Peaminister Jüri Ratase ettekanne Riigikogus teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas, 15. jaanuar 2020

Austatud Riigikogu aseesimees!

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Head saalisviibijad, väga lugupeetud kuulajad!

Lõppenud aasta oli Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnale edukas. 22. jaanuaril 2014 Riigikogus heaks kiidetud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia „Teadmistepõhine Eesti“ eesmärkide täitmine on läinud ootuspäraselt. Eesti teadus on kõrgetasemeline, selle mõju majandusele ning Eesti arengule on kasvamas. Eesti teadlasi ning teadust hinnatakse kõrgelt ka rahvusvahelisel tasemel.

Näiteks ettevõtte Clarivate Analytics koostatud 2019. aasta mõjukaimate teadlaste ülevaates tuuakse välja tervelt 9 Eesti teadlast 6000 enim viidatud teadlase seas. Tunnustuse hoomamiseks olgu öeldud, et Lätist ei olnud selles nimekirjas kedagi, Leedust oli 2 teadlast, Venemaalt 9 ja Poolast 6. Põhjanaabrite soomlaste seast pääses sinna 21 teadlast – saagu see meilegi teetähiseks.

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edukus on kahtlemata seotud selle valdkonna rahastamisega. Toetudes Eesti Statistikaameti andmetele saan kinnitada, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine on paranenud. 2018. aastal küündis teadus- ja arendustegevuse kogukulude maht 365,64 miljoni euroni. Suhtena SKP-st teeb see 1,4%. Aasta varem oli kogukulutuste osakaal SKP-st 1,28% ning veel aasta enne seda ehk 2016. aastal 1,25%.

Avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud kasvasid 2018. aastal 0,79%-ni SKP-st. See on märgatav kasv võrreldes eelnevate aastatega! Meenutan, et 2017. aastal oli see osakaal vaid 0,66%. Muutus on seotud Euroopa Liidu struktuurivahendite aktiivsema kasutuselevõtu, kuid ka kasvanud riigieelarvelise rahastamisega. Teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamine on minu valitsuse teadlik eesmärk ja absoluutsummas me seda jätkuvalt täidame!

Kui 2019. aastal oli teadus- ja arendustegevuse rahastamise maht riigieelarves 207,6 miljonit, siis 2020. aastal tõuseb see 219,1 miljoni euroni. Täiendav rahastus on leitud üldise kokkuhoiu surve tingimustes. Kogu lisarahast 5,3 miljonit suunatakse teaduse põhiinstrumentidesse, milleks on konkurentsipõhised uurimistoetused ja baasfinantseerimine.

Ühtlasi saavutame pikka aega proovikiviks olnud tasakaalu konkurentsipõhiste uurimistoetuste ja baasfinantseerimise vahel. Käesolevast aastast on mõlema maht võrdne ehk 50% ja 50% ning ulatub kokku 84,6 miljoni euroni. Neli aastat tagasi, 2016. aastal, oli see vahekord 73% ja 27% konkurentsipõhiste uurimistoetuste kasuks.  

Lisandunud rahast 3,3 miljonit suunatakse teadusasutuste ja kõrgkoolide arendamisse ning Targa Linna tippkeskusele. Ülejäänud 7,1 miljonit läheb ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamiseks ning teadlaste ja ettevõtete arendusmeeskondade mobiilsuse toetamiseks. See on eelduseks innovatsioonile ja Eesti ettevõtete muutumiseks teadusmahukamateks.

Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud on Statistikaameti andmetel kasvanud 2018. aastal enam kui 13 miljoni euro võrra. Kasv jääb siiski alla majanduskasvule, mistõttu osakaal SKPst vähenes 0,62-lt protsendilt 0,61-le. Aastaks 2020 seatud erasektori TA kulutuste osakaalu eesmärk 2% SKP-st jääb ilmselt täitmata.

On kindlasti hoiatav, et Statistikaameti arvestuses märkis 2018. aastal kulutusi teadus- ja arendustegevusele ainult 238 ettevõtet! Usun, et siin on järelemõtlemise koht, sest tegutsevaid ettevõtteid on Eestis ju ligikaudu sada tuhat või enam. Igal juhul on see number teadus- ja arendusvaldkonnas meie suurim probleem täna – aastal 2020. Teadus- ja arendustegevusele panustavaid ettevõtteid peaks olema mitme suurusjärgu võrra enam. Pelgalt andmete kogumise metoodika parandamisest ei piisa. Tootlikkust saame kasvatada ainult siis, kui ettevõtjad ka ise investeerivad teadus- ja arendustegevusse.

