Pressikonverentsil osalesid peaminister Taavi Rõivas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna
Pressikonverentsi salvestust saab näha siit: https://www.youtube.com/watch?v=NSSa7VlvPjg
Juhataja Helin Vaher
Tere, head ajakirjanikud! Valitsus on teinud oma kokkuvõtted varsti läbi saavast aastast ja annavad täna teile ka sellest ülevaate. Peaminister saab sõna. Palun!
Taavi Rõivas
Aitäh! Valitsus on olnud ametis kaheksa kuud ja kaheksa päeva. Selle aja jooksul on meil olnud võimalus ellu viia valitsusliidu lepet, aga meil on olnud ka välismõjuritest tulenevalt vaja tegeleda asjadega, mis tagaksid selle, et Eestil läheks tulevikus hästi ka siis, kui maailm meie ümber on jätkuvalt ebaturvaline ja kohati ka ebastabiilne.
Valitsuse moodustamise ajal me ütlesime selgelt välja, et valitsuse prioriteediks number üks saab olla see, et Eest inimesed saaksid ennast kindlalt tunda. Et vaatamata sellele, et maailmas on sõjad, et maailm meie ümber on ebaturvaline, siis Eesti inimesed peavad saama ennast kindlalt tunda ja sellega me oleme tõepoolest ka väga intensiivselt tegelenud.
Vaadates korra konteksti, siis pean kurvastusega nentima, et selle ajaga võrreldes, mil me ühiselt esimest korda selles koosseisus valitsuse laua taha istusime, on lisaks Ukraina kriisile, mis on jätkuvalt väga aktuaalne, ei ole kuhugi kadunud, ei ole absoluutselt lahenenud, lisaks sellele on ka järjest intensiivistunud kodusõda Süürias. On täiesti selge, et meie idanaaber on mõlemas konfliktis väga aktiivselt osaline. Kui Ukrainas saab selgelt öelda, et Venemaa on agressorina käitunud, siis Süüria puhul formaalselt just kui on tegemist terrorismivastase operatsiooniga, kus Venemaa kaasa aitab. Aga vaadates neid konkreetseid tegevusi, siis alati pole see nii ühemõtteline olnud. Kui me vaatame kas või seda, millist relvastust on just nüüd ja hiljuti Süüriasse juurde veetud, siis igaüks, kes natukenegi nendest jõudude tasakaalust teab, teab ka väga hästi, et õhk-õhk tüüpi rakette ISIL-i vastu seal võimalik ei ole. Ka maa-õhk tüüpi süsteemid ei ole seal mitte sellepärast, et kuidagi ISIL-it heidutada, nii et selge on see, et meie idanaabri tegevus on jätkuvalt muret tegev ja väga mitmel rindel. Eesti loomulikult osaleb väga intensiivselt selles, et need kriisid saaksid lahendatud.
Mida peame meie tegema, mida peab valitsus tegema ja mida valitsus on teinud? Kogu meie ametis oleku aja on valitsus väga tõsiselt pühendunud olnud sellele, et toetada Euroopa Liidu ja NATO solidaarsust nende kriiside lahendamisel. See on väga oluline, et Euroopa Liit räägiks ühtsel häälel siis, kui on küsimuseks sanktsioonide kehtestamine. Ärge saage valesti aru, ega meie jaoks ei ole neid sanktsioone vaja või me ei ole õnnelikud sellepärast, et sanktsioonid on. Kui me räägime majandusest, siis ka meie tunnetame, et ka meie majandus on pihta saanud nende sanktsioonide tõttu. Need ei tee meid õnnelikuks. Aga neid sanktsioone on vaja sellepärast, et see on meie võimalus Euroopa Liiduna ühiselt välja öelda, et nii ei sobi, nii ei tehta 21. sajandi Euroopas. Ja me oleme lisaks ka väga aktiivselt olnud toetaja Krimmi annekteerimise mittetunnustamise poliitikale. Me oleme toetanud nii poliitiliselt kui praktiliselt Kreekat, Sloveeniat, Prantsusmaad, Türgit, erinevaid riike, kes on julgeolekukriisis ühte-või teistpidi puutumuses olnud.
Me oleme jätkanud ka Eesti riigi iseseisva kaitsevõime tugevdamist ja töötanud selle nimel, et liitlaste kohalolek kasvaks. Me avasime 2015. aasta juunis NATO staabi Eestis. See on väga suur samm edasi. Praegu käivad Kaitseväe Peastaabi õuel kõrvalhoone ehitustööd. NATO staap saab olema märksa suurem, kui ta praegu ajutistes ruumides on. Me jätkasime diplomaatilisel rindel tööd ja selle tulemusena tuleb järgmisel aastal lisaks Ameerika sõduritele Eestisse üksused ka Saksamaalt ja Ühendkuningriigist. Aasta algusest võtab Eesti õhuruumi valvamise üle Belgia õhuvägi. Kohtusime suvel Eestis Ameerika Ühendriikide kaitseministri Ashton Carteriga ja siis leppisime kokku, et USA paigutab meie piirkonda väljaõppeks vajaliku rasketehnika järgmisest suvest alates.
Loomulikult on kõige selle tegemiseks olnud vajalikud ka põhimõttelised poliitilised otsused rahastamiseks. Me oleme teinud otsuse eraldada lähiaastatel 40 ja rohkemgi, üle 40 miljoni euro selleks, et rajada liitlastele taristu, olgu selleks kasarmud, väljaõppe tingimused, olgu selleks polügoni suurendamine. Kõik need asjad on otseselt Eesti julgeolekut suurendanud. Ja kui me räägime liitlastest, siis loomulikult, nagu üks väärikas riik, me ei ole ainult mitte julgeoleku tarbija ja mitte ainult ei vaata küsivalt oma liitlastele otsa, vaid me oleme ka need, kes ise julgeolekusse panustavad.
Me oleme toetanud Süüria kodusõjast tingitud ebastabiilsuse vähendamist. Loomulikult oleme me aidanud ka põgenike kriisi lahendamisel. Me oleme lähetanud maikuus rühma-suuruse kaitseväeüksuse Liibanoni. Mul oli ka endal võimalus augustis koos Soome peaministriga seda üksust külastada. Koos Soome peaministriga seetõttu, et eestlased ja soomlased on Liibanonis külg-külje kõrval rahu tagamas. Me toetasime DAISHI vastast võitlust Põhja-Iraagis ja Süürias, saatsime juulis kurdivõitlejatele laskemoona ja relvastust. Meie liitlased Prantsusmaal palusid meilt täiendavat tuge peale Pariisi terrorirünnakuid ja me otsustasime suurendada kohalolekut Malis ja tegime seda väga kiiresti. Me oleme lähetanud Sloveeniasse Eesti Politsei missiooniüksused. Ja mis mitte vähem tähtis, siis me oleme järjekindlalt jätkanud Ukraina, Gruusia, Moldova, aga ka teiste idapartnerluse riikide toetamist nende püüdlustes julgeolekut tagada.
Ma usun, et te nõustute, kui ma ütlen, et sellise küllalt kaugele jõudnud ja enesekindla ja väärika riigina on meil mitte ainult võimalus, vaid ka moraalne kohus aidata neid mõnes mõttes saatusekaaslaseid, kellel nii hästi läinud ei ole. Ja idapartnerlusriigid just sellised on. Nii et loomulikult näeme siin mitte ainult võimalust, vaid ka vastutust.
Vähem oluline Eesti inimeste turvatunde suurendamisel ei ole ka see, et meil on sisejulgeolekuga asjad korras. Me oleme teinud otsused piiri investeeringuteks, see 20 miljonit, mis järgmisel aastal eelarvega on eraldatud, on väga suure tõenäosusega rohkem kui igal üksikul 5- või 10-aastasel perioodil eraldi võttes. Kui me lisame sellele 20 miljonile, mis läheb otseselt piiririba kõige kaasaegsemalt väljaehitamiseks, ka need summad, mis on läinud sel ja järgmisel aastal kordonisse Piusal ja piiripunktidesse, mõlemad Narva piiripunktid saavad täiesti uue kuue, siis kokku need summad on ka juba üle 30 miljoni, isegi üle 35. Nii et väga märkimisväärsed summad. Tulemus on see, et Euroopa välispiir, Eesti idapiir saab olema üks kõige kaasaegsemaid piire üldse.
