Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 06. detsember 2012

06.12.2012 | 17:11

Uudis

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 06. detsember 2012

• Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod ja Youtube'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised 
• Pressikonverentsil tehtud fotosid saab vaadata:
https://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2495-1

Juhataja
Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istungist ja kabinetinõupidamisest räägivad täna peaminister, Jaak Aaviksoo ja Rein Lang. Annan sõna.

Andrus Ansip
Aitäh! Tänasel valitsuskabineti nõupidamisel arutasime me Nord Streami taotlust Eesti majandusvööndis uuringute tegemiseks ja valitsus otsustas toetada välisministeeriumi ettepanekut mitte rahuldada Nord Streami taotlust mereuuringute tegemiseks. See taotlus tuli meile 22. augustil käesoleval aastal, seaduse järgi on vastamiseks aega 22. detsembrini. Ma usun, et välisminister on praegu juba vähemalt elektrooniliselt taotlejatele vastuse andnud ja seetõttu ma loodan, et taotlejad ei saa pressi vahendusel kõigepealt teada sellest vastuse sisust. Välisministeerium konsulteeris teiste ministeeriumidega, uurimisasutustega ja kujundas lähtudes ministeeriumidelt, uurimisinstituutidelt, ülikoolidelt saadud arvamustele oma seisukoha ja selle seisukoha järgi taotlust ei rahuldata. Ettepanek jätta uurimisluba väljastamata tugineb majandusvööndi seaduse § 8 lõige 2 punktidele 1 ja 2. Põhimõtteliselt need punktid puudutavad loodusressursse, mille kohta uurijad võiksid saada informatsiooni. Nad võiksid saada informatsiooni meie loodusvarude olemasolust, mahust ja kasutamise võimalustest, kuid eelkõige me vajaksime sellist informatsiooni kõigepealt ise. Teine punkt on seotud uurimistöödega ehkki küll taotluses viidatakse, et uurimistöid ei teostada, viitavad mõned uuringud siiski vajadusele teostada ka uurimistöid ja see on ka üks alus taotluse rahuldamata jätmiseks. Aga täpsemaid kommentaare saate küsida Urmas Paeti käest, kes nagu tavaliselt kas viibib lennujaamas või lennukis, aga tal on suhteliselt pikk peatus tulemas Kopenhaagenis ja seal on ta valmis vastama kõikidele teie küsimustele.

Valitsus kavandas ka maareformiseaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmist täna oma istungil. Seaduse muutmise eesmärgiks on lahendada tänaseks veel üles jäänud õiguslikud probleemid ja anda tähtajad menetlustoimingute lõpetamiseks selleks, et maareform saaks ikkagi ükskord täielikult ära lõpetatud. Põhimõttelist laadi muudatusi ei tehtud, eesmärk reform lõpetada on aastateks 2017-2018. Aga need muudatused puudutasid neid maid, mis on tänaseks endiselt kas erastamata või tagastamata. Nende seadusemuudatustega lahendatakse ehitiste kaasomanike probleemid olukorras, kus ühed kaasomanikest soovivad ehitise alust maad erastada ja teised ehitise kaasomanikud ei soovi ehitise alust maad erastada. See muudatus näeb siis ette võimaluse jätta maa osaliselt riigiomandisse ja seada hoonestusõigus ja näeb ette ka võimalusi erastada ehitise alune maa kas ühele kaasomanikest või ka mitmele kaasomanikest. Kohustust kõigile nendele ettenähtud osades maad erastada pärast selle eelnõu seaduseks saamist enam ei ole. Olulised muudatused on ka hoonestusõiguse valdkonnas. Eesmärgiks on vähendada riigi poolt hallatavate hoonestusõiguste hulka. Praegu on nii, et need, kes ei soovi maad omandada või kes on kaotanud maa erastamise õiguse, nende ehitiste alustele maadele on seatud hoonestusõigusi. Tüüpiliselt selle hoonestusõiguse haldamine on kulukam kui hoonestusõiguse eest saadav tasu ja loomulikult riigi seisukohast ei ole selline praktika otstarbekas. Nüüd me anname võimaluse täiendavalt seda maad erastada. Ja lisaks tunnistatakse kehtetuks säte, mis võimaldas maareformi käigus tekkinud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükkide nn ribade erastamiseks avaldusi esitada kuni 2006. aasta 1. juunini. 1. juuni tähtaeg ei ole otstarbekas, sest neid ribasid on tekkinud enne 2006. aasta 1. juunit ja on tekkinud ka pärast 2006. aasta 1. Juunit. Ei ole lihtsalt maakorralduslikult mõistlik jätta neid suhteliselt peeneid ribasid, millel iseseisvat kasutusõigust ei ole, igaveseks riigiomandisse. Praegu on ka kohalikel omavalitsustel võimalus iseseisvalt algatada nende ribade liitmist sobiva naaberkinnistuga. Praktikas neid ribasid on igasuguseid olnud. On ka selliseid, kus on siil, mille pikkus on näiteks 70 meetrit ja siis see otsa pikkus, haara pikkus 70 meetrit, otsa pikkus 30 sentimeetrit tuleneb kunagistest maa mõõtmisvigadest, on jäänud kahe maatüki vahele selline siil. Mõistlik oleks sellised maakorralduslikud siilud ära kaotada.