2018. aasta lõpus sõlmitud teaduslepe sisaldas rahastamiseesmärgi kõrval teisigi muutusi, milleks valmisolekut kõik osapooled kinnitasid. Teadlased lubasid eelisarendada Eesti majanduse ja ühiskonna arengule suunatud valdkondi ning ettevõtjate esindajad teha enam koostööd teadlaste ja teadusasutustega.

Palun kõigil, sealhulgas teadusleppe osapooltel, mõista, et riigipoolse rahastamise kasvuga peab käsikäes käima teadus- ja innovatsioonisüsteemi areng ja ülesehitamine. Sellise innovatsiooni ökosüsteemi loomine, mis aitab kaasa ettevõtjate uurimis- ja arendustööle ning ressursside tõhusamale suunamisele. Valitsuse roll on tagada mõistlik tasakaal erinevate osapoolte huvide vahel ning aidata kõrvaldada takistused koostöös. Ootame ka teistelt leppe osapooltelt nende antud lubaduste täitmise suunas liikumist!

Positiivsena toon välja, et möödunud aasta lõpus käivitus toetusmeede ettevõtete haruliitudele arendusnõunike tööle võtmiseks. Arendusnõunikud hakkavad töötama selle nimel, et koondada ühe valdkonna ettevõtete vajadused, leida ühisosa ja luua kontaktid teadlastega, kes võiksid aidata neid tühimikke täita. Teisalt on need inimesed omamoodi „maa soolaks“, levitades informatsiooni teadus- ja arendustegevuse võimaluste kohta ning inspireerides senisest enam tegutsema. Loodan, et see töö kannab vilja.

Kõige aktiivsemalt tegelevad teadus- ja arendustegevusega info ja side valdkonna ettevõtted. Suur osa tänastest edulugudest pärineb just sellelt tegevusalalt. Pean siinkohal silmas näiteks arenguid tehisintellekti ehk krattide vallas. Suvel kinnitas valitsus riigikantselei ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt ellu kutsutud ekspertrühma töö põhjal valminud nn kratikava. Plahvatuslikult on kasvanud ettevõtete poolt arendatud avaliku sektori kasutusse jõudnud tehisintellekti rakenduste arv – paarist on saanud poole aastaga 24 ning lähiajal on tulemas lisa.

Tehnoloogia areng toob tulu nii avalikus kui ka erasektoris ning aitab riigil areneda. Mulle meeldib näide PRIA kaugseire-kratist SATIKAS, mille ülesanne on eurotoetuste kontroll. SATIKAS kasutab satelliidi andmeid ning kontrollib, kui pikk kõrs põllul või rannakarjamaal parasjagu on – kas talumees on toetusraha õigesti kasutanud ning oma kohustused õigeaegselt täitnud? See lahendus säästab riigile 650 000 eurot aastas valekasutuse ennetamise tulemusel. Nii mõnigi põllumees on väidetavalt PRIA abil oma kaotsiläinud ämbri või reha üles leidnud. Selline arendus on suurepärane näide väärtusest, mida luuakse era- ja avaliku sektori ning teadusasutuste koostöös.

Eesti erasektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni võime tõstmine on jätkuvalt meie suurim proovikivi. Erasektori teadus- ja arendustegevuse mahukus on tarkade töökohtade, kasvava tootlikkuse ja teadmiste põhise majanduse alustala.

Mulle sümpatiseerib Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu „2% klubi“ algatus, millega kutsutakse liituma kõiki Eesti ettevõtteid investeerima uurimis- ja arendustegevusse. Soovin, et erasektori panus teadus- ja arendustegevusse kasvaks märkimisväärselt võrreldes tänasega. Täidame teaduslepet üheskoos!

Väga austatud Riigikogu liikmed!

