Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 11. detsember 2014

11.12.2014 | 15:31

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaministri ülesannetes välisminister Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister Maris Lauri, tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ning justiitsminister Andres Anvelt.

Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=yqS4BXqJTqg&feature=youtu.be

Juhataja Helin Vaher

Peaminister Taavi Rõivas on töövisiidil Ameerika Ühendriikides koos äridelegatsiooniga ja peaministri ülesannetes on Keit Pentus-Rosimannus. Ja annangi sõna Keidule. Palun.

Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Tänasel valitsuse istungil oli meil päevakorras kokku 27 erinevat punkti ja olulisematest väike ülevaade. Teemadel, mis puudutavad kas rahandusministeeriumi või justiitsministeeriumi või sotsiaalministeeriumi, ma omalt poolt ei peatu ehkki neid oli täna päevakorras päris mitu. Aga ülejäänud teemade osas otsustas valitsus nimetada täna Harju maavanema ametikohale teiseks ametiajaks Ülle Rajasalu. See on siseministri ettepanek, mida toetas ka Harjumaa omavalitsuste liidu volikogu. Järgmiseks viieks aastaks nimetakse ametisse Ülle Rajasalu.

Valitsus otsustas täna anda kodakondsuse 11 inimesele ja keeldus ka ühele inimesele kodakondsuse andmisest. Keeldumise põhjus on see, et inimest on kriminaalkorras karistatud ja mitte isegi ühel korral, vaid kolmel korral tahtlikult toimepandud kuritegude eest ja tema karistus ei ole kustunud. Väikeseks selliseks täiendavaks infoks, et praegune valitsus on andnud kodakondsuse 1181 inimesele.

Valitsus volitas täna ka kultuuriministrit asutama sihtasutust Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Detsembrikuu jooksul peaks selline sihtasutus asutatama. See tähendab, et riigiasutus, nagu Filharmoonia Kammerkoor täna on, lõpetab oma tegevuse järgmise aasta 1. märtsil.

Valitsus otsustas täna asutada ka Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse Rumeenia pealinnas Bukarestis. Vabariigi suursaatkond Rumeenias asutatakse ja tegu on Eesti ja Rumeenia vastastikuse sammuga. 2015. aastal avavad mõlemad, nii Rumeenia kui meie Eesti poole pealt saatkonnad. See kindlasti on ühest küljest oluline samm kahepoolsetes suhetes Eesti ja Rumeenia vahel ja nende suhete edendamiseks, aga muidugi on eelkõige Rumeenia Eesti jaoks väga oluline partner julgeolekuteemades nii Euroopa Liidus kui NATOs. Rumeenia on olnud meile väga kindel ja oluline partner. Meie seisukohad ka praeguses kaunis keerulises olukorras on olnud lähedased. Seetõttu on oluline, et meil oleks võimalus vastastikku seisukohti kiirelt ja operatiivselt selgitada ja koostööd teha. Sellele kindlasti ka saatkonna avamine kaasa aitab. Lisaks saab olema tulevase saatkonna üheks selliseks oluliseks töövaldkonnaks muidugi ka koostöövõimaluste otsimine, tutvustamine, nende leida aitamine erasektorile. Siin liigume samm-sammult, nii kuidas erasektoril ja ettevõtetel huvi on. Aga arusaadavalt on Rumeenia näol tegu potentsiaalse ja kasvava turuga, nii et Eesti ettevõtetele osutatav tugi turule sisenemiseks saab kindlasti oluline olema ka saatkonna poolt. Nagu ma mainisin, siis Bukaresti saatkond avatakse järgmisel aastal ja esmalt on plaanis saatkonna jaoks välisministeeriumil tööruume rentida. Tööle hakkavad Bukarestis suursaadik ja diplomaat.

Valitsus arutas täna ka mitmeid  merereostuse vältimisega seotud teemasid. Kiitsime heaks eelnõud, mis puudutavad merereostuse vältimise konventsiooni 3. ja 5. lisa muutmist. Need mõlemad lisad puudutavad ohtlike ainete ja mereveost tuleneva reostuse vältimise reeglite täpsustamist eesmärgil, et ohtlikke aineid, reostust, aga ka näiteks plasti merre edaspidi ei satuks.

