Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 12. november 2015
Pressikonverentsil osalesid peaministri ülesannetes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, siseminister Hanno Pevkur ja majandus- ja taristuminister Kristen Michal.
Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=Awf5qU5B0oc&feature=youtu.be
Juhataja Ave Tampere
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse istungi järgse pressikonverentsiga. Kuna peaminister Taavi Rõivas viibib hetkel Maltal Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel, siis on täna peaministri ülesannetes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Annakski nüüd talle sõna, et teha kokkuvõte istungi teemadest.
Jevgeni Ossinovski
Tere päevast! Valitsus vaatas tänasel istungil läbi 22 küsimust ja olulisemaid nendest teile ka heameelega tutvustame. Arutasime lennureisijate broneeringuinfo andmete kogumist ja ka muudatusi riigipiiri parema valvamise eesmärgil, millest lähemalt räägib siseminister Hanno Pevkur. Samuti majandus- ja taristuminister Kristen Michal räägib transpordi infrastruktuuri investeeringute kava raha ümberpaigutamisest, aga tõenäoliselt räägib teile ka Eesti õhutranspordi olukorrast.
Lühidalt siis minu poolt ülevaade muudest otsustest. Esiteks, valitsus kiitis heaks seaduse eelnõu, mis nüüd riigikogu poole teele on läinud, millega haridustoetuse jagamise süsteemi natukene muudetakse. Nimelt, üks osa haridustoetusest ehk siis investeeringukomponent, mis iga-aastaselt kohalikele omavalitsustele sai investeeringuteks jagatud, mille üldmaht on 2,6 miljonit eurot, see summa suunatakse selle sama haridustoetuse sees õpetajate palgakomponenti. Tegemist on valitsuse põhimõttelise poliitilise otsusega tõsta õpetajate keskmine palk 120%-ni Eesti keskmisest lähiaastate jooksul ja selleks on haridusministeerium teinud ja tegemas mitmeid ettepanekuid, kuidas selleni jõuda. Üks ettepanek, mis täna heakskiidu sai, on haridustoetuse mahu sees suunata vahendeid just nimelt õpetajate palgaks. See konkreetne muudatus võimaldab järgmisel aastal täiendavalt tõsta õpetajate palka kuskil 1,4%.
Valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika alusdokumendi aastateks 2015—2019. Põhimõtteliselt selles mõttes, et enne lõplikku otsust peaminister tutvustab seda dokumenti 17. novembril ka riigikogule, pärast seda valitsus langetab lõpliku heakskiitva otsuse sellele dokumendile 26. novembril. Samuti kinnitas valitsus kaitseministeeriumi uue kantsleri ametisse, kelleks on Jonatan Vseviov. Ta on töötanud ministeeriumi kaitseplaneerimise asekantslerina alates eelmise aasta suvest ja on selles ametis juhtinud Eesti sõjaliste võimete arendamist ja operatiivplaneerimise põhimõtete väljatöötamist ja elluviimist. Ta asus tööle kaitseministeeriumisse 2008. aastal, olles enne seda töötanud välisministeeriumis. Tegemist on väärt kaitsepoliitika spetsialistiga. On juhtinud mitmete Eesti julgeolekupoliitikat ja riigikaitset suunavate strateegiliste dokumentide koostamist. Näiteks oli ta riigikaitse laiapõhjalise käsitluse kontseptsiooni ja seda jõustanud riigikaitse strateegia autor, samuti ka riigikaitse arengukava aastateks 2013—2022 koostamise koordinaator. Teatavasti muutus tingitud sellest, et kaitseministeeriumi senine tubli kantsler Mikk Marran asub aastast 2016. aasta algusest juhtima teabeametit.
