Peaministrikandidaat Jüri Ratase kõne uue valitsuse moodustamise alustest, 17.04.2019

Lugupeetud riigikogu esimees!
Väga austatud riigikogu liikmed, head ametikaaslased!
Head Eestimaa inimesed!

1993. aasta 31. detsembril ütles president Lennart Meri, nagu ta seda ise nimetas, "meie esimese põhiseadusliku aasta" lõpuläkituses, et kõige kaunim on naeratav Eesti. Toonasel raskel ajal ning väga värske teadmisega ühest teistsugusest Eestist, oli nendes sõnades väga palju suuremeelsust ja ambitsiooni. Ma usun siiralt, et suur osa meie senisest edust tugineb just sellel, et oleme suutnud õigetel hetkedel olla positiivsed ja naeratada.

Meie põhiseadus ütleb, et Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, et kestaks meie rahvas ja kultuur. Seda vabadust põlistame me kõik koos iga päev oma töö ja tegemistega. Õiglus on omakorda see, kui igaüks meist tunneb, et ta on oluline, hoitud ja väärtuslik. Õigus on meie põhiseadus, millesse kirja pandud riigi aluspõhimõtteid ei saa rakendada valikuliselt. Esitades mõnele neist väärtustest tingimusi, nõrgestame me kõiki neid.

Mul oli suur au kahe nädala eest kuulata siin lugupeetud riigikogu saalis vabariigi president Kersti Kaljulaidi, kes ärgitas XIV koosseisu avaistungil peetud kõnes meid mõtlema ühiskonnas toimuva üle: "Eesti demokraatia toimib. Aga võib-olla peaksime siiski mõtlema, miks on nii, et kuu pärast valimisi tunneb suur osa inimesi, nagu oleks midagi meie ühiskonnas katki tehtud? Mingid justkui kokku lepitud piirid ei kehti enam. Ja küsimus ei ole maailmavaatelistes seisukohtades, vaid tihtipeale viisakuses ja lugupidamises. Lugupidamises üksteise vastu ja kogu meie rahva vastu."

Ma mõtleksin siit veel kaugemale.

20. augustil 1991. aastal hääletasid 69 Eesti Vabariigi ülemnõukogu saadikut selles samas saalis Eesti riikliku iseseisvuse taastamise poolt. Toonaste riiginaiste ja riigimeeste panus on võimaldanud meil oma parima äranägemise järgi oma riiki ehitada.

Sellest saati on kõigi meie riigikogu koosseisude saadikud, kõik meie ministrid ja valitsused ning kõik meie erakonnad soovinud ehitada meile kõigile parimat võimalikku Eestit. Erinevused on seisnenud vaid konkreetsetes otsustes ja nägemustes, kuidas selle parima riigini jõuda.

Meil on iseseisvuse taastanud Eestis läinud hästi. Oleme tundnud seda ise, näinud oma igapäevaelu pidevat arengut ning tunnistanud meie riigi muutumist euroopalikuks heaoluühiskonnaks. See kõik on paistnud välja ka rahvusvahelistest pingeridadest ja indeksitest.

Samas on kogu selle aja elanud meie keskel väga palju inimesi, kelle jaoks ongi ühiskonnas olnud midagi katki. Osade jaoks kujunes raskeks üleminek turumajanduslikule ühiskonnakorrale või omandireform. Paljud nägid kasvavat lõhet oma sissetulekute ja hindade vahel. Maal kadusid töökohad ja linnades suurenes kihistumine. Me ei ole alati suutnud aidata oma ühiskonnas kõige kaitsetumaid – lapsi, eakaid, puuetega inimesi või teisi.

Samuti jõudsime ausalt peeglisse vaadates mõistmisele, et integratsioon pole täielikult õnnestunud ning eesti ja muu emakeelega inimesed on jäänud teineteise jaoks tihti võõraks.