Valitsus kiitis täna heaks ka korralduse eelnõu, mis puudutab Euroopa Liidu ja Lääne-Aafrika riikide vahelist majanduspartnerluslepingut. 12. detsembril peab see partnerlusleping Brüsselis ka allkirjad saama. Partnerluslepingu sisu on Lääne-Aafrikast pärinevate kaupade turule pääsu lihtsustamine Euroopa Liidus. Eelkõige suurendatakse seeläbi muidugi Lääne-Aafrika enda konkurentsivõimet. Üks olulisemaid punkte tänasel istungil ja ka arutelupunkte tänasel istungil puudutas Euroopa IT-agentuuri kokkulepet. Mäletatavasti on juba neli aastat käinud töö selle nimel, et Euroopa IT-agentuuri tegutsemine siin Eestis, Tallinnas saaks kinnitatud ja täna see kinnitus valitsuse poolt ka anti, et IT süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti peakontor saab püsivalt Eestis asuma. Täna heakskiidu saanud kokkuleppe eesmärk oli eelkõige reguleerida ameti staatust, ka ameti töötajatele antavaid õigusi ja ameti töötajaid puudutavaid sätteid. Meenutuseks veel niipalju, et IT-agentuur ehk IT süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa amet on kindlasti eelkõige erakordselt oluline Euroopa Liidu sisejulgeoleku valdkonna jaoks. Nende korraldada ja tagada on kolme väga olulise sellise IT süsteemi või andmebaasi toimimine. Schengeni andmebaas on hädavajalik ja vajalik selleks, et meil üldse Schengeni ala toimida saaks, selle üle järelevalve hoidmine ja korraldamine on just nimelt IT-agentuuri töö. Samamoodi Euroopa Liidu viisainfosüsteem, mis sisaldab infot kõikide viisataotluste ja väljastatavate viisade kohta Euroopa Liidu territooriumil. Ja kolmas oluline mehhanism või süsteem puudutab varjupaigataotlusi ja seda, et nende taotluste süsteem tervikuna Euroopa Liidus ilma igasuguste takistusteta toimuks. Agentuuris on praegu siin Tallinnas 45 töötajat ja arvata võib, et see töötajate arv lähiajal, pärast seda, kui on võimalus agentuuril juba uude hoonesse kolida, ka kasvab. Aga tõesti, tänase otsusega see täiendav kindlus ja kinnitus Eesti valitsuse poolt antud sai.

Valitsus kinnitas täna ka seisukohad nii põllumajandusministrite kui keskkonnanõukogu kohtumiseks ja ka välisasjade ja üldasjade nõukogu järgmise nädala istungite jaoks. Välisasjade nõukogus valmistatakse ette 18. ja 19. detsembri Euroopa Ülemkogu Ukraina arutelu, mis kindlasti saab olema üks olulisi osasid ülemkogul, kuivõrd olukord on endiselt kaunis pingeline. Ja ka humanitaarolukord Ida-Ukrainas on väga tõsine. See arutelu saab toimuma, nagu öeldud, Euroopa Ülemkogul. Välisasjade nõukogu ja üldasjade nõukogu ettevalmistus algab järgmisel nädalal. Ma arvan, et sissejuhatuseks kõik. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Ja nüüd sõna rahandusminister Maris Laurile. Palun.