Valitsus ei toetanud kolme Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu erinevatel põhjustel ja üks konkreetne eelnõu puudutas alkoholiseaduse täiendamise seaduse eelnõu, kus Keskerakond on teinud ettepaneku keelata alkoholi müük tanklates. Valitsus ei toetanud seda eelnõu põhjendusega, et Vabariigi Valitsus on hetkel ise välja töötamas alkoholipoliitika uut terviklikku eelnõu. Nagu oleme rõhutanud, tasub alkoholipoliitikas alati läheneda kompleksselt ehk siis erinevaid meetmeid koos rakendada ja sellest tulenevalt ka seda üksikmeedet, seda eelnõu, me tänase seisuga ei toeta. Ja sellega ma praegu ka lõpetaks. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd palun sõna siseministrile.
Hanno Pevkur
Tere! Nii nagu peaministri ülesandeid täitev Jevgeni Ossinovski ütles, meil oli täna tõepoolest riigipiiriseaduse ja samamoodi sellega seonduvalt politsei- ja piirivalve seaduse ja tolliseaduse muudatuste eelnõu laual. Sisu poolest väga oluline, võib-olla kolm erinevat eesmärki tooks välja. Esimene puudutab tõesti lennureisijate broneeringuinfot ehk siis BNR infot. Kui te lendama lähete, siis seal lennupileti peal tavaliselt on ka kolm tähte, BNR. See ongi teie broneeringu info. Seda broneeringuinfot Euroopa Liidus on otsustatud koguda üsna pikka aega. Kõige rohkem on sellega tegelenud Suurbritannia. Euroopa Liidu direktiiv näeb ette, et seda hakatakse koguma ka teistes riikides terrorismi tõkestamise eesmärgil ja meie siis täpsustame praegu juba kehtivaid põhimõtteid isikuandmete kaitse regulatsiooniga. Elik valdavalt on isikuandmete kaitse regulatsioon sama, nagu igal teisel puhul, aga siin tulenevalt terrorismiohust, on võimalik teatud andmeid vabaks kättesaadavuseks sulgeda. Samamoodi selleks, et isikuandmed oleks jälle paremini kaitstud, võetakse kasutusele selline uus ja huvitav termin nimega pseudonüümitud andmed. Elik andmed inimeste kohta maksimaalses ulatuses muudetakse anonüümseks. Selline tehniline säte peab ka olema, et kuna see puudutab lennuettevõtjaid, kes peavad vastavasse andmekogusse riikidele andmeid esitama, siis peaks olema ka selline väike sanktsioon lennuettevõtjatele ettenähtud, kui nad ei edasta andmeid terrorismi kohta andmete kogumiseks.
Piiri osas - hästi pikalt on parlamendis juttu olnud ja meedias juttu olnud, et riigipiiri ületamine ja ootealadega seonduv ei ole enam ajakohane. Väga õige väide - ei ole jah ajakohane. See regulatsioon, mis meil mõni aeg tagasi oli tulenevalt sellest, et mäletatavasti Volkswagen Passatid sõitsid üle Eesti-Vene piiri kütust tooma ja salasigarette toodi päris palju. Pärast seda, kui me nüüd tollieeskirju oleme niipalju muutnud, et sigarettidel on piirang peal ja kütusel on piirang peal ja alkoholil on piirang peal, siis tegelikult sellised pikad järjekorrad on ära kadunud ja on õigustatud ka ootealade regulatsiooni muutmine. Me vastava ettepaneku ka parlamendile nüüd teeme, et anda seda natuke vabamaks. Järgmise aasta kevadel enamus ootealade lepingutest lõppevad ja me alustame uute ootealade regulatsiooni tegemist selleks, et järgmisel aastal, kui tänased lepingud lõppevad, oleks juba võimalik vähemalt B-kategooria sõidukitel palju lihtsamalt riigipiiri ületada.
Kolmandaks muudatuseks seoses riigipiiriga on see, et meil on väike lüngakene seaduses, mis puudutab eramaadel piirivalvurite viibimist. On selgelt reguleeritud erateedel viibimine, aga meil on vaja ka eramaadel piirivalvamise töid teha ja sellest tulenevalt ka soov täpsustada seda regulatsiooni.
