Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 21.01.2021

Juhataja Eero Raun
Head ajakirjanikud! Head veebiülekande jälgijad! Alustame pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas ja kultuuriminister Tõnis Lukas siin ning videos on meiega koos välisminister Urmas Reinsalu.

Peaministril on sõna. Peaminister Jüri Ratas, palun!

Jüri Ratas
Suur tänu! Austatud ajakirjanikud ja head pressikonverentsi jälgijad! Kõigepealt palume vabandust, et pressikonverentsi algus viibis 17 minutit.

Tere, Urmas! Sind on ka ilusti näha, aga me ei kuule sind. On sul hääl olemas?

Urmas Reinsalu
Tere-tere kõigile poistele ja tüdrukutele!

Jüri Ratas
Väga meeldiv. See on tore. Ma olen ise ka ühe korra seal televiisoris olnud, lähikontaktsena. Nii et see näitab, et digisüsteemid toimivad.

Ma tahan alustada, head ajakirjanikud ja pressikonverentsi jälgijad, kõigepealt loomulikult õnnesoovidest. Tahan õnne soovida Ameerika Ühendriikide 46. presidendile. Eile astus ametisse Ameerika Ühendriikide 46. president Joe Biden. Ma soovin siiralt talle kogu südamest Eesti valitsuse nimel õnne, ma soovin talle jõudu, ma soovin talle edu.

Eesti ja USA on väga lähedased liitlased. Meie suhted on tihedamad kui kunagi varem ja ma olen kindlasti optimistlik ka Atlandi-üleste suhete olulisuse suhtes tuleviku kontekstis. Kindlasti on meie jaoks tähtis ka see, et USA ja Euroopa Liidu suhted tugevneksid ja läheksid edasi.

Kindlasti lähevad minu suured tänusõnad ka eelmisele administratsioonile. Mul oli au kohtuda nii eelmise presidendi Donald Trumpiga NATO tippkohtumistel kui ka asepresidendiga siin Tallinnas. Oleme ju teinud kolme mere initsiatiivi, 5G turvalisust [puudutava leppe] ja edasi arendanud küberjulgeolekut, nii et paljud sellised huvitavad ja tähtsad koostööprojektid ja -programmid on meil olemas, rääkimata meie julgeoleku- ja kaitsepoliitikast.

USA administratsioon on kindlasti laiem kui ainult USA president. Edu ka asepresident Kamala Harrisele ning kogu nende tublile meeskonnale ja ametikaaslastele!

Tänase istungi juurde tulles, täna oli valitsuse istungil 19 päevakorrapunkti.

Kui vaadata vaktsineerimist, siis ma arvan, et see on ühelt poolt praegu kõige olulisem teema. Meil on õhtul ka ülemkogu, taas video teel, ja üle pika aja saame uuesti kokku. Ma usun, et põhiteema on praegu ikkagi see, kuidas selles koroonaviiruse pandeemias toimub vaktsineerimine, kui kiiresti me suudame seda teha, kuidas me tegelikult ikkagi saame lisadoose.

Me oleme oma protesti selles mõttes andnud, et me ei ole nõus sellega, et Pfizer on doose vähendanud. Viimane uudis on see, et nad püüavad nüüd jälle [dooside arvu] tõsta, aga üks nädal see dooside arv siiski alla läheb. Eile tegime ühispöördumise ka Leedu presidendi ja Läti peaministriga Euroopa Komisjoni poole. See on samuti seotud ikkagi sellega, et vaktsineerimine toimuks kiiremini ja tõhusamalt.

Nüüd, 21. jaanuari ehk tänahommikuse seisuga võib öelda, et koguarv on 21 985 inimest Eestis, kes on vaktsineeritud. Viimase 24 tunni jooksul on vaktsineeritud 1510. Lõpetatud on 1484 – need on need, kes on saanud kaks doosi – ning pooleli on üle 20 000 inimese vaktsineerimine.

Kui nüüd rääkida tänasest istungist, siis meil olid seal taas mitmed väga olulised punktid, mis olid seotud COVID-19ga. Ja ma tahan selles mõttes öelda, et me valitsuse liikmetena, arvestades seda väga keerulist poliitilist olukorda, ehkki ka COVIDi olukord on keeruline, teeme jätkuvalt selgeid ja kiireid otsuseid, mis aitavad seda küsimust lahendada.

Meie päevakorda lisati valitsuse reservi sildfinantseeringuna 15,6 miljoni euro eraldamine. See läheb terviseametile ja seal sees on nii vaktsiinide soetamine kui ka kogu vaktsiinidega seotud logistika ja transpordi rahastus. Aga siin sees on ka raha üle 11 miljoni SARS-CoV-2 viiruse testimiseks.

Valitsuse reservist eraldatakse vahendeid kuni taaskäivitamiskavas REACT-EU vahendite kasutuselevõtmiseni 2021. aastal. Nii et jah, meie testimine on märgatavalt tõusnud. Need prognoosid ja arvestused, mis olid veel eelmise aasta lõpus, et on näha, et testitakse rohkem, nõuavad loomulikult ka rohkem lisaraha.

Samuti lisati päevakorda kaks rahaeraldist seoses Harjumaal ja Ida-Virumaal 1. veebruarini pikendatud piirangutega. Sellest räägib kindlasti kultuuriminister Tõnis Lukas pikemalt. Üks [eraldis] oli kultuuriministeeriumile – 1,4 miljonit eurot –, ja teine oli haridus- ja teadusministeeriumile – 1,7 miljonit eurot. Haridus- ja teadusministeeriumile eraldatud raha on seotud samamoodi huvitegevusega ja huviharidusega, mis nende valdkonnas on.

Kindlasti on küsimus selles, et kui nüüd oli [juttu] kultuuriministeeriumist ja haridusministeeriumist, siis nende piirangute tõttu saavad väga suure löögi ka meie ettevõtlus ja majandus. Täna on seis selline, et me teame, et see kuupäev on vist 28. jaanuar, kui töötukassa nõukogu koguneb. Loomulikult on oluline otsustada ka tööjõukulude kompenseerimine nii Harjumaal kui ka Ida-Viru maakonnas just nendele ettevõtjatele, kes on piirangute tõttu kahju kannatanud. Ja kindlasti me seda toetame.

