Peaminister Kaja Kallase ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast, 10.03.2021

10.03.2021 | 16:02

Peaminister Kaja Kallas andis täna riigikogule videoülekande vahendusel ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas.
    • Jaga

Austatud riigikogu aseesimees!
Lugupeetud riigikogu liikmed!

2020. aasta oli seoses pandeemiaga meeldejääv. Teadlastele tõi see kaasa muutusi tööprotsessides, uusi kiireloomulisi uuringuteemasid kui ka seni vähem praktiseeritud teadusnõustamise tööd. Kui otsida sammutud teekonnast positiivset, siis on selleks kindlasti teaduse ja teadlaskonna rolli märkimisväärne suurenemine riigi ja ühiskonna murede lahendamisel.

Pandeemia olukord on näitlikult kinnitanud, et tugeva ja mitmekesise teadusbaasiga riigid on sellisteks üllatusteks paremini valmis. Ka Eesti teadlased on oma võimekusega kiiresti reageerida silma paistnud ja on muu hulgas üleeuroopalistes võrgustikes hinnatud partnerid.

Tänan ja tunnustan valitsusele nõu andvat teadusnõukoda, kes on COVID-kriisis andnud oma panuse. Nad on professor Irja Lutsari juhtimisel juba pea aasta regulaarselt valitsust nõustanud, valmistades ette erialaselt pädevaid, põhjalikul andmeanalüüsil põhinevaid ja meie olusid ning konteksti arvestavaid nõuandeid, mis on kogu Eesti elu sel perioodil oluliselt mõjutanud ja aidanud riigil koroonaga toime tulla.

Lisaks teadusnõukojale on andnud oma panuse mitmed teised tublid inimesed. Professor Ruth Kalda meeskonna poolt regulaarselt kogutavad seireandmeid annavad usaldusväärse hinnangu viiruse leviku kohta. Samuti on meil tänu professor Tanel Tensonile ja tema meeskonnale iganädalaselt uued andmed viiruse sisalduse kohta reovees. See info viitab nii lähenevatele viirusepuhangutele kui ka puhangute vaibumisele piirkonniti. Kokkuvõttes saame neile uuringutele tuginedes teha kiiresti muutuvas ja raskesti etteaimatavas olukorras teadmistepõhiseid otsuseid.

Raske on üle hinnata teadlaste uuringud, mis puudutavad COVID-19 ja selle mõjusid väga erinevates eluvaldkondades, sealhulgas näiteks varustuskindluse tagamise, vaimse tervise, hariduse, viiruse levikut pärssivate materjalide ja kriisi sotsiaalmajanduslike mõjude teemal. Need teadmised on meile olulised kriisi pikaajaliste mõjudega toimetulekuks.

Eelmisel aastal välja töötatud Teadusbaromeeter, mis hindab Eesti inimeste usaldust teaduse vastu, kinnitab, et Eestis näeb 89 protsenti elanikest teadlasi ekspertidena. Näiteks Saksamaal on see osakaal 64 protsenti. Peame mõistma, et investeeringud teadusesse on pikaajalised. Täna maitseme eile ja üleeile tehtud investeeringute vilju ja meie tänased otsused ja investeeringud loovad paremad eeldused tulevastele põlvedele.

Soovin, et tihe koostöö teadlastega jätkuks ka peale pandeemia seljatamist ja seda juba järgmiste lahendamist vajavate proovikivide puhul. Pean silmas suuri väljakutseid nagu kliimateemad ja sellega seonduv rohepööre, mis eeldavad sisulist eestvedamist ja peavad lähtuma värskeimast teadmistepõhisest infost.

2020. aastal lõppes Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 elluviimine. Eesti teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse suurendamiseks on kasvatatud nii teaduse baasfinantseerimise kui uurimistoetuste mahte, rahastatud teaduse tippkeskusi ja toetatud ülikoolide arendustegevusi.

Publitseerimise mõttes on investeeritud raha ja teadlaste pingutused kandnud vilja. Kõrgetasemeliste artiklite arv miljoni elaniku kohta oli 2019. aastal 2072, mis ületas 2020. aastaks ette nähtud 1600 artikli eesmärgi. Kõigist kõrgetasemelistest teaduspublikatsioonidest 8,4 protsenti kuulub maailmas 10 protsendi enimtsiteeritud publikatsioonide hulka, mis jääb seatud 11 protsendi eesmärgile pisut alla. Samuti pole me suutnud täita doktorikraadi kaitsmiste arvule seatud eesmärki. Eesmärk oli 300, kuid 2020. aastal kaitsti 221 doktorikraadi. See suundumus peab muutuma.