Valitsusel ei ole võimalik teha ainult populaarseid ja lihtsaid otsuseid, selles peab olema valmisolek ka teha selliseid otsuseid, mis on vajalikud ja mille selgitamine on väga-väga vajalik. Me oleme nõustunud olema solidaarsed oma Euroopa partneritega ja aitama neid selles, et rändekriisiga toime tulla. Mööname, et see on tekitanud ühiskonnas väga palju küsimusi, aga kui on küsimusi, siis tuleb neile leida vastused. Ja loomulikult kõige parem vastus on see, kui me tõesti ühiselt saame veenduda, et need inimesed, kes abi vajavad, et me suudame neid aidata. Ja siin ettevalmistustööd selleks on valitsuse ajast küllalt aega ja energiat võtnud.
Julgeolekuteemade puhul on väga põhimõttelise tähtsusega julgeolekut laiemalt teha, mitte ainult vahetut sõjalist julgeolekut. Me oleme teinud mitmed otsused, mis suurendavad Eesti energiajulgeolekut. Sel nädalal kuulsite uudisest, et nüüd on Eesti riigi omanduses gaasi põhivõrk. See on juba mõnda aega kestnud protsess, valitsus võttis selle otsuse vastu juba tegelikult eelmisel aastal, aga siin on mitmed sammud nüüd viimasel ajal toimunud ja see on väga põhimõtteline otsus, nagu ka loomulikult Balticconnectori rajamine, kus me oleme sammu edasi astunud ühiselt Soomega.
Ei ole väga palju vist uudistest läbi käinud, aga minu jaoks väga põhimõtteline on ka see, et lisaks väga headele elektriühendustele Soomega oleme me investeerimas, ja selle otsuse tegime samuti suvel, 175 miljonit eurot, mis on umbes 2,5 ERMi niimoodi võrdlusesse pannes. 175 miljonit eurot, 112 sellest tuleb Euroopa Liidust järgmisesse elektriliini, et meil oleks tagatud ühendus Lätiga ja loomulikult see aitab kaasa nii sellele, et Eesti varustuskindlus oleks tagatud, aga ka sellele, et elektrihind oleks konkurentsivõimeline. Mäletatavasti peale seda, kui Estlink 2 sai täisvõimsusel tööle, elektrienergia hind Eestis märgatavalt langes.
Majandusest ka. Ka majanduse kohta tuleb öelda, et maailm meie ümber ei ole olnud kõige positiivsem selle 8 kuu ja 8 päeva jooksul, kui valitsusvastutust on meil kolme erakonnana tulnud kanda. Me näeme, et maailmamajanduse kasvukeskkond on olnud nõrk ja meie jaoks olulistel majanduspartneritel ei ole läinud hästi. See tähendab seda, et meie peame veelgi enam pingutama, et meie vundament oleks kindel, et meie riigi kasvu eeldused oleksid paremad kui üldine keskkond. Ja see ei ole kindlasti lihtne, aga me kavatseme sellega tegeleda järjepidevalt.
Eesti majandusedu aluseks või vundamendiks, kui soovite, on minu hinnangul viis olulist asja. Esiteks, korras riigirahandus, sellest ei saa üle ega ümber. Teiseks, majanduskasvu soodustav maksukeskkond, ka õiguskeskkond laiemalt. Kolmandaks, meie majanduskasv selleks, et olla kestlik, peab põhinema ekspordil. Neljandaks, me vajame kõrget lisandusväärtust toetavaid investeeringuid. Viiendaks, tasuvad töökohad. Just nimelt tasuvad, sest majandusinimesena ma tean väga hästi, et odav tööjõud tootmissisendina makropildis on positiivne asi. Aga see ei ole see positiivne asi, mida meie Eesti inimestele tahame.
Me tahaksime, et Eesti mudel on kõrge palgaga töökohad, kõrge lisandväärtusega töökohad ja eksportiv majandus. Meie mudel ei ole konkurentsieelis, mis tugineb odavale tööjõule ja see on väga põhimõtteline. Eelarve, nagu öeldud, on üks nendest alustaladest ja ma ei väsi kordamast, kui oluline on see, et eelarve oleks tasakaalus ja et selle eelarve menetlemise käigus ei tekitataks lisakohustusi tulevastele põlvedele. Vaatamata sellele, et eelarve menetlus läks väga sujuvalt, siis minu meelest on väga ekslik sellest lugeda välja seda, et see eelarve on kuidagi väheoluline. Ma täna siin lugesin, üks leht oma juhtkirjas pühendas pika traktaadi sellele, et äkki ei olnudki üldse oluline eelarve? Oli ikka küll. Näidake mulle üks riik veel meie ümbruskonnas, kus riigikaitsesse panustatakse üle 2 protsendi, kus tööjõumaksud langevad, kus lastetoetused suurenevad, kus toimetulekutoetus kasvab oluliselt.
Mitmed muud toetused, pensionid kasvavad ligi 6 protsenti järgmisel aastal ja kõige selle juures hoitakse eelarvet tasakaalus. See ei ole iseenesest mõistetav ja selle taga on ikkagi väga põhimõtteline töö, nii et tunnustan kõiki, kes eelarve koostamisele kaasa aitasid ja loomulikult parlamenti, kes seda eelarvet tõesti kiiresti ja ilma igasuguste ööistungite ja muu obstruktsioonita menetles.
Kui me vaatame edasi, siis selleks, et majandus saaks Eestis kasvada, lisaks vundamendile tuleb meil tegeleda ka majanduskeskkonna veelgi parandamisega. Siin ainult pealkirja lugedes võib panna kontekstist välja selle minu lause, kus ma ütlesin, et tuleb tegeleda peenhäälestusega. Aga just seda ma mõtlesin: Eesti ei vaja meile edu toonud väga healt ja õigelt kursilt suuri kõrvalekaldeid. Küll aga peame pidevalt otsima võimalusi, kuidas veel paremaks kurssi timmida ja gaasipedaal, kui me selle kursil täpselt oleme, peab olema ikkagi tugevalt põhja surutud. Ma olen seda korduvalt öelnud, meie ambitsioon ei ole vähem ega rohkem kui see, et me jõuaksime oma majanduse mahult elaniku kohta Põhjamaade tasemele. See ambitsioon ei kao mitte kuhugi. Ja ka siis, kui mõni kvartal on väliskeskkonna tõttu nõrgem, ei tähenda, et me peaksime oma eesmärki sellepärast ümber vaatama.
Ja miks ma ütlen, et me ei peaks kursilt kõrvale pöörama järsult, on ka see, et kui me vaatame ükskõik millist näitajat teiste riikidega võrreldes, eile avaldati inimarengu aruanne, kus Eesti on tõusnud 30ndaks kogu maailmas. Kõrgemaks kui ükski meie saatusekaaslane. Kui vaatama majandusvabaduse indeksit, me oleme 8. kohal kogu maailmas. Vaatame maksukeskkonda, me oleme pälvinud lausa esikoha.
Need on asjad, mida tuleb hoida ja mida tuleb veelgi arendada ja veel paremaks muuta. Nii et tuleb läheneda süstemaatiliselt. Siin on ka mitmed initsiatiivid, olgu selleks majandusekspertide töörühm, olgu selleks nullbürokraatia projekt. Mitmed initsiatiivid ettevõtluse valdkonnas, et ettevõtete kasvupotentsiaali elavdada, iduettevõtluse hoogustamiseks start-up Estonia rahastamisfond. Kasvuvaldkondade toetusmeetmed. Et just teha Eestis nutikaid asju, et rakendada seda Eesti mudelit, mis toob ka kõrgemat lisandväärtust ja suuremaid palkasid.
Sellise ühe nutika asjana ma tooks välja ka välisinvesteeringute ja välisettevõtjate huvi on oluliselt suurendanud e-residentsust. Juba täna on loodud üle 250 ettevõtte e-residentide poolt. Kas nendest mõni saab olema ka tulevikus väga suur ettevõte, eks seda aeg näitab. Aga selge on see, et eeldused on riigi poolt loodud ja ma tõesti usun, et selliste nutikate asjade tegemiseks peavad meil silmad olema avatud ja meeled avatud ka tulevikus.
Viimase, aga kindlasti mitte kõige vähem olulisena tuletaks meelde vana ütlust, et parim majanduspoliitika on hea hariduspoliitika. Sugugi mitte vähetähtis ei ole see, et järgmised neli aastat kasvavad oluliselt õpetajate palgad selleks, et me saaksime väärtustada seda ametit, mis kõige rohkem aitab kaasa tulevasele majanduskasvule läbi selle, et õpetatakse meie laste põlvkonda. Ka erinevate raskustesse sattunud sektoritega on tulnud valitsusel solidaarne olla, neid aidata.