Maris Lauri

Rahandusministeeriumi poolt olid esitatud mitmed teemad täna. Ma alustaksin tööandja personalipoliitika valgest raamatust, mis puudutab riiki kui tööandjat. Tegemist on esimese tervikliku riigi personalijuhtimise arengudokumendiga. Me kõik teame ja me tahame ilmselt ühiskonnas seda, et Eesti riigis oleksid töötajad, kes riigiametites, erinevates avaliku sektori valdkondades töötavad, et nad oleksid just sellised kõige tublimad, et nad kohanduvad sellega, nagu ühiskond kohandub. Ja selleks, et tagada selline personalitöötajate pidev areng, on valges raamatus täpsustatud töötajate rolle ja vastutusi erinevatel tasanditel. Sealjuures on tehtud nii, et rahandusministeeriumist saab personalipoliitika koordinaator ja ministeeriumid on oma valdkonna n-ö kompetentsikeskused, kus vastavalt spetsiifikale ja vajadustele töötatakse. Aga rahandusministeerium on koordinaator, et kõik asjad oleksid enam-vähem ühesugused. Kaardistatakse riigi vajadused personalipoliitika valges raamatus, kui palju on vaja töötajaid, millised on need kompetentsid. Kindlasti tuleb arvestada seda, et Eesti ühiskonnas toimub rahvastiku ja töötajate vähenemine, see tähendab ka seda, et avalikus sektoris peab töötajate arv vähenema, nii et selline põhjalik jälgimine on täiesti põhjendatud. Eesmärgiks on ka asutuste võimekuse ja korralduse parandamine, et personalitöö oleks edukas. Selleks on planeeritud, et järgmise aasta jooksul valmib konkreetsem rakenduskava. On planeeritud erinevad tegevused, näiteks koostatakse korruptsiooniriskide hindamise metoodika, korrastatakse eriteenistuste personalipoliitika.  Töötatakse välja lahendused ametnike ja töötajate mobiilsuse suurendamiseks, sest väga paljudes ametkondades on tegelikult võimalik liikuda n-ö mitte ainult ühe asutuse sees ülespoole, vaid tihtipeale on kasulik liikuda ka n-ö horisontaalselt. Seda enam, et siis kompetentsid ja oskused paranevad. Laiendatakse ka keskastme juhtide arendamist ja koolitamist ja koostööd erinevate asutuste vahel. Samuti tegeletakse sellega, et kuidas hinnata töötajat tulemuslikult ja kuidas seda mõõta ja hinnata. Analüüsitakse ka rahandusministeeriumis eraldi üksuse loomist, mis hakkaks tegelema keskse koolituspoliitika väljatöötamise korraldamisega, et siis erinevatel tasemetel riigisektoris töötavate inimeste oskused ja teadmised oleksid ühesugused, et nad n-ö räägiksid ühte keelt ja sarnased oleksid.

Valitsus sai täna ka ülevaate 2013. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Kokkuvõttes toetati eelmisel aastal riigivahenditest ettevõtteid 75,1 miljoni euroga, mis on enam kui 2012. aastal. Põhiliselt oli tegemist riigiabiga. Seda oli 63,2 miljonit eurot ja mõnevõrra oli siis ka vähese tähtsusega abi, mis oli 11,9 miljonit eurot. Riigiabi jaguneb kolmeks. Üks on horisontaalne ehk siis näiteks teadus- ja arendustegevuseks, keskkonnakaitseks või tööhõiveabi, sektoriaalseks abiks, näiteks abid teatud sektoritele, nagu põllumajandus, kalandus, transport ja regionaalabi. Nüüd see riigiabi kasv tulenes sellest, et kasvas abi erinevatele sektoritele. Ja suurim kasv oli põllumajandussektoris - 5,8 miljonit eurot ehk 21,6%. Põhiline osa riigiabist saadi toetuste vormis, see on 57,6%, see on 36,4 miljonit eurot. Kuid väga märkimisväärne osa tuli maksusoodustustena, see on 42% riigiabi kogumahust. Ja selle moodustab erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajanduses ja see on ka põhjus, miks, kui me vaatame, kust kohast riigiabi tuleb, siis on põhiliseks riigiabi andjaks on maksu- ja tolliamet. Teised suuremad riigiabi andjad on keskkonnainvesteeringute keskus ja PRIA. Eelmisel aastal esitas Eesti Euroopa Komisjonile 11 riigiabi teatist. Üks nendest puudutab Estonian Airi, kuid see ei ole riigiabisse arvesse võetud, kuna komisjon ei ole otsust teinud.