Ja veel – valitsus kiitis heaks määruse, mis on seotud 1. jaanuaril 2013. aastal jõustuva töölepinguseaduse sätetega. Selle seaduse alusel taastatakse tasuline isapuhkus isa keskmise töötasu alusel. Teatavasti seda puhkust saab siis võtta välja maksimaalselt 10 päeva ulatuses kas enne või pärast lapse sündi, kahe jooksul enne lapse sündi või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse maksimummäär on piiritletud kolmekordse Eesti statistilise keskmise brutopalgaga üle-eelmises kvartalis. Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja sõna Jaak Aaviksoole.

Jaak Aaviksoo
Tervist ka minu poolt! Haridus- ja teadusministeeriumi jaoks ja ma arvan, et Eesti haridusavalikkuse jaoks on kõige olulisem põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused. Algas see protsess eelmise aasta juunis, kui sai hariduskorralduse kaasajastamise põhiseisukohad formuleeritud ja tänaseks on poolteist aastat neid arutatud erinevates foorumites, kõikides maakondades väga paljude ühiskondlike organisatsioonidega – lastevanemate liidus, õpilasliidus, õpetajate liidust kuni ülikoolide, maaomavalitsuste ja kutsekoja ning haridustöötajate liiduni välja. Suur hulk neid teemasid on ka läbi käinud erinevas võtmes, nüüd on nad valitsuse versioonis eelnõusse kirja pandud ja ma peatuksin kolmel kõige olulisemal blokil. Kõigepaelt, mis puudutab koolivõrku ja vastutust. Alustaks sellest, et segadused esimesse klassi astumisel loodame kõrvaldada niipalju kui see on võimalik niisuguse põhimõttena, et põhikool peab vastu võtma kõik lapsed, kellele see kool on elukohajärgne kool. Nii et saab olema kõikidel elukohajärgne kool, see on ammu ette teada kõikidel lastevanematel ja seega nad teavad oma elukohajärgselt, missugusesse kooli neil on õigus oma lapsi panna. Teiseks, kõik, kes soovivad astuda gümnaasiumisse, on vastupidi, vastuvõtt on avatud, nii et kõikidel lastel üle kogu Eesti on võimalus konkureerida suvalisse gümnaasiumisse võrdsetel alustel ja ei ole kuidagi õigustatud oma kooli või siis ütleme, põhikoolist tulevate laste eelistamine. Nii et see on konkurentsipõhine, aga põhiharidus on koolikohustusest tulenevalt kõikidele tagatud üle Eesti elukohajärgse haridusena. Kolmandaks, riik võtab üsna selgelt vastutuse gümnaasiumihariduse eest. Igas maakonnas peab riik aastaks 2020 pakkuma gümnaasiumiharidust. Eelkõige puudutab see muidugi neid piirkondi, mis on väljaspool, kus ei ole suuri linnasid nagu Tartu, Tallinn, Pärnu. Nii et niisugustes maakonnakeskustes oleme alustanud juba riigigümnaasiumidega, aga see protsess peaks põhimõtteliselt selles suunas edasi liikuma ja see ei tähenda jõuga integreeritud põhikooli ja gümnaasiumide lahutamist, küll aga samm-sammulist liikumist selles suunas, et meil saaks mõne aja pärast olema selgelt eristuvad põhikool ja gümnaasium. Ja nende kohalike omavalitsuse koolide üleandmine toimub lepingulisel alusel, mitte seaduse jõuga, vaid siis, kui riik ja kohalik omavalitsus jõuavad kokkuleppele selle üleandmise mõistlikkuses. Teine muutus, mis on oluline ja mis ma loodan, kõrvaldab need debatid, mis kohati kipuvad vastastikuseks süüdistamiseks minema, puudutab rahastamist. Riigi poolt eraldatav raha saab külge väga selge sildi, milleks ta on mõeldud ja seda saab kasutada ainult selleks otstarbeks. Siis kaovad ära niisugused olukorrad nagu praegu on, kus rahahulk küll kasvab, aga me peame tõdema, et kuhugi see raha kaob ja ei ole päris selge ei ühele poolele ega teisele poolele, rääkimata õpetajatest, et milles on siis rahastamise probleem. Lisaks lahutatakse ka põhikoolide ja gümnaasiumide rahastamine. Täna on paljudel juhtudel olukord selline, et gümnaasiumiastme ülalpidamiseks võetakse raha põhikooli arvelt ja tegelikult põhihariduse kvaliteet kannatab selle all. Nüüd kolmas suurem plokk on kooli ja õpetaja õiguste ja vastutuste suurendamine ja riigitoetuse kasvatamine. Kõigepealt riigi osas õppekirjandus oli täna täielikult turupõhine, haridus- ja teadusministeeriumil ei olnud mingisugust vastutust. Edaspidi on seaduses kirjas, et haridusministeerium vastutab õppekirjanduse olemasolu eest, miinimummahus peab olema see tagatud. Mitte ei ole nii nagu praegu, kus haridus- ja teadusministeerium ei saa midagi teha, kui meil õpikuid on puudu seepärast, et vastavat kohustust tal seaduse järgi ei ole. Teine oluline vastutus puudutab õpetajate täienduskoolitust. Praegu on riigil olnud ainult rahastamise ülesanne, raha on jagatud laiali, aga see on ka kõik. Riik ei saa kuidagi mõjutada täienduskoolituse sisu, korraldust ja paljudel juhtudel näiteks uue õppekava juurutamisega on tegelikult üleriigilised vajadused, mida võiks tsentraalselt teha, aga täna on see võimatu. Edaspidi on riigil nii ressursid kui ka kohustus korraldada õpetajate täienduskoolitust laiemalt. Suurem paindlikkus, vähendada bürokraatiat koolides, mis puudutab sisehindamist, see viiakse