Rõivas: teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on Eesti konkurentsivõime tõstmise selgroog

02.12.2014 | 10:40

Uudis
    • Jaga

Riigikogu, 2. detsember 2014 - Peaminister Taavi Rõivas ütles Riigikogus kõnet pidades, et lõppeval aastal on olnud diskussiooni epitsentris teadus- ja arendustegevuse valdkonna rahastamine ning võimaluste otsimine, kuidas suurendada Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni reaalmõju ühiskonnale ning majandusele.

Eesti on seadnud endale aastaks 2020 kaks suurt majanduspoliitilist eesmärki: tootlikkus töötaja kohta peab kasvama 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest ning tööhõive 76 protsendini vanusegrupis 20-64 eluaastat.

 „Efektiivsemad protsessid, kõrgemat lisandväärtust loovad töökohad ning haritud ja terved inimesed on märksõnad, mida mainime majanduse struktuuri muutustest rääkides,“ rääkis peaminister.

Peaministri sõnul on teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon Eesti konkurentsivõime tõstmise selgroog „Eesmärkide saavutamiseks peab Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sotsiaal-majandusliku mõju suurendamiseks õppima senisest paremini teadusraha sihtima,“ rõhutas peaminister.  

Üheks ettevõtluse ja teaduse koostöö tõhustamise meetmeks on peaministri sõnul nutika spetsialiseerumise metoodika järgi valitud kasvuvaldkondade arendamine.

„Selleks planeeritud eurorahade teravik on seatud ettevõtjate ja teadlaste koostöömudelite arendamisele - näiteks rakendusuuringute toetamine ja kõrghariduse spetsiaalsed erialastipendiumid,“ tõi peaminister näite.

Nutikale spetsialiseerumisele lisaks on avalikule sektorile antud uues strateegias senisest sisulisem roll valdkondliku teadus- ja arendustegevuse korraldamisel.

Peaminister märkis, et ministeeriumite rahalisele panusele täienduseks eeldatakse neilt valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tegevuskavade väljatöötamist.

 „Eestis peab käima teadus ja innovatsioon poliitika kujundamise ja elluviimisega käsikäes. See tähendab, et teadus peab pakkuma sisendit otsustamisel, kuid olema partneriks ka otsuste realiseerimisel,“ rääkis peaminister ning tõi näiteks e-residentsuse, kus avalik sektor saab oma investeeringute ja tegevusega innovatsioonile hoogu anda.

Tänaseks on registreerunud enam kui 13 000 eelhuvilist, 60 protsenti neist on tulnud huviga oma ettevõtte siia toomiseks või asutamiseks.

„Kui nendest ligi 8000 potentsiaalsest uuest ettevõtjast ka ainult osa oma plaani teoks teeb, on see tugev panus Eesti majanduskasvu,“ ütles peaminister.

Peaministri hinnangul on järjepideva tegevuse tulemusena Eestis välja kujunenud tulemuslik ja arenev teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteem.

„Mis võiks olla riigi kestlikkusele parem tagatis kui inimesed, kelle teadustöö tulemuste mõjukus on kasvukursil ning kelle saavutused pälvivad maailmas järjest enam tähelepanu,“ märkis peaminister ning viitas, et maailma 1 protsendi enimviidatud teadlase hulka kuulub 35 Eestis töötavat teadlast.

Kõne terviktekst: https://valitsus.ee/et/uudised/peaminister-taavi-roivase-kone-riigikogus-teadus-ja-arendustegevuse-olukorrast-ning

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-