Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 10. detsember 2015

10.12.2015 | 17:37

Uudis
    • Jaga

Pressikonverentsil osalesid peaminister Taavi Rõivas, kultuuriminister Indrek Saar ja keskkonnaminister Marko Pomerants.

Pressikonverentsi salvestus: https://youtu.be/nmnFb5wwcow

 

Juhataja Ave Tampere

Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Täna oli meil valitsuse istung ja kabineti nõupidamine, ülevaate teeb sellest peaminister. Palun!

 

Taavi Rõivas

 

Aitäh! Enne veel, kui me lähme istungi ja kabineti nõupidamise teemade juurde, soovin tänada Riigikogu selle eest, et eile võeti vastu järgmise aasta riigieelarve.

Sel aastal on riigieelarve menetlus olnud, võib öelda, et tavapärasest rahulikum. Me ei ole näinud ööistungeid, me ei ole tegelikult isegi näinud opositsiooni kuigi tõsist kriitikat. Eks nüansside üle on alati küsimusi ja ka väiksemaid vaidlusi, aga ma usun, et kõik on märganud, et see riigieelarve menetlus on läinud erakordselt sujuvalt, mis omakorda näitab, et järelikult sai hea eelarve.

Ega naljalt ei leia ei meie lähiümbrusest ega ka kaugemalt eelarvet, mis ühelt poolt on struktuurselt ülejäägis, mis investeerib riigikaitsesse enam kui 2% sisemajanduse kogutoodangust, kus pensionid tõusevad esialgsel hinnangul 5,7% võrra ehk siis keskmine vanaduspension 395 euroni, 21 euro võrra tänasega võrreldes. Kus toimetulekutoetus kasvab peaaegu 50%, kus lastetoetused kasvavad ja samal ajal ka tööjõu maksukoormus langeb.

Päris olulised asjad on selles eelarves sees ja mul on hea meel öelda, et ka tegemist on väga vastutustundliku eelarvega selles mõttes, et ta ei too kaasa võlgasid ja üle võimete elamist. Nii et igal juhul väga positiivne uudis ja vaatamata sellele, et intriige oli seekord vähe või võib-olla just tänu sellele, et intriige oli vähe, on see väga oluline samm.

Kui vaadata viimaseid uudiseid Eesti majanduse käekäigu kohta, siis tuleb öelda, et need on ootuspärased, aga sugugi mitte rõõmustavad. Isegi kui võtta aluseks see, et see Statistikaameti või Eurostati võrdlus riikide kohta tugines esialgsel hinnangul ja uuem hinnang on veidi positiivsem, siis ega see suurt pilti olemuslikult ei muuda.

Probleem on eeskätt selles, et meie majanduse kasvu mootoriks on saanud sisetarbimine. Sisetarbimist veab ühelt poolt ju inimlikult võttes väga positiivne trend, et inimeste palgad on väga kiiresti kasvanud, et tööpuudus on väga kiiresti vähenenud ehk siis on rohkem inimesi, kellel sissetulekud on suuremad.

Samuti on pensionid kasvanud, inimeste ostujõud on paranenud viimasel aastal, siis see on just kui positiivne, aga teisalt, kui vaadata seda makropildis, siis tööjõu osakaal ettevõtte kuludes on kasvanud ja see ei ole mõjunud sugugi hästi ka meie ekspordi väljavaadetele.

Mida tuleks selles olukorras teha? Minu hinnangul on kaks märksõna, millest sõltub tuleviku majanduskasv.

Number üks on tootlikkus ehk me peame leidma võimalusi, kuidas ühe inimese kohta toota rohkem ja kallimat toodangut.

Ja teiseks, loomulikult eksport, sest ainult siseriiklikult üksteisele asju müües ei ole võimalik jätkusuutlikult jõukust kasvatada. Nüüd selleks, et Eesti ekspordil läheks  hästi, on kindlasti oma roll ka valitsusel.

Me arutasime täna Team Estonia loomise plaani. Meie soov on, et kõik ministrid tegeleks ka sellega, et Eesti ettevõtjaid välisturgudel aidata, aga meie soov on ka see, et see tegevus toimiks veel paremini ja veel koordineeritumalt, kui ta seni on toimunud.

Mul on väga hea meel, et ettevõtlusminister Liisa Oviir on võtnud südameasjaks erinevate ettevõtjaid toetavate riigiorganisatsioonide töö parema koordineerimise. See on väga oluline samm, sellele on tähelepanu juhtinud ettevõtjad, sellele on tähelepanu juhtinud ka näiteks Ernst & Youngi uuring ja me võtame seda väga tõsiselt.

Aga lisaks sellele, et need asutused omavahel sünergiliselt suudaks toimida, on oluline ka see, et valitsuse tasandil toimuks selline väga läbimõeldud, mõtestatud tegevus, kuidas siis kõige paremal viisil ettevõtteid toetada. Ja ettevõtete toetamisel ma pean silmas ka seda, et tihti on kõige suurem kasu see, kui mõni valitsuse liige läheb ja avab ettevõtjatele uksi.

On teatud kultuure, kus äri tegemise aluseks on ka see, et on head poliitilised kontaktid. Võime tuua siin hiljutise näite, maaeluminister Urmas Kruuse tuli just tagasi Hiinast, kus sõlmiti, ma julgeks öelda, et ajaloolise tähtsusega kokkulepped sellel teemal, et saaks avada Eesti põllumajandustoodetele Hiina turu. Ma usun, et me kõik mõistame, miks see on oluline.

Ja sarnaseid kokkuleppeid, sarnaseid initsiatiive ma loomulikult ootan ka kõigilt teistelt ministritelt. Ja hea meel on näha, et väga paljud on sellega juba ka tegelenud. Tegelikult on ka kultuuri valdkonnas Hiinast samamoodi jällegi positiivseid näiteid, näiteks Eesti klaveritootjal on väga tõsised ambitsioonid Hiina turuga jne, jne. Selle nimel tasub pingutada ja see on meie kõigi ühine ülesanne.

Täna oli meil Team Estonia teemal selline esimene sissejuhatav arutelu. Me leppisime kokku, et esimese kvartali lõpuks on meil detailine plaan, mis kujul see koordineeriv roll täpselt ellu viidud saab. Ma tõesti usun, et seda teemat prioritiseerides on võimalik ettevõtjaid veelgi paremini aidata, kui me seni oleme suutnud.

