Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 13. november 2014

13.11.2014 | 17:25

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Taavi Rõivas, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, justiitsminister Andres Anvelt ja majadus- ja taristuminister Urve Palo.

Pressikonverentsi salvestus:  http://youtu.be/03GGHtexcY0?list=UUy2B86RwjKly8vab4GTg5Fw

 

Juhataja Tiina Ansip

Tere tulemast, head ajakirjanikud! Täna on teie eespeaminister Taavi Rõivas, lisaks majandus- ja taristuminister Urve Palo, viimast nädalat veel keskkonnaministri ametis Keit Pentus-Rosimannus ja justiitsminister Andres Anvelt. Palun sõna peaministrile.

 

Taavi Rõivas

Aitäh! Tänasel valitsuse istungil oli tervelt 27 päevakorrapunkti. Ma räägin neist võib-olla kõige olulisematest. Me otsustasime eraldada valitsuse reservist 100 000 eurot Ukraina abistamiseks läbi NATO Ukraina usaldusrahastu. Selle usaldusrahastu loomise me leppisime NATO riikide peaministrite ja presidentidega kokku tippkohtumisel septembri alguses. Me oleme otsustanud, et meie panustame usaldusrahastusse, mis tegeleb küberkaitsega, seal on oma loogika olemas - Eesti on ju traditsiooniliselt väga tugev küberkaitse ekspertiisis ja seetõttu tundus igati loogiline valik. Kokku on NATOs 4 usaldusrahastut Ukraina toetamiseks: rehabilitatsioon, juhtimine, side ja infotehnoloogia, logistika ja küberkaitse. Sellesse neljandasse panustas ka Eesti 100 000 eurot. 

 

Valitsus otsustas sulgeda diplomaatilise erimissiooni Kabulis, mis suletakse 30. novembril. Tulevikus on meil plaanis Eesti esindamist Afganistanis jätkata mitte resideeruva suursaadiku tasemel. Mäletatavasti Afganistani ISAAFi missiooni mandaat lõpeb 2014. aasta lõpus ja juba 2014. aasta mais lahkus Afganistanist Eesti põhiüksus ehk jalaväekompanii ja seejärel algas ka varustuse ära toomine. Loomulikult jätkame Afganistani toetamist, kuni 25 kaitseväelast jätkavad osalemist ka NATO juhitaval Afganistani jätkumissioonil Resolute Support Ja loomulikult on Afganistan jätkuvalt ka Eesti arengukoostöö prioriteetriik. Selle aasta panus saab olema suurusjärgus 1,5 miljonit eurot, mis meie mahtusid arvestades on märkimisväärne ja see tugi on loomulikult väga oluline ka Afganistani jaoks.

 

Siis valitsus kehtestas riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad 10 aastaks ja see annab sektorile pikaajalise kindluse investeeringute planeerimisel. Keskkonnaminister saab sellest täpsemalt rääkida.

 

Valitsus andis põllumajandusministrile volituse esindada Eesti Vabariiki halduslepingu sõlmimisel Maaelu Edendamise Sihtasutusega riigiabi andmiseks. Selle otsusega me saame MESi olemasolevatel klientidel aidata raskustega toime tulla, et nad saaksid oma laenukohustusi täita ja tegevust jätkata. Kapitalisüste suunatakse senistele tagatis- ja laenuklientidele, kes on sattunud makseraskustesse ja need on reaalsed meetmed, millega me siis saame abistada ka Venemaa kriisi või seakatku tõttu raskustesse sattunud ettevõtjaid.

 

Valitsus andis täna Eesti kodakondsuse 270 inimesele ning vabastas kodakondsusest 34 inimest. 221 inimest neist ei olnud ühegi teise riigi kodanikud ehk siis me räägime kodakondsuseta isikutest, kes tegid läbi eksami ja kellest said Eesti Vabariigi kodanikud. 24 inimest olid enne Venemaa kodanikud, 1 Moldova, 1 Türgi ja 4 Ukraina kodanikud. Ja olid ka mõned otsused kodakondsuse taastamise ja kodakondsusest vabastamise kohta. Kodakondsusest vabastasime kokku 34 inimest. Kokku oleme selle valitsuse koosseisuga kodakondsuse andnud 1076 inimesele. Kontrolliks seda numbrit tegelikult, mulle tundub, et see number peaks tegelikult olema oluliselt suurem, aga okei. Mul nagu sisetunne ütleb, et see number peaks suurem olema, aga hea küll.

 

Kabineti nõupidamisel arutasime reklaamiseaduse muutmist ja otsustasime keelata tarbijakrediidi reklaami esitamise televisioonis ja raadios. See on üks osa  otsustest, mida valitsus on tegemas selleks, et piirata vastutustundetut SMS laenude reklaamimist. Jõuluaeg on tulekul ja kahjuks on nii, et enne jõule me kõik kuuleme nii teles kui raadios hulgaliselt reklaame, mis meelitavad võtma röövellike tingimustega laenusid. Sellest konkreetsest eelnõust saab majandus- ja taristuminister Urve Palo detailsemalt rääkida. Paralleelselt on meil olnud töös eelnõu ka justiitsministeeriumi  poolt ja loodetavasti järgmisel või ülejärgmisel nädalal jõuab valitsusse ka rahandusministeeriumi poolt üks eelnõu. Need kolm eelnõu kokku meie hinnangul vähendavad oluliselt sellist vastutustundetu laenamise propageerimist ja suurendavad ka nende konkreetsete ettevõtete jaoks vastutust. Kui seni näiteks ei ole olnud ühtegi reaalset nõuet laenuandjana registreerumiseks, siis tulevikus väga suure tõenäosusega tuleb see nõue ka, et Finantsinspektsioon peab andma tegevusloa ka nendele, kes annavad välja selliseid väikelaenusid, mida me oleme harjunud nimetama kas siis SMS-laenuks või kiirelaenuks. See on oluline teema väga paljude Eesti inimeste jaoks ja loomulikult paralleelselt tuleb panustada sellesse, et inimesi harida finantskirjaoskuse teemadel, et inimesed mõistaksid, et SMS-laenude võtmine on väga ohtlik tee ja see on väga kiiresti progresseeruva intressiga laen, mis kokkuvõttes läheb kindlasti väga kulukaks inimese jaoks. Minu poolt praegu kõik. Kui on küsimusi, siis vastan kindlasti. Aitäh!

