Austatud Juhataja, Lugupeetud Riigikogu, Head külalised,
Eelmisel nädalal aasta vanuseks saanud valitsuse prioriteetideks on Eesti julgeoleku tugevdamise, majanduskasvu edendamise ning vähekindlustatud inimeste toetamise kõrval riigi valitsemise ja kohaliku halduse reformi läbiviimine. Ja mitte ainult läbiviimine, vaid edukas läbiviimine.
Täpselt kuu aega tagasi andsin Riigikogule üle Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud haldusreformi seaduse eelnõu, mis on kogu riigivalitsemise reformi üks põhilistest mootoritest ja mille peamine eesmärk on tagada kvaliteetsed avalikud teenused ning tugevad omavalitsused üle kogu Eesti. Et väiksemad omavalitsused saaksid juurde võimekust oma kohustuste täitmisel ja et kohalik elu oleks Eesti inimeste jaoks veel paremini korraldatud. See on oluline verstapost ja väga põhimõtteline edasiminek võrreldes ligi kaks aastakümmet kestnud vaidlustega reformi vajalikkuse või eesmärkide üle.
Olen korduvalt varem öelnud, et kui teha suuri asju - milleks haldusreform kahtlemata on - on eestlaslik "üheksa korda mõõda, üks kord lõika" küllap põhjendatud, aga me ei tohi ennast mõõtma unustada. Kui me teame, et eesmärk on õige ja ülesandepüstitus jõukohane, tuleb need asjad otsustavalt ära teha. See stardipositsioon on ehk ka põhjuseks, miks me täna siia saali riigivalitsemise reformi üle arutlema oleme kogunenud.
Esiteks kindlasti seetõttu, et tegemist ON olulise tähtsusega riikliku küsimusega, aga teiseks ka seetõttu, et riigivalitsemise reformi elluviimisel ei ole Vabariigi Valitsus seni piisavalt selgelt ja avalikkusele arusaadavalt määratlenud reformi eesmärki või selgitanud, milliseid põhimõttelisi uuendusi me reformi raames ellu viia kavatseme. Kuigi riigi valitsemise uuendusmeelsuse ja efektiivsuse otsingud ei lõppe mitte kunagi, peab igal reformil olema selgelt sõnastatud eesmärk ja soovitav tulemus.
Ülesandepüstituse täpsema sõnastamisega soovime aidata ka riigireformi elluviimist luubi all hoidvaid Eesti Tööandjate Keskliitu ja mõttekoda Praxis, sest mida selgem on plaan, seda lihtsam on plaani täitmist hinnata ja seda adekvaatsem on ka hinnang. Ma tänan eelnimetatuid ning loomulikult Riigikogu riigireformi toetusrühma liikmeid nõudliku toe eest ja kutsun kogu avalikkust reformi erinevate aspektide üle aktiivselt debateerima.
Tõeliselt suured ideed väärivad aktiivset ja avatud debatti ning võimalikult paljude inimeste ja huvigruppide kaasamist. Eesti tulevikku mõjutavate küsimuste üle arutades, tuleb kuulata kõiki argumente ja seisukohtasid - vaid selliselt langetatud otsused peavad vastu kriitikale ja ajahambale. Olles olnud nii mitmete reformide läbiviimise juures kui ka läbiviija rollis, tean, et ainus võimalus reformi õnnestumiseks on see, kui määratletakse täpselt, mida saavutada soovitakse ning ollakse valmis iga sammu ka detailselt põhjendama.
Seepärast ootangi kõikidelt ministritelt ja riigiametnikelt mitte ainult reformi edukat elluviimist, vaid ka aktiivset kaasamist ja selgitamist.
Hea Riigikogu, küsigem siis, mida tähendab riigivalitsemise reform ja mida sellega saavutada soovime?
Väikese ja avatud riigina, kes soovib kiiresti areneda, on Eesti väljakutseks olla uuendusmeelne ja paindlik. Poolteist aastat tagasi OECD tegevuskava kinnitamisel ütlesin järgmist: „Meie eesmärk on paindlikum ja avatum riigi juhtimine. Riigilt palka saavate töötajate osakaal tööhõives ei tohi paisuda ja nendes tingimustes peavad valitsusasutused tulema edukalt toime Eesti ees seisvate pikaajaliste ülesannetega, milleks on majandusliku heaolu kasvatamine ja julgeoleku tagamine. Samas ootavad kodanikud ja ettevõtjad paremat avalikku teenust kõikides eluvaldkondades ning selleks peame olema suutlikud välja pakkuma, aga ka rakendama uuenduslikke lahendusi.