Põllumajandussektor, täpsemalt seakasvatus ja piimatootmine on kindlasti sellised sektorid, mis on meie abi vajanud ja küllalt kiiresti eelarveaasta sees me leidsime ligi 40 miljonit eurot selleks, et neid sektoreid toetada. Ma ei saa öelda, et see kriis oleks lõpuni läbi, aga kindlasti me saame öelda, et meie riigi poolsest abist oli kasu. Väga tõsiselt oli kasu. Ja kui me vaatame suuremat pilti, siis palju-palju efektiivsem ja palju olulisem kui see, kui palju me saame maksumaksja raha eest abi anda konkreetsetele sektoritele, on see, et kas me suudame avada päriselt uusi suuri turge Eesti töötajatele.
Viimased uudised, mis on Hiinast, on kindlasti lootust andvad. Kindlasti ei tasu siin alahinnata neid võimalusi, mis sellistel suurtel turgudel on. Me teame, et väga suur roll on poliitilistel otsustel sellistele turgudele pääsemises. Jaapaniga on meil esimesed positiivsed näitajad olemas, aga ma tõesti loodan, et ka need kokkulepped, mida Urmas Kruuse on Hiina põllumajandusministriga sõlminud, ka päriselt realiseeruvad Eesti majanduskasvu hüvanguks.
Kasvanud heaolust peab osa saama ka kogu elanikkond. On väga oluline, et me järgmisel aastal käivitame töövõimereformi, toome uusi käsi tööturule juurde. Töövõimereform ei ole mitte kunagi olnud nii aktuaalne kui praegu. Mitte ainult selletõttu, et meil on inimesi tööturult eemal, aga ka riigi pilti vaadates meil on tööpuudus väga kiiresti langenud, jõudnud sellesse faasi, kus väga palju enam langeda ei ole võimalik. Järelikult meil on vaja uusi inimesi tööturule tuua. Ja see on väga sümboolselt ilus.
Mul oli omal ajal võimalus aidata sellele reformile kaasa ja nüüd kaks koalitsioonipartnerit ühiselt pingutavad selle nimel, et see reform õnnestuks. See ei ole kindlasti mingi asi, mis juhtuks nipsust, mis tuleks ilma takistusteta. Tasub valmis olla ka selleks, et suure reformi elluviimisel on vaja paljudele küsimustele vastata, aga ma ütlen ka omalt poolt, et kui vähegi vaja, ka mina olen valmis nõu ja jõuga selle reformi elluviimisele kaasa aitama, sest see on strateegiliselt oluline. Mitte ainult nende inimeste jaoks, nende jaoks kindlasti ka, aga kogu ühiskonna jaoks. Kuna mul on nii sotsiaalkaitseminister kui tervise- ja tööminister siin samas kõrval, siis ma jätaksin detailsemad sotsiaalvaldkonna ja inimeste toetamise valdkonna neile rääkida, sest muidu võtan kõik teemad käest ära.
Viimasena aga kaugeltki mitte kõige vähem olulisena ma ütleks seda, et meie prioriteet tagada, et ka avalik sektor oleks pidevalt uuendusmeelne, on saanud konkreetse, mõne jaoks võib-olla isegi liiga konkreetse kuju. See tähendab seda, et me otsime süstemaatiliselt võimalusi riigi poolt ellu viidavate teenuste või ülesannete paremini tegemiseks. Meie reformi peamine väljakutse seisneb julguses mõelda teistmoodi, vaadata üle tegevused, mida on kogu aeg tehtud ja siis julgelt küsida, et kas seda on võimalik ka paremini teha? Ka teaduse põhiküsimus on ju see, et kuidas teha asju paremini? Ja minu jaoks isiklikult on kõige halvem vastus see, et me teeme ühte või teist asja niimoodi ainult seepärast, et alati on nii olnud. Minu hinnangul meil peab olema põhjust ka avalikus sektoris alati küsida, et aga äkki teeks veel paremini? Ambitsiooni peab olema. Seetõttu ma leian, et kõik need otsused, mis on tehtud, olgu selleks kohalike omavalitsuste reform, kus põhimõttelisi otsuseid valitsuse tasemel on langetatud, seaduse eelnõu on liikumas nüüd kooskõlastamise faasi. Olgu selleks eesmärk vähendada riigipalgaliste inimeste arvu. Kõik need on tegelikult otseselt selles teenistuses, et teha asju veelgi paremini ja et avalik sektor oleks pidevalt heas vormis ja kõige paremas mõttes trimmis.
Kas midagi jääb ka uude aastasse? Jääb ikka. Meil on päris suur osa valitsusliidu leppest veel ellu viimata. Tööd on maa ja ilm, tööpõld on lai. Tahet künda seda tööpõldu on küllaga ja seetõttu ma ütlen, et kõik need põnevuse ootajad, ebastabiilsuse ja actioni ootajad, kes arvavad ,et ainus põhjus miks meie valitsus koos on, on sellepärast, et muudmoodi ei ole võimalik, siis minu sõnum neile on üsna selge. Esiteks, küllap on ka muudmoodi võimalik, aga pole vaja muudmoodi. Ma olen jätkuvalt veendunud ka nüüd, 8 aastat ja 8 päeva peale valitsusliiduleppe allakirjutamist, et …. Vaatame, mis ma 8 aasta pärast räägin, sul on õigus, 8 kuud ja 8 päeva ja võib-olla kunagi 8 aastat, peale koalitsioonileppe sõlmimist olen ma jätkuvalt veendunud, et see on parim võimalik valitsus Eestile praeguse parlamendi koosseisu ajaks.
Küllap meil tuleb ka tulevikus küsimusi, kus me omavahel vaidleme. Küllap tuleb ka tulevikus küsimusi, kus me ideoloogilisi erimeelsusi peame lahendama. Aga see on ka minu meelest loomulik, et valitsus, mis koosneb kolmest osapoolest, mis ei ole täpselt sama maailmavaatega, kaugel sellest, me oleme tegelikult küllalt erinevate maailmavaadetega erakonnad kõik, siis on, mida lahendada ka tulevikus. Nii et kuna tööd on veel palju tegemata, siis ei jää muud üle kui käised jätkuvalt käärituna hoida. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja läheme siit poolt edasi. Jevgeni, palun!
Jevgeni Ossinovski
Tere ka minu poolt! Peaminister rääkis siiski enamiku ära, aga võib-olla mõned rõhuasetused ka minu poolt. Sotsiaaldemokraatide seisukoht me jagame kindlasti seda sama seisukohta, et see 8 kuud on olnud töine. Palju on tehtud, aga teha on veel rohkem, nii et eks see sellise esimese poolaasta kokkuvõte on selles mõttes keeruline, et neid teemasid, mis on töös ja mis on võib-olla isegi märkimisväärselt olulisemad kui see, mis selle lühikese aja jooksul on suudetud ära teha.
Näiteks tahaks rääkida ka kõigest sellest, mida me järgmisel aastal kavatseme teha, aga eks me siis räägime sellest järgnevatel kordadel.
Sotsiaaldemokraatide jaoks kindlasti olulisemaid otsuseid selle valitsuse puhul on sisuliselt laste ja perede toetamise reformi jätk, millega me tegelikult alustasime juba eelmises valitsuses, suurendades lastetoetusi. Järgmine samm, mis on nüüd kokku lepitud aastani 2019, kui me võtame siia juurde ka erinevad lastele ette nähtud teenused, lasteaiakohtade loomine, huvitegevuse kontseptsioon, millega kultuuriministeerium on jõudmas lõpujärku ettepanekute ja konkreetsete rahaliste summadega, kuidas toetada noorte huvitegevust. Lisaks ka kokkulepe elatisrahafondi loomisest aastal 2017. Ja kahtlemata ka toimetulekupiiri tõstmine märkimisväärselt järgmisel aastal 130 euroni.
Võib tunduda, et sellised väiksed asjad: tõstetakse ühte toetust ja teistsugust toetust - aga nendel on selgelt revolutsiooniline mõju Eesti perepoliitikale. Kindlasti pikemas vaates ka demograafilisele olukorrale. Aga kõige lühemas vaates juba järgmisest aastast langeb absoluutses vaesuses elavate laste proportsioon või protsent kahekordselt. See on täiesti erakordne saavutus 7,5 protsendi pealt 3,5 protsendini.