Nüüd päevakorra teemade juurde detailsemalt.

Valitsus kinnitas isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse, mis kõlab väga keeruliselt, aga tegelikult on see üsna selge. Kuna sotsiaalmaksu laekumine on praeguse teadmise järgi paranenud 7,2% võrra – mis on väga kiire paranemine, ja on tulenenud väga kiirest palgakasvust ja ka sellest, et inimesi on hõives rohkem – siis see toob endaga kaasa ka loomulikult märkimisväärse pensionitõusu. Praegustel andmetel saab järgmise aasta pensionitõus olema 5,7% ehk siis keskmine vanaduspension saab olema ümardatult 396 eurot ehk pisut üle 20 euro rohkem kui sel aastal.

Kindlasti saab täpsem pensioniindeks  kinnitatud järgmise aasta märtsis, aga elu on näidanud, et need esialgsed prognoosid on olnud küllalt täpsed. Nii et enam-vähem 20 eurose pensionitõusuga saab ka järgmisel aastal arvestada.

Me lisasime soodusravimite loetellu 2 konkreetset diagnoosi, mille ravimiseks on võimalik täiendavat soodustust saada.

Me täiendasime Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärust. Valitsuse julgeolekukomisjon on  üks selline valitsuse tööorgan, mille tegevusest väga detailselt ei räägita, aga kuna riigikaitse ja julgeolek on kaasaegses käsitluses laiapindne, siis me otsustasime alalise liikmena komisjoni kaasata ka majandus- ja taristuministri. Ja meil oli ka juttu sellest, et tegelikult ka mitmed teised ministrid, kes ei ole konkreetse komisjoni liikmed, siis oma töölõikudes võiks olla ka komisjoni töösse tulevikus veelgi enam kaasatud. See on väga oluline sõnum, et riigikaitse ja julgeolek on kogu valitsuse ja kõikide vastutusvaldkondade asi.

Riigikaitsega jätkame. Me eraldasime täna valitsuse reservist Kaitseministeeriumile kaitsekulude katteks 5,64 miljonit eurot. See on raha, mis tuleb lisaks 2%le sisemajanduse kogutoodangust ja see on seotud liitlaste kohalolekuga ja liitlaste kohaloleku suurendamisega. Ligikaudu kolmandik sellest summast läheb liitlaste kasarmu ehitamiseks Kaitseväe Tapa linnakus. Me teame, et lisaks ameeriklastele plaanib Eestisse tulla ka kompanii veel mitmest Euroopa riigist, nii et juba lähiajal soovime näha liitlaste kohaloleku kasvu ka maavägede puhul. Lisaks ehitame NATO staabihoone Kaitseväe Peastaabi territooriumile Tallinnasse. Need ehitustööd on juba käimas ja üks väike osa sellest kogumaksumusest oli ka tänases eraldises.

Samuti oleme otsustanud eraldada raha liitlaste varustuse ladustamiseks, keskpolügooni väljaõppevõimaluste parandamiseks ja keskpolügooni laiendamiseks. See on ka teema, mis otseselt puudutab keskkonnaministri haldusala.

Lisaks veel ka Tapa raudtee ja Kaitseväe Tapa linnaku vahelise raudteesõlme väljaehitamiseks ca 1,5 miljonit. Enamik nendest objektidest on juba töös. Kaitseministeerium on teinud koos Kaitseväega väga head tööd selleks, et Eesti oleks liitlastele hea vastuvõtja ja seda on kinnitanud mitte ainult meie oma inimesed, vaid ka liitlaste esindajad.

Valitsus kinnitas ka Eesti Euroopa Liidu poliitika järgmiseks neljaks aastaks. Sellel ma peatusin väga pikalt siis, kui ma tegin ülevaate Riigikogu ees, nii et täna väga detaili ei läheks.

Samuti kinnitasime ka uuendatud eesistumise tegevuskava. Eesti eesistumine aastal 2018 on valitsuse üks kõige olulisemaid prioriteete ja loomulikult me jälgime väga tähelepanelikult ka valitsuse tasemel, et kuidas need ettevalmistused lähevad.

Viisime raudteeseadusega vastavusse määruse, millega laiendatakse tervisenõuded ka reisirongi klienditeenindajatele.

Saime ülevaate sellest, kuidas on plaanis Eestis aastatel 2015—2019 rakendada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni „Naised, rahu ja julgeolek“.

Leppisime kokku, et Itaalia esindab Eestit tulevikus viisaküsimustes Kosovos, Ecuadoris, Kataris, San Franciscos, Houstonis, Chicagos ja Miamis.

Me kiitsime heaks seisukohad, mis puudutavad geograafilisi piiranguid Euroopa Liidus kaupade ostmisel teabele juurde pääsemisel ehk siis täpsemalt öeldes, me soovime lõpetada Euroopa Komisjoniga koostöös põhjendamatu asukohapõhise piirangu. Sel teemal oli ka eile väga suur läbimurre, teadupärast tegeleb digiteemadega komisjonis eestlasest volinik.

Ja viimane, aga sugugi mitte kõige vähem oluline teema, et valitsuskabineti nõupidamisel oli lisaks juba nimetatud Team Estonia ja Euroopa Liidu eesistumise teemale ka Eesti seisukohad Ühendkuningriigi Euroopa Liidu liikmelisusega seonduvalt.

Teadupärast Ühendkuningriigid plaanivad referendumit ja on teinud ettepanekuid, kuidas Euroopa Liidus saaks ühiselt edasi minna. Eesti seisukoht on väga selge, Ühendkuningriikide liikmelisus Euroopa Liidus on oluline nii Ühendkuningriikide, Euroopa Liidu kui kindlasti ka Eesti seisukohast vaadates. Tegemist on Eesti jaoks väga olulise partneri ja liitlasega. Loomulikult me  püüame hoida konstruktiivset dialoogi ka nende ettepanekute suhtes, mida Ühendkuningriigid on lauale pannud. Ma olen ka ise korduvalt nendel teemadel Ühendkuningriigi peaministri David Cameroniga vestelnud ja ma tõesti loodan, et kõik Euroopa Liidu riigid ja Ühendkuningriigid sealhulgas jõuavad nendes küsimustes mõistliku kokkuleppeni.

