Peaminister Jüri Ratase kõne Indiana Ülikoolis Bloomingtonis, 29.08.2017

01.09.2017 | 13:08

Uudis
    • Jaga

Daamid ja härrad!

Olen väga tänulik võimaluse eest olla siin, Indiana Ülikoolis Bloomingtonis ja ma tahaksin teile lühidalt tutvustada Eestit. Mul on kavas rääkida neljast põhiteemast: 1. Eesti ajalugu ja praegune roll maailmas; 2. E-Eesti; 3. Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus ja 4. Eesti iseseisvuse väljakuulutamise 100. aastapäev.

Eesti ajalugu ja praegune roll maailmas

Kõigepealt sooviksin vaadata tagasi ja meenutada 1955. aasta 1. septembrit. Sellel päeval avaldas Ameerika Ühendriikides väljaantav eestikeelne ajaleht “Vaba Eesti Sõna” 34. USA presidendi Dwight David Eisenhoweri kõne, mille ta esitas Ameerika Advokaatide Ühingu (American Bar Association) iga-aastasel kogunemisel.

Tsiteerin: “Me peame olema kindlameelsed, kuid sõbralikud. Me peame olema tolerantsed, kuid mitte liiga muretud. Peame suutma kiiresti mõista teise inimese arvamust ja suhtuda sellesse erapooletult. Ent me ei pea mitte kunagi nõustuma ülekohtuga, mis langeb osaks õnnetutele ja halvemas olukorras olevatele inimestele, teades hästi, et kui me lükkame tagasi kõikide inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte, siis ei saa me ka ise enam nõuda, et meisse suhtutaks õiglaselt.” Tsitaadi lõpp.

Need read, mis kirjeldavad Euroopa olukorda, võiks avaldada ka täna, 62 aastat hiljem, ükskõik millises ajalehes. Aja kulg ei ole nende sõnade tähendust muutnud. Pikkade okupatsiooniaastate jooksul aitas eestlastel vastu pidada eelkõige usk vabaduse taastamisse. Vajasime tunnet, et meid toetatakse raudse eesriide tagant, ja olime tänulikud iga sõna ja teo eest, mille eesmärk oli nõuda õigust. Me teadsime, et seni, kuni maailmas olid veel alles teised eestlased ja meie sõbrad, ei unustata ega lasta kinni mätsida Eestile ja tema saatusekaaslastele osaks saanud ebaõiglust. Me ei unusta kunagi seda toetust.

Seesama Eesti, kellele president Eisenhower oma kõnes õigust nõudis, tähistas nädal aega tagasi 26 aasta möödumist oma iseseisvuse taastamisest nõukogude võimu kokkuvarisemise käigus 1991. aasta augustis. Seesama Eesti tähistab järgmisel aastal saja aasta möödumist iseseisvuse väljakuulutamisest 24. veebruaril 1918. aastal, mis viis Eesti Vabariigi loomiseni. Nüüd on meie kord olla kindlameelsed ja nõuda õigust nõrgematele ja halvemas olukorras olevatele inimestele.

Me peame jätma mineviku kindlalt selja taha ja püüdlema selle poole, et Eesti tähtsus maailmas, vaatamata meie väiksusele, aina suureneks.

Lennart Meri, esimene Eesti taasiseseisvumise järgne president, võttis ühe lausega kokku Eesti peamise välispoliitilise eesmärgi: „Mitte kunagi enam üksinda.“ See tähendab sõprust nende riikidega, kelle väärtushinnangud ja maailmanägemus ühtib meie omaga ja kelle peale võime loota ja kes võivad ka meie peale loota. Selliste suhete sõlmimine ja hoidmine nõuab hoolsat ja pidevat tööd, arendades diplomaatilisi, kultuurilisi, majanduslikke ja isiklikke suhteid. Nagu teame, ei saa sõpru olla kunagi liiga palju.

2004. aastal ühines Eesti Euroopa Liidu ja NATOga ning sai seega osaks kahest maailma suurimast vabaduse, rahu, stabiilsuse ja kasvu tagajast. Need organisatsioonid, mis sündisid jõhkra maailmasõja rusudest, on sellest ajast peale aidanud kaitsta miljonite inimeste rahu. Euroopa Liit ja NATO ulatuvad kaugemale kui nende osad.