Nüüd, palusime, et riigisekretär annaks oma vastuse valitsuse suunistega Memento Mare pöördumisele. Tegemist on reisiparvlaev Estonia küsimusega. Me otsustasime seda, et reisiparvlaev Estonia hukkumise küsimuses valitsus toetab igakülgse täiendava uurimise läbiviimist. See uurimine peab olema usaldusväärne, sõltumatu ja läbipaistev. Väga oluline on kaasata sellesse uurimisse ka omaste esindusorganisatsioone ning kindlasti tuleb teha igakülgset koostööd Soome ja Rootsi ametivõimudega.

Nüüd Porto Franco uurimiskomisjon. Valitsus otsustas luua täna valitsuskomisjoni, see on SA KredEx ja Porto Franco OÜ vahel sõlmitud investeerimislaenu lepingu ettevalmistamise asjaolude [välja]selgitamiseks. Komisjoni juhib riigisekretär ja sellesse hakkavad kuuluma majandus- ja kommunikatsiooni ning justiitsministeeriumi kantsler.

Nagu ma ütlesin, täna õhtul on meil ülemkogu, videokonverentsi teel, kus on peamiselt teemaks COVID-19 pandeemia küsimus. Minu jaoks on see viimane ülemkogu, nii et kindlasti avaldan ka oma tänu selle nelja aasta eest, mille jooksul mul on olnud võimalus töötada koos ametikaaslastega Euroopa Liidu tasandil, ülemkogu tasandil.

Kuna see on ka selle valitsuse viimane pressikonverents, siis ma tahan kindlasti öelda tänu ka Eesti inimestele. Väga suur tänu Eesti inimestele selle nelja aasta eest!

See on olnud suur au. See on olnud ka suur vastutus. See on olnud selles mõttes minu jaoks väga motiveeriv, et igal hommikul või igal päeval, igal algaval ööpäeval [on tulnud] mõelda, mis on see küsimus, mis on see probleem, mis võiks sellel päeval saada lahenduse, et Eesti elu ja Eesti inimeste elu läheks edasi. Selle nimel ma olen iga päev nende natuke rohkem kui nelja aasta jooksul töötanud.

Ma olen loomulikult lähtunud põhimõttest – ja ma teen seda kuni lõpuni –, et peaminister peab minu arvates olema ja saab olla kõigi Eesti inimeste peaminister, hoolimata sellest, kas on kriitikat, kas on proteste tema vastu või on kiidulaulu. Nii et sellest ei tohi see sõltuda.

Ma arvan, et selle nelja aasta jooksul on olnud väga palju märkimisväärseid asju. Ja kui te arvate, et nüüd tuleb suur loend kõigest, mis on tehtud, siis nii see ei ole. Aga mingid asjad ma markeeriksin kindlasti ära, mis selle nelja nelja aasta sisse jäävad. Tahan tõsta mütsi, punkt üks, Eesti inimeste ees, eelmiste valitsuste ees, riigikogude ees.

Kindlasti Eesti eesistumine Euroopa Liidus, mis sai alguse 2017. aasta 1. juulist. See, et me üldse nii kaugele jõudsime, et Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik ja et eesistumine tuli sel hetkel siia, on kindlasti olnud väga suur suur au minule, sest sain seda vastutust kanda.

Selle perioodi sisse jääb suur ID-kaardi kriis. Sellesse perioodi jääb kaks valitsust. Sellesse perioodi jäävad, ma arvan, väga põhimõttelised ja sisulised otsused.

Mina ei soovi teie ees kuidagi seda viimast 20 kuud maha kriipsutada, ma olen siiralt uhke ka selle viimase, teise valitsuse üle. Ma arvan, et tehti väga põhimõttelisi otsuseid, kindlasti ka väga sisulisi otsuseid Eesti poliitikas, Eesti ühiskonnas. Olgu see seotud kaitseinvesteeringute märgatava kasvuga, olgu see seotud pensionide tõusuga või olgu see seotud teadus- ja arendustegevuse ühe protsendiga, mis tegelikult on ju märkimisväärne.

Selge on see, et seda viimast valitsust jääb saatma alati see circa 11 kuud, mis on olnud seotud koroonaviirusega. Ja see on olnud selle valitsuse igapäevane töö.

Ma arvan, et aastal 2020 on Eesti valitsus otsustanud tegelikult ka erinevaid keskkonnaprogramme. Kui need kokku liita, siis saab öelda, et see töö on olnud väga mahukas. Me oleme tegelikult selle valitsusega saatnud riigikogusse dokumendi "Eesti 2035", see on strateegiadokument ja seal sees on ka keskkonna kohta lause, et Eesti toetab riiklikul pinnal kliimaneutraalsuse eesmärki 2050.

Nii et need on olnud tegelikult väga põhimõttelised otsused, rääkimata välispoliitilisest väga aktiivsest hoiakust. Ja sellega ma tahan kindlasti öelda siin minu paremal käel televiisoripildis olevale Urmasele suur tänu, sest seda välispoliitilist lippu on Urmas hoidnud kindlasti [üleval] väga aktiivsena, väga sisulisena. Väga paljud suured muutujad; ÜRO julgeolekunõukogu, kolme mere initsiatiiv – väga suured vastutused.

Ma tahan tänada Isamaad, Isamaa erakonda selle nelja aasta eest. See on olnud minu arvates väga hea, sisuline ja tõsine koostöö. Tänan kindlasti Isamaa erakonna esimeest Helir-Valdor Seederit, delegatsiooni juhti Urmas Reinsalu ja kõiki ministreid nelja aasta jooksul [tehtud töö eest].