Juba eile oli juttu sellest, et Euroopa Komisjon andis rohelise tule Eesti struktuurifondide rakenduskavale. Rakenduskava on plaan, mis näitab, kuidas Eesti hakkab euroraha jagama. Seal on määratud see, kuidas eurotoetused, mille jaoks, mis on nende eesmärgid, millised on oodatavad tulemused ja milliseid tegevusi toetatakse. Kogu see maht on 3,53 miljardit eurot. Lisaks tuleb siia riigieelarve panus ja toetuse saajate panus. See on siis eelkõige kohalikud omavalitsused, aga ka ettevõtted. Nii et kokku sellega seotud rahasumma 2014-2020 on 4,9 miljardit eurot. Kuhu see raha läheb? Väga üldiselt öeldes jaguneb see raha kolme teema vahel. Üks kolmandik läheb inimeste arendamisse, heaolu tõstmisesse ehk haridusse, samuti tööhõivesse ja sotsiaalse turvalisuse tõstmiseks. Üks kolmandik läheb ettevõtluse arendamiseks ning teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni. Ja üks kolmandik on tugi majandusarengule ehk siis taristuinvesteeringud, mis on seotud näiteks puhta joogiveega, maanteede ja raudteede arendamisega, internetiühenduse arendamisega, aga näiteks ka kaugeküttesüsteemide kaasajastamise ja taastuvenergia lahenduste rakendamisega. Kuidas neid toetusvõimalusi saab kasutada, selleks hakkavad toimuma Eestis maakondades infopäevad juba veebruarist alates. Lisaks tasub vaadata struktuurifondide koduleheküljele. Ja sellega seoses sai täna valitsuse poolt kinnitatud struktuuritoetuste meetmete nimekiri. See nimekiri on otseselt seotud rakenduskavaga. Kui nimekiri on olemas, siis on võimalik ministeeriumidel esitada juba konkreetsed meetmed ja konkreetsed lahendused, kuidas eesmärke rakendada. Näiteks, kuigi taotlusvoorud avaldatakse esimeses kvartalis, siis me võime juba rääkida sellest, et teatud protsess on alanud, näiteks transpordiinvesteeringud. Siin võiks nimetada Tallinn-Paldiski maantee ehitamist, rekonstrueerimist, Risti-Palivere lõigu rekonstrueerimist, Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee üksikuid osasid. Nii et sellega oli väga oluline samm edasi astutud selles, et Eesti edukalt hakkaks Euroopa Liidu vahendeid kasutama.

Valitsuse laual oli veel üks väga oluline dokument, see oli finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga nähakse ette pankade finantsprobleemide lahendamise kord ja viisid. Selle aluseks on Euroopa Liidu direktiiv, mis koostati 2008. aasta finantskriisi kogemuste põhjal. Me teame, et tol ajal Eesti finantsettevõtted abi ei vajanud, kuid väga mitmetes liikmesriikides tekkisid tõsised probleemid ja selletõttu pidid maksumaksjad tegema päris suuri kulutusi, et finantssüsteemi n-ö elus hoida. Selleks, et tulevikus ei kukuks need kulutused maksumaksjate õlule, muidugi me peame lootma, et selliseid kriise enam ei teki, ongi võetud vastu see direktiiv, et pankade saneerimiseks saaks kasutada riigieelarve väliseid vahendeid ehk pangad ise korjavad raha teatud fondi, mida siis hakatakse kasutama juhtudel, kui tekivad raskused. Lisaks annab see eelnõu finantsinspektsioonile täiendavad volitused, kui pankades peaksid tekkima probleemid. Näiteks vajadusel võib finantsinspektsioon nõuda panga juhtide väljavahetamist või isegi panga juhtimise ajutiselt üle võtta. Tõsisemate probleemide korral tuleb neid kulusid katta aktsionäridel ja seejärel võlausaldajatel, nii et kindlasti mitte maksumaksjatel. Ma tahan kindlasti rõhutada seda, et ka tulevikus jääb see kehtima, et kui pankades tekivad raskused, siis hoiustajate hoiused on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses. Nii et luuakse selleks, et neid kulusid katta, mis tekivad, eraldi kriisilahendusfond. Ja see kriisilahendusfond on esialgu Eesti-keskne, kuid 2016. aastast hakatakse looma Euroopa-keskset fondi ja see oli üheks teemaks ka Brüsseli kohtumisel Ecofinil. Selles töös hakkab Eesti poolt osalema finantsinspektsioon ja selle kriisilahendusfondi haldamisel. Kokku praeguste hinnangute põhjal tuleks, kui me vaatame, kui palju pangad peaksid nendesse fondidesse paigutama, siis väiksemad pangad Eestis umbes 5-10 tuhat eurot, suuremad pangad 1,2 miljonit eurot aastas niikaua, kuni need summad jõuavad teatud ettemääratud tasemele. Eestis, kui me mõtleme kogu Euroopa kriisilahendusfondi, siis Eesti summaks kujuneb ligikaudu 23 miljonit eurot, kuid Euroopa fondi, kriisilahendusfondi suuruseks kujuneb umbes 55 miljardit eurot ja loomulikult on sinna panustajaks kõige suuremad riigid ehk siis Prantsusmaa ja Saksamaa. See on kõik.