paindlikumale alusele ja kool saab seda ise otsustada nii kuidas seda teha kui ka kui sageli seda teha. Kooli arengukava osas kool ise otsustab, mismoodi ta oma tulevikku kavandab, ei ole sätestatud ette, missugused punktid ja paragrahvid peavad seal olema. Arenguvestluste korraldamine on jätkuvalt vajalik ja mõistlik, aga mitte niimoodi, et see käib üle terve Eesti ühtsete käsulaudade alusel, vaid iga kool otsustab ise vastavalt oma organisatsiooni kultuurile, kuidas seda on mõistlik teha. Hoolekogu roll selles korralduses kasvab, nii et kõik need korrad, mida kool ise välja töötab, peab ta lastevanematega ja hoolekoguga ka kokku leppima, et see oleks mõistlikult korraldatud. Riik hoolitseb selle eest, et see protsess toimuks, aga kuidas, see on kooli enda otsustada. Kindlasti kasvab selle seaduse muudatustega koolijuhi roll ja vastutus, kavandame ka suuremat ressurssi koolijuhi kätte, aga see, kuidas koolil läheb, kas kõik on korras, kuidas toimub õppetöö, kõige selle eest vastutab koolijuht. Praegu oli see kuidagi ebamäärane ja tekitas olukorra, et kui olid probleemid, siis oli päris raske küsida, kes siis lõppkokkuvõttes selle olukorra eest vastutab. Ja siis on puudutatud siin veel õpetajate töökorraldust, et õpetaja töötaks samasugustel alustel nagu kõik teised töötajad, et on tööleping, sellejärgne ametipalk, üldtööaeg . Praegu on ta niisugune tükitöö ja ajatöö vaheline kompromiss ja paljudel juhtudel ei saagi aru, mida õpetaja peab tegema, mille eest peab tasustama. Kas tasustatakse põhipalgaga ainult klassi ees seisvaid tunde ja muu peab kõik olema lisatasudega või siis kuidagi teisiti. Edaspidi saab see olema selge, et õpetaja ametiülesanded on ametijuhendis ülesse loetletud, kõik need ülesanded on tasustatud ühe töötasuga, välja arvatud siis nagu ikka, ületöötunnid ja riiklikud pühad nagu teistegi töötajate puhul. Ja lõpetuseks loobutakse järk-järgult jäigast ametijärkude süsteemist ja asendatakse see kutsemeisterlikkuse kvalifikatsioonisüsteemiga nii nagu kõikidel teistel elualadel. Eesti Vabariigis on seadus, mille alusel toimivad kõik teised kvalifikatsioonisüsteemid ja viime õpetajad ka viimase töötajate grupina sellest nõukogudeaegsest kvalifikatsioonisüsteemist Eesti Vabariigi kutsesüsteemi üle. Niipalju PGS-ist. Mida ma tahaksin veel lisada, on üks väga oluline teema, mille üle on ilmselt vaja Riigikogus debatti jätkata. Paljud kohalikud omavalitsused on öelnud, et arvestades seda, et palgatasemed on Eestis väga erinevad, Tallinnas on nad oluliselt kõrgemad kui teistes maakondades, siis peaks kohalikele omavalitsustele jääma õigus osa õpetajate palgarahast suunata muudeks koolikuludeks. Oleme selle seaduseelnõuga hoidnud kinni põhimõttest, et õpetaja palk on üle riigi ühtselt kehtestatud, aga see on teema, mida tuleks Riigikogus arutada ja võib-olla on mõistlik sätestada nii nagu oli ette pandud, et kohalikel volikogudel oleks võimalus otsustada osa riigieelarvest eraldatud õpetajate palgarahast muudeks otstarveteks. See on siis kohalik otsus, mida õpetajatel ja teistel haridusest huvitatud inimestel tuleb kohalikul tasemel läbi rääkida ja arutada. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust mittepuudutavalt, senikaua kui Riigikogus vaieldakse, ilmselt see vaidlus jääb uude aastasse ja hea on, kui ta jaanipäevaks otsa saab, aga igal juhul tahaks, et see uus kord hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2014 ja see, mis puudutab varasemalt tehtud kulutusi kohalike omavalitsuste poolt, mis ei ole õpetajateni jõudnud, siis ma loodan, et me istume maha kohalike omavalitsustega ja senikaua, kui seadust menetletakse, siis üleminekuperioodiks jõuame mingile kokkuleppele, et teatud võimalused selle üleminekuperioodi rahastamiseks on olemas mahus, mis ta siiamaani on olnud. Meie hinnangul umbes 3,5 miljonit eurot ei ole õpetajateni jõudnud, selle üle on võimalik kohalike omavalitsustega arutada. Loodame, et lõplik selgus tuleb Riigikogus ja need vaidlused, mis ei ole meie haridust kaugeltki paremaks teinud, lõppevad ära. Ja kaks väiksemat päevakorrapunkti. Mul on hea meel, et valitsus toetas noorte valdkonna arengukava koostamist. Noorte valdkond ei mahu haridusministeeriumisse ära, siin on sotsiaalministeeriumil ja siseministeeriumil ka oluline roll, nii et loodame, et see arengukava teeb niisuguse horisontaalse vundamendi. Arengukava valmistamine pandi haridus- ja teadusministeeriumi õlgadele koos elukestva õppe arengukavaga ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga. Nii et jääb kolm arengukava, praeguseks on neid haridus- ja teadusministeeriumis üle kümne. Tulevikus jääb kolm – teadus, haridus ja noored. Lõpetuseks, õiendasime ühe vana võla, Tallinna Ülikool palus oma kuratooriumis asendada kaks liiget. Üks nendest meie hulgast lahkunud Peeter Kreitzbergi ja uued liikmed on Mailis Reps ja Mart Meri. Minu poolt kõik.

