Peaminister Taavi Rõivase kõne Digital-5 võrgustiku aastakohtumisel Tallinnas

Lugupeetud Digital-5 riikide ministrid, lugupeetud asepresident Ansip! Daamid ja härrad!


Tavaliselt alustan ma oma digiteemalisi kõnesid uhkusega teatades, et olen pärit maailma digitaalseimast riigist, e-Eestist. Täna siin seistes pean aga ütlema, et olen pärit ühest maailma digitaalselt arenenumatest riikidest. Me kõik D5 võrgustikus oleme maailma juhtivate digitaalse valitsuse ja majanduse riikide seas.


Just see muudab D5 võrgustiku Eesti vaatepunktist niivõrd väärtuslikuks – see pakub võimaluse vahetada kogemusi, teha koostööd ja õppida oma ala parimatelt maailmas. Loomulikult jagame rõõmuga ka oma teadmisi sellest, mis on Eestis info- ja arvutitehnoloogia abil avalike teenuste, riigivalitsemise ja ühiskonna edendamise alal hästi töötanud ja mis mitte. Praeguseks oleme Eestis oma e-riiki arendanud 15 aastat. Sellel tööl ei ole aga lõppu.


Esiteks areneb tehnoloogia – avanevad uued võimalused, mis ei olnud varem kättesaadavad või niivõrd kasulikud. Näiteks suudame tänapäeval analüütikalahenduste abil saavutada tulemusi, mida 10 aastat tagasi võimalikuks ei pidanud.


E-Eesti nurgakiviks on olnud tugev digitaalne identiteet, mis põhines esmalt kiipkaardil ja seejärel SIM-kaardil. Nüüd uurime ka meie aga biomeetrilisi ja muid võimalusi oma digitaalse identiteedi edasiarendamiseks, kuna kiip- ja SIM-kaardid on tehnoloogiana iganenud.


Teiseks muutub aja jooksul meie enda arusaam sellest, mis on võimalik ja vajalik. Õpime oma kogemustest ja teeme pidevat tööd teenuste edendamiseks. Õpime kasutajate tagasisidest, meil tulebki pidevalt teenuste toimimist mõõta ja jälgida.


Õpime teistelt enda ümber – sellest, kuidas nemad asju ajavad. Olgu nendeks kas teised valitsused või – mis veel parem – eraettevõtted. Mitte keegi ei saa olla kõiges kõige parem. Seega, kui hoiame silmad lahti ja oleme vastuvõtlikud uuele, on võimalik palju õppida.


IT-arengut kirjeldatakse tavaliselt aeglase liikumisena läbi erinevate arenguastmete. Digitaalne areng aga ei pea olema evolutsiooniline: võimalikud on ka hüpped.


Sellistel hüpetel on kaks edutegurit. Esiteks ei tohi karta matkimist. Kui miski kuskil toimib, peaksime proovima seda jäljendada ja omakorda paremaks teha, võttes asja oma riigis üle. Meil pole vaja hakata leiutama jalgratast, eriti arvestades, et aeg ja raha on alati piiratud. Matkimine on palju kiirem tee, kuigi peame saadavad lahendused loomulikult kohaldama enda erioludega.


Näiteks on Eesti digitaalse identiteedi mõte laenatud Soomest. Erinevus seisneb selles, et meie panime süsteemi toimima, muutes kaardi elanikele kohustuslikuks. Nüüd oleme originaalideed e-residentsuse abil veelgi edasi arendamas ning võimaldame kõigil maailma inimestel selle abil Eesti e-teenuseid kasutama tulla. Seega loodame, et saame Eestis ka oma D5 kolleegidelt uusi ideid, mida matkida!


Teiseks nõuavad hüpped sihikindlust ja eestvedamist – seda just poliitilistelt juhtidelt. Kui oleme Eesti e-riigi arengust üldse midagi õppinud, siis seda, et tehnoloogia ei ole kõige olulisem. Täpselt ühesugused digitaalsed vahendid on saadaval kõikjal maailmas, isegi kui erineva hinnasildiga.


Hoopis rohkem loeb see, kui kiirelt ja julgelt tehnoloogiat kasutada otsustatakse. Kui sihikindlalt muudame tehnoloogia abiga valitsuse töökorraldust ja teenuseid. Just julgetest muutuste otsustest tulevad e-riigi kasud ja pahatihti ka raskused: olgunad  poliitilistest, halduslikest ja muudest põhjustest kantud.
D5 võrgustiku riigikides on valitsustel ilmselgelt olnud piisavalt ambitsiooni kasutada tehnoloogiat maksimaalselt, katsetada uute vahendite ja uute tegutsemisviisidega. Jätkugu meil ka edaspidi eestvedamist ja sihikindlust, et jätkata liikumist digitaalsel teel! Ja miks mitte kasutada oma edu ja D5 võrgustikku, et suunata ka teisi selles suunas?


Me suudame seda teha, kui jätkame D5 võrgustikus üksteisele väljakutsete esitamist uute ideede, nägemuste ja innovatsioonidega – neid jagades ja nende raames koostööd tehes. Eesti soovib, et D5 muutuks lähiaastatel tõeliseks ühisalgatuste platvormiks. Me saaksime koos vormida homset e-riiki ja näidata nii teed ka ülejäänud maailmale.


Eesti nägemus e-riigi tulevikust on lihtne: peaksime püüdlema nullbürokraatia ja nähtamatu valitsuse suunas.
Parim teenus on see, mille jaoks ei pea ise midagi tegema, kuid mis toimib teie jaoks laitmatult – veel enne, kui arugi saate, et seda vaja on. Näiteks teatakse Eesti riigis iga lapse sünnist koheselt, kuna haiglas sisestatakse vastsündinu rahvastikuregistrisse. Miks peaksid lapsevanemad esitama riigiasutustele seejärel erinevaid taotlusi, isegi kui need on elektroonsed?


Võiksime vanemaid uue kodaniku eest hoopis proaktiivselt õnnitleda ja tänada lihtsa ametliku e-kirjaga ning küsida kaht asja: mis te talle nimeks tahate panna ning millisele kontole sooviksite saada sünnitoetust ja vanemahüvitist? See on kõik, mida meil on teenuse pakkumiseks tegelikult vaja. Pole mingit vajadust sahmerdada taotlustega (kuigi need on internetis saadaval ja esitatavad), pole isegi vajadust eriliseks analüütikaks. Kuigi suurandmed kindlasti edendavad selliste proaktiivsete teenuste arendamise võimalusi hüppeliselt.


Kui on siiski vajadus inimeste endapoolseteks sammudeks, peaksid need avalikud e-teenused olema parimad, mis on üldse võimalik. Järgmise arstikülastuse aja kinnipanek ei tohi olla keerulisem, kui on seda (juba täna) järgmise ööbimispaiga leidmine AirBNB või booking.comi kaudu.


Ma saan muidugi aru, et selle näite puhul ei seisne raskus niivõrd teenuse ja kasutaja vahelise suhtluse lahendamises. Raskus peitub stiimulite loomises, kõigi asutuste ja haiglate ehk osapoolte suunamises. Just seetõttu liigun tagasi poliitilise tahte ja avaliku sektori eestvedamise olulisuse juurde.


Toimiva digitaalse valitsuse loomine nõuab julget katsetamist, tahet võtta vastu otsuseid ja õhutada süsteemseid muutuseid. Kasutame D5 võrgustikku, et üksteist selles suunas inspireerida ja toetada – et ehitada e-riigid, mis kasutavad maksimaalselt ära digimaailma võimalusi.


Tänan!