Meie ajalugu on üks põhjustest, miks pöörame nii suurt tähelepanu oma julgeolekule. Ühine julgeolek on iga rahvusvahelise leppe ülim eesmärk ja seetõttu panustame aktiivselt NATOsse – kõige võimsamasse sõjalisse liitu kogu maailmas. Eesti ei ole pelgalt NATO liige.

 

Minu rahvas on üks vähestest NATO liikmesriikidest, kes mitte üksnes ei osale aktiivselt NATO missioonidel ja tegevuses, vaid panustab üle 2% oma SKPst kaitsekulutusteks. NATO liikmena on meist saanud ka üks küberturvalisuse liidreid ja me oleme suutnud viia oma küberkaitse uuele tasemele.

Oleme sügavalt veendunud, et tugevad transatlantilised suhted on Euroopa julgeoleku parim tagatis. Hindame kõrgelt Ameerika Ühendriikide olulist rolli Euroopa, sealhulgas Balti regiooni ja Eesti riigi julgeoleku tagamisel. Sellest hoolimata seisame silmitsi üha rohkem muutuva, ettearvamatu ja nõudliku julgeolekukeskkonnaga, mis sunnib Ühendriike veelgi enam pöörama tähelepanu oma juhtrollile, fookuspunktidele, ressurssidele ja kohustustele. Ent ma loodan siiski, et transatlantilised suhted koos USA tuntava sõjalise kohalolekuga Euroopas jätkuvad. Eesti seisab jätkuvalt Ameerika Ühendriikide selja taga ja toetab teda nende keerukate julgeolekuprobleemide lahendamisel.

E-Eesti

Eesti ei ole mitte ainult Euroopa Liidu ja NATO aktiivne liige, vaid me oleme omandanud ka juhtrolli avaliku halduse digitaliseerimises. Tänu digilahendustele säästame igal aastal 2% SKPst. Igapäevaelus tehakse 99,8% pangaülekannetest elektrooniliselt, 95% tuludeklaratsioonidest esitatakse veebis, e-tervise ja e-kooli lahendused ning ka e-residentsus aitavad kaasa meie rahvusvahelisele tuntusele, mille kohta on Maailmapanga 2016. aasta maailma arenguaruandes öeldud järgmist: „Eesti on üks vähestest riikidest, kes on kõige lähemal muutumisele digiühiskonnaks“.

Meie eesmärk on saada „probleemivabaks riigiks“. See tähendab, et liigume digiühiskonna suunas mitte üksnes eesmärgiga kärpida avaliku halduse kulusid, vaid me tahame muuta ka inimeste elu mugavamaks. Soovime, et kodanike ja riigiasutuste vaheline suhtlus toimuks sujuvalt, tõrgeteta ja tõhusalt ning et sellele kuluks võimalikult vähe aega, kui üldse.

Eestis ei ole kunagi olnud piisavalt inimesi, raha või loodusressursse, seega on alati eksisteerinud vajadus olla leidlik. 1990. aastate alguses tekkis selge vajadus meie senine eluviis täielikult ümber kujundada. Valisime digitaliseerimise tee, kuna see tundus kindlalt olevat kõige arukam valik. 1,3 miljoni inimesega riigi juhtimine on tegelikult päris keeruline – see tähendab, et paigas peab olema kogu sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja sõjaline korraldus, sellal kui maksumaksjad moodustavad ligikaudu poole elanikkonnast. Seda silmas pidades tuli meil tegutseda targalt.

Samal ajal muutusid kogu maailmas üha populaarsemaks personaalarvutid ning need võeti kõikjal kasutusele. Seega tundus kõige loogilisem, et Eesti pidi muutuma digitaalseks, kuna see on tõhus. Esimene samm sellel teel oli anda igale kodanikule unikaalne isikukood. Erinevus kodaniku isikukoodi ja muude riigiasutuste numeratsioonisüsteemide vahel, nagu näiteks siin, Ameerikas kasutatava sotsiaalkindlustuse numbri vahel seisneb selles, et see number on avalik.