 

Juhataja

Ja palun, Urve Palo.

 

Urve Palo

Aitäh! Tere päevast kõigile! Tõesti valitsuses oli täna väga palju huvitavaid otsuseid, olulisi otsuseid sai tehtud. Huvitavaid ka, aga olulisi kindlasti. Ma ise räägiksin kolmel teemal natuke pikemalt: liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusest, mis sai vastu võetud; lühidalt võrgueeskirja muutmisest ja siis ka just sellest, millega  peaminister lõpetas ehk siis tarbijakrediidi reklaamimise keelamisest.

 

Alustame liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmisest. Siin on päris huvitavaid punkte, siin on viis põhipunkti, millest ma räägin. Esiteks, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga on ette nähtud analüüsida jalgratturite, mopeedide ja elektriautode  ühistranspordi rajale lubamise otstarbekust. Ja nüüd siis selle eelnõuga võimaldatakse ühissõidukirada kasutada elektrisõidukitel, et populariseerida nende kasutamist. Jalgrataste ja mopeedide lubamise otsustusõigus antakse tee omanikele. Kuivõrd oma liikluskiiruselt on jalgrattad ja mopeedid ühissõidukitest aeglasemad, toob see kaasa vajaduse neist möödumiseks, seetõttu on väga mõistlik, et just omavalitsus teeb otsuse, millistel radadel saab neid kasutada, kus on ohutu ja kus mitte. Lisaks võimaldatakse ühissõidukirada kasutada ka eritalituse sõidukitel.

 

Teiseks, mis on ma arvan ka oluline teema, selleks et täita transpordi arengukavas seatud liiklusohutuse suurendamise eesmärke, võimaldatakse selle seaduse muudatusega kasutusele võtta ka asulasisestele teedele paigaldatud automaatsed liiklusjärelevalve süsteemid. See on siis muuhulgas kurikuulus Tallinna Kristiine ristmiku kaamera näiteks, mis täna justkui on, aga millest ei ole kasu. Nüüd kui see seadus vastu võetakse, siis sellised kaamerad saavad hakata täitma oma eesmärki ehk siis aitama kaasa sellele, et ka linnades, asulates on turvalisem liigelda, sest järelevalve on tõhusam. Mis siis hakkab olema? Kui inimene sõidab näiteks sellest kiiruskaamerast läbi, siis kiiruskaamera hakkab tegema pilti. See pilt saadetakse maanteeametisse, siis omakorda politsei andmebaasi, kust see jõuab politsei andmebaasi, kes siis edastab hoiatustrahvi. Ja näiteks kui sõidetakse ühistranspordirajal, siis on see trahv 20 eurot ja iga ületatud kiiruse kilomeeter korrutatakse kolmega. Näiteks kui ületati kiirust 5 km tunnis, siis trahv tuleb 15 eurot. Selline põhimõte.

 

Kolmandaks, suurendatakse selle seadusega jalakäijate liiklusohutust, võimaldades organiseeritud inimrühmadel, sh lasteaiarühmadel liikuda ka väljaspool sõiduteed, kus liiklus on ohutu. Selleks võimaldatakse neil liikuda lisaks siis kõnniteele ja sõiduteele, kus täna on lubatud, ka jalgteel ning jalgratta- ja jalgteel.

 

Neljandaks. Lihtsustatakse füüsiliste dokumentide taotlemise ja kaasas kandmise kohustust, mida muuhulgas võimaldab uute e-teenuste kasutusele võtmine. Näiteks juhiloa vormistamise ajal peale eksamit või selle vahetamist võimaldatakse sõidukit juhtida ilma juhiluba omamata. Sellel perioodil tõendatakse juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel. Samuti tõendatakse edaspidi jalgratturi juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel, mille tulemusena ei ole kohustuslik Eestis väljastatud jalgratta juhiluba kaasas kanda. See siis puudutab 10-15 aastaseid jalgrattureid sõiduteel sõitmise korral. Samuti on viidud sõidupraktika eesmärgil läbiviidava juhendamisõiguse tõendamine liiklusregistri  põhiseks. Muudatuse eesmärgiks on juhendamise kui ühe olulise õppeprotsessi osa populariseerimine. Lisaks lihtsustatakse ka välisriigis väljastatud juhilubade kasutamist.

 

Viimaseks, viiendaks. Avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks täiendatakse riigilõivuseadust selliselt, et riigilõivu võtja võib vajaliku toimingu teha enne riigilõivu laekumist, kui riigilõivu määra suurune summa broneeritakse. Tähendab piltlikult öeldes seda, et täna tegelikult kui neid liiklusregistris toiminguid teostati, siis piltlikult öeldes sai ainult sularahaga tasuda, sest see raha pidi kohe laekuma või pidi ootama, kuna siis näiteks kaardiga makstes see raha laekub. Nüüd enam seda ei ole, nagu poes kaardiga makstes saab kohe kauba kätte, saab seda ka liiklusregistri toiminguid tehes. See kiirendab oluliselt protsessi, teeb töö lihtsamaks maanteeametil ja ka mugavamaks inimestele.

 

Väga lühidalt sellest, et Vabariigi Valitsus muutis täna Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määrust võrgueeskirja kohta ja põhipunktina võrgueeskirja muudatused puudutavad uue Eesti elektriturule lisanduva elektrijaama, s.o Ida-Virumaale ehitatava uue õlitehase jääksoojust kasutatava elektrijaama käivituse lisamist. Kuna elektrijaam kasutab energiaallikana ainult õlitööstuse jääksoojust, ei ole tal võimalik täita praegu kehtiva võrgueeskirjaga tootmisseadmetele ette nähtud tehnilisi nõudeid ning seetõttu on vaja võrgueeskirja täpsustada. Käivitamise periood on sellise tehnoloogia puhul palju pikem, kui näiteks tuuleenergia või gaasiturbiinide puhul. Ja muuhulgas ka tunnistati kehtetuks liitumislepingu lõpetamist reguleerivad sätted, kuna on selgunud, et need ei täida selliselt oma eesmärki ja elektrivõrgu võimsuse pikaajalise reserveerimise vältimiseks on vajalik täpsem regulatsioon, mille väljatöötamiseks on juba alustatud õiguslikku analüüsi.