Samamoodi teame, et meie naiste ja meeste sissetulekute erinevused on Euroopa suurimad. Me ei suuda tihti mõista enda keskel elavate inimeste eluharjumusi ega ka nende mõtteid ja tegusid. Me oleme siiani tunnistajaks konfliktidele uuendusmeelsuse ja alalhoidlikkuse vahel.

Meie ühiskonnas on esindatud palju erinevaid väärtusi, kuid need ei tohiks olla omavahel konfliktis. Meie inimesed ei tohiks olla omavahel konfliktis. Me peame toetuma sellele, mis meid kõiki – Eestimaa inimesi – ühendab, mitte rõhuma erinevustele.

Valusad lõhed on aastakümnete jooksul tekkinud kõigist meie pingutustest ja parimatest kavatsustest hoolimata. Me ei ole neid meelega loonud. Need lahknevused ei ole kindlasti ka ainult Eestile omane mure, vaid näeme seda oma sõprade juures Euroopas ja terves maailmas.

Seda enam on mulle sümpaatne kogemus, mille olen saanud enam kui kahe aasta jooksul Euroopa ülemkogu laua taga. Riikidel on alati erinevad seisukohad ning huvid, aga seal samas valitseb alati ka teadmine kõigi ühistest taotlustest. Suured riigid võiksid kasutada oma jõupositsiooni, kuid selle asemel otsivad nad ühisosa.

Nõudmiste ja ultimaatumite asemel otsitakse laua taga alati kompromisse. See on midagi, mida peaksime pidama enam silmas ka riikide sisepoliitikas. Meie kõigi kohustus ja vastutus siin saalis ja ka mujal on, et kõik meie inimesed saaksid ühendatud ja erimeelsused lepitatud.

Auväärsed riigikogu liikmed!

Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa Erakond on kokku leppinud soovis kanda ühiselt valitsusvastutust, lähtudes Eesti riigi ja inimeste huvidest.

Kolme erakonna läbirääkimistel arutasime paljusid Eesti elu sõlmküsimusi ning nende võimalikke lahendusi. Tunnustan siinkohal meie partnereid, kes olid kõneluste käigus huvitatud kompromissidest ning keskendusid lahenduste otsimisele.

Me soovisime ja suutsime leida ühisosa ka kõige keerulisemates küsimustes. Selle tulemusel sündis 15 peatükiga sisutihe dokument, mille keskne telg on soov hoida ja arendada Eestit, et see kestaks meie järeltulijatele igavesti.

Sõnastasime kolme erakonnaga olulised põhimõtted sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, hariduses, teadus- ja arendustegevuses, välis- ja julgeolekupoliitikas, siseturvalisuses ning ettevõtluskeskkonnas. Samuti on välja toodud kultuuri-, keskkonna- ja energiapoliitika, e-riigi areng, riigivalitsemise ja kodanikuühiskonna valdkond ning transporti ja taristut puudutav.

Seisame ka edaspidi sidusa ja tugeva ning kasvava rahvaarvuga riigi eest ning toetame kohalikku elu nii Tallinnas ja Tartus, Kärdlas ja Kanepis kui Rakveres ja Ruhnu saarel. Seejuures pöörame enam tähelepanu neile, kes ka enim abi vajavad.

Kõik see teenib meie kõige olulisemat ja põhiseadusest tulenevat ülesannet, milleks on kindlustada Eesti rahva ning iseseisva ja kaitstud Eesti püsimine.

Soovime üheskoos, kogu ühiskonna toel ehitada peresõbralikku Eestit, mille ühiskond on sidus, mille majandus on edukas ja teadmistepõhine, mida valitsetakse tõhusalt ning mis on vaba ja kaitstud. Need on meie loodava valitsusliidu viis peamist prioriteeti.