Juhataja
Aitäh! Rein Lang, palun.

Rein Lang
Aitäh! Tere minu poolt ka. Kuulates head kolleegi, ma ikka loodan, et noorsoopoliitikas kultuuril ja spordil saab ka mingi koht olema, aga see selleks. Kolm juttu. Esimene jutt on selline, et valitsus leppis põhimõtteliselt kokku, kuidas toimub rahvusvaheliste näituste võimalike kahjude korvamine. See on nüüd hea uudis kõigile nendele, kes maailmakunsti tahavad ehedal kujul Tallinnas näha. See inglisekeelne termin sellele on State Indemnity ja rohkem kui 20-s Euroopa riigis, täna juba minu andmetel 22-s kehtib selline süsteem, et suured näitused, mida korraldavad riigimuuseumid, on tagatud riikliku garantiiga. Et kui peakski juhtuma midagi, et mõni töö kas rikutakse või varastatakse, siis põhimõtteliselt riik korvab need kahjud ja ei ole vaja neid näitusi eraldi eraõiguslikus kindlustusseltsis kindlustada. Tänaseni muide Kumu, mis on ainukesena võimeline tegema selliseid suuri asju, kindlustab neid eraõiguslikes seltsides ja see on märkimisväärne kulu Eesti Kunstimuuseumi eelarves. Veel ükskord ma kordan, et see ei tähenda nüüd, et iga muuseum, kes teeb ühe rahvusvahelise näituse, automaatselt saab riikliku garantii. See puudutab ikkagi väga selgelt neid muuseume, kelle tingimused vastavad ICOMi reeglitele ja selliseid muuseume on Eestis täna üks ja see on Eesti Kunstimuuseumi Kumu filiaal. Tulevikus saab neid olema vähemalt üks kindlasti juures, see on siis loodav ERM ja vaatame ehk vastab nendele tingimustele ka lennusadam ehk siis Meremuuseumi lennusadam. Ja kui need kolm muuseumi on, kes hakkaksid tegema selliseid näitusi, millele riiklik garantii laieneb, siis see on isegi suhteliselt oluliselt rohkem kui paljudes teistes maades. Mina loen seda väga oluliseks selles mõttes, et me oleme üsna jäigalt olnud sellel seisukohal, et riiklikke garantiisid Eesti valitsus ei anna tegevusele, aga see on mõistlik selliselt lahendada, et kulud näituste tegemisel alla saaks ja Eesti inimesed ka näeksid, mis maailmas kunsti vallas toimub.

Teine jutt puudutab autorihüvitisi. Eesti Vabariigi valitsus on umbes 7 aastat tagasi võtnud vastu otsuse, kuidas korvatakse autoritele raamatukogu laenutused ehk selle eest makstakse hüvitist ja tänaseni maksame kõigile võrdselt, olgu see siis välismaine autor või Eesti autor ja tõlgid. Vaatasime järgi, kas on võimalik ikkagi diferentseerida vastavalt Euroopa Liidu õigusele ja leidsime, et natuke on ja maksame tulevikus erinevalt. Maksame eesti keeles kirjutavatele autoritele rohkem kui inglise või muus keeles kirjutavatele autoritele. Ka tõlkidele maksame võrdselt eesti keeles kirjutavatele inimestele aga juhul, kui raamat on tõlkimata, siis see autor saab võrdse hüvitise, aga kui raamat on tõlgitud, siis sellisel juhul saab see välisautor vähem. Nii et eks ta natukene ebavõrdne kohtlemine on, aga üks selliseid ilusaid printsiipe on ka see, et võrdeid kohtle võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Natukene see annab Eesti autoritele ehk juurde ehkki peab möönma, et ega need summad nüüd ülearu suured ei ole. Tänavu aasta maksame autorihüvitisi välja kuskil ca 120 tuhat eurot. Loodame, et tulevikus see ka natuke suureneb.