Eesti teaduse kõrgetasemelisust hindame selle järgi, kui palju publitseeritakse kõrgetasemelisi artikleid ja kui suur osa artiklitest kuulub 10% maailma enim tsiteeritud teadusartiklite hulka. Kõrgetasemeliste artiklite arv elaniku kohta on kasvanud oodatust kiiremini ja eesmärk on täidetud. 2020. aastaks seatud 10% eesmärgi täidame lähiaastatel. See on selge kinnitus Eesti teadlaste tipptasemest ning võime olla kindlad, et senised valikud tippteaduse arendamiseks on tehtud õiged.

Eesti edusammud kajastuvad ka rahvusvahelises võrdluses. Möödunud aastal pälvis Tartu Ülikool, justkui rahvusülikooli sajanda aastapäeva kingitusena, rahvusvahelise konsultatsioonifirma (Quacquarelli Symonds) koostatavas ülikoolide edetabelis seni aegade kõrgeima, 301. koha. Meil oli au Vabariigi Valitsusega Tartu Ülikooli nende aastapäeva puhul külastada. Hea meel on tõdeda, et ka tulevikusiht on seatud ambitsioonikas – kuuluda maailma 100 parima ülikooli hulka. Tipptasemel kõrgharidus ning teadustegevus on üks Eesti riigi, keele ja rahvuse säilimise võtmetegur, mida ei tasu kunagi võtta enesestmõistetavana.

2019. aasta pälvis Euroopa Teadusnõukogu grandi Eestist ainsana Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsent Eneken Laanes projekti „Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil“ elluviimiseks. 1,5 miljoni euro suurune rahastus võimaldab Laanesel koos kolleegidega uurida, kuidas Ida-Euroopa teise maailmasõja ja nõukogude režiimi mälu on jõudnud kirjanduse, filmi ja kunsti kaudu globaalsele areenile ning muu hulgas mõjutanud eetilisi ja poliitilisi debatte. On väga huvitav jälgida, milliste tulemusteni jõutakse.

Eesti teaduse jätkuv rahvusvahelistumine on täna positiivne paratamatus. Pean silmas teaduskoostööd teiste riikide ning välisülikoolidega, samuti võimalusi Euroopa teadusrahastu kasutamiseks. Euroopa Komisjon otsustas toetada 15 miljoni euroga Eesti-Soome targa linna koostööprojekti FinEst Twins. Koos riigipoolse toetusega küündib projekti maht 32 miljoni euroni, mistõttu on projekt märkimisväärne juba ainuüksi mastaabi mõttes.

Töö käigus rajavad TalTechi ja Aalto ülikooli teadlased Tallinna maailma esimese piiriülese targa linna tippkeskuse. Projekti arendades keskendutakse viiele valdkonnale – andmed, valitsemine, transport, energia ja tehiskeskkonnad – ning Tallinna ja Helsingi ühise targa linnaruumi ning teenuste arendamisele. Loodan, et see saab olema edulugu, millest lõikavad kasu kõik Eesti inimesed.

Tihti räägitakse teaduse ühiskondlikust mõjust või panusest. Teadlastelt oodatakse imerelva, mis mõne igapäevase probleemi hoobilt lahendaks. Minu arusaamisel ei ole tegelikult võimalik ja mõistlik vastandada alus- või rakendusuuringuid, sest elu edasiviimiseks vajame mõlemat. Ka rektor Jaak Aaviksoo rõhutab viimatises Riigikogu Toimetiste väljaandes vajadust leida mõistlik tasakaal teaduse ekstsellentsuse ja ühiskondliku relevantsuse vahel.

Soovin siinkohal tuua eeskujuks Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professori, akadeemik Mart Ustavi, kes pälvis 2019. aastal riigi suurima teaduspreemia olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga, innovaatilise tooteni viinud ning teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest, tööd.

Ustavi ja tema kolleegide töö avas vähki tekitavate DNA-viiruste, sealjuures inimesele eriti ohtlike papilloomviiruste paljunemise, organismis säilimise ja ohtlikkuse põhjused. Lisaks on Mart Ustav haruldane näide teadlasest, kes on suutnud oma uurimistööd ja doktorandide juhendamist siduda ettevõtlusega, mis keskendub tema teadusavastuste kommertsialiseerimisele. Sel moel on abi saanud ilmselt väga paljud inimesed.

Head Riigikogu liikmed!