Ja kuigi ei ole vist kohane tavaliselt avaldada arvamust teiste riikide otsustusprotsesside kohta, aga ma siiski loodan, et see referendum, mis Suurbritannias tuleb, lõpeb sellega, et Suurbritannia jätkab Euroopa Liidus. Nagu öeldud, siis see on väga oluline ka Eesti seisukohast ja ma arvan, et siin ei pea selgitama, miks.

Minu poolt kõik ja teiste teemadega saavad siis kolleegid jätkata. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd palun sõna kultuuriministrile.

 

Indrek Saar

 

Vabariigi Valitsuse esimene päevakorrapunkt täna oli minu valdkonnast ja see puudutab uut seaduse eelnõu, mis asendab ühte eelmist seaduse eelnõu. Jutt on, lühendatult, Säisist ehk säilituseksemplari seadusest ja asendama on ta mõeldud sundeksemplari seadust.

Esiteks sellest nimest. Seaduse nimi ütleb siis ka nüüd tulevikus täpsemalt ära, millest me räägime, me räägime Eesti kultuuripärandi säilitamisest, mitte millegi või kellegi millegagi sundimisest.

Selle käigus teeb Eesti omamoodi revolutsiooni, et me oleme ilmselt esimene riik maailmas, kes seadusega reguleerib sellist digitaalse algmaterjali kogumise ja säilitamise. Nii et kõik see, mida siiamaani on kogutud kas paberkujul või näiteks filmikujul, oleks 1. jaanuarist 2017 siis olemas digitaalsel kujul.

See vähendab oluliselt vajadust seda näiteks paberkujul säilitada. Kui praegu on see korraldatud niimoodi, et igaüks, kes trükib raamatu, peaks toimetama 8 eksemplari neid säilitamiseks minevaid teavikuid siis sisuliselt kümnele raamatukogule ja nemad neid siis säilitavad, siis tulevikus saab neid eksemplare olema kaks korda vähem ehk 4 tükki ja säilitajateks on tegelikult 4 raamatukogu. Need on Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli raamatukogu, Tallinna Ülikooli akadeemiline raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi arhiiv-raamatukogu, kus siis ajaloo uurijatel on võimalik minna ja võtta see paberkujul koopia ja seda vaadata. Nendele, kes tahavad selle sisuga tutvuda, on tegelikult mõeldud elektrooniline võimalus ehk üks statsionaarne arvutitöökoht, kes lisaks juba nimetatud raamatukogudele saab olema ka Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus, kust seda kõike on võimalik siis digitaalselt kätte saada. Iseenesest selle digitaalne kättesaadavus kohapeal tagab ühelt pool selle, et sellest ei tehta illegaalseid koopiaid, aga teiselt poolt, et kogu see materjal on oluliselt lihtsamini kättesaadav kui see, et sa pead minema raamatukogu töötaja juurde ja ta toob sulle ükshaaval need teavikud, mis sind huvitavad, kätte.

Mis on selle juures kindlasti oluline keskkonnaministri poolelt vaadates, et me oluliselt säästame ressurssi, hulka puid jääb metsa selle tulemusena ja teiselt poolt, meie kultuurikiht tegelikult kasvab tänasel päeval väga kiiresti, ainuüksi raamatuid trükitakse Eestis suurusjärk 4000 aastas. Kui me räägime kõigist nendest teavikutest, mida tuleks säilitada, siis neid on suurusjärk 18 000. Ja see omakorda tähendab seda, et hoiustamistingimused, need laomahud kasvavad tegelikult tohutu kiirusega, see, et me nüüd vähendame nende säilikute hulka oluliselt, tähendab ka seda, et me peame ka vähem tekitama laopinda.

Lisaks sellele, et kõik see digitaalne materjal on lihtsamini kasutatav, avab see hulka võimalusi ka tulevikus arendada erinevaid teenuseid.

Üks praktilisi asju, mida täna rahvusraamatukogu koostöös erasektoriga teeb ja mida teie kõik ilmselt regulaarselt kasutate, on  meediamonitooring. See tegelikult põhineb sellel, et on digitaalne andmebaas, mille alusel toodetakse meediamonitooringut. Aga ta annab näiteks ka võimaluse vaegnägijatele mõeldud teenuseid oluliselt lihtsamini edasi arendada. Ja ta lihtsustab ka, mis on kindlasti väikeettevõtjate jaoks olulisem, lihtsustab ka nende elu, et nad tulevikus peavad selle need säilituseksemplarid toimetama ühte raamatukokku senise 5 asemel ehk siis rahvusraamatukokku ja rahvusraamatukogu hoolitseb selle eest, et veel kolm raamatukogu selle säilituseksemplari kätte saaksid.

Ja mis ka sellega positiivset kaasneb, on see, et Eesti Rahvusraamatukogu saab hakata koostama lisaks trükitoodangu statistikale ka võrguväljaannete statistikat, mis annab ülevaate Eesti kirjastamise olukorrast ja arengusuundadest ehk siis see on praktiline asi selles valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele selle jaoks, et analüüsida, mis parasjagu toimub ja teha oma tulevikuotsuseid kui ka riigi jaoks tegelikult riigi poliitika kujundamiseks. Vot selline seadusemuudatus.

 

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna palun keskkonnaministrile.

 

Marko Pomerants

 

Tere päevast! Ettevõtluse arengule saab kaasa aidata kindlasti ka keskkonnaminister ja neid näiteid muide on ka, kus meie IT valdkonna inimesed omavad müügihuvi mõnes riigis, näiteks et leida häid seadmeid, mis aitaks metsatulekahjusid avastada või siis mingil muul moel looduses toimuvat jälgida. Siis on kindlasti ka keskkonnaministri pühendumine asjakohane ja seda on ka ette tulnud, võin ma teile öelda.

Mis puudutab tänast valitsuse istungit, siis muutsime ka Pirita maastikukaitseala eeskirja. Miks see hea on? Väga erinevatel põhjustel: ta oli vastuolus kehtiva õigusega ja nüüd selle muudatuse tulemusena on võimalik ära realiseerida 5 kehtivat detailplaneeringut, mille hulgas on ka näiteks Iru hooldekodu laiendamine.