Ja kui me juba piirist räägime, siis võib-olla ma räägin ära ka selle teema, mis siin viimastel päevadel on olnud. Lihtsalt on olnud ebaselget informatsiooni seoses ühe võimaliku koori saabumisega Eesti riiki. Me oleme püüdnud seda infot koguda erinevatest paikadest ja hetkel teada olev informatsioon on selline, et nimetatud Vene Föderatsiooni armee kooril, mis kannab Aleksandrovi koori nime, on idee tulla Eestisse, soov tulla Eestisse. Ühtegi kontserdipaika kokku ei ole lepitud meile teadaolevalt, millest tulenevalt olgu siin üle kinnitatud, et ükskõik millised on olnud meedia tõlgendused erinevatele sõnumitele - Eesti riik, ei siseministeerium, ei välisministeerium, ei kaitseministeerium, ei ole võtnud ametlikku positsiooni, kas kedagi lubatakse Eestisse või ei lubata. Ja kuna meil ei ole täna teada, et see koor Eestisse tuleb, neil on idee, aga kas nad ka tulevad või mitte - vaatasin, püüdsin ka nende erinevaid kodulehti vaadata - näen seda, et nad on suvel planeerinud teha üle-euroopalise turnee tähistamaks teise maailmasõja lõppu, 70 aasta möödumist. Selle turnee raames sooviksid nad külastada 40 linna Euroopas ja sooviksid detsembris tulla ka Eestisse. Senimaani on nad käinud, kui ma vaatan nende erinevaid kodulehti, mis on erinevates riikides, ta on siis käinud Rumeenias, Sloveenias, Itaalias, Prantsusmaal, Belgias, Šveitsis. Just siin eelmisel nädalal olid Šveitsi kontserdid. Ja Eestis, veel kord rõhutan üle, meile teadaolevalt tänase päeva seisuga või praeguse kellaaja seisuga ei ole ühegi kontserdipaigaga tehtud ühtegi kokkulepet, et selline koor Eestisse tuleks. Sellest tulenevalt igasugused spekulatsioonid sel teemal, et kas on vaja ära keelata või mitte, ei ole praegu kohased. Küll võin ma kinnitada seda, et Eesti riik ei tolereeri mingil moel nõukogude militaarpropaganda või sõjaideoloogia esitamist Eestis. See on ka selge. Lihtsalt aga meenutuseks, et 2005. aastal see koor Eestis käis. Andis kaks kontserti, Tallinnas ja Ahtmes ja siis ei olnud sellist debatti. Nagu ma ütlesin, kui vaja, me selle seisukoha kujundame, täna meil ei ole olnud selleks põhjust, ametlikult Eesti riik ei ole öelnud ei ega jah. Kui õige aeg, siis ütlen. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd palun sõna majandus- ja taristuministrile.
Kristen Michal
Tere päevast! Nagu juba öeldud, siis meil oli erinevaid siin valitsuse päevakorras. Üks oli transporditaristu erinevate investeeringute muutmine, mis lühidalt, 2007—2013 Euroopa Liidu rahade kasutamine üle vaadatud, osa on odavamaks läinud ja seetõttu on võimalik tõsta natukene ringi. Mis tähendab seda, et maksumaksja raha mõnes projektis saab vähem kasutada ja saab rohkem kasutada Euroopa Liidu vahendeid. Näiteks, 1,7 miljonit läheb Kihnu ja Vormsi liinidel sõitvate „Kihnu Virve“ ja „Ormsö“ tasumiseks ja 800 tuhat läheb Tallinna läänesuunalise elektrirongide poolt kasutatavate kontaktvõrkude ja alajaamade jaoks. See on see ülevaade. Ja väiksemaid summasid läheb veel erinevatesse asjadesse, ettevalmistuseks projektide jaoks, mida siis tõstetakse ringi, mis puudutavad erinevaid teedeprojekte.