Ja kolmas teema on see, et üritaks meediateenuste seadust kuidagimoodi kaasajastada ja minna analoogselt ajastult üle digitaalsele ajastule. Täna on selline seis, et kultuuriministeerium jagab neid tegevuslubasid, kuulutab välja konkursse ja ühtlasi peab jälgima nende täitmist. Et meediapoliitika järelevalve on ühtedes kätes, see tegelikult ei vasta Euroopa direktiivile, mis ütleb, et selle kogu meedia teenustega seonduv peaks olema ühe sõltumatu ametiasutuse käes. Hakata Eestis tegema veel ühte riigiasutust, kus töötab kaks või kolm inimest, on minu meelest üsna rumal. Peale suuri debatte jõudsime kokkuleppele, et see tegevus, mis puudutab tegevuslubade väljaandmist ja järelevalvet nende tingimust täitmise üle läheb tehnilise järelevalve ametile, mis on ka igati loogiline, sest kui analoogse ressursi jagamisel kehtis põhimõte, et kuna ressurss oli piiratud ja tahtjaid oli palju, siis tuli kuidagi moodi teha nagu valik, kes siis saab ja kes ei saa ja seal on väga õigustatud selliste sisu-teemade ülestõstmine. Digiajastul võib televisiooni teha Eestis igaüks, sest ressurss on piiramatu, nii et enamasti on kõik see seotud ikkagi tehnilise järelevalvega, sagedustest kinnipidamise, pildi kvaliteedi ja muu sellisega. Nii et loodame, et tehnilise järelevalve amet sellega ilusasti hakkama saab ja kultuuriministeerium saab keskenduda sellisele asjale, mille nimi on seadusloome ja üldine meediapoliitika, mida ma ennustan, kujuneb Euroopa Liidus üheks kuumaks teemaks lähema paari aasta jooksul seoses Briti kohtunik Levinsoni raportiga. Ma soovitan kõigil väga lugeda, kes ajakirjandusega tegelevad, äärmiselt huvitav lugemine. Puudutab see sõltumatu komisjoni hinnangut Rupert Murdocki ajakirjandusimpeeriumis toimunule ja üldse ajakirjanduse võimet eneseregulatsiooni kaudu eetikat järgida. Kättesaadav kodulehekülje peal. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on küsimuste kord. Ma annaksin mikrofoni …

Kadri Jakobson, Äripäev
Mul on küsimus peaministrile. Avalikuks saanud kirjavahetusest selgub, et keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus on avalikkusele valetanud. Öelge palun, kuidas selline inimene sobib ministri ametisse?

Andrus Ansip
Kui Teil on mingi teine avalik ruum, mis erineb sellest avalikust ruumist, kust mina informatsiooni hangin, siis Teie võite taoliste väidetega esineda. Ma olen lugenud seda kirjavahetust, mis on avaldatud ja mina Teie väidet ei jaga. Ma olen kindel, et ka Teie olete tütar ja kui Teie isa raskelt haigena paluks Teil võtta raamaturiiulist mingid ettevõtet puuduvad paberid ja leida inimene, kes oskab nendes orienteeruda ja aidata majandustegevust korrastada ilmselgelt allamäge minevas ettevõttes, vaevalt Te keelduksite. Vaevalt Te oleksite nõus ka ütlema, et võttes raamaturiiulist paberid „Tõe ja õiguse“ ja Cartlandi vahele jäävalt alalt ja viies nad edasi siis nõustajale, olete Teie osalenud oma isa äriühingu juhtimises. Ma küll ei leia, et Keit Pentus oleks kuidagi valesti tegutsenud. Ma arvan, et iga tütar käituks täpselt samamoodi. Keit Pentus ka selles tänases Ekspressi artiklis ju nende meilide järgi ütleb, et ta on elektrooniliselt saadud materjalid juba edastanud ja ta viib sellele nõustajale ka isast koju jäänud paberid. Mida Teie teeksite teistmoodi?

Kadri Jakobson
Ma täpsustan küsimust. Ma ei pidanud silmas isa ja tütre vahelisi suhteid nagu Te räägite, vaid sellest, mis toimus Autorollos. Ja sellest, et Keit Pentus-Rosimannus ministrina oli kursis tehingutest, millega kahjustati võlausaldajate huve.

Andrus Ansip
Kas ta oli kursis või ei olnud kursis, praegu avaldatud kirjavahetuse põhjal ma küll väita ei võta. Mina saan usaldada Keit Pentust selles, mida ta on öelnud. Ta on öelnud, et ta ei ole osalenud oma isale kuuluva äriühingu juhtimises ja täna avaldatud kirjad ei viita ka minu meelest vähimalgi määral sellele, et ta oleks juhtimises osalenud.

Vilja Kiisler, Äripäev
Te ütlesite äsja, et Keit Pentus-Rosimannus ei ole osalenud juhtimises, ja on ka öelnud, et ta ei osale juhtimises. Aga kui mina loen seda kirjavahetust täna Ekspressis, siis minu meelest on täiesti ilmne, et ta on seda teinud, ja on ka siis varem valetanud, kui ta on öelnud, et tal ei ole Autorolloga sellist seost, ja ta ei ole suhelnud ka advokaat Siim Roodega. Kirjavahetusest selgub, et ta on olnud Autorollo majandustegevusega seotud, sest ta on andnud korraldusi raamatupidajale ja tegevjuhile. Kui see ei ole osalemine majandustegevuses, mis siis on? See on ju valetamine.

Andrus Ansip
Ma arvan, et ilmselt seda nüüd hagejad taotlevadki, et vaielda selgeks, mis on osalemine äriühingu juhtimises ja mis mitte. Ma olen äriühingute juhtimisega kokku puutunud mitmelt poolt, muuhulgas ka pankrotihaldurina. Mina praegu avaldatud informatsiooni põhjal ei kahtlusta mitte vähimalgi määral Keit Pentust selles, et ta on äriühingu juhtimises osalenud. Kui ta on sisuliselt postiljonina toimetanud informatsiooni punktist A punkti B, siis see pole küll äriühingu sisuline juhtimine.