Meil on häid kogemusi ja ideid, mida jagada – võtame näiteks meie maksuameti, kus on võimalik deklareerida oma makse keskmiselt 3 minutiga, mõnel inimesel on see õnnestunud isegi 18 sekundiga. On kaks peamist põhjust, miks me saame seda teha. Esiteks on igal kodanikul olemas digitaalne isikutunnistus, millega pääseb ligi meie digitaalsele taristule. See võimaldab sellekasutajatel anda riigiasutuste poolt heaks kiidetud digiallkirja.

Teiseks põhjuseks on andmevahetuskiht X-tee, kuhu on turvaliselt ja privaatselt koondatud kõik erinevad andmebaasid. Need vahendid on aidanud meil luua vundamendi, millelt pakkuda kasutajatele tõrgeteta suhtlust riigiasutustega. Näiteks eelmisel aastal aitas see kokku hoida umbes 820 aasta väärtuses tööaega.

X-tee toimib ka piiriüleselt, näiteks hetkel tegeleme Eesti ja Soome vahelise usaldusföderatsiooni loomisega. See võimaldab meil vahetada teavet erinevate riigiasutuste vahel mõlemal pool Soome lahte ja aitab oluliselt vähendada bürokraatiat eestlaste ja soomlaste vahelises pidevas ärisuhtluses.

Kuna digitaalmajandus on kasvanud kogu maailmas, on kasutajate ootused põhjalikult muutunud. Lõppkasutajate ootustega sammu pidamiseks peame muutma avaliku sektori teenuste pakkumise viisi. Vastus peitub kvaliteetses disainis. Tehniline lahendus, mis kujutab endast silda loovuse ja uuenduslikkuse vahel, muudab kompleksse ja raskesti mõistetava teabe lihtsaks ja inimsõbralikuks.

Eesti on hakanud oma e-teenuseid täielikult ümber kujundama. Juhtmõtteks on luua elusündmustel põhinevate proaktiivsete teenuste kogum. Illustratsiooniks võiks siin tuua lühikese näite: kui Eestis sünnib laps, siis luuakse talle kui uuele kodanikule automaatselt isikukood. Uue isikukoodi loomine käivitab automaatselt terve kogumi protsesse ja mõne minuti pärast saadetakse mõlemale lapsevanemale järgmine e-kiri: „Palju õnne poja/tütre sünni puhul. Nüüdsest alates saate te iga kuu sellelsamal kuupäeval riigilt sellises summas toetust. Ja ärge muretsege lasteaiakoha pärast – selle eest on juba hoolt kantud.“

See oli lihtsustatud näide nähtamatu teenuse kontseptsiooni kohta. Lihtne põhimõte seisneb selles, et kui teil on õigus saada teatud tüüpi toetust, siis saate selle nii, et teil ei tarvitse isegi taotlust esitada. Ning see jääb kehtima kogu teie elu jooksul: kui lähete kooli, kaotate töö, satute õnnetusse, ja nii edasi. Samamoodi automatiseeritakse äritegevus. Näiteks kui teil on Eestis väike- või keskmise suurusega ettevõte, siis ei pea te alates järgmisest aastast enam midagi deklareerima, kuna kõik vajalikud maksudeklaratsioonid täidetakse automaatselt.

Tegelikult ei seisne e-valitsemine mitte niivõrd tehnoloogias, kuivõrd õiges mõtteviisis. Eesti tugineb vana kooli tehnoloogiale – süsteemile, mis on toiminud suurepäraselt ja tõrgeteta nüüdseks juba 15 aastat. Õige mõtteviis tähendab, et oleme avatud uutele ideedele. Me peame pidevalt olema valmis avastama kaardistamata territooriume, püüdma uuesti avastada maailmavaadet ja vahendeid, mida kasutame oma kodanike igapäevaelu hõlbustamiseks.

