Olulisemad valitsusprogrammi eesmärgid viiakse ellu

15.12.2014 | 15:40

Uudis
    • Jaga

Stenbocki maja, 15. detsember 2014 – Tänasel kabinetinõupidamisel said ministrid ülevaate tegevusprogrammi täitmisest. Aastalõpu seisuga on olulisemateks järgmisel aastal elluviidavatest eesmärkidest lastetoetuste tõus ja tööjõumaksude langetamine. Paranenud on riigi kaitsevõime ning kaitsekulutuste tase kasvab 2,05 protsendini.

Valitsuse üheks olulisemaks lubaduseks oli parandada perede toimetulekut ja vähendada laste vaesust. Järgmisel aastal kasvavad lastetoetused – esimese ja teise lapse toetus tõuseb 45 euroni kuus, kolmanda lapse toetus 100 euroni kuus. Pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust lisaks nii esimese kui ka teise lapse kohta. Järgmisest aastast hakkavad tasuta koolilõunat saama ka gümnaasiumiõpilased, see otsus puudutab rohkem kui 22 000 gümnasisti. Valitsuse algatatud eelnõuga tõhustatakse ka elatisraha sissenõudmist võlgnikelt.

Maksusüsteemis põhimõttelisi muudatusi valitsus ei kavandanud – maksusüsteem püsib lihtsa ning võimalikult väheste eranditega. Töökohtade loomiseks ning majanduskeskkonna elavdamiseks otsustas valitsus vähendada tööjõumakse – töötuskindlustusmakse määr langeb 3 protsendilt 2,4 protsendile, maksuvaba tulumäär tõuseb 144 eurolt 154 eurole kuus ning tulumaksumäär langeb 21 protsendilt 20 protsendile.  Keskmine pension jääb ka tuleval aastal maksuvabaks.

Valitsus on kiiresti reageerinud muutunud julgeolekuolukorrale. NATO tippkohtumisel Walesis kiitsid liitlasriikide valitsusjuhid heaks NATO valmisoleku tegevuskava, millega NATO suurendab oma kohalokekut meie regioonis. 2015. aasta riigieelarves suurenevad kaitsekulud 2,05 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Lõppeval aastal liiguti oluliselt edasi ka mitme suure relvahankega – kaitseminister sõlmis hankelepingu Hollandiga 44 jalaväe lahingumasina ostmiseks ja USAga kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemide Javelin hankimiseks.

Muutunud julgeolekuolukord on näidanud ka energiasõltumatuse ja varustuskindluse olulisust. Energiajulgeoleku parandamiseks on jätkunud ettevalmistused Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse rajamiseks. Samuti on saavutatud kokkulepe Eesti ja Soome vahelise gaasitoru Balticconnector rajamiseks aastaks 2019 ning samal ajaperioodil LNG terminali rajamises Soome. Tehtud on lõplikud ettevalmistused gaasi põhivõrgu lahutamiseks gaasi tootmisest.

Eesti jaoks olulised ühendused ja transpordiprojektid on saanud sisse uue hoo – Balti riigid allkirjastasid sügisel Rail Balticu ühisettevõtte asutamislepingu ning Rail Balticu trassivalikutega on liigutud edasi eskiislahenduste koostamise etappi. Mandri ja saarte vahelise praamiliikluse tagamiseks sõlmiti leping praamiliikluse korraldajaga.

Detsembris käivitus e-residentsuse projekt, mis aitab teha Eestit suuremaks ja avada Eesti head e-teenused maailmale. Aastaks 2017 oodatakse 5000 aktiivse ettevõtte tegutsemist Eestis.

Taavi Rõivase juhitav valitsus astus ametisse 26. märtsil, koalitsioonipartnerite poolt koostatud aastane tegevusprogramm kinnitati 24. aprillil. Kokku on valitsuse tegevusprogrammis 199 lubadust, millest praeguseks on täielikult täidetud 27 protsenti, täitmisel on 43 protsenti, osaliselt on täidetud 14 protsenti ja hilinenud 16 protsenti.

Ülevaade valitsuse tegevusprogrammi täitmisest: https://valitsus.ee/sites/default/files/valitsuse_aruanne_2014.pdf

Fotod valitsuskabineti nõupidamiselt ja iga-aastane valitsuse jõulude aegne ühispilt: https://valitsus.ee/et/galeriid/valitsuse-tegevusprogrammi-taitmise-ulevaade-15122014

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-