Teine teema, mida ma tegelikult tahtsin rääkida, võib-olla siin erinevas kuumuses ja ütleme, päevakajalistes teemades on tähelepanuta rohkem jäänud see, et umbes 2,5 nädalat on jäänud nullbürokraatia ja aruandluse vähendamise projektide ettepanekute esitamiseks. Kui meenutada, siis septembris me kohtusime ettevõtlusorganisatsioonidega majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt. Nelja ministri ühisalgatus, ettevõtlusminister, riigihalduse minister ja rahandusminister, tegelikult me kõik koos seda ajame. Ja see tähendab seda, et hindame riigile tulevaid aruandeid kriitiliselt ja detsembriks ootame erinevaid ettepanekuid. Kokkulepe on ettevõtlusorganisatsioonidega, erialaliitudega, nad koondavad selle, esitavad riigile ja seejärel kuskil veebruaris me istume maha, teeme „krokodillide komisjoni“, mis vaatab kriitiliselt üle need aruanded. Kui me vaatasime neid numbreid ja millest tuli idee nulldemokraatia projektiks, siis see on üks osa sellest, siis üle 200 aruande tegelikult, mille sisse ei käi statistikaamet, Eesti Panga aruanded on need, mida tegelikult ettevõtjad peavad numbrina kokku riigile esitama. Seda on meie meelest palju. Ettevõtlusorganisatsioonid on siin selgelt paadis, nad on öelnud, et nad tegutsevad selle nimel, erinevad erialaliidud tegutsevad selle nimel, aga ma veel kord edastaks selle üleskutse, et kui keegi tunneb, et aruandluse osas võiks olla ettepanekuid, siis anda seda edasi organisatsioonidele võimalikult põhjendatud kujul ja siis me saame selles „krokodillide komisjonis“ ka võimalikult palju korraga ette võtta. See on esimene aasta, kus me sellist projekti teeme, nii et eks see on mõneti ka katsetus. Proovime, kuidas meil välja tuleb, aga eesmärk, ma arvan, on ühine, et aruandevälju saaks vähemaks, vältida igasuguseid topelt aruannete esitamisi ja asju, mis tegelikult ei ole hädavajalikud. Selline üleskutse on mul kindlasti selle nullbürokraatia osas, et kindlasti ajakirjanikud võiksid seda ka edastada ettevõtluse poolele. Aitäh!
Juhataja
Ja kas on küsimusi? Öelge siis palun ka enda väljaande nimi, kui küsite mikrofoni. Seda on meil stenogrammi jaoks vaja.
Küsimus
Üllar Luup, Tallinna Televisioon
Minul on küsimused selle Estonian Air´i kohta. Miks ei ole seda pankrotiavaldust sisse antud ja kas Palmér seda avaldust ei ole valitsusele toonud? Ja kas pole tulevikus karta Estonian Air´i 2, et riik panustab täna 40 miljonit NAGi ja kas see on siis Euroopa Komisjoniga kooskõlastatud samm?
Kristen Michal
Selge. Aitäh! Alustan tagumisest otsast. Euroopa Komisjoniga ei pea kooskõlastama, kui riik teeb mõne investeeringu, mis põhineb äriplaanile, on turupõhine. Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik minu meelest esines ka Rahvusringhäälingus ja ta ka kinnitas seda seal samas, öeldes, et riik võib panustada kapitali ettevõtmistesse, mis on elujõulised ja turupõhised. Seda esiteks. Kas karta tasub? Ma arvan, et pigem tuleb loota, mitte karta. Ja nüüd, mis puudutab pankrotti või likvideerimist, siis likvideerimisprotsess on võimalik, kui jõutakse kokkuleppele erinevate nõuete osas. See oleks mõnevõrra kiirem ja osalistele vähem kulukam. Kui likvideerimine ei õnnestu mingil põhjusel, mõni osaline ei ole nõus, siis läheb see üle pankrotiprotsessiks ja täna on, mis on ettevõtte nõukogu ja juhatuse eilne otsus, mis oli ka ilmselt juba meedias, nad on teinud ettepaneku, et töötajate koondamishüvitisi käsitlevad esimesena. Minu isiklik hoiak on, et riik on suurim, kuid mitte ainus võlausaldaja, kindlasti seda tasuks teha, seejärel teisi nõudeid arveldada. Kui see ei õnnestu, siis võib juhtuda, et läheb üle pankrotiprotsessiks, mis tähendab seda, et töötajad siiski saavad oma koondamishüvitise lihtsalt läbi Töötukassa. Töötukassa on ka seda informatsiooni juba jaganud. Vähemalt autoga sõites kuulsin juba raadiost. Nii et see on see informatsioon. Vastavalt sellele, kuidas erinevad osapooled käituvad, vastavalt sellele see protsess tuleb.