Eesti tahab siin olla teerajajaks oma väikeste mõõtmete ja avatud meelelaadiga; me oleme suurepärane labor uute ideede testimiseks. Need käimasolevad ja tulevased eksperimendid ongi meie panus ülemaailmsesse diskussiooni – digitaliseerimine on kahe teraga mõõk , kuna siin esineb rohkesti nii negatiivseid kui ka positiivseid stsenaariume, ent me oleme otsustanud keskenduda positiivsete näidete pakkumisele.

Sama kehtib meie äritegevuse kohta. Meie edulood ulatuvad sellistest rakendustest nagu Skype (internetisuhtlus, mis kuulub nüüd Microsoftile) ja Transferwise (finantstehnoloogiad) ettevõteteni, mis esitavad väljakutse traditsioonilisematele tööstusharudele, näiteks Cleveron (koostöös Walmartiga) ja Starship Technologies (kättetoimetamisteenused) ning samuti Guardtime ja Defendec (kaitsetööstus).

Eesti ettevõtted, mis on spetsialiseerunud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja küberjulgeolekule, teevad aktiivselt koostööd oma USA ametivendadega, et töötada välja ülemaailmseid tooteid, tekitades lisaväärtust ja luues töökohti mõlemale poolele. See ongi põhjus, miks mind saadab Eesti äridelegatsioon ja meil on kavas mitu kohtumist Ameerika ettevõtjatega Indianapolises, San Franciscos ja Los Angeleses.

Ühtlasi tuleb seetõttu tõsiselt keskenduda küberjulgeolekule. Nagu ma juba enne mainisin, on meil kindel seiskoht küberjulgeoleku küsimustes NATOs ja Euroopa Liidus. On väga oluline jagada teavet, investeerida küberjulgeoleku alasesse haridusse, koolitusse ja harjutustesse. Oleme investeerinud palju aega ja raha vajalike pädevuste ülesehitamiseks. Tunneme uhkust selle üle, et mitte ükski Eesti arvuti või süsteem ei langenud WannaCry lunavara rünnaku ohvriks, kuna olime selleks valmis.

 

Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus

Kindlasti olete hästi teadlikud sellest, et Ameerikal on alati olnud oluline roll sõjajärgse Euroopa toetamises ja ülesehitamises. Tahaksin teid tänada – see on olnud väga edukas ja ajaloolise tähtsusega saavutus. Samuti ei ole teab mis suur saladus, et Euroopa on alati vaadanud Ameerika Ühendriikide poole (teatava kadedusega) inspiratsiooni saamiseks seoses USA demokraatlike institutsioonide, ülemaailmse liidripositsiooni ja tehnoloogilise paremusega. Euroopa jaoks on jätkuvalt määrava tähtsusega vältida iga hinna eest sõja puhkemist, kuna rahu, demokraatia ja õigusriik on meie jaoks kõige olulisemad väärtused.

Selle aasta teises pooles on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Euroopa Liit on poliitiline ja majanduslik ühendus, kuhu kuulub 28 liikmesriiki. Seal elab hinnanguliselt rohkem kui 510 miljonit inimest.

Eesistujariik vastutab Euroopa Liidu Nõukogu – ELi seadusandja ülemkoja – toimimise eest. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Eesti on ELi eesistujariigiks esimest korda. See on minu ja minu riigi jaoks peamine prioriteet ja me suhtume oma rolli väga vastutustundlikult, samuti ka suure entusiasmi ja lootusega. Eesistujariigiks olemise ajal on Eesti peamine roll juhtida protsessi, mille eesmärk on leida kompromiss ELi liikmesriikide erinevate seisukohtade ja vajaduste vahel.

Umbes 60 aastat tagasi alanud teekond Euroopa ühtsuse suunas nõuab jätkuvalt täit pühendumust ja tulevikku suunatust. Kuna eelmisel aastal toimunud referendumil otsustas Ühendkuningriik Euroopa Liidust välja astuda, kahaneb liit peagi 27 liikmesriigini. Meil on kahju, et Ühendkuningriik lahkub, aga see ei tähenda Euroopa Liidu lagunemist või isegi mõne teise riigi väljaastumist. See ei ole sugugi tõenäoline.