 

Lühidalt ka siis tõesti, ma arvan, väga suurest otsusest, mille täna valitsus tegi ja mis puudutab reklaamiseaduse muutmise eelnõu. Mida see siis täpsemalt tähendab? Sellega keelatakse eraisikutele suunatud krediiditeenuse reklaamimine raadios ja televisioonis ning oluliselt piiratakse kõikide tarbimislaenude reklaami sisu. Kui täna oli öeldud, et tarbimiskrediidi reklaam ei tohi kutsuda üles, ja mis on toonud väga palju vaidlusi kaasa, mis on kutsumine üles ja mis ei ole, sellele teenusele, siis nüüd on väga konkreetselt öeldud, et mida tohib reklaamida ja mida ei tohi. Tohib reklaamida teenuse osutaja nime ja tegevusloa numbrit, tegevuskoha kontaktandmeid, krediidikulukuse määra näidet ja siis üleskutset iseenesest tutvuda finantsteenuste tingimustega. Aga mingeid rahakõlinaid või „too palgapäev lähemale“ või selliseid hüüdlauseid ei ole lubatud. Eelnõu eesmärk on vähendada emotsiooni ajel ja põhjalikult kaalumata laenu võtmist. Lähtusime sellest, et just teles ja raadios on laenureklaam kõige agressiivsem ja tarbijad on sellisel moel kõige enam mõjutatud. Need kanalid on sellised, mille kaudu sõnum jõuab tarbijani kõige väiksema süvenemise määraga. Seal ei ole võimalik edasi tutvuda, vaid see jääb sind kohe kummitama. Ja senine tarbijakrediidi reklaamimine on tekitanud paraku ühiskonnas hoiaku, nagu aitaks kiirlaenu võtmine lahendada igapäevaseid olmeprobleeme ja parandada elujärge. Tegelikkuses me teame, on sageli vastupidi, nii nagu ütles ka peaminister. Ja makseraskustesse on sattunud täna Eestis enam kui Pärnu linna jagu inimesi, viimastel andmetel ca 35 000 ja Swedbank on hinnanud, et kiirlaenu võtjaid on Eestis üle 100 000 ja kiirlaen on hetkel trahvide järel kõige suurem maksehäirete tekitaja. Aitäh!

 

Juhataja

Ma annaksin järgmisena sõna justiitsministrile.

Andres Anvelt

Aitäh! Valitsuses tehti täna justiitsvaldkonnas järgmised otsused. Esiteks, viidi juba toimunud jälitustegevusest teavitamise kord vastavusse Riigikohtu selle aasta kevade otsusega. Ehk lühidalt selgitades, 2013 hakkas kehtima uus jälitustoimingutest teavitamise kord, mis nägi ette seda, et teavitamata jätmise otsustab kohus. Riigikohus tõi välja põhiseadusevastasuse nendes olukordades, kus need teavitamata jätmised on toimunud enne 2013. aastat. Ehk siis Riigikohus ütles, et need jälitustoimingud, mis on teostatud 2004-2012 ja millest on jäetud inimestele teavitamata, et seda tuleb nüüd tagantjärgi teha. Selle korra me seaduse eelnõusse ka kirjutasime.

 

Ühtepidi kindlasti tõstab see ajutiselt menetlejatel koormust, vaatamaks läbi ligi 12 000 jälitustoimikut, et vaadata, kas nendes toimikutes on kellelegi jäetud omal ajal prokuratuuri loal teavitamata jälitustoimingutest. Aga me oleme teinud praegu ettepaneku, et see tagantjärgi tutvumine nende jälitustoimikutega võiks olla läbi viidud 2018. aastaks. Küll on meie poolt tehtud ettepanek eelnõus, et see puudutab neid jälitustoiminguid, kus on antud kohtu luba.

 

Kuna jälitustoiminguid on erinevaid, üks kõige rohkem põhiõiguseid riivavaid jälitustoiminguid ongi pealtkuulamine, seetõttu me vaatame üle just need. Varjatud jälgimine ja veel lihtsamad jälitustoimingud, mis ei eelda kohtu luba, nende puhul me ei pea eelnõus otstarbekaks, et peaks tagantjärgi teatama, sest nende puhul on riive tunduvalt teistsugune kui pealtkuulamisel, ükskõik kas siis sidevahendite kaudu või ruumiliselt.

 