Vilja Kiisler, Äripäev
Ma täpsustan veel kord. Ta on andnud korraldusi raamatupidajale ja tegevjuhile. Kui see ei ole osalemine majandustegevuses, mis siis on?

Andrus Ansip
On andnud raamatupidajale korralduse edastada informatsioon isikule, kes peaks hakkama korrastama äriühingu tegevust – minu meelest see on tütre kohustus. Kui isa on palunud, iga tütar, ma arvan, ka teie teeksite täpselt seda sama. Vaevalt te ütleksite, et ei-ei, mitte mingil juhul, isa, mina ei taha oma tulevast karjääri kuidagi ohustada sellega, et mina hakkan sinu palveid täitma. Ma ei usu, et te olete selleks võimeline.

Kadri Jakobson, Äripäev
Öelge palun, kas te äritegevuse korrastamiseks nimetate neid laene, mis on antud välja kahtlastele isikutele, kolm miljonit krooni? Või te nimetate äritegevuse korrastamiseks ka seda, et firmast on tütarfirma abiga välja viidud näiteks varad, autopark? Kas see on äritegevuse korrastamine?

Andrus Ansip
Ei taha nüüd tungida sugugi mulle tundmatu äriühingu tegevuse detailidesse, aga mulle teadaolevalt ei ole teie poolt viidatud tehingutega vähimalgi määral seotud Keit Pentus-Rosimannusega.

Juhataja
Hea Äripäeva toimetus, ma annaksin võimaluse ka teistele toimetustele…

Vilja Kiisler, Äripäev
Aga räägime siis korra ka sellest riigi finantsasutusest KredEx, kellele Autorollo jäi võlgu väga suure summa. Kuivõrd tavapärane on see, et riigi finantsasutus KredEx kaotab lihtsalt selle nõude vastu huvi, ei lähe selle asjaga kohtusse ja müüb selle nõude allahindlusega teisele firmale edasi? Kui tavapärane selline tegevus on?

Andrus Ansip
See küsimus palun esitage KredExile. Ma olen ükskord sellel üldistuse tasemel, millel peaminister saab vastuseid anda, Äripäeva küsimusele juba vastanud, palun pöörduge KredExi poole, esitage konkreetsed küsimused, saate konkreetsed vastused.

Vilja Kiisler, Äripäev
KredEx ei ole vastanud sisuliselt.

Andrus Ansip
Ju ka KredEx peab oma vastustes jääma seaduse piiresse, ma olen päris veendunud selles, et nad avaldustele vastamise reeglistikust kinni peavad. Kui teil on teabenõue, küllap nad ka sellele vastavad vastavalt seadusele.

Vilja Kiisler, Äripäev
Jah, aga küsimus oli üldisem, et kuivõrd tavapärane selline olukord on? Kuivõrd tavapärane on, et nõude vastu huvi kaotatakse? Tegemist on väga suurte summadega ja tegemist on riigi finantsasutusega.

Andrus Ansip
Iga nõuet, jällegi ma kinnitan kunagise pankrotihaldurina, hinnatakse eraldi, iseseisvalt, hinnatakse selle nõude rahuldamise tõenäosust. Ja lähtudes sellest nõude rahuldamise tõenäosusest kujundatakse ka oma tegevused. Mingisuguseid üldreegleid ei ole. Üldreegel on see, et soovitakse nõudele täielikku rahuldust, aga mõnedel puhkudel nõude rahuldamine ei ole võimalik.

Vilja Kiisler, Äripäev
Kas teid on informeeritud sellest, et prokuratuur tunneb huvi keskkonnaministri tegevuse vastu Autorollos?

Andrus Ansip
Ei ole mind keegi sellest informeerinud. Mind on informeerinud keskkonnaminister, et siiamaani ei ole temal olnud võimalik tutvuda hagiga, millega ilmselt teie olete tutvunud, mis teie käsutuses on, mis on veel ka mõne teise ajakirjandusväljaande käsutuses. Ma näen seda, et ajakirjandusel on märksa rohkem informatsioon, kui sellel isikul, keda see informatsioon väga olulisel määral puudutab.

Kadri Jakobson, Äripäev
Öelge palun, nüüd, kui on hagi esitatud, kas keskkonnaminister võiks avalikkusele selgitada, miks tema ja tema abikaasa vastu on 500 tuhande eurone hagi esitatud?

Andrus Ansip
Praegusel hetkel ei viibi keskkonnaminister Eestis ja ma ei tea, kas keskkonnaministril on praeguseks hetkeks ligipääs sellele hagile, millele mulle tundub, et teil on ammu ligipääs olemas olnud, või mitte. Ja kuidas konkreetne isik käitub kohtumenetluse käigus, see on selle isiku enda otsustada. Keegi ei saa nõuda tsiviilvaidluse puhul ühelt poolelt oma argumentide täielikku avamist enne kohtulikke vaidlusi. See ju teeniks seda sama eesmärki, mida sisuliselt teiegi aitate teenida, teeniks teise poole huve.