Ma ütlen suured tänusõnad Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale, kes tuli valitsusse, kus me tegelikult hakkasime põhimõtteliselt kohe [valitsuse moodustamisest] järgmisel nädalal tegelema suurte kärbetega, et viia riigi eelarvestrateegiat tasakaalu.

Kindlasti ma tahan öelda esimese kahe aasta eest suur tänu Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale seal esimeses valitsuses olemise eest.

Aitäh, armsad ajakirjanikud, teile! See koostöö on olnud minu meelest suurepärane, väga avatud, väga hea ja väga professionaalne.

Üle kõige aitäh Eesti inimesele, ükskõik, kus ta asub, asugu ta Ruhnu saarel, Meerapalus, Saaremaal, Narvas, Tallinnas või Põlvas. Aitäh teile!

Juhataja
Aitäh! Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Aitäh minu poolt, armsad Eesti inimesed ja head ajakirjanikud!

Kõigepealt jooksvatest asjadest. Tõesti, jõudu Ameerika Ühendriikide ametisse astunud presidendile Joe Bidenile! Eesti jaoks on väga oluline erisuhte jätkuv tugevdamine…

Jüri Ratas
Urmas, anna andeks, korraks! Kas me saame seda häält siin ruumis kõvemaks panna?

Urmas, sul palutakse natukene kõvemini rääkida, et hääl oleks siin tugevam. Aitäh!

Urmas Reinsalu
No nii, sõbrad, nüüd on kosta või? Ei ole kosta?

Juhataja
Sama. Aga tele saab heli hästi kätte.

Jüri Ratas
Meie pressikonverentsi jälgijad saavad hääle hästi kätte, nii et siis palun jätka nii, nagu praegu on.

Urmas Reinsalu
Jah. Aga tõesti, tähtis on meie väga tugev side Ameerika Ühendriikidega. Mul on homme ka kohtumine mitmete Euroopa riikide seas John Kerryga, kes on kliima erisaadik. Suhtlen Ameerika Ühendriikide diplomaatidega lähipäevadel.

Nüüd, oluline on see, et homme saabub Eestisse Svjatlana Tsihhanovskaja, et siis Tallinnast osaleda ÜRO julgeolekunõukogu avatud istungil Valgevene inimõiguste olukorra ja meediavabaduse küsimuses. Eesti on selle koosoleku juhataja ja ellukutsuja. Kaassponsorid ja kaaskorraldajad on Prantsusmaa, Iirimaa, Norra, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik.

Seal võtavad raportööridena lisaks paljude maailma riikide esindajatele sõna ka Irene Khan, kes on ÜRO sõnavabaduse raportöör, Pavel Latuško, kes on opositsiooni koordinatsiooninõukogu liige, ja ajakirjanikud.

Nüüd viimased kokkuvõtted hetkel. Eile ma kohtusin Eestisse akrediteeritud suursaadikutega ja tänasin neid ametist lahkuva valitsuse nimel.

Teiseks otsustasin ma oma otsusega annetada välisministeeriumi teeneteristi nende riikide välisministritele, kes on erilist abi meile ja meie kodanikele osutanud koroonakriisi tingimuses: Pekka Haavistole, Linas Linkevičiusele, Leedu ametist lahkunud välisministrile, aga ka Edgars Rinkēvičsile, Läti välisministrile. Ja muu hulgas ka nendele inimestele, kes on väga olulist kaasabi osutanud välisministeeriumile, olgu ta Paavo Nõgene Tallinki juhina kriisi ajal evakuatsioonilaevade korraldamisel, aga ka teadusnõukoja juhile Irja Lutsarile selle hea tõenduspõhise koostöö eest piiriületuse korraldamisel.

Ja välisministeeriumi teeneteristi eraldasin ma ka oma otsusega Jüri Ratasele, kelle isiklik võimekus kahtlemata selles kriisis suuta nii eripalgelist probleemide kompleksi hallata riigi juhtimisel inimlikus mõttes väärib siirast tunnustust.

Nüüd, kallid sõbrad, mõni sõna kokkuvõtteks selle valitsuse tegemistest. Kui ma hindan välispoliitika vallas ja võtan seda kaht aastat kokku, siis Eesti diplomaatia käekiri on olnud julge ja sihte seadev käekiri. Mul ei ole selles vähematki kahtlust. Eesti diplomaatia on selle kahe aasta jooksul olnud aktiivne ja oma huvisid selgelt määratlenud.

Me oleme olnud eelmisel aastal julgeolekunõukogu aktiivseim liige mittealalistest liikmetest. Me oleme algatanud Ukraina, Gruusia ja Valgevene teemadel tõsiseid arutelusid. Me oleme püstitanud eesmärgi saada Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks, OSCE eesistujariigiks ja uueks ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks 2050. aastal.

Ja ma arvan, et on üks teema, kus ma rahvusvahelise personalipoliitika puhul pean oluliseks, et eestlased pürgiksid kõrgetesse ametitesse. Arvan, et Kersti Kaljulaidi kandideerimine, mis oli minu ettepanek presidendile, kindlasti näitab seda, et me peame julgelt ja süsteemselt oma diplomaatias töötama selle nimel, et eestlased oleksid headel positsioonidel ja kannaksid laiemas mõttes ka meie huvisid maailmas.

Kolme mere algatus, mida peaminister mainis, on kindlasti Eesti riikluse ajaloos suurim kujuneva, alles sünnifaasis oleva rahvusvahelise organisatsiooni vedamine. See on oluline. Me olime Põhjala-Balti eesistumise eesistujad koroonakriisi ajal.

Minu jaoks on olnud välisministeeriumi põhimõttelise ressursside paigutuse mõttes kõige olulisem see, et suunata välismajandusse lisaressurssi. Ja me näeme, et see äridiplomaatia arengukava toob juba uusi investeeringuid, see toob juba raha Eestisse. See raha on olnud lisaväärtusega.

Valgevene kodanikuühiskonna toetamine. Eesti on minu arvates olnud per capita üks Euroopa suurimaid Valgevene kodanikuühiskonna toetajaid arenguabi vahenditest.