Ja teine meie jaoks, ma arvan, riigiametnike ja kohalike omavalitsusametnike jaoks oluline muudatus on korruptsioonivastase seaduse muudatus. Ta on küll suhteliselt tehniline, puudutab huvide deklareerimise registrit, mis, nagu te teate, hakkas toimima selle aasta kevadest ja esimene toimimisperiood näitas, et on vaja teha selles huvide deklareerimise registris mitmeid tehnilisi muudatusi, kuna kõik andmed ei ole kättesaadavad ka läbi x-Tee ehk siis e-riigi inforegistrite ja et seda automatiseeritust tõsta, siis tehti seaduse tekstis mõningaid muudatusi. Nad ei ole niivõrd sisulised kuivõrd tehnilised. Siin näiteks üks väga oluline muudatus, mis näiteks puudutas just seda, et inimene peab deklareerima oma põhitööst tehtavad kõrval tegevused. Ja kui vaadata seda, et kui inimene täidab huvide deklaratsiooni, kogub register automaatselt andmeid näiteks äriregistrist ühe või teise inimese seotusest kas siis osaühingute või sihtasutuste või MTÜdega, siis see olukord võib olla mingil määral petlik, kuna seal tulevad ette ainult need osaühingud, kus ta on hetkel. Samas seadus siiani nõudis seda, et inimene peab sinna panema ka need, kus ta on olnud  näiteks eelneva aasta 1. jaanuariks. Laiendame seda, et automaatselt toob register sisse need, kus ta praegusel hetkel on ja käsitsi peab ta juurde kirjutama ainult sellisel juhul, kui ta on mingi aja jooksul vahepeal mõne kõrvaltegevusest eemaldunud. Kindlasti siin veel rida selliseid tehnilisi muudatusi, aga ma arvan, et kogu selle huvideklaratsiooni registri  põhiline eesmärk jääb kehtima. Andmed peavad olema võimalikult kättesaadavad, kogu riigiametniku huvid, mitte ainult majanduslikud, aga ka huvid tulenevalt nendest samadest kõrvaltegevusest ehk nn võibolla ka siis lobistilised huvid peavad olema väga selgelt ühes kohas kättesaadaval ja kättesaadaval, nagu te teate, avalikkusele. Eestis enam vana kord ei kehti, kus neid koguti sahtlitesse kuhugi asutuses. Kõik need ametnikud, kes deklareerivad oma huvisid, deklareerivad neid avalikus andmebaasis, kuhu teil kõigil juurdepääs on võimaldatud. Ainuke asi, mida seal näha ei ole, on see, mis puudutab tema väga isiklikke asju, nagu kodune aadress jne. Aitäh!

 

Juhataja

Ma palun, keskkonnaminister.

Keit Pentus-Rosimannus

 

Aitäh! Täna on mul hea võimalus viimast korda keskkonnateemasid, selleks korraks viimast korda, keskkonnateemasid valitsuse poole pealt kommenteerida. Ja tänane istung oli keskkonna valdkonna jaoks kahe päris pika ja olulise protsessi lõpule viimise istungiks.

 

Kõigepealt otsustas valitsus täna pärast nelja aastat kaalumist ja ettevalmistamist luua Nabala ja Tuhala looduskaitseala. Ettepanek selle kohta tehti juba 2010 ja kindlasti te mäletate, et soov kaitsta selle piirkonna väga õrna veerežiimi sai esialgu väga terava vastuseisu osaliseks just nimelt kaevandajatelt, kes selles piirkonnas pidasid mõistlikuks hoopis kaevandamisega tegeleda. Aga nüüd sellele järgnenud neli aastat uuringuid ja ekspertiise ja inventuure ja seiret ja analüüse on toonud meid siiamaale, et tõenäoliselt ma väga ei eksi, kui ma ütlen, et Tuhala ja Nabala piirkond on looduskaitseliselt Eestis üks kõige enam uuritud ja analüüsitud piirkondi. Kogu selle perioodi jooksul on meil olnud väga tugev kohaliku kogukonna toetus. Sealsed inimesed tõepoolest oskavad hinnata ja tahavad hoida ja kaitsta seda loodusväärtust, mis seal piirkonnas on. Nii et kindlasti on kohalike inimeste roll ja toetus olnud väga oluline selleks, et täna see valitsuse otsus sellisel kujul sündis ja Tuhala ja Nabala kaitsealad moodustatud said.

 

Kogu sellel alal tervikuna on peamiseks väärtuseks just toosama veerežiim, millele ma viitasin, aga lisaks kindlasti ka haruldased looma-, linnuliigid, nende elupaigad, taimeliigid, allikad, allikalised alad, nii et kokku liidetud mitu varasemat kaitseala kindlasti tulevikus seda meie looduslikku mitmekesisust selles piirkonnas säilitada aitab. Nii et Nabala ja Tuhala piirkond on meil nüüd hoitud ja kaitstud ja kõigil on võimalus järgmise aasta kevadel selliseks omaette kultuuriväärtuseks kujunenud Nõiakaevule jätkuvalt oma energiavarusid taastama ja ammutama minna.

 

Teine protsess, mis tänast valitsuse istungit puudutas, on üks selline lugu, mille lõpule jõudmist ilmselt mõned nädalad tagasi veel väga palju keegi ei uskunud, see puudutab keskkonnatasusid, konkreetselt kaevandamisõiguse tasusid. Ja see on nüüd esimest korda, kui valitsus kinnitab kaevandamisõiguse tasud sedavõrd pikaks perioodiks, 10 aastaks ette, mis kindlasti on oluline kõigile nendele ettevõtetele, kelle tegevus on kuidagi seotud taastumatu maavara kasutamisega. Sest mida pikemaks ajaks kindlus ette on, seda kindlam on neil kindlasti teha investeeringuotsuseid.

 

Aga teine oluline signaal, mida kümneks aastaks kaevandamisõiguse tasu määramine kindlasti annab, on see, et Eestis on taastumatu maavara kasutamine selline tegevus, mille eest tuleb maksumaksjatele kompenseerida ikkagi õiglast hinda. Ja  ka on valitsuse selge soov näha seda, et taastumatut maavara järjest efektiivsemalt, järjest säästlikumalt ja vähem negatiivset jälge maha jätvalt kasutataks.

 

Keskkonnatasud, kaevandamisõiguse tasud muutuvad järgmisel kümnel aastal 3-6% ja see muudatus puudutab ka põlevkivisektorit mõistagi, mille keskkonnatasu või ressursitasu kasvab aastani 2020 3% aastas. Ja täiendavalt või siis selle perioodi jooksul, hiljemalt 2017. aasta lõpuks on meil soov välja töötada selline kaevandamisõiguse tasu või ressursitasu arvestamise mudel, mis tulevikus võtaks arvesse ka ikkagi toote turuhinda. Selline muudatus sai ka täna valitsusest heakskiidu, et sellise mudeli väljatöötamisega me edasi läheme ja 2017. a lõpuks peab see mudel olema ka välja töötatud, nii et teda 2021. a oleks võimalik rakendada.

 

See on muudatus, mis kindlasti võimaldab riigil ja maksumaksjatel tulevikus saada veel õiglasemat tasu taastumatust maavarast toodetud põlevkiviõlist eelkõige. Ja see on mudel, mis võtab edaspidi arvesse ka reaalselt turul toimuvaid muudatusi.

