Valitsus otsustas täna kiita heaks Riigikantseleis ettevalmistatud uue Riigi Teataja seaduse eelnõu ja esitada see Riigikogule. Eelnõu näeb ette täieliku ülemineku elektroonilisele Riigi Teataja väljaandmisele. Kohalikele omavalitsustele pannakse määruste ja nende terviktekstide Riigi Teatajas avaldamise kohustus ning täiendatakse elektroonilist Riigi Teatajat uute õigusinfoteenustega.
Pärast elektroonilise Riigi Teataja ilmuma hakkamist 2002. aastal on nõudlus paberil Riigi Teataja järele pidevalt vähenenud. Kõige suurema leviga Riigi Teataja I osa trükiarv on sellest ajast vähenenud 54 korda (tellijaid on jäänud 35, nendest umbes pooled avaliku sektori organisatsioonid, üksikisikutest tellijaid on 3).
Eesmärk on loobuda perioodiliselt paberil ilmuva Riigi Teataja väljaandmisest ja vähendada Riigi Teataja väljaandmise kulusid. Samas on eelnõus võimalus anda Riigi Teatajat välja paberil eriväljaandena, arvestades riigiasutuste, üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liitude või avalik-õiguslike juriidiliste isikute vajadusi enamkasutatavate õigusaktide terviktekstide või nende kogumike järele.
Eelnõu teiseks eesmärgiks on toetada Riigi Teataja täiendamist uute õigusteabeteenustega. Eelnõu sätestab kõigi kohaliku omavalitsuse üksuste määruste ja nende terviktekstide Riigi Teatajas avaldamise kohustuse 2013. aastast. Uues Riigi Teataja infosüsteemis tehakse kättesaadavaks eelnõude seletuskirjad, kuvatakse sisukorrad ning luuakse seosed aktide vahel. Kavas on pakkuda võimalust tellida teavet Riigi Teatajas avaldatavate dokumentide kohta e-posti aadressile, lisada lingid Euroopa Liidu õigusaktidele ning teha kättesaadavaks õigusaktide tõlked võõrkeeltesse. Tulevikus on kavas seoste lisamine Riigikohtu ja teiste kohtute otsustele.
Riigikantselei on eelnõu ettevalmistamisel tutvunud ka teiste Euroopa riikide seaduste ja praktikaga. Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on Internetis avaldatav väljaanne ametlik või on otsustatud see ametlikuks muuta. Kõiki muudatusi sisaldavate õigusaktide ametlike terviktekstide avaldamise poolest on Riigi Teataja eeskujuks teistele Euroopa Liidu riikidele. Ainult Eestis on võimalik tasuta ja samal ajal muudatuste avaldamisega juurde pääseda ametlikele terviktekstidele.
Eestis on elektroonilise Riigi Teataja kasutamine alati olnud tasuta. Paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides on võimaldatud kõikidele Internetis avaldatud õigusaktidele tasuta juurdepääs alles viimastel aastatel. Mõnedes riikides on keerulisemate otsingute tegemine ja terviktekstidele juurdepääs siiani tasuline.
Pöördumiste arv elektroonilise Riigi Teataja veebilehele on pidevalt kasvanud. 2007. aastal korraldatud uuring näitas, et kõige kasutatavam riigiportaal on elektrooniline Riigi Teataja. Ka kasutajate rahulolu elektroonilise Riigi Teatajaga püsib erakordselt kõrgel.