ma mõtlen korraks veel ka koostööle koguduste ja kirikutega, erinevate konfessioonidega kevadisel ajal –, siis olgem ausad, kirikud ja kogudused ise ka väga vaatavad ja ma arvan, et võib-olla teevad neid jõulujumalateenistusi natukene rohkem nii, et hajutada inimesi. Ma arvan, et kõik see reeglistik on loomulikult ka väga tervitatav nüüd jõulujumalateenistustel.

Tuli küsimus sisse minule veel, nimelt spordiklubid. Spordiklubides hetkel mingeid uusi piiranguid ei ole. Me ei ole neid spordiklubide piiranguid hetkel peale pannud.

Ja siis tuli küsimus, et kui kaua need piirangud kehtivad. Me vaatame üle neid piiranguid iga kahe nädala tagant.

Eve Heinla, TV3
Mul on küsimus sotsiaalministrile. Te küll natukene enne mainisite vaktsiine, aga äkki te täpsustaksite, millised konkreetsed lepingud veel praegu ikkagi vaktsiinide osas on otse, millised on läbi Euroopa Liidu, milline oleks see kõige esimene tähtaeg, kui nad kohal on. Ja kas on paika pandud ka see, mis järjekorras hakatakse inimesi vaktsineerima? Aitäh!

Tanel Kiik
Suur tänu! Kõik väga head küsimused. Me oleme tõesti kokku leppinud Euroopa Liidu sees, et läbi Euroopa Komisjoni osaleme siis sellises ühishankes. Seitse suuremat tootjat on läbirääkimistel, kahega on Eesti otsustanud ühineda ehk AstraZeneca tarnega, samuti Jansseniga. Nende kahe puhul kokku oleks, kui mõlemad kohale jõuavad, vaktsiiniga kaetud suurusjärgus 70 protsenti Eesti elanikkonnast.

Millal nad võivad jõuda? Euroopa Ravimiamet on see, kes loa annab. Täna on teatud esimesed taotlused menetluses. See, mis tempoga nad jõuavad lõpuni, see, kas tekib mingisuguseid täiendavaid infovajadusi, uusi kontrolle, seda kõike prognoosida sisuliselt ei ole võimalik. Heal juhul võib arvata, et järgmise aasta esimeses pooles hakkavad järjest järk-järgult esimesed tarned saabuma. Kindlasti need esimesed tarned ei tule nii-öelda massilised, vaid nad tulevad väiksemad.

Tuleb lähtuda sellest, mis on konkreetse viirusevastase vaktsiini spetsiifika, kas seda saab kasutada kõigil erinevatel sihtrühmadel või see on näiteks lubatud vanuses 18–55, kuna ei ole tehtud neid kliinilisi uuringuid, katseid lastega või vanemaealistega. Sellest lähtuvalt saame ka otsustada, milliseid sihtrühmi saame vaktsineerima hakata.

Aga Eesti eelistus on tõesti lähtuvalt immuunprofülaktika komisjoni soovitustest alustada tervishoiutöötajatest, sotsiaalvaldkonna töötajatest, hoolekandeasutuste klientidest. Need on need inimesed, kes on kõige suuremas riskirühmas ja kes üheaegselt nii puutuvad kokku nakatunutega kui ka võivad olla need, kes seda laiali hakkavad kandma. Tervishoiutöötajate ja sotsiaalvaldkonna töötajate vaktsineeritus on väga suur garantii, et ka nemad ei levitaks seda viirust tahtmatult edasi teistele riskirühmadele ja patsientidele.

Lisaks sellele loomulikult kroonilised haiged, vanemaealised, see osa elanikkonnast, ülejäänud eesliinitöötajad, on see siseturvalisuse valdkond või on need muud riigiasutused, kes samuti igapäevaselt kokku puutuvad laiemalt elanikkonnaga. Ja kindlasti mingi hetk on eesmärk, et see oleks tasuta kättesaadav kõigile Eestimaa elanikele.

Aga täpselt need kuupäevad ja kellaajad, neid kahjuks ei tea hetkel keegi. Euroopa Komisjon seda tööd teeb, regulaarselt kohtub vastav selline juhtrühm, mis vaktsiinide tootmist ja viimaseid arendusi ja uudiseid omavahel kommunikeerib.

Me oleme teinud ettevalmistusi, mis puudutab logistikat, transporti, riigisiseseid jaotuskanaleid. Teeme siin vajadusel koostööd ka teiste riikidega. Olen nii Balti riikide kui ka Soomega olnud sel teemal suhtluses, kuna Eesti tarnitud kogused võivad olla näiteks piisavalt väikesed ja neid ei olegi võimalik ühekaupa tuua, sel juhul on meil mõistlik neid tuua siia mitme riigi peale koos.

Töö sel suunal käib. Uudiseid tuleb järk-järgult juurde, aga hetkeseisuga veel ühelegi vaktsiinile pole ju müügiluba Euroopa Ravimiametist antud. Nii et selles vaates ei saa ka veel meie siin mingisugust laialdast vaktsineerimist käivitada.

Ma annaksin siinkohal sõna ka professor Lutsarile, kes omalt poolt kindlasti teadusnõukoja vaatest saab lisada. Aitäh!