Juhataja

Suur tänu! Nüüd sõna justiitsministrile. Palun.

Andres Anvelt

Aitäh! Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse eelnõu. Seaduse eelnõu eesmärk tuleneb eelkõige sellest julgeolekusituatsioonist, kus me kevadest peale sattunud oleme ja tal on kaks alaeesmärki. Üheks eesmärgiks on kaitsta riigisaladusena see informatsioon, mis on vajalik riigi jaoks oluliste infosüsteemide toimimiseks. Ehk ütleme, kui riigi infosüsteemid, erinevad asutused, kes neid haldavad, teostavad näiteks järelevalvet, kui tugev see infosüsteem on rünnakutele jne.  Ja paljud muud sellised spetsiifilised küsimused, siis see teave, mis on seotud selle järelevalve tulemustega näiteks, on tulevikus riigisaladus. Põhjus on väga lihtne, sellepärast et mitte anda võimalikule ründajale, ükskõik, kes ta siis on, kas tavahäkker või mingil teistel kaalutlustel tegutsev isik, organisatsioon, ei omaks lihtsustatud vormis kätte saada informatsiooni, mis on ühe või teise infosüsteemi nõrgad kohad. Teine oluline punkt on see, mis puudutab riigiametnikke, kes omavad riigisaladust, riigisaladuse juurdepääsu luba. Nende puhul tulevikus seaduse vastuvõtmisel mingil määral piiratakse nende liikumisvabadust, kuid riigi julgeoleku ja nende endi julgeoleku huvides. Milles see seisneb? Siseministeerium või tema poolt volitatud organisatsioon, asutus ehk kaitsepolitseiamet koostab nende riikide nimekirja, kust võib tuleneda Eesti riigi ametnikele teatud julgeolekuoht ja nendesse riikidesse reisimisel eraviisiliselt, ma rõhutan, eraviisiliselt, töölähetuse puhul tööandja kindlasti peab kaaluma ühe või teise lähetuse otstarbekust, aga eraviisiliselt peab see riigiametnik oma soovist sinna riiki reisida teavitama vähemalt 5 päeva varem, kui see tuleb ja kui on erakorralise juhusega tegu, siis esimesel võimalusel. See on oluline juba selleks, et esiteks, tööandjal oleks ülevaade sellest, kus tema riigiametnikud käivad, et hinnata ka julgeolekuohtusid. Teine asi on kindlasti see, et ka võimalusel inimest instrueerida näiteks nendest ohtudest, mis ühes või teises riigis võib tal ees seista. Ja kolmas asi, mis selle seaduse eelnõuga kaasneb, on kindlasti ka see, et kuna riigisaladuse hoidmine on keeruline ja komplitseeritud protsess, siis selle nõude, teavitusnõude rikkumine võib, ma rõhutan veel kord – võib, mitte ei pea, kaasa tuua riigisaladuse juurdepääsu äravõtmise kaalumise. Ehk seda võidakse tulevikus seaduse järgi nüüd käsitleda kui ühte seda tingimust, mille rikkumise puhul riigisaladusele juurdepääs läheb uuesti üle vaatamisele. See ei tähenda  seda, et liikumisvabadust oleks piiratud mingi karistusega, ma rõhutan veel kord, riigisaladuse äravõtmine ei ole karistus, riigisaladuse äravõtmine on olukorra hindamine, julgeolekuriskide hindamine ja riigi julgeoleku huvides otsuse tegemine. Sellega kõik minu poolt.