Eesti teaduse ühiskondliku mõju kasvatamiseks on viidud läbi mitmeid uuendusi. Ministeeriumitesse ja ettevõtete haruliitudesse on palgatud teadusnõunikud, kes veavad neis asutustes teadus- ja arendustegevusi ja tihedat koostööd ülikoolidega. Teadusnõunikud viivad teaduse ka kõigi teiste valdkondade poliitikatesse ja selle tegevuse mõju on kahtlemata oluline.

Lisaks on välja töötatud ettevõtjate vajadusest lähtuvad temaatilised teadus- ja arendusprogrammid IKT ja ressursside väärindamise valdkondades. Nimetatud ressursside väärindamise programm loob eeldused puidu biokeemilise väärindamise ja uudsete toidutehnoloogiate abil uute, kõrge lisandväärtusega toodete loomiseks, mis asendavad naftal põhinevaid materjale ja toetavad tervist.

2019. aastal kasvasid erasektori teadus- ja arendustegevuse investeeringud statistikaameti andmetel 85,8 miljoni võrra ja erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud ulatusid kokku 246,8 miljoni euroni. See moodustab 0,88 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on vähem kui aastaks 2020 eesmärgiks seatud kaks protsenti.

Suur osa neist investeeringutest on tehtud infotehnoloogia sektoris, traditsiooniliste sektoriteni jõudmiseks pole veel võluvitsa leitud. Viimastel aastatel on tootlikkus küll kiiresti kasvanud, jõudes 2019. aastal 78,8 protsendini ELi keskmisest, aga see jääb eesmärgiks seatule siiski alla. Ekspertide hinnangul on siit edasi ilma süsteemse erasektori teadus- ja arendustegevuseta väga raske jõuda. See tähendab meile tõsist proovikivi.

Oleme sihiks seadnud ka Eesti osaluse ja nähtavuse suurenemise rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialases koostöös. Eesti on olnud Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Horisont 2020 aktiivne ja võidetud lepingute maht elaniku kohta moodustas 2019. aastal 241 protsenti ELi keskmisest.

Eesti teadlaste kompetentsus on silma paistnud ning kindlasti on kogu Eestile tunnustuseks Tallinna Tehnikaülikooli arvutisüsteemide instituudi professori, akadeemik Maarja Kruusmaa valimine üheks seitsmest Euroopa Komisjoni peateadusnõunikust. Need seitse inimest annavad Euroopa Komisjonile asjatundlikke soovitusi poliitikate väljatöötamiseks ja otsuste langetamiseks ehk teisisõnu mõjutavad ligi 446 miljoni Euroopa Liidus elava inimese elu. Soovin professor Maarja Kruusmaale palju tarkust nende suure kaaluga soovituste kujundamisel!

Austatud riigikogu!

Pöörakem nüüd pilgud ettepoole! Suur Prantsuse matemaatik Henri Poincare on kirjutanud, et teadus on üles ehitatud faktidele, nii nagu maja on üles ehitatud kividest, kuid korrastamata faktide kogum on samavõrd teadus, kui kivihunnik on maja.

Riigi pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035" seab meile strateegilised väärtuspõhised sihid. Nende sihtide saavutamiseks peame igas eluvaldkonnas pingutama. Neist lähtub ka uus teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava, lühendatult TAIE.

Esimest korda on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse eesmärgid ja tegevussuunad koondatud ühte TAIE arengukavasse. Arengukava seab sihiks kogu Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse kasvu, mis saavutatakse teaduse ja ettevõtluse koostoimes. Edasine areng peab tuginema teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele, mida toetab kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine Eesti teadus ning soodne ettevõtluskeskkond. Teadus peab käima ühiskonna ja selle vajadustega ühte jalga, olles eestvedajaks. "Tänane teadustöö peab lahendama homseid vajadusi," nagu Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski on rõhutanud.

Palju rõhku panebki arengukava teadmussiirdele, mis viib teaduse majandusele ja ühiskonnale lähemale. Väikese riigi piiratud vahendite tingimustes on mõttekas oma tegevusi prioriseerida ja nii pööratakse erilist tähelepanu Eesti arenguvajadustele viies fookusvaldkonnas. Need on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused ning elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum.