Irja Lutsar
Aitäh! Eile tuli tõesti väga positiivne uudis. Ma pean ütlema siiski, et see oli väga positiivne uudis, et on üks vaktsiin, millel on 90-protsendiline efektiivsus, see on väga hea. See vaktsiin on kõige kaugemale jõudnud, aga isegi selle vaktsiiniga läheb veel aega.

Esiteks peavad nad selle uuringu ära lõpetama, sest see oli ju vaheanalüüs, mida eile raporteeriti. Nad peavad saama kokku 164 haigestunut selles kogu kohordis. Nii et arvata võib, et nad peavad seal tingimata üle 10 000 uuritava veel juurde võtma.

Teiseks on regulaatorid nõudnud, et ohutusandmeid vaadatakse kaks kuud pärast teist doosi. Nii et te võite ise arvata, et kuivõrd kõik ei ole veel teist doosigi saanud, siis kui kaua läheb aega.

Ja mida ütleb siis Pfizer koos BioNTechiga? Nad annavad selle vaktsiini taotluse tõenäoliselt sisse regulaatoritele, Euroopa Ravimiametile ja FTA-le detsembri alguses, aga ma küll väga kahtlustan, et luba enne ei anta, kui neil on need oma uuringud lõpetatud.

Minister Kiik juba rääkis, keda vaktsineeritakse, aga see sõltub ka väga suures osas sellest, mida see vaktsiin teeb: kas see vaktsiin väldib nakkuse levikut või ta ainult väldib haigestumist. Sellest sõltuvad ka need grupid: kas need on nooremad või need on vanemad, kas need on haigemad või need on tervemad. Seda immuniseerimiskomitee kindlasti teeb.

Nii palju võin ka öelda, et minu parima teadmise juures – ja ma arvan, et mul on päris hea teadmine sellel alal – mitte ühtegi uuringut alla 12-aastastel lastel praegu ei käi. Uuringu läbiviimine võtab ka mingi aja, nii et laste jaoks seda vaktsiini kindlasti järgmisel aastal veel saadaval ei ole.

Juhataja
Aitäh! Ja Üllar Lanno kommentaar, palun!

Üllar Lanno
Ma tahtsin võib-olla julgustada teid nägema, milline maailm seal taga on. Kui me täna vaatame otsa sellele, palju vaktsiine on üldse välja aretatamas, siis see number on kuskil 200 juures. Ja need on erinevates faasides, alustades seal loomkatsetest ja lõpetades võib-olla haigete sihtrühmaga.

Tavapäraselt sellise vaktsiini väljatöötamine kestab kuskil kuus-seitse-kaheksa aastat. Ja kui me vaatame nüüd kogu maailma ponnistust selle nimel, et saaks nüüd COVIDi vaktsiini võimalikult ruttu ühiskonnale kättesaadavaks teha, siis te saate isegi aru, et see aeg on kriitiliselt lühike ja selle tõttu on vaja ka teha neid pikemaajalisi kandvaid uuringuid.

Teisalt, kui me vaatame seda, et vaktsineerimine kui selline sai teie kõigiga alguse sellest hetkest, kui te olite väikelapsed, kui esimene vaktsineerimine tehti, siis samal ajal on kogu elu jooksul olnud arusaam vaktsineerimisest kui sellisest mingisugusest kõrvaltegevusest – kuni selle sügiseni. Natuke aega tagasi tõenäoliselt tekkis meil kõigil üllatus, et mispärast gripivaktsiin nii järsku otsa sai, aga see oli ka sellepärast, et inimeste ootus vaktsiini ja vaktsineerimise suhtes ning valmisolek selle vaktsiiniga ennast aidata on olulisel määral tõusnud.

Kindlasti ka see koroonaviiruse vaktsiin ei ole midagi teistsugust, vaid see on see, mida me kõik ootame. Aga teisalt me tahame ju seda, et see vaktsiin oleks meile kõigile ohutu.

Nii et tuleb ka aru saada sellest, et kiirustades tehtud asjad ei ole alati need kõige õigemad, mõnikord tuleb üle kontrollida üks, kaks ja võib-olla ka mitu korda, enne kui reaalselt ravimit inimesele süstima hakatakse. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja võtame siis viimase küsimuse, pärast saab siis eraldi intervjuude juurde asuda.

Anne Raiste, "Aktuaalne kaamera"
Üllar Lannole küsimus. Kui tuleb see maskikandmise kohustus nüüd järgmisest esmaspäevast, eks ole, siis millised võiksid olla need karistused? Kas see on trahv või noomimine või mis see võiks olla?

Üllar Lanno
Ma selgitan ühe korra nüüd veel. Täna me oleme teie ees siin, et anda inimestele soovitused kanda maski, panna see mask ette. Nädala pärast me hindame selle olukorra uuesti üle ja anname soovitused Vabariigi Valitsusele võtta vastu kas karmistavad meetmed või olla rahul sellega, milline reaktsioon ühiskonna poolt tuli.

Hetkel me ei räägi nädal aega nendest trahvidest, küll aga nädala pärast peame me võib-olla hakkama nendest rääkima, kui me enda käitumismudelit ei muuda. Ja see on juba siis kõik ametlikud trahvimäärad, nii nagu nad on, alustades null eurost ja lõpetades siis selle kõige kõrgema tasemega.

Juhataja
Aitäh! Pressikonverentsi ametlik osa on läbi. Ja palun intervjuusid teha hajutatult.
 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-