Ja kuna riik ei pea ostma neid viite tükki oma omandusse, on 2,2 miljonit eurot maksumaksja raha säilitatud.

Ja mis kõige tähtsam, keskkonnakaitseliselt ka kahju ei teki, sellepärast et need tükid on juba selliste asumite sees ja seetõttu küll läheb seal asumites veidi tihedamaks, aga maastikule kahju ei tekitata. See on tore asi.

Nüüd teatavasti olen ma veetnud viimased kolm päeva hoopiski ühes teises linnas, nimega Pariis, kus käib üleilmse kliimakokkulepe kokkupanemine.

Eile õhtupoole jõudis osapoolteni selle leppe uus tekstiversioon ja seda põgusalt on jõutud ka osapoolte poolt analüüsida. Mida võib siis öelda, et aega on jäänud vähe, siin kusagil kahe ööpäeva jagu, inimestel ilmselt on vähemasti laupäeva hommikuks lennukipiletid ostetud eeldusel, et kliimalepe sünnib ja seetõttu pingutataksegi ööpäevaringselt seal.

Aga Euroopa Liidu vaatest vaadatuna eilse õhtuse seisuga kindlasti veel rahuloluks põhjust ei ole. Selles tekstis on veel väga palju selliseid lahtiseid valikuid. Ei saa rahul olla läbipaistvuse, st kohustuste täitmise jälgimise osaga, emissioonide heitkogus ehk heitkoguste üle arvepidamisega. Siin osa riikide jaoks plaanitakse, et see algaks alles 2030. aastast.

Aga kui me siin räägime selle kahe kraadi piiresse jäämisest, siis ei ole see kindlasti piisav. Kohustuste üle vaatamine ei ole praeguses tekstis veel piisavalt selline siduv. Ei kajastu selles leppes rahvusvahelise transpordi valdkonna heitkogused, mida prognoositakse muide, et aastaks 2050 saab nende kasv olema 250%. Ja kui sellele transpordi valdkonna heitmetega ei tegeleta, siis see tähendab seda, et teistes valdkondades tuleb veel rohkem kokku tõmmata, et kliima eesmärke täita. Pikaajalise eesmärgi suhtes on siin palju lahtisi otsi.

Üks suur debatt käib vaesemate ja rikkamate riikide vahel, kas ja kuidas siis kohustused ja panused võiksid olla erinevad. Euroopa Liidu seisukoht on see, et startida saab küll erinevatelt lähtekohtadelt, aga fakt on see, et arenevad riigid peavad ka arenema ja seetõttu nende panus ikkagi ka kasvama ajapikku, et me ühisele rajale jõuaksime.

Eile õhtuse seisuga on välja pakutud, et kui ratifitseerijaid on nendest riikidest 50-60% või vähemalt 50 või 60 osapoolt, mitte protsenti, et siis võiks olla rahul. Aga kindlasti Euroopa Liit soovib siin suuremaid numbreid näha. Ja kui seda nüüd hästi lühidalt veel kokku võtta, siis seesama arenenud ja arengumaade eristamine, punkt 1, leppe ambitsioonikus, punkt 2 ja finantseerimine, punkt 3 on need asjad, kus nüüd järgnev ööpäev peab muutusi tooma, et planeeti päästa. Aitüma!

 

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd küsimused.

 

Imre Kaas, Kanal 2

Küsimus peaministrile. Eestis viibib praegu visiidil Ungari välisminister, kes on öelnud järgmist, jutt käib pagulaskriisist. Tsiteerin. „Nad on rääkinud põgenikekriisist, mis ei ole tõsi, see on massiimmigratsioon, sest väga suur osa immigrantidest on majandusmigrandid.“ Tsitaadi lõpp. Küsimus teile, kas tõesti on seni Euroopas räägitud pigem põgenikekriisist, mis tegelikult on massiimmigratsioon ehk siis kas me räägime asjadest õigete nimedega? Aitäh!

 

Taavi Rõivas

Aitäh! Ma arvan, et mitte kellelgi ei ole põhjust kahelda selles, et Süürias on sõda, et Põhja-Aafrikas on riike, kus olukord on humanitaarkatastroofi äärel. Need protsessid on pannud miljoneid inimesi oma kodust lahkuma ja mitte vabatahtlikult lahkuma. Nii et minu hinnangul see, mis Euroopasse on jõudnud, on ikkagi väga tõsine sõjapõgenike laine ja loomulikult on Euroopa Liidul põhjust sellega väga intensiivselt ja väga tõsiselt tegeleda.

See, et Eestisse ei ole sõjapõgenikke märkimisväärsel arvul jõudnud ja väga suure tõenäosusega tegelikult ju ei jõua ka, Eesti on geograafiliselt Euroopa selles servas, kust need rändeteed loogiliselt võttes läbi ei lähe. See ei tähenda, et meie ei peaks suhtuma sellesse teemasse väga tõsiselt ja aitama kogu Euroopal selle teemaga toime tulla.  Ungari on üks nendest riikidest, kes on jäänud selle rändetee nii-öelda tee peale või üheks selliseks transiitriigiks. Ta ei ole valdavalt sihtriigiks, küll aga sealt tõesti on väga paljud inimesed läbi liikunud. Ma siiski julgeks öelda, et väga arvestatav nendest inimestest, kes ka Ungarist on läbi  liikunud Lääne-Euroopa poole, on ikkagi oma kodudest lahkunud sellel põhjusel, et selles piirkonnas, kus nad elavad, on sõjategevus. Ja me kõik saame suurepäraselt aru, et kui on sõjategevus, kui on terroristlikud organisatsioonid, kes teatud piirkondi Süürias ja seal ka lähinaabruses kontrollivad, et siis seal ei ole tsiviilelanikel normaalseid elamistingimusi. Nii lihtne see asi ongi. Aitäh!

 

Küsimus

Lauri Liikane, Tallinna Televisiooni Uudised.