Teine teema, mis kahtlemata on oluline, kus ei ole küll hetkel taas kord midagi veel nii öelda tehtut raporteerida, aga kus on hulk asju töös ja kus me oleme pikalt arutlenud teemadel ja jõudnud ka kokkulepetele, mis nüüd eeldavad elluviimist, on võitlus ääremaastumisega. Kindlasti märk sellel teemal on haldusreform. Haldusreformi eesmärk ei ole kindlasti mitte lihtsalt vähendada omavalitsuste hulka või seal töötavate ametnike hulka. Mis ka iseenesest on kindlasti oluline ja positiivne, vaid tõepoolest anda kohalikele omavalitsustele piisavalt võimekust. Võimestada neid kohalikke kogukondasid, et oma elu paremini juhtida, et omada seda vajalikku rahalist ressurssi ja kompetentsi, et investeerida selleks, et toetada töökohtade loomist väljaspool suuremaid linnasid.
Oleme suvel kokku leppinud selles, et järgmiseks suveks valitsus teeb konkreetseid otsuseid selles osas, et viia keskvalitsuse asutuste töökohti väljapoole pealinna. Oleme kokku leppinud ka kohalike omavalitsuste rahastusmudeli ümbertegemises haldusreformi kontekstis, eeskätt siis tasandusfondi suurendamise kaudu, mis aitab just nimelt nõrgemaid omavalitsusi. On lõpusirgel ka piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise meetme projekti taotluste menetlemine ehk siis just nimelt need projektid, mis piirkondades suurendavad, elavdavad majandust, toovad uut majanduslikku aktiivsust, loovad uusi töökohti. Nii et tööd on selles kontekstis veel väga palju teha. Haldusreformi paljud detailid meil kindlasti vajavad vaidlemist nii valitsuses kui ka hiljem Riigikogus. Aga see, et selline ambitsioonikas plaan on ette võetud, on kindlasti meie jaoks oluline saavutus ja me konstruktiivselt töötame selle nimel, et vajalikud otsused saaksid nii valitsuse kui Riigikogu tasandil vastu võetud.
Mis puudutab nüüd tervise valdkonda, kuna laste vaesuse teemadel saab Margus rääkida täpsemalt, kuna ta seal meie sotsiaaldemokraatide ideid ellu viib.. siis töö ja tervise valdkonnas kindlasti on oluliseks teemaks see, millele peaminister juba viitas. Tõepoolest sotsiaalministeeriumi haldusalas järgmisel aastal käivitub üks Eesti viimaste aastate suuremaid ja olulisemaid reforme ehk siis töövõimereform, mis puudutab enam kui 100 tuhandet inimest. Sellesse on plaanis investeerida 160 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondidest, lisaks ka riiklik panus sinna juurde. See eeldab kogu käsitluse ja kontseptsiooni ümbertegemist, erinevate tasandite oluliselt paremat koostööd, nii et tegemist on väga-väga suure asjaga. Just täna hommikul Töötukassa nõukogus seda teemat käsitledes võin öelda, et kõik osapooled on sisuliselt selleks valmis, ootavad selle reformi käivitumist. Ja ma usun, et me saame sellega hakkama tõesti eesmärgiga suurendada osalise töövõimega inimeste sotsiaalset kaasatust, et inimesed saaksid iseendaga paremini hakkama, saaksid tööd teha, saaksid piisavat abi selleks, et olla ühiskonna täisväärtuslikud liikmed.
Minu valdkonnas veel kindlasti oluline kokkulepe valitsuskoalitsiooni tehes oli alkoholipoliitika rohelise raamatu põhimõtete elluviimine, millest lähtudes on sotsiaalministeerium ka vastava eelnõu ette valmistanud, mis küll otsusteni jõuab järgmisel aastal. Aga tõepoolest see väga intensiivne avalik diskussioon sellel teemal on üleüldiselt nii alkoholipoliitikas kui ka laiemalt toonud esile suurema vajaduse keskenduda ennetustegevusele selleks, et inimeste tervist hoida. Pole saladus, et enamik meie tervisenäitajaid tulenevad alkoholi ja tubaka tarbimisest ja vähesest liikumisest ja kehvast toitumisest, selgelt mõjutavad ka üldist ühiskondlikku toimetulekut, sh ka inimeste töövõimet ja selle kaudu kindlasti ka majanduskasvu.
Nüüd majandusest rääkides, siis peaminister viitas olulistele põhimõtetele, millest valitsus selles kontekstis lähtub, siis ettevõtlusministri juhtimisel on ka olulisemad meetmed avanenud või vastu võetud ka vastavad toetusmehhanismid selleks, et just nimelt aidata ettevõtetel liikuda selle kõrgema lisandväärtuse poole. Et julgustada ettevõtteid vaatama ka oma koduturust väljapoole, sest meie enda turg on väike ja paraku ka mitte väga rikas ja maailm on suur ja raha on seal oluliselt rohkem. Nii et kindlasti erinevate ettevõtete ja sektorite majanduslikke probleeme ja konkurentsivõime ületamist on vaja vaadata ekspordi suurendamisega koos.
Selles kontekstis on kindlasti tänuväärne ka see diskussioon, mis nüüd viimase kuu jooksul on teravamalt käima läinud seoses erinevate ettevõtlusorganisatsioonide koostoime üle vaatamist ja võimalikku konsolideerimist. Sest on selge, et sellises küsimuses, mis puudutab eksporti ja ettevõtluse toetamist, peab Eesti riik väikse riigina olema selgelt ühtne, töötama ühtse rusikana, siin ei tohi olla seda, et välisministeerium teeb ühtesid asju ja majandusministeerium teeb mingisuguseid teisi asju. Meil on tõepoolest vaja ühtset toimimist sellest kontekstis.
Kultuuripoliitikast rääkides kindlasti lisaks olulisele kokkuleppele tõsta õpetajate palk 120 protsendini Eesti keskmisest lähiaastatel, otsustas valitsus eelarve menetluse käigus tõsta ka kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalka 13,5 protsendi võrra, 830 euroni kuus, mis on üks suuremaid selle valdkonna palgatõuse viimastel aastatel. Lisaks suurendatakse samas suurusjärgus ka noorte treenerite palgafondi. Ja olulise uue asjana, mis on mingil määral seotud kindlasti ka Eesti ekspordiga ja Eesti kuvandiga väljapool, käivitub järgmisel aastal filmide tootmise toetusfond eelarvega 500 000 eurot, millega meie kultuuriringkonnad loodavad ja kindlasti õnnestuvad selles, meelitada siia välismaa filmitegijaid selleks, et tutvustada Eestit laiemalt, aga samal ajal ka aidata meil Eesti filmitegijaid rohkem siduda välismaa tegijatega. Enamikes Euroopa riikides on selline toetusmeede olemas ja on hea meel, et ka Eestis me selleni jõuame.
Kultuuriministeeriumi jaoks kindlasti väga oluline teema on loovisikupalga pilootprojekti käivitamine, mille raames siis makstakse ligi tuhande eurost kunstniku, kirjaniku palka, mis võimaldab vabakutselistel kirjanikel ja kunstnikel pühenduda pikema perioodi vältel loometööle ja edendada eesti kultuuri, mis on kindlasti meie kõigi ühine soov. Oluline muutus on ta kindlasti ka signaalina, mis rõhutab, et ka looming on töö ning loomeinimesi tuleb ka riiklikult rohkem väärtustada.
Kaitsepoliitika osas on hea meel, et valitsuse seisukohad on üldiselt ja valitsuse positsioon on olnud ühtne, tegelikult on ta laiemalt olnud ühtne ka Riigikogus. Mõned erakonnad aeg-ajalt küll väljendavad ka teisi seisukohti või vähemasti mõned isikud mõnedes erakondades, aga üldiselt see hea tava, et välis- ja kaitsepoliitikas hoitakse Eestis konsensuslikku positsiooni, on laias laastus olnud vähemasti olulisemate erakondade puhul peetud. Ma arvan, et see on oluline väärtus, mille nimel püüelda ka järgnevatel isegi nendel juhtudel, kui need teemad on keerulised, sest tihti võib olla sisepoliitilistel põhjustel on oluline või lihtne kuidagi eristuda ja otsida viise, kuidas öelda midagi teravat. Aga üldiselt, arvestades Eesti riigi väiksust, oleme partnerina tõsiselt võetavad väljaspool ainult juhul, kui me oleme nendes küsimustes ühtsed. Ma arvan, et Eesti välis- ja kaitsepoliitika on olnud viimase aasta jooksul erakordselt tulemuslik ja tõhus. Meid võetakse tõsiselt nii meie liitlaste poolt NATO formaadis kui ka kindlasti Euroopa Liidus. See loomulikult eeldab ka seda, et Euroopa Liidu teiste riikide jaoks olulistes küsimustes näitame ka meie üles solidaarsust. Kui Saksamaa on registreerimas oma miljondat pagulast, siis rääkida Eestis sellest, et meie ei ole valmis võtma 500 hätta sattunud sõjapõgenikku, oleks kindlasti erakordselt mitte-euroopalik. Ma arvan, et Eestile igal juhul kahjulik otsus ja õnneks on valitsus selles küsimuses olnud üsna selge ja selle eest kindlasti ja sellega koos on Eesti positsioon Euroopa Liidu formaatides kindlasti olnud hea ja tugev ja seda kindlasti tasub hoida ka järgnevatel aastatel. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna Margus Tsahknale. Palun!