Küsimus
Üllar Luup, Tallinna Televisioon
Ja küsiks lisaks veel selle, kuidas te kommenteerite seda, et Adria Airways on samuti peaaegu et samas seisus, nagu Estonian Air enne sulgemist ehk siis nad vajavad praegu 8 miljonit ja see võib olla selliseks tõukeks, miks Euroopa Komisjon võiks näiteks riigiabi osas täpselt samamoodi selle lennufirma töö lõpetada?
Kristen Michal
Tegelikult seda on ju meedias kommenteeritud ja võib-olla seda võiks küsida uue ettevõtte lennundusasjatundjate käest. Aga Adria Airways´i osas on see menetlus minu teada ju lõppenud. Lennuettevõte seda kapitali kindlasti vajab ja küsib, nagu me oleme lugenud lehest informatsiooni, ega lennunduses ongi mõnevõrra alati keerulised ajad, sest turuhind surub kindlasti kõiki ettevõtteid. Aga Eesti jaoks, miks me räägime üldse Tallinnas baseeruvast lennundusettevõttest, siis majanduslik mõju on kahtlemata sellel suur ja kui meil ei oleks Tallinnas baseeruvat lennundusettevõtet ükskõik, milliste valikutega, kas ta siis alguses käivitusperioodil ja päästeoperatsiooni ajal tegelikult tagab neid ühendusi, siis kindlasti see majanduslik mõju oleks negatiivne igal juhul. Nii et ma arvan, et siin pigem tuleb soovida tuult tiibadesse kõigile.
Juhataja
Aitäh! Siin ees oli küsimus.
Küsimus
Ann-Marii Nergi, Eesti Päevaleht
Minul on selline mitmest osast koosnev küsimus. Aga esiteks, kas riik võiks loobuda enda sellest 85 miljonilisest võlanõudest? Selle loogika oleks võib-olla see, et teised võlausaldajad ka leebuksid ja võib-olla tõesti tuleksid kaasa selle plaaniga, et töötajatele koondamishüvitised enne ära maksta ja siis jagada seda raha muul viisil. On ju väga ebatõenäoline, et teised võlausaldajad selle nõukogu ettepanekuga kaasa tuleksid. Sest kui töötajatele see vähenegi raha sealt ära jagada, siis põhimõtteliselt hiljem jagatakse seal ju ainult sente omavahel. Esiteks, kas riik saab ja võiks loobuda sellest 85 miljonist?
Kristen Michal
Ma võib-olla natuke laiemalt vastan. Euroopa Komisjoni otsuse puhul on tegelikult ikkagi teatavad tähtajad, millal peab teatama meetmetest, kuidas see raha sisse nõutakse ja tähtajad, neli kuud, millal peab just kui seda hakkama sisse nõudma. Niimoodi hästi üldiselt öeldes. Riik loomulikult ei saa sellest loobuda ja ma arvan, et Euroopa Komisjoni selliste otsuste mõju või mõte laiemalt ikkagi on ju see, et turumoonutus kõrvaldada. Oleks see nõue ju väiksem, siis tegelikult saaks tõepoolest selle ära maksta, ettevõte saaks kuidagi seda võib-olla isegi ajatada või laenu võtta selleks jne. Täna tal seda võimet ei ole. Kas on ebatõenäoline? Ma ei ole kindel, sest ka võlausaldajad tegelikult, ilmselt ka teised mõistavad, et ega proportsionaalselt igaüks saabki sealt ainult teatud osa sellise likvideerimise või pankroti puhul. Mõlemal juhul tegelikult see küsimus ongi olnud just see, et töötajad saaksid koondamishüvitisi. Minu meelest oleks loomulikult parem, kui teised oleksid nõus sama positsiooniga, töötajad saaksid vastavalt kollektiivlepingule, see on nende jaoks rahaliselt suurem summa. Kui see ei õnnestu, siis on pankrotiprotsess, mis tähendab, et Töötukassa kaudu saavad nad ikkagi oma koondamishüvitised, aga eelistus oleks muidugi likvideerimise puhul ja teiste nõusolekul.