Juhataja

Suur tänu! Ja Urmas Kruuse, palun.

Urmas Kruuse

Aitäh! Tere päevast ka minu poolt! Üks oluline teema, mis täna valitsuse istungil oli, oli seotud Vabariigi Valitsuse määruse muutmisega, mis puudutas asenduskodu teenuse maksimaalset maksumust ja kindlasti selle valitsuse üks prioriteet on olnud seotud teemad lastega ja laste toimetulekuga. Need 36 asenduskodu, mis Eestis olemas on 2013. aasta seisuga, on olnud väga olulist rolli täitmas. Kui me vaatame praegu kehtivaid maksimummäärasid, siis oli see õigustatud lapse puhul 9096 eurot aastas, uus määr on 9540. Ja see, mis puudutab alla 3-aastaseid lapsi, kellel on määratud puue, siis tänane kehtiv hind on 14 076 eurot aastas ja uus määr on 14 700. Üks oluline osa sellest rahaeraldisest on seotud ka asenduskodu kasvatusala töötajate ja perevanemate palgatõusuga, milleks läheb täiendavalt 6%.

Teine oluline asi on seotud meil maa-apteekidega või apteegiteenuse kättesaadavusega Eestis tervikuna. Siin sotsiaalkomisjon on algatanud eelnõu ja valitsuse käest küsiti arvamust selle eelnõu suhtes, valitsus on olnud toetav. Lühidalt kokku võttes tähendab eelnõu seda, et eesmärgiks on tagada apteegiteenus ka väiksema nõudlusega piirkondades, ennekõike maapiirkondades, kus ei ole lähedal üldapteeki või selle struktuuriüksust. Ja selleks kriteeriumiks on 2000 elanikuga omavalitsus ja kui lähem apteek asub kaugemal kui 30 kilomeetrit, siis on kohaliku omavalitsuse taotluse alusel võimalik ravimiametil teha kaalutlusotsus ja see apteek sinna lasta avada. See kohustus tekib nendele üldapteegi teenuse tegevusloa omajatele, kes omavad suuremates linnades vähemalt 10 apteeki ja suuremad linnad on meil Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve ja Narva. Nii et see on üks oluline meede, mis aitaks ravimite kättesaadavust ja kiiret abi tagada. Kuigi võib öelda, et teatud mõttes on Eestis apteegiteenuse kättesaadavus päris heal tasemel, siis see on ennekõike seotud sellega, et linnades on kättesaadavus selgelt parem kui maapiirkondades tervikuna. Selletõttu tervikpopulatsiooni hulgast võiks öelda, et see teenus on suhteliselt mõistlikult kättesaadav.

Kolmas teema on seotud sotsiaalministeeriumis struktuuride ümberkorraldamisega ja oleme ümber hinnanud olemasoleva eelarve raamis personalivajaduse ja üks osa, mida me kindlasti tahame sotsiaalministeeriumis muuta perspektiivselt paremaks, on kõik erinevad teenused, IT-teenused, e-teenused, mis on suunatud kodanikkonnale. See tegelikult tähendab seda, et me tahame luua võimaluse neid teenuseid paremini disainida ja muuta neid tarbija- ja kasutajasõbralikumaks. See eesmärk on seotud nii kulude kokkuhoiuga kui ka parema teenuse kättesaadavusega ja selletõttu on meil plaanis rakendada tööle e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler. See oleks minu poolt hetkel kõik. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu nende ülevaadete eest! Kas on küsimusi? Paistab, et küsimusi ei ole. Siis lõpetan pressikonverentsi. Aitäh teile!

 

 

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-