Vaba ja kaitstud Eesti kätkeb esimesena kokku lepitud kolme erakonna peamisi seisukohti välis- ja julgeolekupoliitikas. Eesti jätkab kindlalt senisel välis- ja julgeolekupoliitilisel kursil, mille oluline osa on meie kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse. Lähtume välis- ja julgeolekupoliitikas Eesti rahvuslikest huvidest, riiklikust suveräänsusest ning rahvusvahelisest õigusest, järgides rahvusvahelisi kokkuleppeid ja ÜRO põhimõtteid.

Toetame tugevat ja ühtset Euroopa Liitu, jätkates samal ajal vajalikke ettevalmistusi Brexiti toimumiseks. Peame oluliseks lähedaste suhete säilitamist ja arendamist Suurbritanniaga, kes on olnud läbi ajaloo Eesti oluline liitlane. Samuti seisame meie elanike ja ettevõtete õiguste tagamise eest pärast Suurbritannia tõenäolist lahkumist Euroopa Liidust.

Jätkame iseenesestmõistetavana meie iseseisva kaitsevõime arendamist ning hoiame kaitsekulutused vähemalt tasemel 2% SKTst. Riigikaitses on meile jätkuvalt olulisteks toetuspunktideks nii ajateenistus, ohvitserid ja allohvitserid, reservarmee, tugev Kaitseliit kui ka pidevad õppused, liitlaste kohalolek ning laiapindse riigikaitse põhimõtted. See kõik on ka seni meie Eestit hästi teeninud ja teenib kindlasti ka tulevikus. Tänu meie liitlastele saab Eesti olla hoitum ja enesekindlam, kui meie suurusest võiks aimata.

Loodav valitsusliit peab oluliseks tugevate transatlantiliste suhete arendamist ning rahvusvahelist koostööd laiemalt. Üheks heaks näiteks on siinkohal ÜRO julgeolekunõukogu kampaania, mida on pühendunult vedanud vabariigi president Kersti Kaljulaid. Eesti on seeläbi leidnud kogu maailmas uusi sõpru ning kogunud palju tuntust nii Atlandi kui Vaikse ookeani ääres.

Lisaks riigikaitsele pakume inimestele vajalikku kindlustunnet ka siseturvalisuse valdkonda arendades. Kõigi kolme erakonna selge soov on panustada meie inimeste turvatunde tõstmisse. See tähendab vajalikke palgatõuse, aga ka näiteks täiendavate õiguste andmist kohalike omavalitsuste korrakaitseüksustele ning mitmekülgset ennetustööd.

Meie Eesti hoidmine, arendamine ja kaitsmine on töö, mida on teinud aastate jooksul kõik meie valitsused ning nende põhimõtete taga on seisnud kindlalt kõik meie parlamendierakonnad. Siinkohal tunnustan siiralt ka nii Reformierakonda kui Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, kes on meie ühiste välis- ja kaitsepoliitiliste väärtuste eest tugevalt seisnud ning neid pikkade aastate jooksul arendanud.

Sidus ühiskond tähendab omakorda seda, et oleme demokraatlik õigusriik, kus on tagatud olulised väärtused, inimõigused, sõnavabadus ja isikuvabadused. Me peame austama kõiki Eestimaal elavaid inimesi, nende vaateid ja arvamusi ning igaühel peab olema võimalus ennast teostada.

Rõhutasime partneritega juba läbirääkimiste alguses, et edendame just sidusat, sallivat ja turvalist ühiskonda, kus pole kohta rahvustevahelise vaenu ilmingutel, antisemitismil ega ühiskonda lõhestaval retoorikal. Eesti elu edeneb palju jõudsamalt, toetudes lahketele sõnadele ja headele lausetele kui teravate hüüdsõnade ja salvavate märkuste abil.

Me kõik saame ja peame oma poliitilises tegevuses pingutama, et meie inimeste kartusi maandada ning ühiskonda rahustada. Me tõestame, et seisame Eesti tervikliku arengu ning iga inimese heaolu eest.