Peame kõik koos – riik, ettevõtted ja teadusasutused – neis valdkondades pingutama, et luua alus kiireks majanduskasvuks ja teisalt pakkuda lahendusi olulisematele vajadustele, mis "Eesti 2035" strateegias on välja toodud. Et turvalised digilahendused jõuaks igasse eluvaldkonda, tervishoiuteenused paraneks ja pakuks personaalseid lahendusi, et me kasutaks oma loodusressursse säästlikumalt, võtaks kasutusele uued, kestlikud energialahendused ja selle kõige juures ei unustaks ka eesti keele ja kultuuriruumi arendamist, sest kui meie seda ei tee, siis ei tee seda mitte keegi teine.

Numbrilised mõõdikud muudavad need kaunikõlalised eesmärgid konkreetsemaks. Lisaks harjumuspärastele rahastamise eesmärkidele seatakse uues arengukavas tootlikkuse kasvu sihiks 110 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Esmapilgul ülimalt ambitsioonikas siht on teostatav, kui mõtleme läbi kogu teekonna, kuidas me selle saavutame. Hoiame ja tõstame jätkuvalt oma teaduse taset ja parandame teadlaste, sealhulgas noorteadlaste töötingimusi, et meil oleks teadlaste pealekasvu. Toetame igakülgselt teadustulemuste kasutuselevõttu erasektoris. Käesoleva aasta alguses käivitati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses selleks rakendusuuringute toetamise programm kogumahuga 23 miljonit eurot. Soovin kindlasti seista selle eest, et programmi hoog ei raugeks, just selleks, et headest teadustulemustest tuleks ka reaalne kasu majanduses.

Rahast aga ei piisa, me vajame inimesi, kes kõiki neid võimalusi kasutada oskavad. Selle jaoks viime ellu doktoriõppe reformi, et enam noori asuks doktoriõppesse, et meil oleks, kellega neid suuri plaane ellu viia. Seda saavutame läbi selle, et parandame doktorandide sissetulekuid, sotsiaalseid tagatisi ja vähendame ebakindlust. Samuti soodustame teadlaste liikumist akadeemia ning era- ja avaliku sektori vahel, ilma milleta teadmussiiret ei toimu.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land rõhutas hiljuti, et aeg on elevandiluutornist alla tulla. Tööd elevandiluutornis ei tohi ka unarusse jätta, sest kus see teadus muidu tekib, aga loodame, et üha suurem osa doktorikraadi omandanutest leiavad töökoha erasektoris. Nii saavutame senisest enam kui kolm korda suurema teadlaste ja inseneride arvu ettevõtlussektoris, mis on arengukava üks sihte.

Eesmärkide saavutamiseks neist tegevustest üksi ei piisa. Peame kiiresti viima ellu rohe- ja digipöörde, millele teadus- ja arendustegevus valitud fookusvaldkondades kindlasti kaasa aitab. Uksed rahvusvahelistesse tarneahelatesse meie ettevõtete jaoks ei avane, kui ettevõtete protsessid ei ole digitaliseeritud. Samamoodi eeldavad arenenud riikide eesrindlikud ettevõtted oma partneritelt läbimõeldud tegutsemist kliimaneutraalsuse saavutamise ja ressursside taaskasutuse teemadel. See ei tähenda mõne üksiku tooraine või pakendi väljavahetamist, see tähendab väärtuspõhiselt kogu äriloogika ja protsesside ülevaatamist. Paljudel Eesti ettevõtetel on see teekond veel ees. Meie teadlastele on see unikaalne võimalus pakkuda Eesti ettevõtetele rohepöörde elluviimiseks tehnoloogilisi lahendusi, testida ja arendada neid, et hiljem juba täiustatud lahendusi ka väljaspool Eestit pakkuda.

Üksnes uus tehnoloogia ei muuda inimeste mõttemalle, käitumist ja eelistusi – rohepööre saab hõlmama kõiki teadusharusid, alates sotsiaal- ja käitumisteadlastest ja lõpetades inseneridega.

Valitsus on valmis võtma neil teemadel initsiatiivi ja muutuste eestvedaja rolli. Töötame selle nimel, et Euroopa roheline kokkulepe mõttemallina jõuaks Eesti inimeste ja ettevõtjateni ning Eesti teadlased ja ettevõtted saaksid rohepöördega seonduvatest uutest kasvuvõimalustest osa. Eesti investorid on muutuste toimumist juba mõistnud, mida kinnitab suur huvi niinimetatud roheliste pensionifondide vastu, mis eelmisel aastal ka suurepäraseid tulemusi näitasid. Skeleton Technologies asutaja ja juht Taavi Madiberk nimetab Euroopa rohelise kokkuleppega seonduvaid investeerimis- ja ärivõimalusi suurimateks pärast internetirevolutsiooni. Seisan selle eest, et meie toetus nende võimaluste ärakasutamisele ei jääks poliitiliseks retoorikaks, vaid juba järgmine aasta teie ees seistes saame rääkida reaalsetest astutud sammudest.