Eelmisel aastal sai vastu võetud esimest korda Eesti riikluse ajaloos pikaajaline välispoliitika arengukava järgmiseks 10 aastaks. See on ka signaal sellest, et valitsused tulevad ja valitsused lähevad, aga riik jääb ja riigi välispoliitilised huvid jäävad.

Minu veendumus on ka selline, et kui riigile ja ka Eestile ei sobi mingi küsimus, siis ta peab seda julgelt ja selgelt välja ütlema ka rahvusvahelistes suhetes. See on partnerite suhtes kõige ausam. See oli ka põhjus, miks ma saatsin ÜRO peaassamblee juhile kirja, milles teatasin, et Eesti taandub ÜRO rändeleppest.

Hinnates valitsuse laiemat tegevust ja Isamaa rolli selles, on mu selge veendumus, et Isamaa on selle kahe aasta puhul perspektiivis vaadates sellest valitsusest võitja. See valitsus on tugevalt esindanud Isamaa poliitilisi positsioone.

Esiteks, pensionireform. Mul oli hea meel kuulda koalitsiooniläbirääkimistelt uudist, et ei kavatseta pensionireformi otsuseid tagasi pöörata. Me langetasime ka selle otsuse, et 1. aprillist suureneb niinimetatud emapensioni lisakoefitsient laste eest eakatele. Me saavutasime lasterikaste perede maksuvabastuse, täiendava.

Isamaa ettepanek oli selles valitsuses kehtestada maksurahu, otsustasime, et me ei kehtesta täiendavaid makse. Vastupidi, me saavutasime hulga tarbimismaksude langemise.

Me suutsime perepoliitikas saavutada niisuguse holistliku või kõikehõlmava lähenemisnurga. Ja ma usun, et see on üks väärtus ka uuele valitsusele: selle loogikaga jätkata. Pikendasime vanemahüvitise perioodi järjestikuste sündide puhul, algatasime riikliku perelepituse süsteemi väljatöötamise.

Ma usun, et Eesti tulevikku silmas pidades oli väga oluline selle valitsuse positsioon, mis oli Isamaa ettepanek, et sellest aastast läheb üks protsent sisemajanduse kogutoodangust teadus- ja arendustegevusse. Kultuuri- ja keelevaldkonnas, ma usun, annab Tõnis väga põhjaliku ülevaate tehtust.

Õigusvaldkonnas, justiitsvaldkonnas astusime minu arvates kvalitatiivselt uuele tasemele justiitstoimingute digitaliseerimisega, aga muu hulgas kaitsesime ka heausksete omanike huvisid, mis puudutas uut üüriõigust.

Nüüd, kui vaadata sellele olukorrale Eestis, kus me oleme, siis enne nii-öelda vana valitsuse lahkumist ma mõtlesin ka sellele, millised võiksid olla positiivsed, heatahtlikud nõuanded uuele, ametisse astuvale valitsusele. Ja neid on tegelikult mõningaid, sõbrad.

Esiteks ma soovitaksin uuel valitsusel kindlasti mitte laualt maha võtta selle valitsuse otsustatud riigi tegevuskulude reformi. Me oleme ette näinud, et riigi eelarvestrateegias tegelikult riigi valitsemiskulud vajavad kärbet ja revisjoni. Ma loodan, et see põhimõte – jõukohane riik – ka uue valitsuse loogikas säilib.

Teiseks, kui pensionireform on jõustunud, tekib tegelikult oluline hulk vabu vahendeid riigieelarvesse. Nii et kui me võtame prognoosiks, et suurusjärgus miljard eurot lahkub, nagu on ka majandusanalüütikud oletanud, siis see tähendab juba ühekordset tulumaksu tulu riigile ligikaudu veerand miljardit eurot ja püsikoormise iga-aastast vähenemist riigile ligikaudu 75 miljonit eurot. Nii et ma soovitan neid rahalisi vahendeid, mis on suurusjärgus 1,5 protsenti üheaastasest SKTst nelja aasta perspektiivis, kasutada riigivõla, üldvõlakoormuse vähendamiseks.

Kolmandaks on erastamised. See oli teema, mida me arutasime ka nüüd viimastel kuudel. Kui vaadata ka turgudel niisugust optimismi, siis ma mõistan ja ma arvan, et oli mõistlik koroonaviiruse esimeses faasis Enefit Greeni erastamine edasi lükata, arvestades seda, et me oleksime saanud selle eest turult vähem raha. Kuid praeguses olukorras, ma usun, sellel aastal võiks olla aeg küps, et Enefit Green ja mitmed teised riigiettevõtete osalused müüki panna.

Nüüd, koroonaviiruse valdkonnas meil järgmised kaks kuud, mis ees seisavad, on rasked. Ma olen kindel, et uus valitsus võtab venitusteta need asjad üle. Ja ma usun, et on äärmiselt oluline siin ka opositsiooni toetus. Isamaa soovib kindlasti olla parlamendis konstruktiivne, rõõmsameelne ja heatahtlik opositsioon, eriti selles, mis puudutab koroonaviiruse vastast võitlust. Kõigi Eesti inimeste huvides, meie tervise huvides on see, et uus valitsus nendes küsimustes rakenduks võimalikult kiiresti. Me aitame ja toetame igati seni kogunenud oskusteabega.

Pole muud öelda kui seda, et rahvusvahelistes suhetes on kindlasti mõistlik hoida julgelt seda liini, et kui mingites küsimustes on Eestil erinev arusaam, siis tuleb see julgelt ka erinevates initsiatiivides välja öelda. Aga ei tohiks peljata ka ise uusi initsiatiive lauale tuua.

Kindlasti on teemaks veel võitlus korruptsiooniga. See on asi, mida, ma pean tunnistama, Isamaa on esitanud, meie justiitsminister Raivo Aeg on umbes 1,5 aastat manageerinud ettepanekuid korruptsioonivastaseks võitluseks, mida on ka Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane nõukogu GRECO ette pannud. Nii-öelda lahkumisviipena tõstis Raivo Aeg ka täna lauale selle teema, aga kahjuks see partnerite toetust ei leidnud. Ma loodan, et uus valitsus siis suudab ka täiendavaid samme selles suunas astuda.