 

Kogu selle protsessi eest tahan tegelikult lisaks oma kolleegidele tänada kindlasti ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate  Liitu, Mäetööstuse Liitu ja ka Eesti Turbatootjate Liitu, kellega kogu see arutelu oli küll kaunis keeruline, aga väga konstruktiivne. Nii et tänu sellele on kümneks aastaks paika pandud  tasud tõesti saanud sellised, mis võtavad arvesse nii tööstuse huve, aga võtavad arvesse samavõrra ka keskkonna ja inimeste tervisega seotud huve. Aitäh!

 

Taavi Rõivas

Keit lubas siin nädal või paar tagasi, et enne Välisministeeriumisse siirdumist kraabib sahtlid pooleli olevatest asjadest ära ja nii ka läks. Nii et igal juhul hea töö.

Aga ma tahtsin ära klaarida selle, et 1076 on täiesti õige number, 1076 inimesele oleme me selle valitsuse koosseisuga kodakondsuse andnud ja selle aasta algusest alates on see number 1509, igati märkimisväärne hulk inimesi on otsustanud endale Eesti kodakondsuse ja loodetavasti ja usutavasti ka Eesti meelsuse omaks võtta. Nii et protsess liigub. Võiks muidugi veel kiiremini liikuda, aga protsess liigub.

 

Juhataja

Ja küsimused. Mikrofon tuleb sealt.

 

Anna Gavronski, Aktuaalne Kaamera

Küsimus peaministrile ja justiitsministrile. Pealtnägija saatest tuli välja, et politseil ei ole ressurssi kõiki kuritegusid uurida ja Hanno Pevkur ütles, et see on kõikides riikides nii. Aga ometi kehtib meil legaliteedi printsiip, mis tähendab, et siis tuleb uurida kõiki kuritegusid, kui on alust arvata, et on kuritegu. Kas siis seadus on tegelikult jalgu jäänud tegelikule olukorrale?

 

Andres Anvelt

Aitäh! See on tegelikult väga õige ja hea küsimus, mis eeldab ka tegelikult palju laiemat diskussiooni ühiskonnas.

 

Siiamaani oleme elanud selle printsiibiga, et politsei, prokuratuur peavad menetlema kõiki, mitte ainult kuritegusid, ka väärtegusid. Reaalses elus me teame seda ja tõesti julgen teile öelda ka oma endise politseiniku praktikaga seda, mida ma ka rahvusvaheliselt olen kogenud, et reaalne ressurss, mitte silmakirjalik paberite saatmine, reaalne kuritegudega tegelemine on lihtsamate kuritegude puhul tulenev läbi isikute ehk otsitakse läbi gruppide, kurjategijate gruppide, kuriteo fakte ja raskemate puhul siis uuritakse konkreetselt kuriteo faktist isikuni. Ja see on reaalsus. Seetõttu on politsei seda sama võimalust saamas.

 

Praegu on Riigikogu õiguskomisjonis juba menetluses väärteomenetluse seadus, mis annab politseile õiguse asjades, kus ei ole kellelegi muidugi tekitatud, väärteos on natuke teistmoodi, et ei ole tekitatud kellelegi otsest kahju, suurt kahju ja see ei ole kuidagi seotud inimese tervisega. Aga enamus väärtegusid ongi sellised. Sest vastasel juhul nad on juba sellised kuriteo poole. Siis politsei saab otsustada tõesti, kas ta seda menetleb või mitte, või piirdub näiteks võib-olla ainult selle fikseerimisega.

 

Kuritegude puhul täpselt samuti, ma eelmine nädal tutvustasin siin samas saalis, kui ma ei eksi, oli see eelmine nädal, ka kriminaalmenetluse seaduse muudatusi, mis leevendab mingil määral, ei vabastanud täielikult legaliteediprintsiibist, aga annab politseile võimaluse otsustada, kui ta näeb, et asi on ebaperspektiivne, selle lõpetamise küsimuse.

 

Küll peab sellega edasi liikuma, kui sügavale saab legaliteediprintsiip minna kriminaalmenetluses.

 

Ja ma olen igatpidi nõus ka sellega, mida ütles eile politsei peadirektor. Ma rõhutan seda, Justiitsministeerium on ka need sammud juba teinud, et me alustame kriminaalmenetluse revisjoni. Just sellepärast, et vabastada ressurssi dubleerimisest. Väga lihtsalt öeldud. Minu sõnad, mida pool aastat tagasi ütlesin meie kriminaalmenetluse kohta, et see on nõukogude aegsel vundamendil, saksa seinad, ameerikalik  katus, maja, milles saavad toimetada ainult need, kes sinna ehituse ajal sisse jäid - ta on niivõrd keeruline. Ja ma julgen öelda seda, et dubleerimist on palju, seda on öelnud ka uus peaprokurör, me viime läbi menetlust nii kohtueelses staadiumis kui kohtus täpselt ühtedel alustel, mis on raiskamine. Justiitsministeerium võtab selle teema ette ja kindlasti me tuleme ka selles ringis legaliteedi küsimuse juurde, seal on peidus üks suur osa ressursist, mida me raiskame.

 

Lihtsalt alati üks näide, üks bürokraatlik näide. See, et prokuratuur saadab kõigile kannatanutele paberi 5 aasta pärast, et teie avalduses on menetlus lõpetatud, siis inimese jaoks on see väärtus suhteliselt tühi, seepärast et aastad on juba mööda läinud jne. See on 30 tuhat prokuröri töötundi. Mõelge, mis selle ajaga saaks ära teha. Selle asja me oleme ette võtnud ja legaliteedi küsimus kriminaalmenetluses on, nagu ma ütlesin, et alustama peab, aga saab otsustada lõpetamise üle. Ma arvan, et selle küsimusega tuleb natukene suuremas ringis ka õigusteadlasi kaasates, nii nagu oli karistusseadustiku revisjoni puhul, hakata uuesti pihta ja paari-kolme aastaga see küsimus ära lahendada, millise kriminaalmenetlusega me edasi läheme. Aitäh!