Margus Tsahkna
Aitäh! Väga huvitav oli kuulata, peaksin ütlema. Ma ütleks alguses võib-olla ausalt, et minu arvates see valitsus ei ole veel eriti midagi teinud. See valitsus on palju rohkemaks võimeline ja järgmised aastad peavad seda näitama, kas me tegelikult suudame ära teha haldusreformi, me vaatame suuri eesmärke, mis tegelikult Eesti elu muudavad. IRL on aastaid seisnud radikaalse haldusreformi eest. Meil on väga hea meel, et valitsuses on see kavas, peaminister vastutab koos Arto Aasaga. Meil neid ministreid hästi palju. Teine teema on see, et tõesti plaanid on suured ja see aasta ongi läinud suuresti selle peale, et neid plaane viia täpsemaks ja teha ettevalmistavaid otsuseid. Nii et selle valitsuse teod on tegelikult veel ees.
Kui me vaatame ümberringi, mis toimub, siis on ju hullumeelne aasta olnud. Ma ei räägi mitte ainult Eestist, vaid vaadake, mis toimub maailmas. Eestis toimusid küll eelmine aasta valimised, Eesti puhul mulle jäi mulje, et valimised tegelikult veel läbi ei ole, pidev kampaania käib. Ja ärevus ja stress ühiskonnas on minu arvates päris kõrgel tasemel. Siin on mul hea meel esiteks selle üle, et meil on eestimeelne valitsus, suvi läbi toimus ju siin arutelu, kas avada koalitsioonilepingut või mitte, aga õnneks selle tulemusena Edgar Savisaar võimule ei tulnud. See on ka hea uudis, võiksime öelda, eriti arvestades seda, mis ta viimasel ajal välja on öelnud. Eesti suund ei ole selgelt pisikene satelliitriik Venemaa Putini küljes, vaid meil on hoopis teine tee, meil on Eesti tee ja meil on eestimeelne valitsus.
Üks uudis on veel, ei ole ühtegi pagulast Eestis. Kui te vaatate tegelikult ümber, mis on toimunud viimase poole aasta jooksul, siis on üritatud ka ära kasutada ja hirmu sisendada Eesti ühiskonda. Aga hirm ei vii edasi, hirm tegelikult ahistab ja hirm halvab otsustusvõime. Minu sõnum IRLi esimehena on see, et Eesti rahvas on tulnud läbi väga keerulistest aegadest ja me peame endale tõesti tunnistama ka seda, et praegu on väga keerulised ajad mitte Eestis niivõrd, kuivõrd Euroopas ja maailmas. See nõuab enesekindlat käitumist ja kokkuhoidmist teineteise suhtes Eesti siseselt. Seda ärevust ja sellist hirmu ja sellist äärmuslikkust ühelt ja teiselt poolt, seda, ma loodan, et on vähem järgmine aasta. Siit edasi, sest faktid räägivad iseenda eest.
Mis sellel aastal on olnud sellised suured asjad, mida ei ole mainitud? Kindlasti see, et korruptsiooni teemad riigiettevõtetes, Tallinna linnas, need on hakanud tulema avalikkuse ette. Selle üle võib olla ühtepidi kurb, et meil on suure tõenäosusega need korruptsioonijuhtumid, aga see on puhastumise protsess, see on valus, aga see toimib. Ükspuha, kas mingid inimesed asetavad ennast juriidilisest süsteemist sisse või väljapoole, Eesti riik selles mõttes toimib. Ja need otsused, mida on aastaid tagasi langetatud, hakkavad nüüd tooma ka tulemusi.
Mille üle mul on veel hea meel, on see, et me oleme nii-öelda saanud üle valimisaegsest tuhinast ja me oleme riigi rahanduse pannud sellisele konservatiivsele ja tasakaalustatud positsiooni. Sotsiaalkaitseministrina võib-olla mul ei peaks hea meel olema, aga tegelikult kui me vaatame seda järgmise aasta riigieelarvet, siis ta on mõtestatud eelarve, mis puudutab inimressurssi.
Murelikuks teeb mind majanduse olukord ja siin tõepoolest väga palju mängib kaasa see, mis toimub meie ümber. Aga on selge, et ka Eesti riik ise peab astuma selgeid samme põhimõttel, et jätame ettevõtjad rahule, laseme ettevõtjatel tegeleda ettevõtlusega ja toetame neid igatepidi, et neil oleks vähem bürokraatiat ja et nad suudaksid leida eksporditurgusid.
Nüüd tulles selle juurde, millest siin juba räägiti ehk siis sotsiaalkaitse teemade juurde, siis järgmine aasta saab olema väga suurte reformide aasta. Kui Jevgeni rääkis siin sotsiaaldemokraatide nendest toetuste numbritest, see on pisikene osa sellest. Sotsiaalkaitseministri kohta vastu võttes ma ütlesin ka avalikult välja, et sotsiaalpoliitika ei saa ja ei tohi olla selline kaastundepoliitika, millest räägitakse jõulude ajal, siis kui Jõulutunnelit vaadatakse, siis mõeldakse, keda võiks toetada? Sotsiaalpoliitika on jõupoliitika selles mõttes, et sotsiaalpoliitika ülesanne on tegeleda kõige tähtsama varaga, mis meil on ja selleks on Eesti inimesed. Sotsiaalvaldkond on olnud selline lapitekk, keegi ei taha sellega väga tegeleda, ütleme ausalt. See on selline ebameeldiv asi, sest reaalsed teemad, mured on laual ja nad on unikaalsed, nad ei ole niimoodi üheselt lahendatavad.
Põhimõte ongi olnud see, et luua süsteem. Meil on väga palju inimesi, üle 100 tuhande inimese, kes käivad tööl, aga oma sissetulekutest nad ära ei ela. Ja üks tähtis osa ongi see, et me toetame neid inimesi, kes ei saa toime tulla ja kellel on lapsed. Madalapalgaliste tulumaksu tagastus jõustub 1. jaanuarist 2016, 400 eurot teenivatele inimestele, keda on üle saja tuhande, saavad tagasi peaaegu 700 eurot ehk siis neil sisuliselt tulumaksu ei ole. See on tegelikult päris oluline reform, mis käivitub.
Lastekaitse reform saab reaalselt ellu viidud, reaalselt on rahad selleks olemas. Ja see on väga tähtis, et me teaksime võimalikult varakult oma laste kohta, mis mured neil on, kas me saame peresid toetada, julgustada neid, et nad tuleksid toime? Siis, kui räägime lastetoetustest, siis see teema ei ole see, et külvame lihtsalt natuke raha lennuki pealt, nagu siin üks eelmine peaminister rääkis, vaid see on mõtestatud tegevus, selle reformi jõustumine, mis nüüd järgmine aasta toimub. Meie mehed ja naised unistavad sellest, et oleks rohkem lapsi. Uuringud näitavad, keskelt läbi 2,4-2,5 last unistavad Eesti inimesed oma perre. Reaalne number on 1,5. Ja kogu selle laste ja perede poliitika sisuline mõte on see, et anda kindlustunne Eesti inimestele need unistused ellu viia. See on just nimelt see, et perre sünniks kolmandaid lapsi. Üks asi, mis me tegime ära, mis jõustub lisaks lastetoetuste tõusule, on lasterikka pere toetus, märkimisväärne rahaline tugi nendele peredele, kellel on peres kolm või enam last - 200 eurot. Kõigi nende meetmetega kokku eesmärk ongi julgustada Eesti inimesi saada rohkem lapsi, et nad on võimelised need ka üles kasvatama, üks puha, mis juhtub.