Küsimus
Ann-Marii Nergi, Eesti Päevaleht
Aga kas riik kavatseb võtta nüüd Estonian Air´i võlanõuded üle? Ehk siis et eraldada riigireservist töötajatele ikkagi need ettenähtud koondamishüvitised?
Kristen Michal
Täna ei ole seda arutatud ja tegelikult Estonian Air alles teeb selle ettepaneku. Kui me saame selle ettepaneku kätte, siis me saame omalt poolt vastata, nagu teised vastavad. Ja tegelikult on Töötukassa mehhanism samamoodi olemas, et koondamise puhul tegelikult Töötukassa maksab mitme kuu palga sõltuvalt siis täpselt juhtumist.
Küsimus
Ann-Marii Nergi, Eesti Päevaleht
Töötukassa puhul nad ei saa ikkagi tervet seda ettenähtud summat kätte.
Kristen Michal
Jah, vahe on umbkaudu niimoodi, ma nüüd ütlen hästi peast, täpne number tuleks küsida, aga vahe võib tähendada umbes sellise keskmise staažiga piloodi puhul kollektiivlepingu järgi see oleks umbes 40 tuhat ja Töötukassa puhul umbes 20 tuhat see koondamistasu. Nii et see vahe on. Loomulikult oleks kenam, kui see kollektiivlepingu järgi läheks, aga täna on see ettepanek ka tegemisel. Estonian Air selle ettepaneku teeb. Ma loodan, et teised võlausaldajad on sellega päri. Veel kord, riik on suurim, riik annab selle tooni. Aga kui nad ei ole, siis on alternatiiv tegelikult, et see Töötukassa kaudu on täpselt selline koondamishüvitis, nagu seadus ette näeb.
Küsimus
Eve Heinla, TV 3
Eestis ikka armastatakse süüdlasi otsida ja ühe süüdlasena siis Estonian Airi case’is on siin välja toodud patuoinana Juhan Partsi. Kas selles valguses Juhan Parts ikkagi on õige kandidaat nüüd Euroopa Liidu Kontrollkoja liikmeks? Keskerakond on siin juba vist öelnud, et ei ole. Äkki siis ka Jevgeni Ossinovski arvamus ja Kristen Michali. Aitäh!
Kristen Michal
Euroopa Kontrollkoja kandidaadi esitamine on rahandusministri töö. Tunnistan, ei ole temaga sellest vestelnud, aga kui ta selle kandidaadi esitab, siis ta kindlasti esitab kandidaadi, kes leiab kõikide osapoolte toetuse. Nii et ma usaldan, et ta ühel hetkel selle valikuga tuleb avalikkuse ette ja teeb oma ettepaneku ja põhjendab seda.