Küsimus peaministrile pigem.  Sel nädalal võeti päevakorrast maha Riigikogus energiajookide müügi vanusepiirang. Keskerakonna plaan oli kehtestada vanusepiirang, aga see ettepanek ei läinud läbi. Ja teine ettepanek, mis ei läinud samuti läbi, oli alkoholimüügi  keelustamine bensiinijaamades. Mis te nagu inimlikult arvate, et ühelt poolt nagu valitsus võitleb alkoholismiga, hoolitsetakse nagu tervise eest, aga kuidagi sellised, no suhteliselt toredad parandused läbi ei lähe?

 

Taavi Rõivas

Mulle meeldib teie iseloomustus, „suhteliselt toredad parandused“.

Kui riik seab piiranguid kodanikele, siis peab olema ka kindel veendumus, et need piirangud on efektiivsed, et nad täidavad oma eesmärki. Lihtsalt sellepärast, nagu te ütlesite, et need piirangud on suhteliselt toredad, riik üldjuhul piiranguid ei kehtesta.

Alkoholipoliitikas on väga täpselt teada, milliste sammude mõju on leidnud teaduslikku põhjendust ja milliste puhul ei ole seda kinnitust kas veel saadud või milliste puhul on see mõju küsitav. Mina usun, et riik peab ikkagi keskenduma nendele sammudele, mille puhul on lootust, et nad päriselt probleemi lahendamisele kaasa aitavad.

Kui me räägime alkoholist, siis minu hinnangul on kõige tõsisemaks probleemiks, millega kõige intensiivsemalt tuleb tegeleda, see, et Eestis on võimalik alkoholi kätte saada ka alaealistel. Ma arvan, et Eesti ühiskonnas on täielik konsensus selles küsimuses, et alaealiste alkoholi  tarvitamine on ja peab olema keelatud. Aga ma sooviksin siiski näha detailseid ettepanekuid, kuidas me vähendame seda, et alaealised alkoholi kätte saavad. Ma tean, et valdkonna eksperdid on teatud ideid välja käinud, osad neist on lihtsamini rakendatavad, osade puhul on vaja väga detailset analüüsi, sh õigusruumi küsimused. Aga siiski. See on minu jaoks murekoht number üks, kui rääkida alkoholipoliitikast.

Murekoht number 2 on see, et kuidas vähendada sellist süstemaatilist alkoholi  liigtarvitamist. Ka see on väga selge riskigrupp. Ka seal on väga hästi teada need meetmed, mis toimivad ja nendega tuleb ka samm-sammult tegeleda, kaasates loomulikult kõiki osapooli, sh ettevõtjaid ja avalikkust laiemalt. Ja kui need ettepanekud niimoodi põhimõtteliselt läbi töötada, siis on kindlasti võimalik ka alkoholipoliitikas edu saavutada.

Ma kaldun olema skeptiline kõikvõimalike selliste teemade puhul, mis on hästi kõlavad, aga kui minna sisse ja analüüsida, et kas tegelikult nad tegelevad probleemi tuumaga ja siis avastada, et tegelikult selle kõlavuse taga on, ütleme siis, õõnes sisu. Ma kaldun ikkagi selliseid ettepanekuid pigem mitte toetama. Oht liiale minna ja üle reguleerida selliselt, et see tegelikult tulemust ei anna, on kindlasti väga suur.

Ma arvan, et alkoholipoliitikas on ülioluline, et me keskenduks nendele asjadele, mis tegelikult tulemust annavad ja laste alkoholi tarvitamisega tegelemine on see minu jaoks kõige olulisem teema.

Energiajookide puhul minu meelest see debatt ühiskonnas ei ole õieti suutnud veel alatagi. Me peaksime jõudma selleni, et me vaidleme selgeks, milline on täpselt energiajookide kahjulik mõju, millises ulatuses ja kas neid peaks piirama, kas alaealistele kehtestatav piirang on näiteks tervishoiuasjatundjate poolt ühemõtteliselt heaks kiidetud. Selliseid teemasid oleks tegelikult praktiline ikkagi ühiskonnas natuke laiemalt arutada ja jõuda kas konsensuse, aga vähemalt nagu laiema üksteise mõistmiseni selles küsimuses.

Kõikvõimalikke asju ära keelata on alati väga suur kiusatus. Aga me peame olema nagu veendunud, et seal on ka mingid ühemõttelised, ütleme siis, näitajad, mille alusel seda määratleda.

Kui me võtame konkreetselt, see läheb nüüd väga detaili, aga kuna ma olen sotsiaalministrina töötanud, siis ma tean ka seda, et energiajoogi puhul on küllalt keeruline ammendavalt määratleda, mis on see kriteerium, mille alusel ta on energiajook. Ei ole võimalik seda ainult tauriini sisalduse järgi määratleda. On energiajooke, mis on väga erinevate toimeainetega. Seal on teoreetilisi võimalusi, aga ma jätaks selle siiski veel valdkonna ministri analüüsida ja ma eeldan, et sellesse võiks kaasata laialdaselt osapooli.

Selliseid keelamisi ei peaks tegema kergekäeliselt, nad peavad olema hästi põhjendatud, hästi läbi mõeldud ja tõesti analüüsitud, kas see annab ka mingit tulemust või on see lihtsalt selline poliitiline avantüür. Võtaks selliseid asju läbimõeldult.

 

Küsimus

Aleksei Ivanov, PBK Uudised.

Küsimus peaministrile. Kuidas on võimalik, et meie kabinetis on selline situatsioon, kuna härra Reinsalu kõneleb, et me läheme [edasi okupatsioonikahjude kompensatsiooninõudega] ja siis Marina Kaljurand ütleb, et me ei lähe. Mis täpsemalt toimub kabinetis selle probleemiga ja äkki see paneb ohtliku situatsiooni piirileppe allkirjastamise? Aitäh!

 

Taavi Rõivas

Aitäh! Selle teemaga ei toimu kabinetis midagi. Meil on veendumus, et okupatsioonikahjude sissenõudmine ei ole perspektiivikas tegevus. Me ei ole seda teemat ka kabinetis väga arutanud, küll aga on seda teemat arutatud kümmekond aastat tagasi ja minu meelest juba siis jõuti selgusele, et selle teema võiks ammendunuks lugeda.