Juhataja
Head ajakirjanikud, mul on ettepanek, siin on teistel ka küsimusi …

Vilja Kiisler, Äripäev
Tuleksin viimase küsimusega tagasi korra alguse juurde. Täna avaldatud kirjavahetus tõendab ikkagi selgelt, et Keit Pentus-Rosimannus ei ole rääkinud avalikkusele tõtt. Ja kui see ….

Andrus Ansip
Ei tõenda. See kirjavahetus ei tõenda absoluutselt seda, mida teie väidate. Olge nii kena, lugege neid kirju nii, nagu ajakirjanik peab lugema, ausalt, objektiivselt, püüdega välja selgitada tõde. Ja ärge lugege neid fanaatiliselt eesmärgiga leida sealt midagi, mis kinnitab teie püstitatud hüpoteesi. Ma lõpetasin selle teema käsitlemise. Palun järgmised küsimused.

Kadri Jakobson, Äripäev
Te ei vasta rohkem küsimustele, mis puudutavad... Miks?

Andrus Ansip
Teate, see on …

Kadri Jakobson, Äripäev
Ma võib-olla selgitaks seda valetamist. Mina isiklikult …

Andrus Ansip
See on pressikonverents ja kui Äripäeval on mingi oma asi ajada, palun ajage. Kui te tahate mulle küsimusi esitada, mis ei puutu valitsuse istungisse, siis esitage need kirjalikult …

Kadri Jakobson, Äripäev
See puudutab valitsuse liiget, teie valitsuse liiget.

Andrus Ansip
Täpselt samad sõnad, esitage kirjalikult, vastan.

Vilja Kiisler, Äripäev
Keit Pentus on teie erakonna minister ja valitsuse liige. Sellepärast me küsime teie käest.

Andrus Ansip
Ja ma vastasin teile piisavalt juba, aga teil on ikkagi mingisugune oma kindel veendumus ja te hoiate sellest veendumusest kinni ja…

Kadri Jakobson, Äripäev
Sellepärast on kindel veendumus, vabandust …..

Andrus Ansip
… ja ma näen seda, et see meie diskussioon ei vii mitte kuhugi.

Kadri Jakobson, Äripäev
Vabandust, aga ma nüüd selgitan, miks mul on veendumus. Mina isiklikult intervjueerisin Keit Pentus-Rosimannust ja küsisin temalt, kas ta on olnud Autorolloga seoses vestluses kirjavahetuses Siim Roodega, ta vastas, et ei ole ja et tal ei ole Autorolloga mingit pistmist. Te olete selle kirjavahetusega tutvunud ja te väidate, et ta ei valeta. Ta on ju olnud seotud.

Andrus Ansip
Jah, ma olen lugenud tänast Eesti Ekspressi ja ma jään oma väidete juurde, ma olen veendunud selles, et avaldatud materjalid ei luba mitte kuidagi oletada seda, et Keit Pentus on osalenud oma isale kuuluva äriühingu juhtimises. Võtame järgmised küsimused.

Juhataja
Võtaks järgmised küsimused. Kui Teil pärast on veel täpsustusi, nii nagu teistel toimetustel on ka Teil võimalik intervjuud peale pressikonverentsi viia läbi.

Andrus Ansip
Ilmselt peaksime ka pressikonverentsi kuidagimoodi reglementeerima, et need ei kujuneks ühe väljaande intervjuudeks. See pole päris aus lähenemine, et ühele äriühingule, ühele ajalehele lemmikteemaks kujunenud küsimuse käsitlemine kaaperdab sisuliselt kogu pressikonverentsi…

Kadri Jakobson, Äripäev
See ei ole erahuvi, see on avalik huvi.

Andrus Ansip
Ma arvan, et ka teistel ajakirjandusväljaannete esindajatel on õigus defineerida avalikkuse huvi nii, nagu nemad seda vajalikuks peavad ja seetõttu me võiksime tulevikus reglementeerida selle, mitu küsimust üks ajakirjandusväljaanne pressikonverentsil esitada saab. See intervjuu vorm, see on hoopis teine žanr, see ei ole pressikonverents. Ja teie teate seda paremini kui mina.

Juhataja
Aga me võtakski järgmise küsimuse.

Vambola Paavo, Tallinna TV
Mul on üks küsimus härra peaministrile. Kuidas te kommenteerite tänases Eesti Päevalehes ilmunud artiklit, et eraldada Eesti Panga kasum Kreeka abistamiseks?