 

Küsimus

Anna Gavronski, ERR

 

Üks küsimus siiski samas valdkonnas peaministrile. Kas on ka mingi probleem selles, et ametiasutused ja ministeeriumid omavahel ei kooskõlasta kõike? Kui Justiitsministeerium alustab kampaaniaga perevägivalla suhtes, et avage silmad, teatage professionaalidele rohkem, kui samal ajal tegelikult politseis on juba praegu Põhja Prefektuuris perevägivalla uurijad põhimõtteliselt on üle koormatud ja nad ei jaksa isegi praeguseid asju uurida.

 

Taavi Rõivas

Perevägivald on üks nendest prioriteetidest, mille uurimisega politseil tuleb kindlasti tegeleda ja kui on konkreetses üksuses ülekoormatus, siis küllap on seda võimalik ka töökorras püüda lahendada. Loomulikult kodanikuna me sooviksime, et ühtviisi põhjalikult uuritaks nii kõige väiksemaid kui ka kõige suuremaid kuritegevusi. Aga praktikas küllap me mõistame ka seda, et kõige intensiivsemalt tegeletakse kõige keerulisemate asjadega ja kõige intensiivsemalt tegeletakse asjadega, mis on ametlikult lepitud kokku, et on prioriteedid. Eestis teevad selle kokkuleppe justiitsminister, siseminister, politsei- ja piirivalveamet, kui ma ei eksi, siis igal aastal. Perevägivald on üks nendest teemadest, mis on prioriteet, kindlasti laste vastu ja laste poolt läbiviidud kuriteod jne. Nende uurimiseks tuleb kindlasti ressurssi leida. Me ei sekku küll peale nende prioriteetide nimetamise kuigi palju politsei tegevusse ja üldse uurimis- ja julgeolekuasutuste tegevusse, mis puudutab kriminaalmenetlust, aga mingil määral me saame loomulikult ka ikkagi valitsuse poolt kaasa aidata, et politseil oleks võimalik oma tööd veelgi tõhusamalt teha. Üks nendest asjadest on kindlasti ka palgafondi suurendamine. Politsei oli üks nendest asutustest, kellel me otsustasime tõsta palku mõnevõrra kiiremini kui riigisektoris tervikuna. Politsei- ja piirivalveamet on ise teinud väga tubli tööd selleks, et oleks palkasid võimalik oluliselt rohkem tõsta. Nii et politseis järgmisel aastal palgad kindlasti kasvavad kiiremini kui ühiskonnas keskmiselt. See aitab kindlasti ka töötajate motiveeritusele kaasa. Aga on ka selliseid väiksemaid asju. Näiteks mulle meenub eelarve läbirääkimiste käigust üks umbes miljon eurot maksev investeering, mis võimaldab politseinikel väärtegusid kordades kiiremini menetleda. See puudutab näiteks liiklusrikkumiste korral, kui praegu kaks politseinikku peavad pabereid täitma iga väiksemagi rikkumise tõttu umbes pool tundi, siis see infosüsteemi arendus ja uus kord võimaldab aega kordades lühendada. Mis tähendab seda, et sama arvu politseinikega saab teha rohkem tööd ja vähem läheb bürokraatiale, rohkem sisulisele tööle, õigusrikkumiste takistamisele, õigusrikkumiste ennetamisele jne. Eks neid väiksemaid ja suuremaid asju, mida saab teha, et aidata politseil oma tööd veel paremini teha, kindlasti on.

 

Juhataja

Veel küsimusi.

 

Eda-Liis Kann, Kanal2

Eda-Liis Kann Kanal 2-st. Tegelikult tahaks küsida rahandusministri käest, aga teda siin ei ole. Võib-olla peaminister siis kommenteerib Maris Lauri väljaütlemist, et peaks siis valitsussektori töötajaid 500 võrra vähemalt iga aasta koondama. Millal siis see koondamislaine algab, millistest ministeeriumidest? Võib-olla iga minister ütleb, kas nad näevad, et neil on nüüd nii palju üle inimesi, keda peaks koondama?

 

Taavi Rõivas

Aitäh! Jutt ei käi mitte koondamisest, vaid sellest, et kui meil tööealiste inimeste arv tervikuna ühiskonnas väheneb, siis see on valitsuses täiesti ametlikult kokku lepitud, et tööealiste inimeste osakaalust avaliku sektori osakaal ei tohi tõusta. Ja see praktikas tähendabki seda, et umbes 1% avalikus teenistuses töötajate arv aastas väheneb, me ei pea siin silmas mitte niivõrd koondamisi, kuivõrd ka seda, et avalikus teenistuses hoidutaks uute ametikohtade loomisest, hoidutaks lisafunktsioonide täitmisest selliselt, et võetakse väga palju inimesi juurde. Me teame, et paralleelselt, suurem osa avalikust sektorist ongi mitte niivõrd ministeeriumi ametnikud, kuivõrd näiteks politsei- ja piirivalveamet, kõige suurem riigiasutus. Õpetajad, kus koolides paratamatult see trend on, et õpetajate arv on vähenemas. Ütleme siis, demograafiliste suundumustega peab kindlasti avalik sektor ka kaasas käima ja avalikus sektoris on alati vaja püüelda suurema efektiivsuse poole, sest kui avalik sektor ainult paisuks, siis muutuks avalik sektor ühel hetkel ühiskonna jaoks sedavõrd suureks koormaks, et seda koormat on erasektoril raske kanda. Me oleme arutanud seda eesmärki ka tööandjate keskliiduga ja ka nemad on seda õigeks pidanud, et see proportsioon, mis Eestis on avaliku sektori ja erasektori proportsioon, et see ei halveneks erasektori kahjuks tulevikus. Seda see tähendabki, mingist koondamislainest ei ole põhjust rääkida.

 

Küsimus
Eda-Liis Kann

Täpsustan, kas siis täna me oleme 500 inimesega praegu nagu nihkes sellest proportsioonist?