Seejuures töötame iga päev ka kõigi nende heaks, kes loodavat valitsust seni veel ei toeta. Peaminister on peaminister kõigile Eestimaa inimestele, mitte ainult neile, kes teda toetavad või on valinud. Samuti peab valitsus töötama kõigi meie inimeste parima tuleviku nimel. Minu jaoks ei ole ega saa olema meie ja teie Eestit, on ainult üks – meie kõigi Eesti.

Ilmtingimata peame tasandama paisunud lõhesid siinsete kogukondade vahel – jõukamate ja vaesemate vahel; maapiirkondade ja linnade vahel; liberaalse ja konservatiivse maailmavaatega inimeste vahel.

Ühiskonna sidusus tähendab ka tasakaalukamat ja ühtsemat regionaalset arengut. Valitsus peab nägema meie kohalikke omavalitsusi eelkõige partnerite ja kaastöötajatena ning ühiselt maapiirkondade elu ja arengut toetama. Just sel põhjusel jätkame ka riigipalgaliste töökohtade Tallinnast maakondadesse välja viimist.

Sidusus tähendab ka lõhede vähendamist jõukamate ja madalapalgaliste vahel. Solidaarset ning iga inimese vajadusi ja võimalusi arvestavat tervishoiusüsteemi ning sotsiaalpoliitikat. Kahjuks teame, et suur osa Eestimaa eakaid elab vaesuses. Meie roll ja kohustus on tuua meie väärikas eas vanemad ja vanavanemad sellest vaesusest välja. Me peame kõiki põlvkondi nende elutöö ja panuse eest tänama ning pakkuma oma eakatele väärikat vanaduspõlve ning inimväärset elu.

Peresõbralik Eesti on riik, kus meie inimesed soovivad panustada kõigi meie ühisesse tulevikku ning luua just siin oma pere. Mul on hea meel, et laste- ja peretoetuse tõstmine ja vanemapuhkuse paindlikumaks muutmine on andnud paljudele Eestimaa peredele viimastel aastatel enam kindlustunnet laste saamiseks, sealhulgas kolmandate laste sünniks. See on õige tee, mida igal juhul jätkata.

Sellesse Eestisse on alati tagasi oodatud kõik inimesed, kes on leidnud rohkem võimalusi kodumaalt kaugemal. Kodu- ja väliseestlased. Noored, kes on omandanud laias maailmas oma hariduse. Tööinimesed, kes on vahepealsel ajal leidnud mujalt paremat teenistust. Eakad, kes soovivad naasta oma isamaale.

Neil kõigil on kogemusi ja väärt teadmisi, mis teevad meie Eestit tugevamaks. Kõik nad on meie inimesed, keda ootame koju. Kahtlemata teeb meile kõigile rõõmu, et Eesti rändesaldo on olnud viimastel aastatel positiivne. Eestimaa elanike arv on kahe aastaga kasvanud kokku enam kui 8000 inimese võrra.

Selleks toetame me oma ühiskonna heaolu ja turvatunde kasvu, tagame avalike teenuste kättesaadavuse, lühendame ravijärjekordi ja vähendame sotsiaalset ebavõrdsust. Jätkuvalt tuleb panustada perevägivalla vastasesse võitlusse, mis on üks valusamaid murekohti meie ühiskonnas. Selles küsimuses saab ja peab kehtima nulltolerants.

Pean oluliseks, et töötaksime enam oma kogukondadega nii kodus kui välismaal. Rahvastikuministri ametikoha loomine ning Globaalse Eesti programmi käivitamine on vaid esimesed sammud. Meie inimeste väärtustamine ning naasvate eestimaalaste kogemused teevad meie Eestit paremaks ja tugevamaks.

