Peaminister Jüri Ratase kõne pärgade asetamisel Vabadussõja võidusamba juurde, 24.02.2020

Austatud Eesti Vabariigi president ja Riigikogu esimees!
Head Eestimaa inimesed!
Õnnitlen kõiki tänase Eesti riigi sünnipäeva puhul!

Sada aastat tagasi, Eesti Vabariigi teiseks sünnipäevaks 1920ndal aastal oli Vabadussõda lõppenud. Kuigi vahetult enne aastapäeva sõlmitud Tartu rahu andis kindlusetunde ja lootusrikkama vaate tulevikku, olid kõhklused visad kaduma ning seetõttu oli iseenesestmõistetav säilitada valvsus ning valmisolek.

Nagu ütles tollane peaminister Jaan Tõnisson aastapäeva eelõhtul: „Uhkusetundega näeb Eesti rahvas veel praegu oma võidurikast rahvusväge elus müürina vabariigi piiridel valvamas, et meie rahva ja riigi julgeolek kaitstud oleks iga juhtumise vastu, kuni kättevõidetud rahu vaenlasega tehtud lepingu järel lõplikult kindlustatud oleks.“ Eesti iseseisvus ei tulnud võõrast armust, võit ülekaaluka vastase üle toetus Eesti rahvaväe vahvusele, jätkas Tõnisson toona. Täna mälestame kõiki, kes Eesti vabaduse eest on võidelnud.

Head kuulajad!

Ka täna seisavad Eesti kaitseväelased müüril. See müür on küll teistsugune. Õigemini polegi seda eraldusjoont ühemõtteliselt olemas, mis maailma eri paikades stabiilsust ebastabiilsusest eraldab. Seda eraldusjoont rahulikult elatavate elude ja kurjade kavatsuste vahel tuleb pidevalt uuesti maha märkida ning pidevalt ka valvata. Ka meie kaitseväelastel lasub rahvusvahelistel operatsioonidel ülesanne kaitsta abivajajaid ja toetada meie liitlasi, meie sõpru. See ülesanne pole kergete killast ja kätkeb ohtusid, mida tunnetasime teravalt seoses hiljutiste rünnakutega meie sõdurite vastu Malis ja Iraagis. Tänan teid, head kaitseväelased rahvusvahelistel operatsioonidel, aga ka teid, head politsei- või tsiviilametnikud missioonidel, et püüate Eesti nimel rahutusse maailma rahu ja stabiilsust tuua.

Eesti sõduri peamine ülesanne on siiski Eesti kaitsmine. Eesti ja meie regiooni julgeolek on täna kindel. See lähtub muuhulgas teadmisest, et NATOs ja Euroopa Liidus on meil arvukalt sõpru, kellele toetuda nii igapäevaselt kui keerulisematel aegadel. Hindame väga kõrgelt Suurbritannia, Taani, Poola, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriikide ja teiste liitlaste ning partnerite kohalolekut Eestis ja meie regioonis. Samas oleks lühinägelik võtta seda toetust iseenesestmõistetavana. Eesti on väike ja sestap ei saa meil kunagi olla liiga palju sõbralikke suhteid, aga ennekõike peame keskenduma tänaste liitlassuhete hoidmisele ja märkama oma sõprade muresid.

Samuti peab meil olema valvsus ja valmisolek ettenägematuteks olukordadeks. Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja laiemalt kõigi Eestimaa inimeste suutlikkus argistes kriisiolukordades toime tulla annab meile kindluse, et saame hakkama ka keeruliste olukordadega. Eelmine aasta näitas, et kõige enam tuleb valmis olla just argise, ilmastikuoludest tingitud side, elektri või kütusevarusid puudutavaks kriisiks. Laia riigikaitse kõik osapooled peavad mõtlema, kui tõsiselt me tegelikult võtame kriisideks valmistumist, muu hulgas ka muutuvaid kliima- ja ilmastikutingimusi arvestades. Kagu-Eesti tormist on meil mitmeid kasulikke õppetunde.

Valvsus ja valmisolek on kaitseväelaste jaoks igapäevane. Üha enam ka õppustel, sealhulgas ka lisaõppekogunemistel osalevate reservväelaste jaoks. Sama kehtib ka siseturvalisust tagavate politsei- ja päästeametnike, aga ka meditsiinitöötajate ning kõigi teiste kohta, kes ametiülesannetes või vabatahtlikult on Eestimaa inimeste turvavõrguks nii kriitilistes kui igapäevastes olukordades. Tänan teid ja teie lähedasi selle pühendumise eest!

Head kuulajad, soovin kõigile rõõmsameelset Eesti Vabariigi sünnipäeva! Jõudu Eestile!