Poliitilistest otsustest veel on elatisabifond, mis sai valitsuskabinetis otsuse ja järgmine aasta võetakse vastav seadus vastu. Sellest on aastaid räägitud, et anda kindlustunne ka nendele lastele ja nendele vanematele, kes mingitel põhjustel lähevad lahku ja üks vanem ei maksa elatisabi, siis riik siin tuleb sellele nõrgemale poolele appi, nõuab selle elatisabiraha sisse, aga samal ajal me toetame ka 100 eurose elatisabi toetusega siis iga kuu neid lapsi, kellele elatisabi ei maksta.
Abivahendite, rehabilitatsioonisüsteemi reform. See on päris suur reform, oluliselt rohkem jääb vahendeid kui igal aastal. Te teate seda piinlikku olukorda igal aastal, kus augustikuuks saavad rahad otsa ja siis ootavad inimesed, kes vajavad tuge, abivahendit, et toime tulla, uut rahasüsti aasta lõpus. Seda enam ei hakka toimuma. Me oleme teinud korralikud muudatused ja viinud sisse üle-riikliku tsentraalse süsteemi, et seda piinlikku olukorda ei tekiks.
Laste hoiukohtade teema on olnud väga tõsiselt aastaid üleval. Võin öelda, et on allkirjastatud ja jõus 1200 laste hoiukoha loomine Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse, Harjumaale, nendesse piirkondadesse, kus on probleem eelkõige sõimerühmadega. See probleem hoiab tegelikult inimesi ka tööturult eemal, kuna neil peale vanemahüvitise perioodi lõppu on raske leida võimalust minna tööle ja seda, et kus oleks laps turvaliselt ja hästi hoitud. Neid reforme on veel ja veel.
Nüüd kui rääkida muudest teemadest, siis bürokraatia vähendamine. Riigi vähendamine selles mõttes, et riik on paisunud suureks. Ja üleregulatsioon on see teema, mis tegelikult ahistab meie teotahet, mis piirab sellist vaba vaimu, mille poolest Eesti on ju kuulus olnud. See on üks teema, millega justiitsministeeriumis tegeletakse ja kogu valitsus on selle eesmärgi endale võtnud. Ma ütlen ausalt, et see arutelu siin, et kui palju inimesi koondatakse, see on kuidagi tagurpidi keeratud. Mina olen pigem radikaalsem, et eesmärgid peaksid olema veelgi suuremad.
Me teame ju seda, et meie rahvastik väheneb, tööealiste inimeste arv väheneb, riik ei saa olla lihtsalt tööandja. Riigi funktsioon on see, et me osutame teenuseid nii efektiivselt kui vähegi võimalik on, nendele inimestele, kes siin Eestis töötavad. Me peame ka sellest aru saama, et riik ei ole asi iseeneses, et ei ole riigi raha. Eesti riigi raha tuleb Eesti maksumaksjate käest ja Eesti maksumaksjad suuresti on just nimelt Eesti ettevõtjad ja see on see loogika. Riik peab siin näitama väga selgelt ka eeskuju, et me peame tõmbama bürokraatiat, üleregulatsiooni ja riigiaparaati koondama, aga me ei tohi langetada ühtegi senti, ühte karvavõrdki nende teenuste kvaliteeti. Pigem vastupidi.
Mis puudutab majandust, siis konkurentsivõime on see küsimus, kas me suudame minna uude arenguetappi üle, me ei ole enam selgelt selline odav tööjõumaa. Siin on hariduse teema väga oluline, kuidasmoodi me suudame kaasaegset haridust anda kõigile noortele, lastele ja ka seda, et inimesed, kes näevad, et selles sektoris, kus nad on töötanud senimaani, ei ole võimalik enam tööd leida või ei ole võimalik selle palga eest elada, et nad oleksid võimelised ümber õppima. See on tegelikult see, mis Eesti riiki tulevikus hoiab üleval. Ja ka see, et me tegelikult ju oleme näidanud, et me ei lohise lihtsalt Euroopal järel, vaid me ütleme välja oma arvamused väga selgelt.
Eelmisel nädalal rahandusminister osales Euroopa Liidu 11 riigi rahandusministrite ühisel koosolekul, kus oli arutuse all finantstehingute maksu kehtestamine. Me ütlesime väga selgelt, et Eestisse seda ei tule, me lahkusime sellest koostööst ja seda pole varem juhtunud tegelikult Euroopas. See oli üks väga selge poliitiline otsus, mida me valitsusega langetasime, et me ei saa nõrgendada Eesti majanduse konkurentsivõimet selles regioonis, kus me oleme. Neid teemasid on veel. Aga kokkuvõttes ma ütlengi, et ega see hullumeelsus ju jätkub tegelikult, mis meie ümber maailmas toimub ja meie roll valitsusena on siin säilitada külma pead, teha oma tööd ja näidata oma tegudega, et meil on veel tegelikult palju asju ees. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd küsimuste kord. Palun!
Imre Kaas, Kanal 2
Küsimus ilmselt kõikidele. Selle aasta jooksul, õigemini, nende 8 kuu jooksul on palju räägitud koalitsiooni tervisest, kes mõtleb lahkumisest, kes mitte. Kuidas te nüüd detsembri lõpus hindate koalitsiooni tervist ja kuidas teil omavaheline läbisaamine on, kas keerate üksteisele selja või olete ikkagi nägupidi? Aitäh!
Taavi Rõivas
Ma täna Riigikogus tulles infotunnist reformierakonna fraktsiooni, märkasin, et kaks koalitsioonipartnerit vägagi sõbralikult omavahel vestlesid ja ei ole ka minul kummagagi ega kolmekesi ühiselt vestlemisel ühtegi tõrget. Vastupidi. Kui me vaatame valitsuse töökliimat, siis on olnud kogu selle 8 kuu jooksul väga palju selliseid küsimusi, kus on maailmavaatelised erimeelsused ja ega meil ükski erakond ei ole pehmest puust. Kõik on kõvad kivid, igaüks on valmis oma maailmavaate eest väga tuliseid lahinguid pidama, aga alati oleme nendes suurtes maailmavaatelistes vaidlustes kokkuvõtteks ikkagi selle kõige parema ühisosa leidnud. Ja siis, kui on olnud tulised vaidlused, on alati olnud ka sellised leppimised ja on järgmistel päevadel mindud edasi ja saanud asjad tehtud.
Ka eile, kui meil oli kabineti nõupidamine kolmel väga olulisel teemal, arutelu väga asjalik. Muidugi ma saan aru, et ajakirjanduse jaoks oleks palju põnevam, kui ma pidevalt pakuks sellist kõneainet sellega, et kes kellel nüüd silma siniseks lõi ja nende igasuguste maailmavaateliste ja ka muidu vaidluste juures nähakse kohe suurt tüli ja vaata et lahutust. Ei ole põhjust. Me oleme küll kirglikud inimesed ja valmis ka oma seisukohtade eest kirglikult seisma, aga me oleme ka kõik piisavalt riigimehed, et näha, et meie ühine vastutus on ka see, et Eestil läheks hästi ja seetõttu me ei lase nendel vaidlustel kunagi minna sinnamaani, et tekiks tüli.
Juhataja
Kas keegi soovib täiendada?
Jevgeni Ossinovski
Terviseministrina on mul hea meel öelda, et valitsuse tervis on hea. Eriti talvisel ajal aeg-ajalt kipuvad külmetushaigused ligi, aga nad on reeglina lühiajalised ja nendest paranemine on kiire. Nii et tervis on pikaajaline ja tervis on hea, nii et saame hakkama.
Margus Tsahkna
Ma ütlen, tänan küsimast, hästi! Käisin eelmine reede, Jevgeni ei saanud töökohustuste tõttu minna Tartusse, käisin tema asemel avamas Maarjamõisa Kliinikumi ehk siis Tartu Ülikooli Kliinikumi uut, teist juurdeehitusetappi. 70 miljonit investeeringut. Kui vaadata, kuidas me läbi saame, siis mina toetan tema tegevust ja tema toetab minu tegevust. Tema kirjutas alla mitmekesisuse koostööleppe samal ajal näiteks. Selles mõttes, see on igapäevane elu. Muidugi, kui me oleksime kõik ühesugused, siis arvatavasti oleksime ühes erakonnas. Küsimus on see, et kes siis meist oleks esimees, see oleks siis see koht.
Taavi Rõivas
Kuna me seda ei ole veel kokku leppinud, siis me ei saa ühte erakonda teha veel.
Margus Tsahkna
Just. Meil on erimeelsusi, muidugi on olnud ja tuleb ka tulevikus, selles mõttes ega siin lihtsalt rääkida ilusat juttu, et lilled ja liblikad, võtame kätest kinni. Me olemegi kätest kinni, aga meil on erinevad maailmavaated, erinevad erakonnad ja me oleme noored mehed. Mina olen, muuseas, siin kõige vanem laua taga, küll me hakkama saame. Selles mõttes, meil on väga suured asjad lahendada, ärge muretsege.