Teadmistepõhise ja eduka majandusega Eesti on riik, mis panustab majandusse, mida toetab teadus, arendustegevus ja innovatsioon. Peame pingutama, et tõsta avaliku sektori rahastus selle osas 1%-ni sisemajanduse kogutoodangust ning hoida edaspidi vähemalt samal tasemel. See on Eesti inimeste heaolu ja ühiskonna kestlikkuse jaoks strateegiliselt määrava tähtsusega.

Me peame tagama, et meie majanduskasv oleks kaasav, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik. Riigieelarve koostamisel peame õigeks tagada heas korras ja vastutustundliku rahanduspoliitika. Peame senisest enam panustama ümberõppesse ning teistesse meetmetesse, et meie inimesed oleksid tööturul konkurentsivõimelised ning tagatud oleks kvaliteetne tööjõud.

Valitsus peab toetama meil tegutsevaid ettevõtteid. Eesti ei ole kindlasti enam odava tööjõu riik ning seega peame me rõhuma teistele eelistele, mis meil võrreldes Põhjamaade ja lähiregiooniga olla saavad. Üks lahendusi on siin kindlasti konkurentsivõimelised energiahinnad, mida riik saab mõjutada näiteks erisuste loomisega energiamahuka tootmise jaoks.

Majandust ja ettevõtlust arendades ei saa me unustada säästva arengu põhimõtteid. Mulle teeb suurt rõõmu, et maailma eeskujul näitavad ka meie enda lapsed ja noored üles üha suuremat kliimamuutuste- ja keskkonnateadlikkust. See tähendab, et oleme suutnud ka kodus ja koolis anda uutele põlvkondadele edasi sisuka väärtussüsteemi. Noored tajuvad oma isikliku käitumise mõju globaalsetele protsessidele ning on valmis oma käitumisega meie kõigi tuleviku eest vastutama.

Pean väga oluliseks pakkuda ka meie oma ettevõtetele senisest veelgi suuremat tuge välismaal kontaktide loomisel ja uutele turgudele sisenemisel. Saame toetada meie ekspordivõimalusi, suurendades meile olulistel turgudel majandusdiplomaatide ja -nõunikke arvu.

Eestiga seostub välismaal tihti just meie e-riik. Digitaalse ühiskonna ehitamine on teinud meie inimeste elu mõõtmatult palju lihtsamaks ja mugavamaks. Selle visiitkaardi hoidmisel on väga oluline panustada teenuste parandamisse ning uuele tasemele tõstmisse. Samuti tuleb minna edasi e-residentsus 2.0 programmi ja ülikiire internetiühenduse loomisega.

Valitsuse jaoks on kahtluseta väga oluline kasutada ära kogemusi ja teadmisi, mis meil on olemas valdkondlikes erialaliitudes. Peaministrina oli mul au taastada kolmepoolsed kohtumised Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliiduga. Pean väga oluliseks, et taolised laiapõhjalised arutelud tööturuküsimustes jätkuksid ka edaspidi.

Mõtleme senisest julgemalt ka taristu arendamisel. Kaalume riiklike taristuinvesteeringute teostamisel laenuraha kaasamist. Seejuures on oluline, et põhimaanteede arendamisel ei jääks väiksemad maanteed ja kruusateed vajaliku rahastuseta. Meil tuleb panustada kvaliteetsesse teedevõrgustikku üle kogu Eestimaa.

Tõhusalt valitsetud Eesti tähendab, et meie inimeste hääl mõjutab riigivalitsemist ka valimistevahelisel ajal. Samuti seda, et riik on efektiivne ning meie käsutuses olevad vahendid on hästi ja vastutustundlikult kasutatud.

Ühe olulise põhimõttena võtame otsuste langetamisel senisest tunduvalt enam arvesse Eesti inimeste seisukohti erinevates riigielu valdkondades ning tugevdame otsedemokraatiat. Me näeme valitsusele konstruktiivsete ja võrdsete partneritena eksperte, ettevõtlus- ja kodanikeühendusi ning Eestis esindatud poliitilisi jõude.