Andrus Ansip
Ma olen ka teile seda öelnud, et ega mulle see roll väga ei meeldi. Minust on kujunenud ma arvan, et kõige populaarsem ajakirjandusväljaannete kommentaator ja see kommenteerimise kohustus minu puhul ei piirdu mitte ainult ajakirjandusväljaannetega, vaid mul on kohustus kõikvõimalikes listides avaldatut kommenteerida. Blogides, Facebookis ja Twitteri säutsud on ka minu erialad, ma olen neid säutse ka pidanud siin pressikonverentsil juba kommenteerima. Hea oleks küsida küsimus teemakohasena, mitte lihtsalt viidata ühele avaldatud artiklile. Kuid seda artiklit olen ma lugenud. Ja artiklist ei tule kindlasti aru saada niiviisi, et nüüd rahandusminister hakkabki siis Eesti Panga kasumit maksma otse Ateenasse. Ei-ei, seda Eesti Vabariigis küll nüüd kuidagimoodi juhtuda ei saa. Kui Eesti Pank on iseseisev, Euroopa keskpank on iseseisev ja valitustest sõltumatu ja kui Euroopa keskpank otsustab oma kasumit jagada liikmesriikide keskpankadele, siis järgmisena on juba rahvuslikel keskpankadel õigus oma kasumit jaotada nii, nagu nende nõukogu seda kõige paremaks peab. Eestis on praktika olnud selline, et meie keskpanga kasumist on eraldatud Vabariigi Valitsusele või Eesti riigi stabiliseerimisreservi tarvis 25%. See 25% ei ole mingisugune kohustus, vaid see on Eesti Panga nõukogu otsus, kuidas nemad kasumit jaotavad. Ei Riigikogu, ei Vabariigi Valitsus saa Eesti Pangalt nõuda seda 25% riigieelarvesse. Kindlasti ei ole Eesti riigis võimalik olukord, kus rahandusminister, minnes mööda riigieelarvest, Riigikogust, hakkaks maksma Eesti Pangalt saadud kasumit Kreekasse. Absoluutselt välistatud, seadusevastane, põhiseaduse vastane, niisugust asja ei saa juhtuda. Millest jutt käib? Jutt käib sellest, et kunagi Euroopa Keskpank on ostnud kokku turult Kreeka valitsuse võlakirju. Ja võlakirjade hind on olnud madal. Ta on ostnud võlakirjad odavalt kokku, Kreeka rahanduslik olukord on seeläbi märgatavalt paranenud ja otse loomulikult ka võlakirjade hind on kasvanud. Nüüd on juhtunud nii, et Euroopa Keskpank on teeninud üksjagu palju kasumit Kreeka võlakirjadesse investeerimiselt. Ja Ecofinnil on arutatud võimalust loobuda osaliselt või täielikult Kreeka võlakirjadelt teenitud kasumist. Küsimus ei ole Eesti maksumaksja raha Kreekasse viimises, vaid küsimus on Kreeka valitsuse võlakirjadelt teenitud kasumi jaotamises. Mis selle kasumiga teha? Rahandusminister on arvanud, et õiglane oleks selle kasumiga ka kreeklasi toetada. Mis meie peaksime arvama sellest asjast? Kui me siiani oleme kogu aeg või ma olen kuulnud jutte sellest, kuidas Eesti maksumaksja raha ei tohiks Kreekas kulutada, siis nüüd tuleks küsida vastupidi, et kas kreeklaste arvel teenitud raha peaks kõik meile tulema? Ja see ongi see diskussiooni teema.

Juhataja
BNSil on ka küsimus.

Liina Valdre, BNS
Minu küsimus ei puuduta ka täna olnud valitsuse istungit otse, vaid ma tunneks huvi, kas president Ilves on teiega arutanud kunagi justiitsminister Kristen Michali võimalikku tagasiastumist? Kas see on teie omavahelistel kohtumistel teemaks olnud?

Andrus Ansip
Küllap oleme rääkinud palju poliitilisest olukorrast, ka personaaliast, aga konkreetselt Kristen Michali puudutavas kinnitan ma, et otsus, kas ta jätkab ametis või ta loobub ametist jätkamisest, on Kristen Michali enda teha.

Liina Valdre
Teie omavahel ei ole vestelnud, otse arutanud?

Andrus Ansip
Ma ütlesin küllalt selgelt, et oleme. Aga meie kumbki ei langeta seda otsust, see on Kristen Michali enda otsustus. Võib ju eeldada, et tema mõtted liiguvad ühes kindlas suunas. Me kõik näeme, et Eesti õigussüsteemis on puudusi üksjagu palju, meie menetlustähtajad on kohati absoluutselt mitte aktsepteeritavad, inimesi on ruineeritud aastaid ja sellele on järgnenud õigeksmõistev otsus. Või teisi on uuritud aastaid ja uurimine on lõppenud ilma igasuguste tulemusteta ehk konstateeringuga, et süüks panna pole midagi. Meil on väga aktuaalsed proportsionaalsuse küsimused. Palju on küsitud seda, kas saab pidada proportsionaalseks olukorda, kus suurima opositsiooni erakonna kontorit otsitakse paarikümnekesi läbi jne. Ka mina olen neid proportsionaalsuse teemasid käsitlenud, need küsimused tuleb lahendada. See ei ole mitte ühe isiku küsimus, vaid Eesti kui demokraatliku õigusriigi saatuse küsimus. Ja kui justiitsminister jõuab äratundmisele, et tema isikust tulenevalt ei ole suuteline neid probleeme lahendama, mis meie riigi ees seisavad, küllap tema siis ka oma otsuse langetab. Aga see on tema otsustada. Mina olen veendunud selles, et see, mida justiitsministrile on üritatud süüks panna, mille kohta ka prokurör ühemõtteliselt on kinnitanud, et süüdistamiseks alust ei ole, need süüdistused, mis meedias endiselt oma elu edasi elavad, ei saa olla tagasiastumise põhjuseks. Aga kui ühe ministri isik on probleemiks õigusvaldkonnas tehtavatele muudatustele, takistuseks nendele muudatustele või takistuseks laiemalt valitsuse tegevusele, siis on loomulik, et ükskord mingid otsused langetatakse. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! On ka võimalus intervjuudeks.

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-