Käesolev aasta on oluliste otsuste aasta. Lõppemas on paljud arengukavad, eurorahade periood ja riigi Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“. Ettevalmistamisel on uued pikaajalised plaanid. Eesseisvate valikutega kirjutame Eesti järgmise kümnendi eduloo.

Aprilliks 2020 valmib Riigikantselei ja rahandusministeeriumi eest veetud riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. Selle strateegiaga seame Eestile pikaajalised strateegilised sihid ja toome välja meie peamised eesseisvad proovikivid. Defineerime ka muudatused, mis on vaja käivitada selleks, et Eesti oleks aastal 2035 meile elamiseks parim riik maailmas. Nende sihtide saavutamine on võimalik ainult siis, kui tegutseme kõigis valdkondades, sealhulgas teadus- ja arendustegevuses, riigi ühiste suurte eesmärkide nimel.

Valitsus on algatanud järgmise teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna arengukava, lühendatult TAIE strateegia, koostamise. Teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ja ettevõtlust käsitletakse seekord ühes strateegilises arengukavas, et tagada teaduse ja ettevõtluse suurem sünergia juba planeerimisfaasis. Jah, väheneb ka riigi arengukavade arv, kuid see pole siinkohal primaarne. Tähtis on teadlaste ja ettevõtjate vahelise kommunikatsiooni ja koostöö tihendamine ning seeläbi kasvav tootlikkus.

Möödunud aastal viisid välised eksperdid Teadus- ja arendusnõukogu tellimusel läbi Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi hindamise ja tegid ettepanekud süsteemi edasiarendamiseks. Nii hindamist eest vedanud professorid Marja Makarow ja Erik Arnold kui ka Euroopa Komisjoni teaduse ning innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor proua Signe Ratso leiavad, et Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteem vajab senisest selgemaid temaatilisi prioriteete. Ja selle all ei peeta silmas eelisarendavate valdkondade valimist.

Need prioriteedid peaksid lähtuma Eesti ühiskonna eesseisvatest proovikividest. Teisisõnu – eksperdid leiavad, et Eesti ei peaks prioriseerima üksikuid teadus- või majandusvaldkondi, nagu seni, vaid probleeme, millele tuleb lahendused leida või mida peaksime senisest paremini siin riigis valitsema. Teadlased ütlevad, et käes on „nurjatute probleemide“ ajastu – meie suurte väljakutsete lahendused on interdistsiplinaarsed ehk mitut valdkonda samaaegselt hõlmavad, mistõttu kitsaste valdkondade eelistamine ei tööta.

Euroopa Horisondi programm aastateks 2021-2027 on ehitatud üles missioonipõhiselt ning sama teed on minemas ka mitmed Lääne-Euroopa riigid. Eestil on siin võimalus sarnaselt kõigi teiste Euroopa riikidega. Võtmeks on muutus mõtteviisis – kas see, mida nähakse täna probleemina, võiks olla hoopis meie võimalus? Võimalus teha Eesti maailmas suuremaks? Suurte riikide ja nende ressursside fokusseerimine inimkonna ühiste probleemide lahendamisele on muutmas globaalse majanduse struktuuri ja loob uusi turge.

Euroopa Komisjoni uus koosseis näeb välja pakutud roheleppes (Green Deal) uut majanduse kasvustrateegiat. Detsembris avaldatud ettepanek rõhutab kliimaneutraalsuse eesmärki. See käsitleb majanduskasvu allikana uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamist ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtmist. Roheleppe täitmise eelduseks on kiire areng just digitehnoloogiate vallas, kus Euroopal on realistlik saavutada maailmas liidripositsioon.

Teadus- ja arendustegevusel on siinkohal väga oluline roll, kuna head lahendused sellise kliimapöörde saavutamiseks veel puuduvad. Eesti, kui nutikas digiriik ning PISA testi liider võiks siin võtta juhtrolli. Teeme panused rohetehnoloogiate arendamisele, kuid miks mitte otsida võimalusi riigi ja ühiskonna teistegi suurte murede lahendamiseks uute tehnoloogiate ja teaduse abil.