Minu teada ei ole ükski kabineti liige, sh ka mitte Urmas Reinsalu öelnud, et peaks minema kohe nüüd ja praegu mingeid kahjusid sisse nõudma. Pigem on Urmas Reinsalu oma kolleegidega rääkinud sellest, et kuidas nendel teemadel ühiselt koostööd teha.

Aga nagu öeldud, siis see, et valitsus läheks kelleltki okupatsioonikahju sisse nõudma, ei ole aktuaalne teema ja me praegu ei tegele sellega.

Kas see, kui valitsuses on mõnes küsimuses inimestel detailides erinevad arvamused, kas see on kuidagi traagiline või kas sellepärast peaks kuidagi heituma? Ei pea. Võib olla erinevaid arvamusi ka, oluline on, et oleks selgelt teada, mis on kabineti ühine arvamus ja üldiselt me oleme tolerantsed inimesed ja aktsepteerime ka seda, kui mõnel kabineti liikmel on mõnes küsimuses teistsugune seisukoht. Aitäh!

 

Küsimus

Sven Soiver, TV 3 Uudised.

Pressikonverents algas siin majandusteemadega, küsimus ka majandusest. Läti ja Leedu majanduskasv on Eesti omast suurem, samas me oleme ühes maailma nurgas, samasuguse taustaga. Mida Eesti valitsus on valesti teinud, et Eesti on tagaajaja rolli jäänud?

 

Taavi Rõivas

Jah, seda võib küsida ka niipidi, et mida on Eesti valitsus viimased 24 aastat õigesti teinud, et Eesti nii pikalt ees on Lätist ja Leedust, olgu selleks siis inimeste sissetulekud või ka SKP absoluutnumbrites.

Reaalsus on see, et kui me võrdleme inimeste palkasid või pensione, siis Eesti on Lätist mitmekümne protsendiga ja Leedust veelgi enam ette jõudnud. See omakorda tähendab seda, et meie naabritel on odavam tööjõud tootmistegurina, kui seda niimoodi väga tehniliselt väljendada, kindlasti konkurentsieelis.

Kas me soovime, et Eestil oleks ka see sama konkurentsieelis teistega võrreldes? Ma arvan, et pigem mitte. Majanduse mõttes on odav tööjõud kindlasti väga positiivne ja küllap see ajendab ka mitmetel inimestel või mitmetel ettevõtetel sellesse piirkonda investeerima, kus on odav tööjõud. Aga kui me mõtleme, kas me tahame olla see riik, mille konkurentsieelis on odav tööjõud, siis ma arvan, et pigem mitte. Sest odav tööjõud tähendab ka madalaid palkasid. Ja see, et Eestis on palgad kiiresti kasvanud, ei ole sugugi mitte negatiivne. Ma arvan, et Eesti inimestel on selle üle hea meel, lihtsalt me peame nüüd arvestama, et see mõjutab meie majanduse konkurentsivõimet tulevikus, järelikult me peame tulevikus leidma võimalusi, kuidas asju teha veel nutikamalt, kuidas iga töötaja kohta veel enam lisandväärtust toota. Ja nagu ma juba ütlesin, kuidas oma toodangut võimalikult hea hinnaga Eestist väljapoole müüa ehk siis kuidas keskenduda ekspordile.

Need on need võtmetegurid. Iseenesest on mul hea meel, kui meie lõunanaabritel läheb hästi, aga ma oleks siiski pisut siiski ettevaatlik liiga optimistlike toonide toomisel sellepärast, et elu on näidanud, et nii nagu Eesti on väga tugevalt sõltuvusest Soome ja Rootsi majandusest, välisturgudest laiemalt, siis nii on ka Läti ja Leedu majandus käinud suhteliselt sarnaseid trajektoore-pidi Eestiga, olles lihtsalt mõned kuud hilisemas faasis. Ja kui laiemalt vaadata, siis võib öelda, et Eesti on majanduse arengus ikkagi  päris mitu aastat nii Lätist kui Leedust ette jõudnud ja seetõttu ka need faasid on meil praegu erinevad.

Aga see kõik ei tähenda, et me peaksime rahul olema selle seisuga, kus me Eestis oleme. Täna me arutasime, nagu ma ütlesin, seda, kuidas valitsus saaks paremini kaasa aidata sellele, et ettevõtjaid välisturgudele aidata, kuidas saaks investeeringuid Eestisse meelitada.

Ettevõtlusminister on eraldi võtnud oma südameasjaks, et kuidas asutusi paremini koordineerida. Peaministri juures käib koos ekspertidest töörühm, kes süstemaatiliselt väga metoodiliselt tegeleb sellega, millised on need asjad, mis takistavad Eesti majandusel arenemast. Kindlasti tuleb jätkata tööjõumaksude langetamisega, mis on üks läbiv probleemkoht, kui küsida ettevõtjatelt endilt.

Nii et tööd on palju vaja teha.

Iseenesest positiivseid asju on muidugi ka väga palju. See, et Eestil ei ole riigivõlga, on väga oluline kasvuvundament. See, et meie hariduse kvaliteet on väga hea – väga oluline kasvuvundament.

Järgmisel nädalal me arutame Riigikogus teisipäeval seda, et kuidas saaks teadust paremini majanduskasvu vankri ette rakendada. Kui me oleme liikumas, mõnes osas võib öelda, et oleme juba liikunud odava tööjõuga arenevast riigist selliseks maailma mõistes siiski selgelt jõukaks – kuigi veel mitte nii jõukaks, nagu me tahaksime, aga maailma mõistes me oleme kindlasti jõukaste riikide hulgas – riigiks, kus tehakse tööd võimalikult targalt, kus lisandväärtus on võimalikult kõrge, siis muutub järjest aktuaalsemaks ka see, et kuidas teadus- ja arendustegevust kasutada ja kuidas meie teadlaste tarkust maksimaalselt siis ka kasumiks pöörata ja inimeste sissetulekuks pöörata.

Nii et sellised väljakutsed meil on.

Ülesanded on märksa raskemad kui 10 või 20 aastat tagasi, mida arenenumaks riigiks Eesti majanduse mõttes jõuab, seda keerulisemaks läheb ka see tuleviku majanduskasvu saavutamine.

