Strateegia „Eesti 2035“ uus veeb kutsub riigi arengut jälgima ja kaasa mõtlema

Riigikantselei strateegiabüroo direktori asetäitja Eili Lepiku sõnul ei ole „Eesti 2035“ loodud vaid poliitikute või ametnike tööriistaks. „Oleme pea kaks aastat koos 17 000 eestimaalasega loonud riigile pikaajalist plaani, mis tänaseks on valitsuse poolt heaks kiidetud ja ootab riigikogu täiendusi. Seda pole koostatud nn linnukese kirjasaamiseks ega tööplaani täitmiseks, vaid selleks, et seada selge ja ühtne raam riigi arengut puudutavatele otsustele järgmisel 15-20 aastal,“ lausus Lepik.
„Seetõttu on meile ka ääretult oluline, et kõik, kes soovivad, saavad strateegiaga tutvuda, selle edasiarendamises kaasa mõelda ning muuta „Eesti 2035“ teenäitajaks oma igapäevaste otsuste langetamisel või oma plaanide seadmisel. Olgu selleks inimesed era- või avalikus sektoris, kas vaba- või kogukonnana tegutsedes,“ lisas riigikantselei strateegiabüroost Eili Lepik.
Huvilised saavad jälgida iga sihi mõõdikuid ning suunduda otse statistikaameti rakendusse „Tõetamm“, mis annab lihtsa ülevaate, kui kaugel on Eesti ühe või teise eesmärgi saavutamisega. „Nii näiteks saame lihtsasti jälgida, kuidas on muutunud tänane 17 protsendi suurune sooline palgalõhe ning kas liigume tempos, et aastaks 2035 oleks see 5 protsenti,“ märkis strateegiabüroo direktori asetäitja. „Samamoodi on mõõdikud seatud kõigi paarikümne näitaja kohta.“
Veebilehe disain ja ülesehitus on loodud lihtsalt ning kasutusmugavalt. Iga sihti ning muudatuste kimpu iseloomustavad äratuntavad piktogrammid ning lähiajal on lisandumas ka erinevad selgitavad klipid ja animatsioonid.
Uue veebilehe ning peatselt riigikogu arutelu läbiva strateegia „Eesti 2035“ tutvustamiseks käivitus ka teavituskampaania, mille eesmärk on teadvustada riigi pikaajalise strateegia eesmärki, sisu ning lisainfo hankimise võimalusi.
Strateegia „Eesti 2035“ on hetkel riigikogu menetluses läbinud komisjonide arutelud ning ootab heakskiitmist aasta esimestel kuudel. Riigi pikaajalist arengustrateegiat "Eesti 2035" hakatakse ellu viima eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu ning seda saavad strateegilise planeerimise lähtealusena kasutada ka kohalikud omavalitsused ning avaliku, vaba- ja erasektori organisatsioonid.