ELi eesistujariigi jaoks on see väljakutseid pakkuv aeg. Eesti kui eesistujariigi kõige olulisem eesmärk on tagada, et EL püsiks ühtse ja otsustusvõimelisena. Seetõttu on eesistumise juhtmõtteks „Ühtsus tasakaalu kaudu“. Meie peamised prioriteedid Euroopa puhul on teha edusamme, et olla 1) avatud ja uuenduslik, 2) turvaline ja kindel, 3) digitaalne ning 4) kaasav ja jätkusuutlik.

Tahame oma eesistumise ajal rakendada otsustavat lähenemisviisi ja püüelda ühise tuleviku poole. Meie kõige tähtsam eesmärk nende kuue kuu jooksul ja ka pärast seda on muuta Euroopa ühtsemaks ja tugevamaks. Ka edasiliikumine digitaliseerimise ja andmete vaba liikumise valdkonnas on meie päevakorras esikohal.

Eesti eesistumise esimene kuu tõi Eestisse tuhandeid eksperte, et arutada Euroopa tuleviku üle. Eestis ja mujal Euroopas peetud koosolekutel jõuti kokkulepetele eri teemadel, mis ulatusid rändekriisi lahendamiseks vajalikest meetmetest kuni ühisdeklaratsiooni vastuvõtmiseni superkiirete 5G internetiühenduste väljatöötamise kohta.

Septembri lõpus kogunevad ELi riigipead ja valitsusjuhid Tallinnasse, et algatada kõrgetasemelised arutelud, kus käsitletakse edasisi plaane (kuni 2025. aastani) digitaalsete uuenduste kohta eesmärgiga tagada Euroopa võimekus pidada sammu tehnoloogiliste lahendustega ja ülemaailmne juhtpositsioon digitaliseerimises ka tulevikus. Tunnen suurt heameelt ja uhkust selle üle, et saame septembri lõpus Tallinnas tervitada pr Merkelit, president Macroni, peaminister Theresa Mayd ja kõiki teisi Euroopa liidreid.

Eesti annab omapoolse panuse transatlantiliste sidemete tugevdamisse ning me jätkame tihedat suhtlust ja koostööd Ameerika Ühendriikidega kõikides sektorites, sealhulgas rahvusvahelises võitluses terrorismi ja küberkuritegevusega. Meil on kavas edendada ka Euroopa kaubanduse tegevuskava ja me soovime innustada USAd näitama üles juhtrolli ja initsiatiivi mitmepoolse kaubanduse tegevuskava osas. On väga oluline, et USA jätkaks panustamist ja pühendunud tööd Maailma Kaubandusorganisatsioonis.

ELil ja USAl on õnnestunud sõlmida kõige paremini integreeritud majandussuhted kogu maailmas. Meie huvides on seda koostööd jätkata ja tugevdada. ELi ja USA kaubandussuhete iga-aastane tulu on 650 miljardit USA dollarit. EL ja USA moodustavad ühiselt 40% kogu maailma SKP-st, üle poole välismaistest otseinvesteeringutest ja peaaegu ühe kolmandiku maailma kaubavahetusest.

Oleme veendunud selles, et pärast meie eesistumisaja lõppemist on Euroopa astunud uusi samme kõikides nimetatud valdkondades.

Teine populaarne teema on ELi suhted Venemaaga. See teema tuleb sageli arutusele, kui kohtun eri riikide juhtidega, ning selle kohta esitavad tihti küsimusi ka ajakirjanikud. Venemaa on meie naaber ja loomulikult soovime, et meil oleksid head omavahelised suhted, mis põhinevad ühesugustel väärtushinnangutel ja põhimõtetel. Ent kahjuks on Venemaa aastatepikkune käitumine – iseseisvate riikide, näiteks Gruusia ja Ukraina, ründamine – näidanud, et see riik ei järgi rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ega austa neid norme ja printsiipe, mille ta võttis eeskujuks vahetult pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

Seetõttu on dialoog Venemaaga võimalik üksnes piiratud valdkondades, kus on olemas selge arusaam ühistest huvidest ja väärtustest. Kahepoolsetes kontaktides Venemaaga peaksid nii Euroopa Liit kui ka Ameerika Ühendriigid edastama ühtse sõnumi.