Ja muidugi-muidugi-muidugi, mu kallid sõbrad, aitäh kõigile valitsuse liikmetele senise töö eest! Aitäh kõigile riigiametnikele lojaalsuse ja truuduse eest Eesti riigi teenimisel! Aitäh minu isiklikele silmateradele, kõigile vaba Eesti meedia esindajatele! Kui ma vahel olen öelnud ka midagi kodanikuplatvormilt ja ajakirjanduskriitikat teinud, siis see ei vähenda grammivõrragi minu kiindumust teie pühendumusse oma põhimõtete ja ajakirjanduslike arusaamade eest seismisel.

Muidugi suur-suur tänu kallile-kallile Eesti rahvale, kes on nende aastate jooksul ka nendes katsumustes, mida on koroonakriis meie ette veeretanud, jäänud julgeks ning suutnud kõike seda helget ja head, mida meie rahvas on oma töökuse ja tublidusega loonud, ellu viia. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! Kultuuriminister Tõnis Lukas, palun!

Tõnis Lukas
Aitäh! Jah, tänasel päeval on väga sümboolne teha kokkuvõte ka Eesti kultuurielust, sest millel muul see riik ikka püsib kui keel ja kultuur, mida me siis kaitseme ja majanduslikult arendame. Nii et see on üks olulisemaid valdkondi üldse hariduse ja teaduse kõrval. Ja selle tõttu paar vaadet nii edasi kui ka tagasi.

Oli pöörane aasta ja kultuurivaldkonnas kindlasti ka. Kultuurivaldkonna juhtimisel, võib öelda, olukorrad vaheldusid kaunis kiiresti, informatsiooni tuli palju. Asutuste tasandilt tuli asja vaadata, üksikisikute ja vabakutseliste tasandilt, aga ka riigi tasandilt. Ma arvan, et me oleme sellega päris hästi toime tulnud selle terviku hõlmamisel. Nii et see aeg, mis on olnud, no siin on läinud iga aasta – või vähemalt viimane aasta kindlasti – kahe ette oma intensiivsuse poolest.

Mis on oluline Eesti puhul? Meie rahvas on oma kultuuri nii kiindunud, et on loomulik olnud, et me oleme püüdnud kultuurielu lahti hoida. Ja ta on olnud suhteliselt lahti, kui vähegi võimalik on olnud, kõigi kitsenduste ja vajaduste kiuste, selles tähenduses, et vajalikud kitsendused on ära tehtud, aga seal, kus nakatumise ohtu ei ole, on kultuuri püütud lahti hoida, sporditegevust samamoodi. Selleks on oma panuse andnud nii kultuuris osalejad, külastajad kui ka kultuurikorraldajad, asutused, kes on väga turvalise keskkonna loonud.

Nii et see, et Eesti kultuurielu on tegelikult lahti praegu 13 maakonnas pea täiesti, sporditegemine samamoodi – eilegi võtsime otsuse vastu suurte rahvaspordiürituste toetamiseks sellel talvel, Tartu Maraton kaasa arvatud –, on fenomenaalne kogu Euroopas. Ma loodan, et ka Harju ja Ida-Virumaa olukord paraneb viirusetõrje seisukohast vaadates, nii et ka siin saab sa kultuuri- ja spordielu ja kehakultuuri kiiresti lahti teha.

Need kitsendused, mis on vajalikud olnud teha, on muidugi ka kultuuris toimivate asutuste, organisatsioonide ja üksikisikute majanduslikku seisu oluliselt mõjutanud. Ja mida peab ütleme selle valitsuse kiituseks või partnerite, kaaslaste kiituseks, on see, et me ei ole närutanud kultuurivaldkonda kriisikompensatsioonidega. Me ei ole ka liialdanud, aga vajalikul tasemel Eesti kultuuri toetamine, nii et kultuur väljuks sellest kriisist ükskord sama tugevana, kui ta sinna eelmise aasta kevadel läks, selleks on piisavad toetused ette nähtud.

Muidugi siin peab arvestama seda, et raha arukaks kulutamiseks on vaja vähemalt või, ütleme, ainult kaht asja: mõistust ja raha. Ja seda on praegu asutused ja kultuuritegijad näidanud, et nad kasutavad seda ka vastutustundlikult.

Kui suvine või siis kevadine-suvine kompensatsioonipakett oli kultuuri- ja spordivaldkonnal 25 miljonit eurot, siis nüüd talvise kompensatsioonipaketi üldmaht on praegu juba suurenenud 10 miljoni euroni. Nii et orienteeruvalt 10 miljonit eurot on nende otsuste maht, mis valitsus on kultuuri ja spordi kriisimeetmetena detsembri ja jaanuarikuu vajalikeks kompensatsioonideks arvestanud. Nii et see on piisav, kui arvestada neid piiranguid, mis praegu kehtivad.

Mida on valitsusele ette heidetud? Mina kaitseksin siin peaministrit. On õnnetust vaagutud ja öeldud, et kui midagi ei tehta, kui elu täiesti kinni ei panda, siis on meil surmade arv ja kõik näidud väga katastroofilised juba jõuludeks ja uueks aastaks ja nii edasi. Midagi sellist ei ole toimunud.

Me oleme muidugi väga tõsises situatsioonis. Aga sellist kirjeldatud katastroofi ei ole kusagile tulnud, vaatamata sellele, et me ei ole teinud kogu aeg rusikaga lauale lüües totaalseid piiranguid Eestis. See, selline läbirääkimistega ja partneritega arvestav juhtimine on ka juhtimine. Ja see ongi kõige parem juhtimisviis. Aitäh, Jüri, sulle selle eest! Me oleme seal neid protsesse praegu juhtinud ja juhtinud hästi.