Kindlasti jätkame nullbürokraatia projekti arendamisega, mis teeb meie inimestele ja ettevõtjatele riigiga suhtlemise lihtsamaks ning vähendab sellele kuluvat aega ja tööd.

Pean väga oluliseks tööd riigi arengustrateegiaga "Eesti 2035", mis võtab kokku teised riiklikud strateegiadokumendid ning annab ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele. Töö tulemusena sünnib väärtustele tuginev kokkulepe, kuidas tagada meie loodus-, sotsiaal- ja majanduskeskkonna tasakaalustatud areng. Riigi roll on luua sellega võimalused, et Eestimaa inimesed saaksid panustada meie kõigi ühise heaolu suurendamisse.

Samuti seame riigireformi järgmise nelja aasta vältel üheks poliitilistest prioriteetidest. Soovime siin valdkonnas edasi minna, vähendades tarbetut bürokraatiat ja avaliku sektori mahtu. Paneme valitsuse tegevuskavas paika riigireformi etappide sisu ja tähtajad ning võtame vastu asjakohased riigikogu otsused. Siinkohal ootan kahtlemata kaasamõtlemist ning koostööd kõigilt parlamendierakondadelt, erasektorilt ja kodanikuühendustelt.

Samuti toetame riigikogu rolli tõstmist riigielu korraldamisel, mille üheks näiteks on koalitsioonileppes kokku lepitud probleemkomisjonide loomine eesti keele õppe arendamiseks ning rahvastikukriisi lahendamiseks. Lisaks viime läbi riigieelarve laiapõhjalise revisjoni, mille käigus vaatame üle kõik riigi tulu- ja kuluallikad ning hindame nende eesmärgipärasust.

Väga austatud riigikogu liikmed!

Oma igapäevases töös toetub valitsus väga palju meie tublidele ametnikele ning väga paljudele riigi heaks töötavatele spetsialistidele. Nad kõik teevad oma tööd suure missioonitundega ja südamest ning riik saab nende peale loota. Loomulikult annavad oma kaaluka osa ka väga paljud vabaühendused, kelle töö ja tihti vabatahtlik panus on samuti suunatud meie ühiskonna arengu ja igaühe heaolu parandamisele.

Meie ühist väärtust loovad Eestile siin tegutsevad ettevõtjad, kellest väga paljude tegevuses paistab isikliku edu kõrval selgelt välja ka vastutus terve ühiskonna hea käekäigu pärast. Loomulikult tunnustan ka meie ajakirjandust, mis on kõigi tunnuste järgi pühendunud, vaba ja vastutustundlik.

Ma tänan kõiki Eestimaa inimesi südamest igapäevase töö ja panuse eest. Meie kõigi tegemiste summa on kaugelt suurem, kui suudaks näidata nende osade kohta käiv lihtne liitmistehe. Meie Eesti ongi naeratav Eesti.

Head rahvasaadikud!

Töötasin riigikogus ligi kümme aastat, millest päevagi ei kuulunud minu erakond valitsusse. Seepärast mõistan ma hästi, mida tähendab opositsioonis panustamine ning tean, milliseks võivad kujuneda erimeelsused koalitsiooniga.

Soovin olla oma töös peaministrina teile selline partner, keda ma ise lahendustele orienteeritud opositsioonisaadikuna näha tahaksin. Olen alati valmis teiega mõtteid vahetama ning koostööd tegema. Ka väljaspool parlamentaarse töö formaate, otse suheldes.

Hea Mart ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ning hea Helir ja Isamaa Erakond! Kallid koduerakonna, Keskerakonna liikmed! Ma tänan teid väga kuue nädala eest. Olen kindel, et meie ühiselt loodud valitsuses saab olema tugev koostöövaim ning viime terve Eesti elu edasi. Auväärsed riigikogu liikmed, ma tänan teid ja palun teie toetust. Jõudu meie kallile Eestile!