Eesti iseseisvuse väljakuulutamise 100. aastapäev

Meie vabaks saanud riik tähistab järgmise aasta veebruarikuus Eesti iseseisvuse väljakuulutamise 100. aastapäeva. See on üks tähtsamaid ja meeliülendavamaid sündmusi meie riigi ajaloos, mis tähendab väga palju eestlastele ja Eesti sõpradele kogu maailmas. Saja aasta juubel on suur pidu kõigi jaoks ning ühtlasi meie suurepärane võimalus ühendada oma jõud, et ehitada üles parem tulevik.

Tegelikult hakati kolm aastat kestvate pidustuste plaani ellu viima juba selle aasta kevadel. Eesti omariiklus tekkis paljude inimeste jõupingutuste tulemusena ja paljud märkimisväärsed sündmused väärivad mälestamist. Seepärast tähistataksegi meie rahva ajaloo kõige tähtsamat juubelit pikemalt kui tavaliselt. Pidustuste programm algas 2017. aasta aprillis, kui tähistati eestlaste poolt asustatud territooriumide ühendamist Põhja-Balti regioonis.

Pidustuste kõrgpunkt saabub 24. veebruaril 2018. aastal, kui me tähistame Eesti Vabariigi ja selle iseseisvuse väljakuulutamise 100. aastapäeva. Seejärel jätkuvad pidustused 2019. aastal, et mälestada Vabadussõja kõige tähtsamaid ja otsustavamaid lahinguid, ning kulmineeruvad 2020. aasta veebruaris, kui möödub 100 aastat Tartu rahulepingu allkirjastamisest Nõukogude Venemaaga.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidustusi aitavad suuremalt jaolt kujundada eestlased ise, kuna see on meie kõigi pidu. Soovime, et need pidustused jõuaksid igasse külla ja iga inimeseni meie maal. Paljud üritused toimuvad ka väljaspool Eestit – kohtades, mis on koduks inimestele, keda armastame ja kes on sellepärast meile tähtsad. Mul on väga hea meel selle üle, et pidustused on jõudnud ka USAsse. On suur au avada Lääneranniku Eesti Päevad, Ameerika eestlaste suur kokkusaamine Los Angeleses sellel neljapäeval.

Sellal kui Eesti 100 aasta juubeli periood põhineb Eesti omariikluse verstapostidel, keskendub aastapäeva programm peamiselt tulevikule. 100. juubeli programm hõlmab peaaegu kõiki eluvaldkondi ja annab Eesti kogukondadele kogu maailmas võimaluse meenutada meie minevikku, tõsta esile tänast päeva ja seada homseks uued eesmärgid. Et olla ühest küljest hooliv ja lugupidav meie esivanemate pärandi vastu, teisest küljest aga uuenduslik ja enesekindel.

Eesti 100. aastapäeva pidustused keskenduvad lastele ja noortele, kuna ehitame oma riiki neile ja nende tuleviku tarbeks. Korralduskomitee hoolitseb selle eest, et lastele ja noortele oleks palju üritusi, ning samuti selle eest, et pikaajalise mõjuga algatuste kavandamisel võetakse arvesse noorte inimeste vajadusi ja soove.

Eesti 100. aastapäeva tähistamise ja Eesti ELi Nõukogu eesistumise rahvusvahelise programmi eesmärk on ühendada jõupingutused Eesti nähtavamaks muutmiseks kogu maailmas. Programmi kaudu pakutakse toetust rohkem kui 150 kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiasündmusele, mis toimuvad 2017. ja 2018. aastal. Üks suurimaid ettevõtmisi saab olema ülemaailmne koristuspäev 15. septembril 2018. aastal, millest saab Eesti kingitus maailmale.

Kõik välismaal elavad eestlased ja Eesti sõbrad üle maailma on samuti kutsutud osalema Eesti 100. aastapäeva programmis.

Daamid ja härrad, tänan teid veel kord võimaluse eest kohtuda teiega siin, Bloomingtonis. Vastan meelsasti teie küsimustele.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-