Nende kesksete eesmärkide saavutamiseks tuleb jälgida kolme sihti:
• valitsuse töö on tõhusam ja halduskoormus väheneb
• valitsussektori töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast ei kasva
• valitsemissektori kulutuste osakaal SKPst ei suurene
See oli poolteist aastat tagasi. Pean väga oluliseks, et valimiste järgselt moodustatud valitsus on järginud neid samu põhimõtteid, aga seadnud lati veel oluliselt kõrgemale. Toona sõnastatud põhimõtetest on saanud terviklik, kümneid tegevusi hõlmav reformiplaan, mis on oluliselt ambitsioonikam, kui ma poolteist aastat tagasi loota julgesin.
Haldusvõimekuse ja riigivalitsemise arendamine ei ole aga eesmärgid omaette. Nende kandev idee on toetada riigi pikaajaliste ja valdkonnaüleste probleemide lahendamise võimekuse suurendamist. Eesmärk on ka tõhustada selleks mõeldud poliitika kujundamist ja elluviimist ning toetada struktuurseid muudatusi, mis parandavad avaliku sektori teenuseid.
Meie ees seisvad väljakutsed on ju hästi teada. Vananeva ja väheneva rahvastiku tõttu on juba lähiajal puudu majanduskasvuks vajalike oskustega töötegijatest, mis paneb pikemas perspektiivis proovile meie ühiskonna konkurentsivõime. Et seda probleemi lahendada, tuleb veelgi parandada hariduse kvaliteeti, aidata tööturule piiratud töövõimega inimesed ja aidata kaasa töökohtade loomisele jätkates maksukoormuse langetamist.
Loodusvarade kasutamine peab olema alati elukeskkonda säästev viis, samas tuleb seda tehes saavutada võimalikult suur majanduslik lisaväärtus.
Ühiskonna sidusust tuleb tugevdada eduka lõimumise, hea tervishoiu, vaesuse vähendamise ja kodanikuühiskonna tugevdamise läbi. Pingestunud julgeolekuolukord on üha selgemalt toonud välja vajaduse tegeleda riigisiseselt julgeolekuga laiapindselt ja kindlustada elanike turvatunne ning pöördumatult integreeruda rahvusvaheliste julgeolekut tagavate organisatsioonidega.
Muutuv maailm ja kiiresti arenev Eesti seavad ka avaliku sektori ette pidevalt uusi väljakutseid. Meil peab olema tarkust teha seniseid ülesandeid oluliselt efektiivsemalt. Me peame olema võimelised olemasoleva ja võimalik, et ka vähenenud koosseisuga saavutama sama tulemuse. Iga minister ja iga riigiametnik peab alatasa otsima võimalusi, kuidas korraldada tööd veel tõhusamalt. Kuidas kasutada maksumaksja raha veel efektiivsemalt. Kuidas riigi poolt pakutavad teenused – nii kodanikele kui ettevõtetele hoiaksid kokku aega ja raha ning vähendaksid halduskoormust riigiga suhtlemisel.
Head kuulajad,
Riigivalitsemise reform pole vaid ühe ministri asi või ühe ministeeriumi tegevusi kirjeldav koondnimetus. See on mõtteviis.
Seega on riigivalitsemise reformil kolm peamist eesmärki.
Esiteks: et kvaliteetsed avalikud teenused oleksid kättesaadavad kogu Eestis. Selleks
• viime ellu haldusreformi, et omavalitsused muutuksid tugevamaks ja kohalik elu oleks Eesti inimeste jaoks veelgi paremini korraldatud;
• viime koolivõrgu kooskõlla demograafiliste muutustega pakkudes kõigis maakondades kvaliteetset ja valikuterohket gümnaasiumiharidust;
• muudame avalike teenuste kasutamise läbi e-riigi lahenduste kiiremaks ja mugavamaks;
• ning tagame läbi suurhaiglate ja maakonnahaiglate võrgustumise kogu riigi ulatuses kvaliteetse eriarstiabi.
Raviteenuste vähendamine maakonnakeskustes ei ole sisuline lahendus. Me peame keskenduma teenuste kättesaadavusele ja ravijärjekordade lühendamisele. Parimaks retseptiks on struktuursed muudatused, sealhulgas haiglate võrgustumine ja digiregistratuuri käivitamine selleks, et ravijärjekordi lühendada
Teiseks: et ettevõtjate halduskoormus riigiga suhtlemisel väheneks. Selleks
• vähendame bürokraatiat ja aruandluskohustust läbi nullbürokraatia projekti,
• läheme täielikult üle elektroonilisele riigihangete süsteemile;
• leiame efektiivseima vormi ettevõtluse tugistruktuuridele, et ettevõtted saaks sõltumata tegevusvaldkonnast neile suunatud teenused kätte parimal võimalikul viisil;
• ning jätkame e-residentidele suunatud teenuste arendamist ja lihtsustamist, sest see parendab muu hulgas teenuste kvaliteeti ka kodumaistele kasutajatele.