Aga ma olen optimist, et tegelikult meil on veel kasvuruumi küll ja me ei peaks olema rahul enne, kui me oleme oma elatustasemelt jõudnud Põhjamaade tasemele. Pingutada tuleb, aga võimalik on see kindlasti.

 

Küsimus

Imre Kaas, Kanal 2

Majandusteemadel jätkaksin. Mida see koostööplatvorm Team Estonia õigupoolest tähendab? Näiteks Hiina näitel, mis puudutab Estonia klaverit, ma saan aru, et nende edulugu loodetakse võimekast edasimüüjast, kes on seal kohapeal. Kui tootmine jääb Eestisse, lisandub klaveri hinnale  umbes 36% veel igasuguseid tollimakse jne. Millistele valdkondadele te Hiinas turgu näete ja milline see koostööplatvorm siis õigupoolest välja näeb? Aitäh!

 

Taavi Rõivas

Meil on valitsuses ju ekspordiga tegelev lausa eraldi minister, kelle haldusalas on mitmed asutused, kes teevad koostööd ja Liisa Oviiri plaani järgi tulevikus veelgi tihedamalt omavahel koostööd selleks, et Eesti ettevõtjaid välisturgudele aidata, et välisinvesteeringuid ka Eestisse meelitada.

See on üks aspekt ja selle poolega tuleb Liisa Oviir esimese kvartali lõpus valitsusse ja  ma usun, et see plaan on igal juhul mõistlik, et liikuda sealt parema koostöö poole.

Aga kui võtta pilti veel laiemalt, siis tegelikult on oma roll Eesti ettevõtete välisturgudele aitamisel ka välisministeeriumil, ka vaaeluministeeriumil, kultuuriministeeriumil, tegelikult ka kaitseministeeriumil, miks mitte ka keskkonnaministeeriumil. Neid rolle on tegelikult väga erinevaid ja Team Estonia mõte on see, et nii nagu on Soomes, Rootsis, Singapuris, et nende erinevate ametkondade pingutusi koondada selliseks ühiseks mõtestatud tegevuseks. Et kõik need osapooled, kes teevad.

Eestis on väga palju väga professionaalseid inimesi, Eesti mõistes väga palju professionaalseid inimesi, kes tõesti aitavad Eesti ettevõtjaid ja ma olen saanud ka väga positiivset tagasisidet äridelegatsioonidelt ja Eesti ettevõtlusorganisatsioonidelt, on tõesti ka väga head tööd tehtud. Aga me soovime, et oleks veel paremini. Ja me soovime, et kõik need organisatsioonid, kes tegutsevad, teeks seda koordineeritult ja kõik haldusalad, kes seda teevad, teeks seda koordineeritult.

See, kas selle Team Estonia formaadiks saab selline mitteametlik koostöönõukogu, kus teemad läbi arutatakse või seal tekib kuidagi jäigem struktuur, see lepitakse nüüd lähema kolme kuu jooksul detailselt kokku.

Täna me leppisime kokku, et meil on vajadus selle järele, et koordinatsiooni parandada ja nagu ma ütlesin, siis paralleelselt Team Estonia loomisega tegeleb ettevõtlusminister veel ka sellega, et oma haldusala organisatsioonid veelgi tõhusamalt tööle panna.

Neid me näeme paralleelsete protsessidena, mis üksteist kindlasti toetavad.

Nüüd välisturgudest. On täiesti selge, et nendele peaturgudele, kus Eesti ettevõtjad on kõige rohkem edu saavutanud, Soome,  Rootsi, Põhjamaad, Baltikum, seal äritegemiseks ei ole tegelikult vaja poliitilisi kontakte. Enamik ettevõtjaid on läinud ilma igasuguse poliitilise toe ja lobita, on leidnud ise kontaktid, partnerid ja kõik toimib.

Samas on ka päris palju selliseid turge, kus on elementaarne ärikultuuri osa, et luuakse kõigepealt poliitiline koostööraamistik, et lepitakse kokku reeglites, et toimuvad visiidid mõlemalt poolt, külastatakse üksteise riike kõrgel poliitilisel tasemel ja seda nimetatakse niimoodi väga, ma ütleks tabavalt, uste avamiseks. Ja siin Hiina on kindlasti üks nendest näidetest.

Ma võin öelda oma hiljutisest kogemusest Hiinast, kus mul oli äridelegatsioonis kaasas 15 ettevõtet, kellel igaühel olid väga konkreetsed huvid ja plaanid. Väga mitme puhul neist me saime tänu sellele, et meil olid kõrgetasemelised kohtumised nii Hiina peaministri, presidendi, rahandusministri kui Hiina ja kogu maailma suurima panga juhtidega, et me saime reaalselt asjad väga kiiresti liikuma. Ma usun, et on lähikuude küsimus, kui Eesti avalikkus kuuleb nii mõnestki asjast, mis selle visiidi käigus positiivses suunas veerema läks.

Samuti ma ootan väga palju sellelt kokkuleppelt, mille Urmas Kruuse eelmisel nädalal Hiinas sõlmis. See loob eeldused selleks, et Hiina turule oleks võimalik ka Eesti põllumajandustootjatel oma toodangut müüa. Ja isegi kui me anname endale aru, et ükski Eesti ettevõte eraldi või ka isegi kõik Eesti näiteks piimandusettevõtted koostöös ei suuda kogu Hiinat ära toita, siis ega meie ambitsioon võib olla ka see, et me suudame näiteks Shanghai regiooni või mõne muu regiooni oma toodetega varustada, me suudame seal leida turgusid, mis on väga suured ja potentsiaalselt väga kasumlikud.

Ja samamoodi ma näen tegelikult potentsiaali sisuliselt igas valdkonnas.

Te nimetasite Estonia klavereid, mis on kultuurivaldkonna ettevõtlus, kui nii võib öelda. Kindlasti on klaverimüük teistsugune protsess kui näiteks põllumajandussaaduste müük ja kindlasti aitab klaverimüügile ka kaasa see, kui on kahe riigi vaheline läbikäimine ka näiteks kultuuriministeeriumide esindajate tasemel. Mulle teadaolevalt ühel Shanghai messil oli kultuuriministeerium väga kõrgel tasemel esindatud ja aitas seal kaasa ka sellele, et Estonia klavereid tutvustada. Ja ma arvan, et see on väga tänuväärne.