Jevgeni Ossinovski
Nagu ma olen varasemalt öelnud, et kuna vastavalt seadusele otsustab Kontrollikoja liikme Eesti poolse kandidaadi Vabariigi Valitsus, siis see eeldab valitsuses olevate erakondade poliitilist kokkulepet. Selle nimel me hetkel pingutame, et see kokkulepe sünniks. Mis puudutab Estonian Air´i ja seda vastutust, siis loomulikult on selge, et asjaolud tuleb selgeks teha, kes siis konkreetsetel otsustamisetappidel on milliseid, ütleme, asjaolusid arvestamata jätnud ja kas neid oleks pidanud arvestama või see ei olnud tollal võimalik. Selge on see, et tegemist on keerulise juhtumiga. Mina ei ole jurist, nii et ma ei oska tõepoolest ka öelda, kes siin täpsemalt vastutav on. Kindlasti tegelesid sellega mitme ministeeriumi ametnikud ja see, kuidas erinevatele otsustele erinevatel hetkedel jõuti ja kui palju seal oli n-ö poliitilist otsustamist. Ma arvan, et need asjaolud lähikuudel ka rohkem selguvad. Täna on eesmärgiks olnud see, et Estonian Air´i lõpuprotsess oleks reisijatele eeskätt kõige sujuvamalt korraldatud, mille osas ma usun, et riik on saanud hästi hakkama. Mis puudutab töötajaid, siis tõepoolest siin vahepealsed signaalid võib-olla ei olnud kõige mõistlikumad, mis Estonian Air´i juhtkonna poolt tulid, aga tundub, et protsess on ka selles osas liikumas õiges suunas. Ja homme valitsus arutab ka kabinetinõupidamisel Estonian Air´i ja uue lennufirma teemat ehk siis arutame selle üle, mis see pikem plaan on ja kuidas vältida seda, et tulevik ei oleks samasugune nagu minevik. Sellega kindlasti tegeleme. Aga loomulikult tuleb selgeks teha ka kõik need asjaolud, mis viisid Estonian Air´i pankrotile pikemas plaanis.
Kristen Michal
Täiendaksin kolleeg Jevgeni Ossinovskit niipalju lihtsalt, et me ootaks ära selle tervikteksti ja tervikteksti alusel tegelikult, nagu öeldud, me saame valitsuses arutada võib-olla selliseid lähemaid sündmusi, aga kui selle tervikteksti ka saame, siis me saame hinnata just neid nüansse, et miks mingil hetkel mingit otsust ei peetud vastuvõetavaks ja kus see kitsaskoht on olnud. Esiteks tuleb sellest tarkus tuleviku jaoks reeglite paremaks järgimiseks. Ja teiseks, võib-olla on sellel ka nüansse, mida me soovime vaidlustada, mille üle me tahame vaielda, mingite reeglite üle. Selles osas me kindlasti selle õiguse täna valitsusele jätame, reserveerime, et ühel hetkel võib see olla õiguslik vaidlus, võib-olla ka poliitiline vaidlus, et milliste reeglite järgi siis see lennundus peaks ikkagi toimima.
Küsimus
Eve Heinla, TV3
Küsimus oleks ka siseministrile seoses selle Harku kinnipidamiskeskuses juhtunuga. Ma saan aru, et mingisugused turvameetmed on seal plaanis muuta, mida siis täpsemalt? Aitäh!
Hanno Pevkur
Aitäh! Turvameetmed on seal täna ka päris karmid, tegemist on ikkagi kinnise asutusega. Kui me Vao keskuse puhul räägime asutusest, kus inimesed on nii-öelda vabad, nad ootavad oma otsust, siis Harku puhul me räägime põhimõtteliselt inimestest, kes ootavad kas kohtuotsust või on juba saanud otsuse, et on väljasaadetavad ja nad ootavad oma väljasaatmise aega. Kui me võtame nüüd selle sündmuse, mis siin teisipäeval oli, siis kahtlemata minu hinnangul politsei käitus õigesti. See sündmus oli vaja seal kiiresti lahendada. Minule teadaolevalt tegelikult need turvameetmed on seal täna ka päris head. Ma olen sellel teemal rääkinud nii peadirektoriga kui teiste vastutavate ametnikega ja üldiselt oluline on see, et me mõistaksime nende asutuste erinevust. See asutus ongi inimeste kinnipidamiseks. Nad ei olegi seal vabakäigu peal. Tegemist on illegaalidega, kelle suhtes kas on juba jõustunud või tegemisel kohtuotsus väljasaatmise kohta.
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Aitäh! Lõpetame pressikonverentsi.
Lõpp