Kultuurivaldkonnas on mul hea meel, et on laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmiseks ja kindlustamiseks algatatud nii kollektiivijuhtide toetussüsteem, selleks on raha ette nähtud, kui ka laulu- ja tantsupeo seaduse kirjutamine. Tänagi on mul sellise peegeldusrühma või juhtrühmaga koosolek, et vaadata üle, kuidas see seadusloome toimib.

Rahvusteadustele, eesti kultuuri ja keele uuringuteks on alustatud kultuuriministeeriumi juures täiendav teadusprogramm. Lähiaastateks on planeeritud sinna igaks aastaks kolm miljonit eurot. Rahvusteadused vajasid seda juba tükk aega ja see liitub selle ühe protsendi SKTga võrreldes teaduse rahastamise suure sammuga, mis valitsus tegi.

Lisaks, eesti keele õpe, täiskasvanutele tasuta õppe pakkumine on teinud hüppe eelmisel aastal ja läheb praegu suure hooga edasi. Eelmisel aastal sai tasuta õpet 6000 inimest nendest programmidest Eesti Majade juures. Ja siin on näha ka, et tegelikult nii-öelda vastupanu või sellise leige suhtumise, keeleõppesse leige suhtumise selgroog on murtud ning inimesed, ka muukeelsed inimesed saavad aru, et Eestis on eesti keelt väga vaja.

Valitsus on saatnud riigikokku eesti keele arengukava, mis näeb ette ülemineku eesti õppekeelele nii põhikoolides kui ka lasteaedades. Ja ma juhin tähelepanu sellele, et siinkohal ei ole tegemist niinimetatud ühtse eesti kooli platvormiga kriitikavabalt, et segame kõik ühte, vaid siin on eesti identiteeti toetav haridussüsteemi muutmise ettepanek üldise eestikeelse kooli- ja lasteaiaõppe põhimõtte sisseviimisel.

Eraldi toetust, isegi hüppelist toetust sai eelmisel aastal juurde filmiloome, Eesti filmi tootmine, samuti erateatrid.

Tegin ettepaneku – ja see on praegu ka organisatsiooniliselt käimalükkamisel – algatada Eesti raamatu 500. aastapäeva sündmuste programm. Nimelt, 2025. aastal täitub esimesest eestikeelsest trükisest 500 aastat ja seda tuleb juba praegu hakata programmina tugevasti ette valmistama – nii teadusuuringutega katma kui ka üldse eesti raamatuid, kirjasõna tugevdama, nii et 2025 saaks olla eesti raamatu aasta.

Vabakutselistele täiendavate sotsiaalsete garantiide süsteemi väljatöötamine on lõpufaasis. Ja mul on hea meel, et nendest kriisipakettidest on vabakutseliste toetuseks eelmisel aastal läinud täiendavalt 4,2 miljonit eurot, selle aasta alguses nüüd 1,7 miljonit eurot. See toetab ka laia kandepinda, mis Eesti kultuuril on.

Lisaks algatasin digikultuuri arengukava, mida soovitasid Tallinna Ülikooli teadlased eelmise aasta lõpus Postimehe artikliga. See oleks Eesti kultuuri arengukava orgaaniline osa.

Ma tänan ajakirjandust Eesti elu peegeldamisel [tehtud töö eest]. Ajakirjandus on Eesti kultuuri üks võtmevaldkondi, on kogu aeg ka olnud Eesti kultuur paljuski. Tänapäevases tähenduses on ajakirjandus ajakirjanike ja lehejuhtide ja omanike algatusest välja kujunenudki juba 19. sajandi keskpaigast ja teisest poolest alates. On täiesti selge, et see keel, see mõte, mida kannab Eesti ajakirjandus, sellel vundamendil tugineb ka Eesti riik ja rahvas tulevikus.

Algatasin ka ajakirjanike liidule loomeliidu staatuse andmise, et ajakirjanike liidu liikmed saaksid samamoodi nagu teiste loomeliitude liikmed loomeliitude staatusest tulenevaid garantiisid, eeliseid ja võimalusi. See on eraldi selline eluvaldkond. Ja siin käib praegu ajakirjanike liiduga koostöös paberite vormistamine, et see staatus saaks siis seaduse järgi omandatud.

Aitäh, Jüri, sulle veel kord! Aitäh kõigile partneritele! Jüri, sulle jõudu ka Keskerakonna võimalikust korruptsioonist lahtisaamiseks ja selle väljajuurimiseks Keskerakonnast! Tänan kõiki koostööpartnereid.

Juhataja
Aitäh! Nüüd on aeg küsimusteks. Palun esitage see mikrofoni, öeldes oma nimi, oma väljaanne ja küsimuse adressaat. Palun!

Marian Võsumets, Kanal 2
Mul on kaks küsimust peaminister Jüri Ratasele. Esiteks, miks tänasel tõenäoliselt viimasel selle valitsuse pressikonverentsil ei osale Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja?

Ja teiseks, mida teete teie ise edasi? Kas te jätkate Keskerakonna juhina? Suundute tõenäoliselt riigikogusse, aga mis on teie enda edasine poliitiline karjääriplaan? Aitäh!

Jüri Ratas
Esimese küsimuse vastus: kuna EKRE viis ministrit ei saanud tulla. See on vastus sellele, miks neid siin pole.

Teine küsimus. Ma lähen riigikogusse. Ma olen saanud rahva käest usalduse, mandaadi Rapla- ja Harjumaalt ning ma pean riigikogu tööd väga oluliseks, ma olen seal töötanud.

Keskerakonna esimehe küsimus ei ole praegusel hetkel Keskerakonna juhatuse või volikogu laual olnud. Aga ma usun, et erakond kindlasti, arvestades ka neid viimase, ütleme, nelja-viie päeva otsuseid, mis me oleme erakonnas teinud eelarve kaudu ja inimeste koondamise kaudu, kindlasti see on väga tähtis läbi selle, et täna me mõistame ju seda, et hetkeseisuga meil ei ole põhimõtteliselt võimalik panustada kohalikeks valimisteks. Aga ma arvan, et Keskerakond tuleb sellest välja, Keskerakond tuleb sellest tugevamana välja ja ma olen selleks nõus panustama.