Kaitsetööstus. Väga selgelt selline valdkond,  kus kokkulepped tehakse riikide tasemel. Kaitsetööstuses üldiselt erakliente kipub väga vähe olema ja kui üldse, eks ole. Kõik kokkulepped on ikkagi riikide tasemel, sealhulgas kui Eesti ostab, on väga mitmed küsimused, kus on kaasatud ka tootja ettevõtte asukohariik. Tegemist on strateegiliste kaupadega ja seal on väga reguleeritud see tegevus. Ja on ka juba häid näiteid sellest, kuidas kaitseministeerium on kaasa aidanud sellele, et Eesti kaitsetööstuse ettevõtted saaksid välisturgudele. Ja sel puhul enam ei ole isegi sihtturul selles mõttes vahet, et kaitsetööstus on selline valdkond, kus ükskõik millisele turule saamiseks on riigi abi vajalik ja just selline ukse avamise abi.

Nii et mida rohkem me seda teeme, mida rohkemates valdkondades me seda teeme, seda paremad võimalused on Eesti ettevõtetel. Selge on see, et ükski minister ei lähe seda tehingut nüüd lõpuni vormistama konkreetsete ettevõtete eest, aga kaasa saab aidata väga palju. Me otsime neid kohti, kus seda paremini teha selleks, et see tegevus oleks mõtestatud ja koordineeritud ja et need turud oleks läbi arutatud, kuhu minna, kuidas minna, et ministrid omavahel võib-olla ei dubleeriks või  kasutaks seda ressurssi võimalikult efektiivselt, siis selleks loomegi sellise koostöövõrgustiku. Selline plaan. Ma loodan, et see aitab Eesti ettevõtjaid ja aitab ka neil teenida kasumit.

Kui kas või osa nendest ettevõtetest, kes käivad kas või peaministriga äridelegatsiooni visiidil, teenib pärast seda suuremat kasumit ja saab oma inimestele maksta kõrgemat palka, siis võib öelda, et mina olen rahul.

 

Küsimus

Uku Toom, Rahvusringhäälingu uudised.

Ma lähen nüüd oma küsimusega hoopis mujale, uuesti parlamenti. Riigikogu ja riigikogu õiguskomisjon eelkõige näeb praegu vaeva kooseluseaduse rakendusaktidega. Nad tunduvad olevat üsna ummikseisus, kuigi ma ei tea, millega tänane komisjoni istung lõppes, aga juhul kui riigikogu nendega kuhugi välja ei jõua, puudutab see tahes-tahtmata nii justiitsministrit kui peaministrit. Olete te pidanud vajalikuks oma pead vaevata selle küsimusega, kuidas ummikseisust välja jõuda?

 

Taavi Rõivas

Ma olen võimaluste piires jälginud seda seaduse menetlust, aga ma ütlen ausalt, et minu jaoks ei ole see enam sedavõrd põhimõtteline küsimus, nagu oli seaduse vastuvõtmine möödunud suvel.

Minu jaoks on see nagu elementaarne loogika, et kui on vastu võetud seadus, tõsi, mööname, et see seadus võeti vastu selliselt, et arvamused olid väga erinevad riigikogus ja ka Eesti ühiskonnas, aga kui me võtame aluseks selle, et see seadus on vastu võetud ja nüüd vormistatakse rakendusakte, mille abil on võimalik seda seadust rakendada, siis mina sellest rakendusakti vormistamisest enam küll nagu poliitilist vaidlusküsimust teha ei tahaks.

Ma arvan, et tegelikult kõik riigikogu liikmed mõistavad väga hästi, et see, et Eesti õigusruum oleks korrektne sõltumata sellest, kas üks või teine teema detailides konkreetsele riigikogu liikmele meeldib või mitte. See, et Eesti õigusruum oleks korrektne, see on meie kõigi ühine huvi. See, kui on üks seadus vastu võetud, siis need rakendusaktid ka saaks tehtud, see on nagu elementaarne küsimus.

Ma ei oska selles küll mingit suurt poliitikat näha või minu meelest ei peaks selles suurt poliitikat nägema. Ma tõesti avaldan lootust, et selles küsimuses on sellised suured ja valusad debatid minevikku jäänud. Meil ei ole tegelikult mitte midagi võita sellest, kui me uuesti neid teemasid lahti kisume ja neid juba läbi peetud debatte hakkame uuesti pidama.

Mul oleks heameel näha, kui need rakendusaktid saaks kenasti vastu võetud ja saaks õigusselguse ja küllap me siis näeme, et tegelikult mitte kellegi elu sellest kuidagi halvemaks ei lähe.

 

Juhataja

Ja nüüd viimane küsimus.

 

Küsimus

Toomas Toomsalu, BNS.

Küsimus peaministrile selle okupatsioonikahjude teema jätkuks. Kui valitsus praegu peab seda perspektiivituks, siis kas äkki ei oleks mõistlik sellele panna ka valitsuse otsusega punkt, millega Eesti võtab vastu otsuse – Eesti loobub või siis vastupidi – ei loobu. Aitäh!

 

Taavi Rõivas

Aitäh! Ma mõistan teie seda huvi seda teemat lõputult käiata, aga kui ma ütlen, et see ei ole praegu valitsuse jaoks aktuaalne teema, siis nii ongi. Meil on tegelikult neid teemasid, mille üle arutada ja kus otsuseid teha ka aasta lõpus veel väga-väga palju. Oli täna juba mitu teemat, mis minu meelest on väga olulised, väga aktuaalsed teemad, nii eesistumiseks ettevalmistumine, ka see Team Estonia võrgustiku loomine. Mitmed muud teemad. Meil on täna veel vist kolm või neli teemat päevakorras pärastlõunasel istungil. On neid teemasid küll ja veel, kus me otsuseid langetame ja kus meil on vaja seisukohti kujundada. Nii et need teemad, mis parajasti aktuaalsed ei ole, need siis lihtsalt ei jõua valitsuse päevakorda ja nii on.

 

Juhataja

Aitäh! Lõpetame pressikonverentsi.

 

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-