Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid eelarveraamistikus kokkuleppele

17.12.2005 | 03:59

Uudis
    • Jaga

NB! Täpsustatud kolmandat lõiku Brüssel, 17.detsember - Peaminister Andrus Ansipi sõnul on eelarvekokkuleppe saavutamine Euroopa Liidu jaoks oluline saavutus. Kokkulepe tõestab, et laienenud ühendus suudab tuleviku jaoks tähtsaid otsuseid langetada.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul lahendati kokkuleppega rida olulisi probleeme ja avati tee edasisteks reformideks. Peaminister toonitas, et nüüd on Eesti jaoks oluline Euroopa solidaarsuse raames saabuvad vahendid oskuslikult ära kasutada.

Eesti saab uuest eelarvest aastas 360 eurot ehk 5634 krooni inimese kohta. Kokku saame regionaalabiks seitsme aastaga 52,45 miljardit krooni. Sellele lisanduvad toetused erinevatest fondidest põllumajandusele ja maaelule ning teadus-ja arendustegevusele, seega on lõplik kogusumma üle 70 miljardi krooni.

“Euroopa vajas positiivset tulemust ning tänu ühisele pingutusele see ka teostus,” sõnas peaminister. “Tugev ja ühtne Euroopa Liit on igati Eesti huvides,” lisas ta.

“Eelarve ettepanekud paranesid viimastel päevadel Eesti jaoks kord korralt ning praegust lahendust võib meie arvates pidada tervikuna õiglaseks. See eelarve näitab, et solidaarsus on endiselt Euroopa Liidus tähtsal kohal,” sõnas Ansip.

Eelarve suurus 2007.-2013. aastal on 862,4 miljardit eurot, mis teeb 13,5 triljonit krooni. See moodustab 1,045 protsenti ühenduse 27 riigi (25 liikmesriiki + 2 kanidaatriiki) rahvuslikust kogutulust. Uute riikide ühtekuuluvusvahendite maht suurenes oluliselt. Kogusummas on Eesti positsioon võrreldes Suurbritannia esimese pakkumisega paranenud 2,45 miljardit krooni.

Täna saab Eesti iga ühisesse eelarvesse makstud krooni eest vastu 3,7 krooni, uuel eelarveperioodil aga orienteeruvalt 5,5 krooni.

Eelarve uuendamise käigus vähenes Briti tagasimakse. Seitsme aasta peale kokku väheneb see 10,5 miljardi euro võrra. Lepiti kokku viia uue eelarveperioodi keskel läbi oluliste küsimuste läbivaatamine, mis hõlmaks ka ühist põllumajanduspoliitikat ja Briti tagasimakset.

Kokkulepe tähendab seda, et me saame täie tempoga jätkata ettevalmistusi struktuurivahendite ja teiste Euroopa Liidu programmide kasutamiseks alates 2007. aastast. Neid vahendeid ootavad paljud Eesti erinevates paikades käimasolevad programmid, nii noored kui vanad, kõige erinevamate elualade esindajad. Peaministri sõnul lahkume läbirääkimistelt teadmisega, et meil on piisavalt raha, mille toel oma majandus ja sotsiaalelu veelgi kiiremini Euroopa Liidu vanematele liikmetele järgi viia. “Olgu meil tarkust seda raha targalt kasutada,” sõnas Ansip.

Kohalikel omavalitsustel on endiselt võimalik saada EL fonde ka käibemaksu tasumiseks projektides. See tähendab, et ka väikestele omavalitsustele on europrojektides osalemine endiselt taskukohane.

Samuti on edaspidi avaliku sektori kaasfinantseerimist kergem tagada, kuna senise 20% asemel tuleb nn eurotoetustele Eestil lisada omavahendeid 15% ulatuses. Samuti saab toetussummasid kasutada kolme aasta asemel neli aasta jooksul.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-