 

Taavi Rõivas

Ei, mitte seda. Seda 500 ma nagu nii sõna-sõnalt ei võtaks, aga see paneb suurusjärgud paika. See paneb paika selle, et kui me näeme, et aasta-aastalt meil hõives on inimesi vähem, siis kui hõives tervikuna on inimesi vähem, siis ei saa olla nii, et avalikus sektoris jääb number aasta-aastalt konstantseks, võib-olla mõnes ametkonnas võetakse veel töötajaid juurdegi, siis lihtsalt see proportsioon läheb aastatega paigast ära. Selleks, et seda proportsiooni, mis praegu on saavutatud, hoida, peab ka avalik sektor suutma ennast, ütleme siis, efektiivsena hoida, vajadusel ka reformida, erinevaid riigiasutusi koomale tõmmata. Ma võin mõned näited tuua. Kui Hanno Pevkur asus tööle sotsiaalministrina, siis oli sotsiaalministeeriumi kogu haldusala, kõik erinevad ametid, ametkonnad ca 2000 inimest. Hanno Pevkur, kuna ta asus ametisse kriisi haripunktis 2009. aastal, siis oli sunnitud teatud mõttes välise surve tõttu läbi viima efektiivsust oluliselt suurendavaid reforme ja selle tulemusena töötajate arv vähenes ainuüksi sotsiaalministeeriumi haldusalas umbes 500 inimese võrra. Ja tegelikult see andis ka tulemuseks, et nendele, kes alles jäid, oli võimalik mõnevõrra kõrgemat palka maksta, oli võimalik neid paremini motiveerida, oli võimalik sama töö teha ära efektiivsemalt. Ma toon teise näite. Ka näiteks see infosüsteemide parema kasutuse kaudu on võimalik olnud juba praegu näiteks maksu- ja tolliametis teha sama tööd vähemate inimestega, et meil on lihtsalt vähem näiteks ankeetide sisestajaid, sellise tehnilise töö tegijaid, mille nüüd teevad ära IT-lahendused. Sama loodetavasti saavutame ka sotsiaalkindlustusametis, kus iga kuu tehakse 800 000 väljamakset Eesti inimestele erinevate sotsiaaltoetuste, sh ka pensionide näol. Ka seal on võimalik seda sama tööd osaliselt teha läbi IT-võimekuste, on võimalik efektiivsust suurendada. Mida paremini me ajaga kaasas käime, seda efektiivsemalt on võimalik tööd teha. Kui me teeme tööd efektiivsemalt, siis on võimalik maksta ka väärilist tasu, palkasid kiiremini tõsta. See kõik käib asja juurde.  Ma usun, et see suund, et avaliku sektori osakaal töötajate arvust ei tohiks suureneda, see suund on minu meelest väga õige.

 

Küsimus
Joosep Värk, Eesti Päevaleht

Joosep Värk Eesti Päevalehest. Ma tahaks küsida ka tegelikult rahandusminister Maris Lauri käest, aga kuna teda ei ole, siis ma küsin peaministri käest, aga võib vastata ka majandusminister. Riik kompenseerib erimärgistatud kütuse kaotamisest tuleneva aktsiistõusu parvlaevaliiklust korraldavale erafirmale, aga PPA laevastikule mitte. Miks rahandusminister otsustas seda PPA taotlust mitte rahuldada siis?

 

Taavi Rõivas

Seda peks küll rahandusministri käest täiesti otse küsima.

 

Urve Palo

Ma võin selle teisele poolele vastata. Ma seda PPA-d ei tea.

 

Taavi Rõivas

Kui sa tead selle kohta detailsemalt, siis sa võid vastata.

 

Urve Palo

Ma ei oska tõesti öelda seda, mis puudutab PPA-d, aga mis puudutab parvlaevaliiklust, siis siin võib jääda mulje, et just kui erainvestorile midagi kompenseeriti, muidu oleks ta kahjumit kandnud. Tegelikult see nii ei ole. Leping on selline parvlaeva operaatoriga, et see on eraldi kütuse komponent ja kütuse komponent sõltub kütuse hinnast ja vastavalt sellele, nagu kütuse hind on, selle ka riik kinni maksab. Ehk siis kui me ei oleks seda kompenseerinud, me oleks selle kinni maksnud ikka. Selles mõttes see ei ole see nagu saamata jäänud tulu, mis oleks jäänud erasektori esindajale, seda mitte. See on kõik üks riigi rahakott. Me oleksime pidanud, lihtsalt meil ei olnud valikut, see leping on selline, et riik maksab kinni kindla opereerimisteenuse pluss siis need muutuvad komponendid, sh kütusekulu. Kütusekulu on näiteks 10 ühikut, siis riik maksab 10 ühiku pealt, kui kütusekulu on 50 ühikut, siis ta maksab 50 ühiku pealt. Nii et seda ei olnud võimalik mitte kompenseerimata jätta, me pidime selle vastavalt lepingule tegema, selles mõttes. Aga miks PPA-le, seda ma ei oska öelda.

 

Juhataja

Veel küsimusi?

 

Küsimus
Jürgen Klemm, ERR

Jürgen Klemm Rahvusringhääling. Ma täpsustaks, majandusminister Palo, üle selle kiirlaenude küsimuse. Mulle räägiti küll rahakõlinast ja registrinumbritest, aga kas siis ma üldistan nüüd sisuliselt õigesti, et teenust ei tohi reklaamida, aga ettevõtet tohib reklaamida?