Et ettevõtlik vaim ei oleks aheldatud mittevajalike reeglitega, peame aruandluskoormuse vähendamise kõrval dereguleerima ka ettevõtluskeskkonda. Ma pean märgiliseks riigikogu initsiatiivi seadustada Eestis jagamismajandus ühena esimestest riikidest kogu maailmas. Alles üleeile otsustas Riigikogu majanduskomisjon konsensuslikult saata sõidujagamisteenust seadustav eelnõu esimesele lugemisele Riigikogu täiskogu ette. See on hea näide, et reeglite lihtsustamine võimaldab uutel ärimudelitel tekkida ja areneda. See on ka ilmekas näide riigi ja ettevõtluse vahelisest koostööst ja usaldusest.
Kolmandaks: et avaliku sektori efektiivsus ja paindlikkus suureneks. Selleks
• peame pidevalt otsima võimalusi, kuidas vähendada bürokraatiat täitevvõimu sees;
• peame lähtuma põhimõttest, et valitsussektori töötajate arv väheneb kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega;
• peame läbivalt lähtuma printsiibist, et absoluutselt kõike ei pea seadustega reguleerima;
• me loome sarnaste ülesannetega asutustes ühe väärtusahela ning tervikliku valdkondliku juhtimise, ja vajadusel neid ka liites;
• me optimeerime riigile kuuluvate ettevõtete portfelli ja tugevdame omaniku järelvalvet juhtimisotsuste üle;
• me viime lõpuni riigiasutuste tugiteenuste tsentraliseerimise ning kinnisvarareformi.
Kõik avalikud teenused, mis võimalik, peavad olema kodaniku ja ettevõtja jaoks digitaalsed ja seeläbi tõhustama riigi toimimist ning muutma avalikku sektorit efektiivsemaks. Olgu siinkohal heade näidetena eeskujuks toodud maksu- ja tolliameti ning maanteeameti maailma tippu kuuluvad e-lahendused, mille kasutuselevõtu tulemusena on näiteks maksu- ja tolliametis teenistujate arv alates 2011. aastast vähenenud 21% võrra, aga igaüks meist võib kinnitada, et teenused on muutunud nii kodanike kui ettevõtete jaoks kiiremaks ja mugavamaks. Efektiivsem maksukogumine on võimaldanud ka tõsta seda tööd tegevate inimeste palka viie aasta jooksul 40% võrra.
Toon veel ühe lihtsa näite. Ainuüksi fotode ristkasutamine politsei ja maanteeameti vahel võimaldas kokku hoida 300 000 eurot selle pealt, et büroodest kaotati ära pildistamisboksid. Ja mis veelgi olulisem, umbes 130 000 inimest ei peaks enam füüsiliselt büroodes pikkades järjekordades seisma.
Kolmanda näitena kavatseme 2017. aastast minna täielikult üle e-arvetele ja hoida sellega kokku ca 2,5 miljonit eurot. Sarnaselt aitab sajaprotsendiline e-hangetele üleminek hoida kokku ca 12 miljonit eurot. Ja nii iga aasta.
Just sellist uuendusmeelset mõtteviisi soovin näha ka kõikides teistes kodanikele ja ettevõtjatele teenuseid pakkuvates riigiasutustes.
Lõpetuseks,
Ma nõustun vandeadvokaadi ja õigusteadlase ning riigireformi tulihingelise eestvedaja Jüri Raidlaga, kes ütles mõned kuud tagasi Postimehe arvamusartiklis haldusreformi eelnõust rääkides, et eelnõule tehtavad täiendusettepanekud ja antavad kommentaarid ei peaks kuidagi selle eelnõu kiiduväärsust vähendama. Ka riigivalitsemise reformi läbiviimise õnnestumine ja kiiduväärsus saab vaid suureneda, kui võimalikult palju inimesi eesmärkide saavutamise nimel kaasa mõtleb ja oma mõtted ka ettepanekuteks vormistab. Riigivalitsemise reform on protsess, mille suured eesmärgid on omavahel seotud ja mille mõõdupuuks saab olla vaid üha tõhusam ja paindlikumalt toimiv riik.
Hea Riigikogu,
Igaüks teist saab kaasa aidata sellele, et Eesti riik muutuks veelgi efektiivsemaks ja uuenduslikumaks. Ootan teilt kõigilt aktiivset osavõttu haldus- ja riigivalitsemise reformi elluviimisel.
Aitäh teile.