Aga kui te küsite, kas Jüri Ratas jätkab Keskerakonna esimehena või mitte, siis ma arvan, et see ei ole praegu kõige olulisem küsimus. Kindlasti erakonnakaaslastega arutame seda küsimust. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus, palun!

Sven Soiver, TV3
Küsimus peaministrile, ja selline palju praktilisem. Te olete küll juba head aega öelnud, aga olete ikkagi peaminister. Pärnus olevat epideemiline levik ja kasvunumbrid lähevad päris kiiresti üles. Kas valitsus arutas või on arutanud neil päevil ka seda, mida Pärnumaaga teha? Kas seal oleks vaja mingeid piiranguid kehtestada?

Ja teine seonduv küsimus. Valitsuse lauale peaks jõudma või on juba jõudnud see plaan, et vaktsineeritud inimesed ei peaks jääma eneseisolatsiooni, vaid saaksid üle piiri kergemalt. Kui kaugel see asi on?

Jüri Ratas
Aitäh! Täna olid ka valitsuse laua peal tegelikult lisapiirangud, nimelt lisapiirangud 13 maakonnas. Need piirangud puudutavad söögikohtasid, need puudutavad spaasid. See vajab veel lisaarvutust, just rahalist arvutust, mis see kompensatsioonimeede on.

Ma usun, et sellega saab siis järgmine valitsus järgmisel nädalal edasi tegeleda. Nii et selles mõttes see töö siin ametkonna tasandil ka praeguse valitsuse palvel kindlasti jätkub. Ja kui me räägime ja kui teie räägite konkreetselt Pärnumaast, siis ütlen, et see fookus on olnud praegu kõigil 13 maakonnal.

Mis see teine küsimus oli?

Sven Soiver
Kas vaktsineeritud inimesed saaksid hakata [kergemini] üle piiri käima?

Jüri Ratas
No see on selline pähkelküsimus. Ma arvan, et see on väga keeruline küsimus kogu Euroopa Liidus, see ei ole ju ainult Eesti-sisene küsimus.

Ma arvan – ma ütlen nüüd oma hoiaku ära –, punkt üks, et kuivõrd sellist kokkulepet Euroopa Liidu tasandil ei ole, kuidas liikuda, mis dokumendi alusel liikuda ja nii edasi, siis minu tunnetus on see, et kui me vaktsineerime inimesi, siis me teeme seda sellepärast, et me ütleme, et vaktsiin annab selle viiruse vastu kaitse, see annab immuunsuse. Kaks vaktsiinidoosi ja inimene ei peaks siis seda COVID-19 haigust kartma. Vähemalt see on teadlaste hinnang ja teadusuuringute hinnang.

Mina arvan, et need inimesed, kes on põdenud COVID-19 haigust või kes on saanud vaktsiini, loomulikult see peaks neile andma ka, ütleme, piirangutest palju vabama liikumise. Mitte ainult üle piiri liikumise puhul, vaid siin tulevad mängu ka muud reaalsed küsimused, näiteks see, kas inimene võib minna hooldekodusse oma lähedasi külastama. Kas hooldekodusse, kus on inimesed vaktsineeritud, võib minna inimene, kes ei ole vaktsineeritud? Ja nii edasi. Ma arvan küll, et tegelikult see peaks pakkuma võimalusi juurde, see peaks nagu avama ühiskonda, kui inimene on ära vaktsineeritud või põdenud.

Nüüd, üle piiri liikumisega tekib kindlasti küsimus, et mis on see dokument siis, mille alusel seda tehakse – kas see on arstitõend või mingisugune vaktsiini-, vaktsineerimise dokument. Selles aga ei ole veel Euroopa Liidus kokkulepet saavutatud.

Urmas Reinsalu
Kui tohib, ma ütlen ka kaks sõna veel. Esiteks, ma arvan, et on üks äärmiselt oluline asi, mida me täna valitsuses arutasime. See puudutab nüüd Soome võimalikke täiendavaid piiranguid ennekõike siis pendelrändajatele – inimestele, kellel on kas töö või kodu Soomes.

Mul oli eile pikk vestlus Soome välisministriga. Ma tegin ettepaneku, et täna suhtleksid Soome ja Eesti peaminister omavahel, et kindlasti on võimalike lisapiirangute kehtestamisel, mis võivad esile ja arutlusele tulla homsel Soome valitsuse koosolekul – see tõotab tulla väga pikk, põhjalik ja detailne nendes küsimustes –, meie jaoks ülimalt oluline, et faktiline liikumisvõimalus säiliks meie, ütleme, pendelrändajatele, kes käivad Soomes tööl.

See on nii suur hulk inimesi ja see võib [vastasel juhul] kaasa tuua tõsise humanitaarkriisi, nagu me nägime esimesest koroonaviiruse lainest. Me leppisime valitsuses kokku, et terviseamet ja eksperdid töötavad välja ka võimalikud kompromissid või lahendused, kuidas täiendavat turvalisust tagada, et Soomel oleks kindlus, et me oleme usaldusmeetmeid rakendanud ja et see viirus ei kandu lainena üle.

Juba praegu toimuvad laevadel vabatahtlikud testimised ja nendest testimistest on juba viimase nädala seisuga 20 protsenti liikujatest osa võtnud. Nii et minu sõnum ja julgustus kõigile, kellel on õigus Soome siseneda ja kes laevaga sõidavad, on järgmine: kindlasti tehke see koroonaviiruse test.

Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus.

Greete Palgi, Delfi
Küsimus peaministrile. Lähtudes viimasest skandaalist, Porto Francoga seotud rahaskandaalist, kas teie erakonna juhina olete välja selgitanud, mis on teie erakonnas mäda, et taas on erakond uurimise all, mis puudutab annetusi?