Imre Kaas, Kanal 2
Mul on üks küsimus veel Margus Tsahknale. Teie erakond oli lõppeval aastal üks kooselu rakendusseaduste kritiseerija. Te rääkisite siin pikalt ka perekonna olulisest rollist Eestis, laste saamisest jne. Mina möödunud suvel kohtusin ühe paariga, kahe naisega, kes on siis lesbipaar, mõlemad osapooled on sünnitanud ühe lapse ja plaanis on ka kolmas laps. Mida teie ütleksite sellele perele, kes riigi silmis tänasel päeval just kui ei olegi pere ja sellel aastal see küsimus ka jäi Riigikogu otsuse tõttu selgeks tegemata.
Margus Tsahkna
Esiteks, Riigikogu ei ole ju veel mingit otsust langetanud. Kui te küsite selle kohta, mis on minu seisukoht, siis IRL on teinud otsuse, et meil on hääletus vaba. Ma olengi seisukohal, et selles küsimuses inimesed peavadki hääletama nii, nagu nad tahavad, mis on nende südametunnistuse järgi õige. Ja on selge, et see teema on ühiskonnas tekitanud vastuseisu. See ongi selline debatt, mis toimub ja Riigikogu seda arutab. Siin ei ole mõtet ju silmi sulgeda. Ja mis puutub lastesse, siis iga laps, kõik lapsed on meile väga olulised ja kõik inimesed on meile väga olulised. See on ülimalt tähtis, et me hooliksime oma inimestest ja annaksime neile võimalused. Ma loodan, et Riigikogu siis oma tööga ka kuskile jõuab selles mõttes. Aitäh!
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Jah, palun!
Sven Soiver, TV 3
Samal teemal jätkates. Te räägite küll ilmavaatelistest erinevustest ja et muidu oleks üks erakond, aga Juhan Parts ei ole ju ometigi ilmavaateline küsimus, vaid üks konkreetne teema, mille üle olete tülli läinud. Kuidas te selle lahendate ja kes siis sinna läheb?
Taavi Rõivas
Ma ei saanud nüüd aru, mismoodi see samal teemal jätkates oli, aga võib-olla te ….. Vot selle kohta on nii, et vanarahvas on öelnud, et tänaseda toimetusi ära viska homse varna ja samas see sama vanarahvas on öelnud ka, et hommik on õhtust targem. Nii et mine ja võta kinni, kumba pidi siis nüüd õigem on. Ja kui me vaatame Eesti ajakirjandust, siis täpselt samamoodi, kui valitsus otsustab mõne küsimuse hästi kiiresti, ilma et jõuaks piisavalt avalikkuses debateerida, siis öeldakse, et näed, kus autokraadid! Viimati nimetati mind isiklikult autokraadiks, vaata et peaaegu diktaatoriks, siis kui me sidusime, tõsi, opositsiooni tugeval survel, aga sidusime mõned olulised eelnõud usaldusküsimusega. Siis öeldi, et liiga otsustav. Nüüd, kui me võtame rahulikult debatti pidada, mööname, et meil ei ole ühes küsimuses konsensust ja me arutame sel teemal ja räägime rahulikult, siis öeldakse, et näed, miks te juba ei otsusta, et oleks pidanud kohe otsuse ära tegema, sest ei saa Eesti enam muidu edasi minna. Ükskõik, mis me teeme, lõpuni kiita ikka ei saa, pigem vastupidi. Pigem saab ikka sõimata, siis vaatamata sellele ma mõistan teid, ma saan aru sellest teatud mõttes kärsitusest, mis ajakirjanikel on selle teemaga tekkinud. Ja võite päris kindlad olla, et ma olen jätkuvalt väga suur ajakirjandusvabaduse toetaja ja kindlasti savisaarelikult kuidagi tõrjuvaks või kurjaks ei muutu vaatamata sellele, et ükskõik mis teeme, siis ikka on pahasti. Aga nali naljaks.
Selles küsimuses tegelikult on ju nii, et teema, mis alguses oli vaata, et peaaegu tüliküsimus, on praeguseks taandunud lihtsalt üheks lahendamata küsimuseks. Ja kui on üks lahendamata küsimus, siis tuleb see ära lahendada. Ja me oleme kokku leppinud, et me ei tee seda rapsides, me ei tee seda ka jõuga niimoodi, et üks kolmest koalitsioonipartnerist peaks jääma kuidagi kahele partnerile alla. Sellised olukorrad on teoreetiliselt võimalikud, aga need tekitavad alati trotsi ja need tekitavad alati soovi tagasi teha. Ja see ei oleks kaugele vaatav, see ei oleks tegelikult tark. Nii et ärge oodake jõulist rapsimist, oodake, et me võtame selle teema omavahel rahulikult selgeks rääkida ja võite päris kindlad olla, et ei jää ka see ametikoht väärika kandidaadi poolt täitmata. Nii et külma pead meile kõigile! Ärge liiga kärsitud nende teemadega ka olge. Aga siiski veelkord, ma mõistan seda, kui mõnikord tahetakse teha sääsest elevanti.
Margus Tsahkna
Ma võib-olla ütlen oma emotsiooni. Minu jaoks tuli suure üllatusena see, et Juhan Partsi nii palju armastatakse, et teda ei taheta kuidagimoodi lasta Eesti poliitikast välja ja minna Euroopasse. Ma vaatan, et see armastus läheb üha tugevamaks Eesti ühiskonnas. Aga nii, nagu juba peaminister ütles, et see on üks konkreetne küsimus, mille suhtes meil ei ole hetkel kokkulepet. See kokkulepe peab kunagi tulema ja tegeleme sellega rahulikult, võib-olla vahepeal käib Jõuluvana ja sööme piparkooke ja siis tuleme natuke rahunenumana tagasi.
Jevgeni Ossinovski
Kas ma pean ka midagi ütlema? Mul on natukene, jah, kahju sellest, et see küsimus on saanud ebaproportsionaalset tähelepanu ja olnud arutelu objekt. Ma küll arvan, et see on valitsuse top100 prioriteedi top 3-e seas tagant poolt, selle ametikoha täitmine. Kindlasti see tuleb ära teha, aga rääkida nüüd siin igal pressikonverentsil, igas intervjuus ja vastata iga päev viiele päringule selle kohta, ma arvan, on natukene ebaproportsionaalne. Tõsi, et eks see otsustamine on veninud, mis ei ole kindlasti ühelt poolt olnud kellegi huvides, aga niimoodi on ta läinud ja eks on esitatud üks kandidaat, selle kandidaadi suhtes on erimeelsused. Küllap me siis peame selle lahenduse leidma ja võib-olla tõesti jõuluaeg on hea aeg selleks.
Juhataja
Kas on veel, palun? Jah, palun!
Nikolai Lostsin, ERR
Tervist! Üks sõna, millest ma vist pole kuulnud tänase päeva jooksul siin, et Estonian Airist vist pole rääkinud. Ma just tegin intervjuu ühe piloodiga, kes 24 aastat on töötanud, Valeri Laidoneriga ning sel nädalal Estonian Airi töötajad nii-öelda hakkasid, kuidas me nimetama, koondamisteateid saama ja tema just eile käis, lõpetas lepingu. Nemad arvavad, et nad on nagu pettunud riigis. Nad on varem seda välja öelnud ka, et riik pettis neid selles mõttes, et 25 aastat on nad teinud tööd, pole õnneks ühtegi õnnetust juhtunud Estonian Airiga. Ja see, et kui te võib-olla olite astunud pardale, te olite Estonian Airis just kui Eestis, eks ole, ükskõik, kus see oli. Ning praegu meestele, lenduritele tundub, et neid on petetud ja nad nii-öelda täismahus ei saa seda, mida nad nende arvates peavad saama. Mida teie võiksite nendele pilootidele, salongitöötajatele öelda, kes sel nädalal kaotavad töö Estonian Airis? Aitäh!