Riigi valmiv pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ defineerib Eesti ühiskonna eesseisvad suured proovikivid aastani 2035. Eesti elanikkond vananeb, tööealine rahavastik väheneb, kui rändesaldo on tasakaalus. Me peame looma kvaliteetse ruumi ühiskonna muutusi silmas pidades, leidma tasakaalu loodusliku mitmekesisuse ning targa majandusarengu vahel. Seda kõike peab lõpuks toetama usaldusväärne ning uuendusmeelne riigikorraldus ning Eesti positsioon ja julgeolek maailmas. Väidan, et nende probleemidega võitlemiseks peame tegema senisest palju rohkem ja palju kiiremini.

Kirjeldatud missioonipõhine lähenemine  teaduspoliitikas aitab kaasa teaduse senisest suurema ühiskondliku mõju saavutamisele. Tunnustan rektor Toomas Asserit, kes esitles valitsusele Tartu Ülikooli uue strateegia plaane, mis erinevalt varasematest seab fookusesse Eesti ühiskonna olulisemad pikaajalised väljakutsed. Samamoodi on Maaülikooli rektor Mait Klaassen oma viimastes sõnavõttudes rõhutanud Maaülikooli rolli ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmises. Probleemikeskne lähenemine ülikooli arengu ja tegevuse suunamiseks tundub ainuõige. Ainult nii jõuame retoorikast kaugemale ning meil tekib jagatud arusaam sellest, milline on teadlaste ja teaduse tegelik tähtsus riigi ning ühiskonna arengus.

Seda tegelikku tähtsust ei ole võimalik üle hinnata - ühiskond ja meie tulevik sõltub teadlastest, sest paljud meie juba mainitud arenguvajadused on niivõrd komplitseeritud, et neile ainuüksi ametnike töörühmades või poliitikute aruteludes lahendusi ei leia. Alati ei saa ka lähtuda rahvusvahelisest teadmisest, sest Eesti-spetsiifiliste murede korral vajame just Eesti-spetsiifilisi lahendusi.

Siin saame Eesti kõrgetasemelisele teadusele loota. Näiteks on TalTechi professor, akadeemik Jarek Kurnitski, üheks Euroopa juhtivaks teadlaseks hoonete energiatõhususe ja sisekliima alal. Lisaks teadustööle panustab ta aktiivselt valdkondlikku poliitikakujundamisse ja standardite loomisesse Euroopa tasandil. Hoonete energiakasutus moodustab Eestis energia lõpptarbimisest ligikaudu 50%. Seega, kui tahame energiatarbimist vähendada, on muudatusi ilmtingimata vaja.

Just selliseid praktilisi ja samas kompromissitult kõrgetasemelisi lahendusi me Eesti eesseisvatele väljakutsetele otsimegi, nii tehnikateaduste kui ka loodus-, arsti-, põllumajandus-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste vallast. Olgu need näited paljuräägitud Eesti teadustegevuse ühiskondliku mõju eeskujudeks.

Väga austatud Riigikogu liikmed!

2020. aasta on seni tehtu hindamise ja selle põhjal uute sihtide seadmise ja kokkulepete tegemise aasta. On ilmselge, et teadustulemuste saamiseks peame tagama teaduse ja innovatsiooni piisava rahastamise ning efektiivse korralduse. See on jätkuvalt ka valitsuse prioriteet! Lisaks riigipoolsetele meetmetele on esmatähtis Eesti innovatsiooni valdkonnale ning erasektori uurimis- ja arendustegevusele uue hingamise andmine ettevõtjate endi poolt. Valitsusel üksinda on siin päris keeruline edu saavutada.

Eesti teadus- ja arendustegevuse kõrget taset võiksime järgmisel kümnendil kasutada veelgi enam nii Eesti kui ka muu maailma suurte ühiskondlike murede lahendamiseks. Arendagem uusi tehnoloogiaid, uurigem probleeme, millega seisame silmitsi riigi ja rahvana. Meil on, mida maailmale näidata ning mille edendamise eest ühiselt seista.

Eesti teaduse ja kõrghariduse tipptase on väärtus, mis aitab meid riigi ja rahvana kesta, kuid me ei tohi seda võtta enesestmõistetavana.

Soovin omalt poolt tänada ettekande valmimisele kaasaaitamise eest Teadus- ja arendusnõukogu,  Eesti Teaduste Akadeemiat ja tema presidenti Tarmo Soomeret isiklikult, riigikantseleid, haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumi. Suur tänu ülikoolidele ja kõigile teadlasele taaskord teguderohke aasta eest.

Aitäh!