 

Urve Palo

Võib-olla jäi mõni asi enne ütlemata. Ma kordan veel üle. SMS reklaam ehk siis raha laenamise reklaam välja arvatud, kui me räägime kas liisingust, järelmaksust, krediitkaardist või eluasemelaenust, need on lubatud. Aga kui on lihtsalt ilma tagatiseta raha laenamine, see on üleüldse keelatud teles ja raadios. Küll aga on lubatud reklaamida kaubamärki. Näiteks lihtsalt kaubamärk ja kogu lugu. Aga seda, et ta osutab sellist teenust, seda ei tohi öelda. Nüüd internetis, printreklaamis, tänaval on lubatud reklaamida neid samu laenuvõimalusi, mis on eluasemelaen, järelmaks, krediitkaart ja ka raha laenamist ehk seda SMS-reklaami, aga kõiki neid tingimusi, mida võib reklaamis välja öelda, on oluliselt muudetud. Ja need olid need, mis  ma ütlesin, et reklaamida tohib ainult kõigepealt kaubamärki, siis tohib öelda seda, et millega ma tegelen, kontaktandmed, registrinumber, krediidikulukuse määr ja seda, et võite tutvuda siis sellega minu kodulehel. Et ka need reklaamid, mis on tänaval või internetis või prindis lubatud, on palju lakoonilisemalt lubatud kui vanasti. Ma ei tea, kas ma vastasin praegu?

 

Taavi Rõivas

Püüaks ka täiendada. Reklaamipiirang iseenesest on ju küllalt äärmuslik meede. Aga antud juhul ei jää muud üle, kui konstateerida, et see on väga vajalik. Kui me vaatame SMS laenude reklaamimist, siis läbi aja on nad silma paistnud tihti väga vastutustundetu lähenemisega. Vastutustundetu lähenemine on just kui reklaamiseaduste kaudu ka juba praegu seadusega vastuolus, aga ometi on seal väga palju hinnangulist. Minu hinnangul on väga keeruline kahetiselt mõista näiteks selliseid reklaame, kus tuletan meelde, kui oli noormees, kes pilgeni täis käruga liikus kassa suunas, avastas, et tal ei olnud piisavalt raha, neiu läks mööda, kõik see, et neiu ikkagi just selleks, et nagu rohkem mees olla neiu silmis, siis peaks ikkagi selle pilgeni täis käru kuidagi soetama ja no siis lahendusena sellele olukorrale pakuti võimalust kiirelt saada väga kallist raha, et olla siis nagu õige mees selle neiu silmis. Mis on selgelt vastutustundetule tarbimisele kutsuv reklaam või mis mind isiklikult eriti häirib, see kui lapse hääl ütleb raadios, et „issi, mul on nii väga vaja“ seda või teist või kolmandat asja. Ja sellele pakutakse lahendusena SMS laenu. Siis igaüks meist, kes on lapsevanem, tunnetab väga hästi, et kui laps ütleb, et issi, tal on midagi väga vaja, siis noh, issi teeb kõik selleks, et see võimalik oleks. Ja kui sellega suunatakse see issi võlaorjusesse, siis see on väga vale tee ja selliseid võtteid minu hinnangul ei ole kohane kasutada teenuste puhul, mis tegelikult tekitavad probleeme juurde, mitte ei lahenda neid probleeme. Ja kuna sellised näiteid on võimalik tuua erakordselt palju, siis meil ei jää muud üle kui riigina sekkuda ja selle teemaga ikkagi ka tegeleda.

 

Ma ise mäletan seda teemat 2007. a suvest, kui ma esimest suve riigikogus olles naiivselt lootsin, et seda on võimalik kiiresti lahendada, tegin mõned ettepanekud. Toona need ettepanekud kuhugi väga ei jõudnud. Mul on hea meel, et nüüd meie valitsuses on võimalik päris pikk samm nii nende muudatustega, mis on Urve Palo ette valmistanud kui nendega, mis on justiitsministeeriumis ja rahandusministeeriumis ette valmistatud, et astuda ikkagi pikk samm selleks, et inimestele kohale jõuaks, et SMS–laen röövellikel tingimustel ei ole lahendus kellegi rahalistele probleemidele.

 

Juhataja

Kas on veel küsimusi?

 

Küsimus

Kadri Abner, Tallinna Televisioon

Tallinna Televisioon. Õnnitlen, et jõudsite lõpule oma plaanidega. Mul on küsimus keskkonnaministrile. Eesti Teaduste Akadeemia on kritiseerinud seda Tuhala ja Nabala kaitseala loomist. Kas nende ettepanekuid ja etteheiteid on selles nüüd lõplikus kavas kuulda võetud ja milliseid on kuulda võetud?

 

Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni juht on olnud meil ka kaasatud, me oleme talt nõu küsinud eksperdina ja ta on  nimetanud Tuhala ja Nabala kaitseala üheks kõige komplekssemaks kaitsealaks ja vastupidi, tunnustanud meid selle eest, et on lähenetud mitte ainult ühe liigi või ühe elupaiga põhiselt, vaid  palju laiemalt. Nii et jah, seda koostööd on tehtud, need ettepanekud on olnud väga väärtuslikud ja me oleme neid arvesse võtnud.


Küsimus

Kadri Abner, Tallinna Televisioon

Kirjavahetus Anto Raukasega on olnud vist peaministri nõunikul ja ma saan sellest kirjavahetusest aru, mis on juulis toimunud, et ei ole päris olnud koostööd. Kas Anto Raukas ei ole olnud teiega kirjavahetuses?

 

Taavi Rõivas

Raukas ei ole minu teada peaministri nõunik olnud.

 

Keit Pentus-Rosimannus

Ma tsiteerin teile Anto  Raukase seisukohta Nabala ja Tuhala kaitseala kohta, kus ta on öelnud, et tegu on keeruka vetervõrgu karstialaga. Reaalsesse ohtu võivad sattuda ka maardla ümbruskonda jäävad 16 küla elaniku kaevud, taranduslehtri mõju võib avalduda kuni 15 km raadiuses, kuhu jääb vähemalt 1000 ühepere kaevu. Nii et Anto Raukas on olnud üks nendest, kes on juhtinud keskkonnaministeeriumi  tähelepanu sellele, et seal on, nagu ta ise nimetab, keeruka vetevõrguga karstialaga ja ise tõepoolest olnud üks nendest, kes on pidanud selles piirkonnas kaevanduste avamist lausa kaunis drastiliste tagajärgedega tegevuseks.

 

Juhataja

Kas on veel kellelgi küsimusi? Kui ei ole, siis aitäh!

Lõpp

 

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-