Taavi Rõivas
Aitäh! Ma arvan, et me kõik, eriti need inimesed, kes keskmisest rohkem lendavad ja nende hulgas on ka enamik valitsuse liikmeid, eks me kõik oleme veidi kurvad selle üle, et ei ole võimalik tulevikus lennata selle väga armsaks saanud lennuettevõttega. Ma olen täiesti nõus sellega, et Estonian Airi pardale astudes, ükskõik, kus parajasti see ka ei toimunud, oli tunne, et nüüd oleme peaaegu kodus. Ja see oli hea tunne. Ja ma tänan südamest kõiki neid inimesi, kes kogu selle aja jooksul on selles ettevõttes töötanud. On olnud kodune tunne ja see ei ole tulnud iseenesest ja selle nimel on tõesti inimesed vaeva näinud. Aga fakt on see, et ettevõtte majandustulemused ei olnud kiita. Fakt on see, et riik tegi kõik mis võimalik, et seda ettevõtet päästa, aga Euroopa Komisjoni selge otsus, mida me peame võtma teadmiseks, mida me peame võtma aluseks, ütles, et see kõik, mis riik pingutas, ei olnud kooskõlas lõpuni Euroopa reeglitega. Mis tähendab seda, et see ettevõte ei saanud sellisel kujul jätkata.
Mida edasi? Minu meelest oli väga oluline see, et riik ei jäänud lihtsalt pealt vaatama, vaid et riik valmistus ka negatiivseks otsuseks. Juba enne seda, kui me teada saime, milline see otsus on, me pingutasime selle nimel, et kõikideks stsenaariumideks valmis olla. Ja loomulikult võib ju kritiseerida seda, kuidas Nordic Aviation Grupi algus täpselt läinud on, aga ma ütleks, et kui nüüd kiretult võtta, siis see kui laupäeva õhtul kell 4 öeldakse, et Estonian Air ei saa lennata, viimased lennud tulevad koju sama päeva õhtul, juba järgmise päeva vara-vara hommikul tõusevad õhku esimesed asenduslennud, loomulikult inimestel on ebameeldivusi, aga siiski need ebamugavused ja ebameeldivused on viidud täieliku miinimumini, siis minu meelest on see tunnustust väärt. Me pidime selleks valmistuma küllalt suure saladuskatte all, sest kui me oleksime reetnud välja selle, et võib juhtuda, et tõesti tulebki ka negatiivne otsus või andnud kuidas iganes vihjeid sel teemal, siis oleks see negatiivne otsus tulnud märksa varem ja ettevõte lõpetamine oleks olnud täiesti suuri ebamugavusi põhjustanud.
Mida veel edasi? Loomulikult ma mõistan kõiki neid inimesi, kes ei saa Estonian Airis edasi töötada. Kui te ütlete, et mida need töötajad peaksid nüüd saama, siis mina loodan südamest, et kõik need töötajad saavad hinnatud tööpakkumise. See on kõige olulisem, et nad saaksid seda tööd jätkata, mida nad tahavad teha. Kas nad jätkavad seda Nordic Aviation Grupis, mõnes muus lennundusettevõttes. Ma olen kuulnud, et Eesti nii pilootide kui teiste lennufirma töötajate järgi on olnud suur nõudlus ka muudest ettevõtetest, nii et tegelikult mulle tundub, et nende üle läheb pigem konkurentsiks. Ma ei näe seda ohtu täna, et nad peaksid töötuks jääma. Ma loodan, et see minu veendumus ka kinnitust leiab. Ja see ongi kõige olulisem. Loomulikult oli ka neil emotsionaalne side just nimelt konkreetselt selle ettevõttega, aga loodan, et neil on võimalik oma karjääri edukalt jätkata järgmistes lennundusettevõtetes.
Mis veel edasi? Nüüd tuleb ajutiste lennukitega lendavast või ajutiste lahendustega, kiiresti loodud lahendustega opereerivast Nordic Aviation Grupist kujundada üks korralik Eesti lennufirma, mis baseerub Tallinnas, mis lendab meie kõige olulisematesse sihtkohtadesse, mille lennukid on mugavad, täpselt õigel ajal lendvad, mille pardateenindus on täpselt sama kodune, nagu omal ajal Estonian Airis ja kus iga viimse detailini on pühendatud sellele, et Eesti inimesed tunneksid, et ükskõik, kus Euroopa nurgas nad astuvad lennuki pardale, et nüüd oleme peaaegu kodus. Ja seda tunnet on nüüd vaja neil luua. Selge see, et see tunne ei tule nädalatega, aga meil on valitsuses antud ülevaade, et aasta alguses juba astutakse esimesed väga olulised põhimõttelised sammud, et see tunne saaks tekkida. Nii et kui me mõtleme nüüd selle peale, et kas kuidagi teistmoodi oleks parem sellest olukorrast välja tulla, siis mina arvan, et ei oleks. Ma arvan, et see, et meil oleks ka tulevikus tunne, et me saame lennata koduse lennufirmaga, see on emotsionaalselt tähtis.
Jättes emotsioonid kõrvale ja kalkuleerides ainult ratsionaalselt, siis ka siis kui vaadata kaudset majanduslikku mõju, mida annab üks Tallinnas baseeruv lennufirma, siis Maris Lauri on selle välja rehkendanud ja ütleb, et ükskõik, kuidas arvutada, see mõju on üle 100 miljoni euro aastas igal juhul. Ja lisaks loomulikult see, et tõesti kõikidel inimestel on märksa mugavam lennata otse ja omadega ja et ei pea kuskil mõnes lähiriigi pealinnas igaks väiksemakski lennuks ümber istuma. Nii et selge on see, et meie kõigi huvi peaks olema hoida pöialt sellele, et Nordic Aviation Grupil läheb hästi ja nendest ajutistest lahendustest, mida nad on kiiresti saanud pakkuda, saaksid püsivad ja väga head lahendused.
Jevgeni Ossinovski
Lihtsalt võib-olla üks kommentaar tööministrina siinkohal. Tõepoolest siis, kui see ajagraafik, otsuste graafik ja pingetase oli väga kõrge siis, kui need sündmused toimusid ja võib-olla esmane kommunikatsioon Estonian Airi juhtkonna poolt oma töötajate suhtes ei olnud väga õnnestunud, võib isegi tugevamalt öelda, et oli ääretult ebaõnnestunud. Kui jõudsid need sõnumid, et töötajad võivad ennast, oma suu koondamishüvitistest üldse puhtaks pühkida jne. Minuni jõudsid mingil hetkel signaalid, et töötajaid olevat survestatud selleks, et nad kirjutaksid omal soovil lahkumiseks avalduse selleks, et ei peaks maksma mingisuguseid koondamishüvitisi, siis see kindlasti ei ole normaalne ega aktsepteeritav ja see sai ka Estonian Airi juhtkonnale edastatud. Ja selline ebamõistlik ja mitte euroopalik ja mitte eestilik praktika ei leidnud lõpuks Estonian Airis aset.
Eesti riigil on loodud üsna märkimisväärne ja korralik töötuskindlustussüsteem, mis tähendab seda, et koondatavad inimesed saavad vastavalt seadusele kõik hüvitist, nii nagu ükskõik kes töötajatest, ükskõik missugusest ettevõttest või asutusest koondamisel, saab oma palgaga seotud hüvitist. Siis loomulikult, eks see pahameel on eeskätt tingitud sellest, et Estonian Airi töötajate kollektiivlepinguga kokku lepitud tingimused olid soodsamad kui on riigis üldiselt kokku lepitud reeglid. Ja ma mõistan loomulikult seda muret ja me kõik mõistame seda. Vahepeal tõepoolest oli ka mingil hetkel arutelul, et kas riik võiks täita seda või Estonian Air võiks seda kollektiivlepingu kokkulepet. Erinevatel põhjustel, eeskätt juriidilistel põhjustel ei olnud see võimalik. See oleks eeldanud kõikide võlausaldajate kokkulepet selles osas, et leppida kokku siis nii-öelda seadusest soodsamatel tingimustel koondamishüvitiste maksmise, aga see ei osutunud lihtsalt võimalikuks.
See aga ei tähenda, et need inimesed jäävad Eesti riigi poolt kuidagi ripakile, et nad ei saa mitte midagi ja nad saadetakse lihtsalt koju. Vastavalt seadusele on nendele tagatud kõik sotsiaalsed garantiid, nagu kõikidele teistele töötajatele. Tõepoolest ma pean nõustuma peaministriga, et kindlasti niivõrd suurepärane personal on tööturul ja ka rahvusvahelisel tööturul, milleks lennundus kindlasti on, erakordselt konkurentsivõimeline. Loodame ja soovime Estonian Airi endistele töötajatele kõige paremat ja riik on omalt poolt teinud nii palju, kui me oleme saanud teha.
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd vist küll lõpetame pressikonverentsi ja kui on soov, siis ka jätkame intervjuudega.
Lõpp