Tallinn, Riigikogu, 13. detsember 2011 – Peaminister Andrus Ansip andis Riigikogule ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast riigis, rõhutades et majanduskriisi ajal jätkas valitsus investeerimist haridusse, teadusesse ja innovatsiooni. Tulevikku silmas pidades on peaministri järgi kriitilisteks eduteguriteks Eesti teadlased ja insenerid ning teaduse- ja innovatsiooni rahastamise tulemuslikkus.
Valitsuse kestlik poliitika on peaministri järgi toetanud Eesti majanduse struktuurseid muudatusi. „Suurenenud teadus- ja arendustöö kulutused, kasvav eksport, paranev tootlikkus ja uued välisinvesteeringud ei ole hea õnne või juhuslikkuse vaid järjepideva tegevuse tulemus,“ rõhutas ta.
Peaministri järgi on investeerimine teadus- ja arendustegevusse nii avalikus- kui erasektoris Eesti konkurentsivõime garantii. „Kõrget lisandväärtust loov töötlev tööstus on see, mille abil saame maandada turbulentse väliskeskkonnaga kaasnevaid riske ja suurendada Eesti konkurentsivõimet välisturgudel,“ ütles Ansip.
Peaminister väljendas heameelt, et 2010. aastal on olnud läbi aegade suurim teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste nominaalmaht 232,8 miljonit eurot. See on tõstnud valdkonna kulutused 1,63 protsendini SKPst. Samas peab peaministri järgi valkdonna toetamine jätkuma, et vastav investeeringute maht kasvaks 2015. aastaks 2 protsendini SKP-st ja 2020. aastaks 3 protsendini SKP-st.
Peaminister nentis, et häid tulemusi valdkonnas on taganud strateegia „Teadmistepõhine Eesti“ sihikindel rakendamine. Võrreldes eelmise strateegiaga on selles selgemini välja toodud investeeringute fookus ja paika pandud eelisarendatavad võtmetehnoloogiad: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, biotehnoloogiad, materjalitehnoloogiad ning võtmevaldkonnad: energeetika, riigikaitse ja julgeolek, tervishoid ja keskkonnakaitse. Samas nentis peaminister, et riik ei saa hakata nimetama väga kitsaid eelisarendatavaid valdkondi. „See piiraks otseselt Eesti teadlaste ja ettevõtete eneseteostuse ja ärivõimalusi ning lõikaks ära võimalused paljudes uutes arenevates valdkondades.“
Tulevikku vaadates on peaministri järgi uue rahastamisperioodi olulisemad märksõnad inimesed ja kvaliteet. „Uuest inseneride ja tippspetsialistide põlvkonnast peab kujunema muutunud majandusstruktuuri kestlikkust kindlustav nurgakivi,“ ütles Ansip. Peaministri visiooni järgi peab 2015. aastal Eestis töötama ligikaudu 1500 teadlast ja inseneri rohkem kui täna. „See ei tohi olla maksimum, nimetatud eesmärki tuleb mõista miinimumina vajaminevast,“ ütles ta.
Kvaliteedi all pidas peaminister silmas innovatsiooni läbimõeldumat toetamist ja rahastamist. Eestile sobiva innovatsioonimudeli märksõnad on peaministri sõnul nõudluspõhine arendustegevus, efektiivne ja mõjus riigi poolt loodud innovatsioonikeskkond, riskikapitali soodne kättesaadavus ning teaduse tulemite edukas kommertsialiseerimine. „Me peame tugevdama teadusesse ja innovatsiooni suunatava ressurssi ning tulemuste vahelisi seoseid.“
Lõpetuseks nentis peaminister, et Riigikogu ja valitsuse tehtud investeerimisotsused on hoolimata keerulisest maailmamajanduse olukorrast mõjutanud Eesti arengut positiivses suunas. Edu säilitamiseks tuleb Ansipi järgi hästi läbi mõelda uued pikaajalised kavad. Jätkuvalt tuleb kasvatada teadlaskonda, kontsentreerida rahastamismudeleid, osata välja valida need tegevused, millel on suur positiivne mõju ning olla avatud uuele.
Loe peaministri täispikka kõne siit: http://valitsus.ee/et/valitsus/peaminister-ja-ministrid/andrus-ansip/peaministri-koned-ja-seisukohad/50462/peaministri-ulevaade-teadus-ja-arendustegevuse-olukorrast-ning-valitsuse-poliitikast-selles-valdkonnas-13-detsembril-2011
Vaata peaministri Riigikogule esinemise videosalvestust siit:
http://valitsus.ee/et/uudised/videod/Ministri+esinemine+riigikogus#3562