Jüri Ratas
Ma olen jätkuvalt seda meelt… Ja ka see, mis Tõnis soovitas, ma võtan seda soovitust väga siiralt – täitsa tõsiselt kohe. Ma arvan, et see, mida Keskerakond on läbi elanud viimase nelja aasta jooksul, ja see, kuidas seda erakonda muuta, teha avatumaks, reformida, et korruptsioonid jääksid meist selja taha – ma olen jätkuvalt seda meelt ja ma arvan, et me oleme õigel teel. Ma arvan ka, et see viimane poliitilise vastutuse võtmine näitab seda, et see ei sobi mulle mitte kuidagi. Mitte kuidagi ei sobi.

Nii et kui te küsite, kas me oleme [enda] sisse vaadanud, siis loomulikult oleme. Iga päev käib seda töö. Igapäevaselt käib see töö. Nagu ma ütlesin, me oleme teinud väga suured muudatused siin viimase kahe-kolme-nelja päeva jooksul seoses meie eelarvega, eelarve on vastu võetud. Põhimõtteliselt me näeme ette reserve, väga suuri reserve erakonna mõttes. Ega need koondamised pole siis sellepärast tehtud – ma saan ju aru, valimiste aasta on –, et erakond ei soovi valimistel osaleda. Erakond kindlasti osaleb valimistel, see vabatahtlik töö tõuseb märgatavalt.

Aga põhjus on selles, et selliselt ei saa enam edasi minna. Ja need on olnud väga selged põhjused, mis on tingitud sellest viimasest kahtlustusest. Ja ma loodan, et me kõik saame aru, et Eestis kehtib süütuse presumptsioon ja seda, kas on süüdi või ei ole, otsustab lõpuks kohus.

Aga nagu te teate, meil praegu kohtus on vähemalt kaks menetlust, mis puudutavad varasemat aega, mis puudutavad aega enne 2016. Vaidlused on väga suurte summade peale, nii et siin kindlasti erakond soovib oma positsioone kaitsta. Aitäh!

Urmas Reinsalu
Ma arvan, kui kommenteerida ka nii-öelda sõltumatu poliitikaanalüütiku platvormilt, siis mulle tundub, et Jüril on osaliselt õigus. Siin on küsimus selles, kas võrrelda kvantiteeti või kvaliteeti.

Kvantiteedi mõttes on edasiliikumine. See tähendab seda, et tegelikult Keskerakonna korruptsioonijuhud, kui vaadata seda rida, mida politsei on tuvastanud, on muutunud ilmselt harvemaks, kui koostada aegkroonika. Aga kvaliteedi mõttes on kindlasti toimunud tagasiliikumine ehk väljapressitavad summad on läinud suuremaks.

Nii et üks samm õiges suunas, teine samm vales suunas.

Juhataja
Aitäh! Üks küsimus veel. Palun!

Marian Võsumets, Kanal 2
Minu küsimus on kultuuriminister Lukasele. Kuidas te tagasi vaadates suhtute vabakutseliste loomeinimeste kriitikasse sellel teemal, et näiteks ravikindlustust vabakutselistele ei ole ei pakutud ega garanteeritud ka teie ametis olemise ajal?

Ja selle kriitika teine pool on see, et väga suur osa Eesti kultuurieelarvest läheb jätkuvalt laulupeole, Kumule ja ERMile, aga vabakutselised tunnevad ennast justkui teisejärgulisena.

Tõnis Lukas
Aitäh väga hea küsimuse eest! Vabakutselised on tõepoolest löögi all olnud praeguses kriisiolukorras. Kui kriisi ei olnud ja elu oli lahti, kontserdid toimusid, siis väga palju inimesi võttis ennast… ja eelistaski vabakutselise seisundit. Siis oli vabadust justkui rohkem. Aga kriisiolukordades eriti on näha, et sul ei ole neid sotsiaalseid garantiisid ja sa vaatad ka hirmuga tulevikku, et kui nüüd, praegu ei ole, siis ei ole tulevikus ka pensionikindlustust ega muud niisugust asja. Ma mõistan täiesti.

Ja ma ei ütle, et piisav on nüüd ainult see, et rahaliselt on see langus kompenseeritud ikka palju-palju suuremal määral, kui see seni on olnud. Eelmisel aastal tõusis vabakutselistele mõeldud toetuste maht üle 10 korra ja sellel aastal me liigume samasse suunda.

Kes on vabakutselised? Vabakutselised on loominguga elatist või vähemalt osa elatist teenivad inimesed. Siin me peame kõigepealt nende väljaselgitamisel ja toetamisel koostööd tegema loomeliitudega. Ja võib öelda, tõepoolest, et on mitmel elualal selgunud, et enamik valdkonnaga tegelevaid inimesi ei kuulu loomeliitu üldse, nad ongi nii-öelda loomeliidu välised vabakutselised. Siin tekib loomeliidu inimestel ka küsimus, et mis on siis selle tegevuse kvaliteet, iseloom… Ma arvan, et loominguvaldkonnad peaksid ka oma vabakutselisi paremini tundma õppima.

Aga õige ta on, et nüüd me selle info pealt, mis tuli kriisi ajal – kui palju on, mis probleemid on –, hästi kiiresti liigume vabakutselist sotsiaalsete garantiidega seaduse tasemele. See on praegu plaani võetud kiirkorras, et taotleda vastavaid vahendeid juba ka järgmise aasta eelarves. Eelmisel aastal valmistati seda ette, nüüd tuleb veel üks toetav uuring, aga me juba paralleelselt teeme seaduseelnõu. Nii et see on selle aasta ministeeriumi plaanides üks võtmeteemasid.

Juhataja
Aitäh! Sellega me pressikonverentsi siin lõpetame. Kui soovite jätkata eraldi intervjuudega, siis saame seda teha, aga peaministri ajakava väga pikalt selleks aega ei võimalda. Ma usun, et kui soovite eraldi intervjuud välisministriga, siis kvaliteedi mõttes on kõige parem seda teha ilmselt telefoni teel. Seda saame ka aidata korraldada. Aitäh!