Ülemkogu leppis kokku kliimategevuse rahastamises

Brüssel, 11. detsember 2009 – Täna Brüsselis lõppenud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kinnitasid Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid valmisolekut rahastada kliimapoliitikat järgneva kolme aasta jooksul igal aastal 2,4 miljardi euroga.

Antud summa on mõeldud arenguriikidele, et need saaksid selle aja jooksul teha vajalikke ettevalmistusi oma võimekuse tõstmiseks ja tegevuskavade välja töötamiseks, mis on vajalikud uue rahvusvahelise leppe rakendamiseks.

Eesti eraldab selle kohustuse raames aastail 2010-2012 kolm miljonit eurot.

Teise olulise otsusena kliimavaldkonnas rõhutati valmisolekut vähendada õhkupaisatavate heitgaaside hulka võrreldes 1990. aastaga kuni 30 protsenti, seda aga tingimusel, et ka teised riigid võtavad võrreldavaid kohustusi. Hetkel on Euroopa Liit võtnud kohustuse vähendada heitkoguseid 20 protsenti.

Nende seisukohtadega on Euroopa Liit esindatud rahvusvahelisel kliimakonverentsil Kopenhaagenis, mille eesmärk on jõuda uue, nn post-Kyoto kokkuleppeni. Kopenhaagenis kavatsetakse saavutada poliitiline kokkulepe, mis on aluseks juriidiliselt siduvale lepingule.

„Euroopa Liidu otsuses anda 2,4 miljardit eurot aastas arenguriikidele kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks on selge sõnum – me täidame oma lubadusi ja võtame oma kohustusi tõsiselt,“ ütles Ansip.

Ülemkogu tegi ka kokkuvõtte sammudest majandus- ja finantskriisiga toimetulekuks. Kriisi ohjeldamiseks on Euroopa Liit ja selle liikmesriigid rakendanud suure hulga erakordseid meetmeid. Tõdeti, et majanduses on näha märke stabiliseerumisest ning kindlustunde kasvust. Samas pole ülemkogu arvates olukord veel piisavalt kindel, et toetusmeetmetest loobuda.

Veel kiitis Euroopa Ülemkogu heaks justiits- ja siseküsimuste valdkonna uue strateegia, millega seatakse eesmärgid aastateks 2010-2014. See, nn Stockholmi programm, süvendab veelgi Euroopa Liidu sisest koostööd õigusloomses ning võitluses rahvusvahelise kuritegevusega.

Peaminister Ansipi hinnangul sisaldab strateegia Eesti jaoks sobivas sõnastuses viiteid peaaegu kõigile prioriteetsetele teemadele, nagu küberjulgeolek ja küberkuritegevuse vastane võitlus, totalitaarsete re¾iimide poolt toimepandud kuritegude jätkuv teadvustamine jt.

Lõppenud ülemkogu väljendas heameelt Lissaboni lepingu jõustumise üle 1. detsembril ning arutas lepingu edasise tõhusa rakendamise üle.

„Euroopa Liidu uus alusleping loob ühendusele stabiilse raamistiku ning võimaldab sel täielikult keskenduda eesseisvatele probleemidele,“ leiavad Euroopa Liidu liidrid oma ühisavalduses.

Fotod ülemkogult Euroopa Liidu Nõukogu kodulehel . Kasutamisel palun viidata allikale EL Nõukogu