„Igal perel on oma lugu küüditamisest. Nii ka minul – 72 aastat tagasi märtsis küüditati minu vanavanaema, vanaema ja ema, toona vaid 6-kuune beebi, vanaisa viidi vangilaagrisse,“ ütles peaminister Kaja Kallas, kes oli ka mälumajakate konkursi patroon. „Minu vanavanemate põlvkonnal oli vabadus, kuid see võeti neilt ära. Meie põlvkond sündis nõukogude ajal, meil vabadust ei olnud, kuid me saime selle. Mäletamises peitub jõud ja hariduses tarkus. Teie fotod ja videod aitavad mälumajakatena samuti kaasa mäletamisele ja tarkuse süvenemisele,“ ütles ta.
Loomevõistlusele laekus üle 60 töö, millest žürii valis välja 21 parima.
„Tegemist on eriliste töödega, mis kannavad endas killukest ajalugu ja mälestust ajast, mil totalitaarse võimu ohvriks langesid tuhanded süütud inimesed. Loomevõistluse ülesanne ei olnud lihtne, kuid inimesed näitasid üles suurt loovust ja ajaloost hoolimist. On liigutav, et parimate tööde autorite hulgas on ka Eesti lähiajaloost hoolivad Eestis elavad välismaalased. Mäletades ja mälestades väärtustame ja kaitseme vabadust ning inimlikkust,“ ütles Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sergei Metlev.
Parimate tööde e-näitust saab näha siit: https://communistcrimes.org/et/loomevoistluse-eesti-malumajakad-parimad-tood
Fotod tunnustamise tseremooniast: https://flic.kr/s/aHsmW24Pzn