Majanduslike huvide kõrval ei tohi aga unustada, miks me tegelikult seda kõike teeme. Mu soov on, et meie järgnevad põlvkonnad ei peaks igapäevaselt võitlema muutunud kliimast tingitud kriisidega, olgu need põuad, tormid, üleujutused või metsapõlengud. Ka neile peab jätkuma puhast vett, õhku ja elurikkust. Selleks peab täna muutma oma käitumist iga inimene, iga ettevõte. Eelistama asju, mille suhtes on kindlustunne, kuidas ja mis väärtustest lähtuvalt need on toodetud. Ostame vähem, parandame ning jagame enam. Ettevõtjad kohandavad oma ärimudelid neile ootustele vastavaks, vähendavad ressursimahukust ja kasutavad puhast energiat.

Käitumisteadlased kinnitavad, et kiired muutused pole inimestele aga kuigi omased. Peamegi koos teadlastega läbi mõtlema kogu selle teekonna ja lahendused, kuidas viia neid muutusi ellu samm-sammult, elustandardeid säilitavalt ja kedagi maha jätmata. Targalt toimides on võimalik pandeemiast tingitud olukord võimaluseks pöörata ja neid protsesse kiirendada. Saame kaasata nii mõneski sektoris vabanevaid ressursse meie tulevikku kujundavatesse ettevõtmistesse.

Mul on hea meel, et ülikoolid on oma rolli suunanäitajana hästi tunnetanud. Tartu Ülikool rõhutab oma uues arengukavas ülikooli vastutust ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamisel. Tallinna Tehnikaülikool andis hiljuti teada, et pürgib esimeseks kliimaneutraalseks ülikooliks aastaks 2035.

Heaks näiteks on ka seltskond Eesti tudengeid, kes on algatanud päikeseenergia jõul liikuva sõiduki ehitamise, mis pannakse juba oktoobris proovile maailma tippülikoolide konkurentsis mainekal päikeseautode võistlusel World Solar Challenge. Ka Eesti idufirmade seast 2020. aasta uustulijaks valitud Woola on näide sellest, kuidas taaskasutus ja roheline mõtlemine kombineerituna hea äriideega loob head eeldused kiireks kasvuks. Nad leidsid kasutuse lambavillale, mida Eestis igal aastal 153 tonni ulatuses ära visatakse. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia teaduritega arendasid nad keskkonnasõbraliku alternatiivi pakkematerjalina kasutatavale mullikilele. See on juba pälvinud märkimisväärse rahvusvahelise tunnustuse – firma võitis aasta idufirma tiitli ning peaauhinna Euroopa suurimal säästva tehnoloogia idufirmade konkursil PowerUp! Seda kasutatakse näiteks Tallinna Kaubamaja e-poes, kust tellides võib saada kauba villakilesse pakendatult.

Head kuulajad!

Kuigi me tegutseme tervishoiu- ja majanduskriisi tingimustes, on meil head eeldused kirjeldatud suurte eesmärkide saavutamiseks. Märgilise tähtsusega on otsus tõsta riigipoolne teadus- ja arendustegevuse rahastamine ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Selle taseme hoidmist jätkame, nagu koalitsioonilepingus oleme lubanud.

Teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastus kasvab 2021. aastal täpsemalt 56 miljoni euro võrra, küündides kokku 286,4 miljoni euroni. Meie esmasteks prioriteetideks on doktoriõppe reform ning ettevõtete arendus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmine. Kasvab ka humanitaarteaduste rahastamine.

Peame mõistma, et teadus- ja arendustegevuse rahastamise kasv toob kõigile osapooltele kaasa enam tööd ja vastutust. Ma loodan, et tulevikus me ei kuluta enam nii palju aega, et rääkida teaduse rahastamisest, vaid saame rääkida strateegilistest valikutest, mille jaoks me seda raha kasutame. Ootame teadlastelt initsiatiivi võtmist ja oleme avatud teadlaste soovitustele, kuidas leida lahendused nii tervise- kui majanduskriisile, nii töö- kui tööjõupuudusele, kuidas lappida ühiskonnas erinevaid lõhesid, kuidas hoida tervist, loodust, meie keelt ja rahvast.

Soovin tänada ettekande valmimisele kaasaaitamise eest riigikantseleid, haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi. Suur tänu ülikoolidele ja kõigile teadlasele kõigi nende pingutuste eest. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo