Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 14.01.2021

14.01.2021 | 11:19

Valitsuse pressikonverents algab ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1) pressikonverentsi ruumis kell 12. Pressikonverentsil osalevad peaminister Jüri Ratas; rahandusminister Martin Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik. Valitsuse kommunikatsioonibüroo palub pressikonverentsist osavõtvatel ajakirjanikel kanda maske. Auditooriumi vajadusi arvestades esinejad maske ei kanna. Pärast pressikonverentsi ametliku osa lõppemist palume valitsuse liikmetega intervjuusid teha hajutatult.
    • Jaga

Juhataja Mariann Sudakov
Head ajakirjanikud, head veebi teel ülekande jälgijad! Alustame meie pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja peatselt saabub ka sotsiaalminister Tanel Kiik.

Peaministril on sõna. Palun!

Jüri Ratas
Aitäh teile! Austatud ajakirjanikud ja head pressikonverentsi jälgijad! Eks me ole poliitiliselt hoopis teises seisus, kui me olime eelmisel nädalal. Ma tahan öelda ka siin teie ees, et see koalitsioon, mis oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa ja Keskerakonna vahel, andis, ma arvan, endast parima, et Eestil läheks hästi.

Ma arvan, et me tegime päris olulisi otsuseid, et Eesti inimestel ja Eestimaal läheks hästi. Samuti on see koalitsioon olnud tegelikult tulipunktis kõik see aeg, kui on tulnud lahendada koroonaviirusest tingitud probleeme ja majanduskriisi.

Ma arvan, et me oleme andnud sinna oma hinge, oma teadmised ja parimad oskused. Kindlasti ma olen väga tänulik sellele koalitsioonile ja koalitsioonipartneritele, nii siin laua taga Martinile ja Urmasele ning nende delegatsioonile, kui kindlasti ka Helir-Valdor Seedrile, kes on Isamaa esimees.

Me tegime ka täna tegelikult väga palju otsuseid, mis on seotud just koroonaviirusega. Minu meelest kõige olulisem või põhimõtteline sõnum, mis tuleb täna öelda, on see: kui vaadata erinevaid uuringuid – me teame küll seda, et täpsemad uuringud, nii seire- kui ka reoveeuuring, tulevad järgmisel nädalal –, siis me näeme ikkagi seda, kahjuks tuleb öelda nende uuringute põhjal, et viirus Eestimaal on pigem kasvutrendis kui langustrendis. Ei saa öelda ka seda, et see [olukord] on stabiliseerumas.

Piirangud, mis kindlasti meid kõiki huvitavad ja on Eesti riigis inimestele olulised. Kõigepealt, hariduse piirang, mis puudutab Harju- ja Ida-Virumaad. Valitsus otsustas täna, et koolid lähevad nendes kahes maakonnas üle kontaktõppele alates 25. jaanuarist. Nii kaua toimub siis distantsõpe, välja arvatud klassidele 1–4, 9 ja 12, nii nagu ka hetkel. See tegelikult pikendab ühe nädala võrra seda aega ja muudab seda otsust, mille me algselt tegime eelmise aasta lõpus – siis oli arvamus, et me saame avamise teha 18. jaanuarist.

Nüüd edasi, me pikendasime ka teadusnõukoja ettepanekul kõiki teisi piiranguid, mis on näiteks seotud sisetingimustes meelelahutusteenuste osutamise kohtadega, majutusteenuse osutamise kohtadega, [välja arvatud] muuseumides ja näitusasutustes viibimise keeld, välja arvatud majutusettevõttes ööbimine. Neid [piiranguid] me pikendasime kahe nädala võrra.

See tähendab seda, et uus tähtaeg on 1. veebruar ja piirangud kehtivad kuni sinnani. Nii et vähemalt hetkeseisuga on nii, et piirangud peaksid lõppema 31. jaanuaril ja 1. veebruarist peaks kehtima uus olukord – loomulikult siis, kui valitsus ei otsusta teisiti.

Nüüd teised asjad, mis on seotud näiteks siseruumides avalikes kasutamiseks mõeldud saunade, spaade, basseinide, veekeskuste kasutamise ja ujulates viibimise keeluga. Ettepanek on samuti jätkata piirangutega veel kaks nädalat.

Me tegime samuti otsuseid, mis puudutavad sporditegemist, huviharidust ja huvitegevust, kui me räägime individuaaltegevusest – ja väga tugevasti rõhutan sõna "individuaaltegevus". Terviseamet töötab siin välja vastava korra, et neid oleks võimalik teha üle Eestimaa. Ma pean silmas ainult Harjumaad ja Ida-Virumaad.

Nii et need on need, ma arvan, väga põhimõttelised otsused seoses sellega, et selle viiruse tegevuse vastu seista.

Valitsuse istungil oli kokku 14 päevakorrapunkti, neist 13 kiitsime heaks. Me kinnitasime alanud aastaks määratud investeeringute ja investeeringutoetuste objektilise liigenduse. Mahukad investeeringud on ette nähtud nii riigimaanteede kui ka kohalike teede remondiks. Siin hulgas on ka Pärnu lennujaama väljaehitamine, aga ka näiteks Tehvandi spordikeskus.

Samuti otsustasime moodustada Pärnumaal Tõhela-Ermistu looduskaitseala, et kaitsta Edela-Eestis ainulaadset märgalakompleksi. Pärnumaal algatasime ka teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, et määrata Pärnu jõe vee- ja kaldaala ruumilise arengu põhimõtted.

Valitsuse reservist eraldasime väga traagilise ja kurva kurva juhtumi pärast 50 000 eurot, et toetada koroonaviiruse tõttu elu kaotanud Narva haigla doktori perekonda.

Samuti andsime nõusoleku, et haigekassa saaks seoses koroonaviirusega kasutusele võtta reservkapitali, et rahastada arstiabi ümberkorraldamist, tervishoiutöötajatele täiendava tasu maksmist ning vaktsineerimise ja ravimitega, eeskätt Remdesiviriga seotud kulude katmist suurusjärgus 26,5 miljonit eurot. Need olid peamised otsused, mis me tegime.

Kui rääkida korra veel koroonaviirusest, siis 26. jaanuarist põhimõtteliselt lõpeb alkoholimüügi keelu piirang, mis hetkel on alates kella 24st kuni hommikul kella 10ni. Otsus on alates 27. jaanuarist kuni veebruarikuu lõpuni. Me otsustasime teha alkoholimüügi keelu piirangu alates kella 22st kuni hommikul kella 10ni.

Ja kindlasti ma palun kõiki inimesi väga sügavalt, et praeguses olukorras valvsust kaotada ei tohi. Oluline on jätkuvalt kinni pidada kõigist abinõudest, mis on Eesti inimeste tervise kaitseks kasutusele võetud. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Rahandusminister Martin Helme, palun!

Martin Helme
(Alustab rääkimist, kuid ei lülita mikrofoni sisse.) Liiga ägedalt lähen kohe käima, jah.

Ma tahaks ka alustada sellest, et ma tänan koostöö eest Isamaad ja Keskerakonda. Ma arvan, et meil on isiklikul tasandil olnud väga head suhted. Ja ma arvan, et me oleme väga palju ära teinud. Ma olen vankumatult veendunud, et Eestil on olnud parim valitsus viimase 30 aasta jooksul. Ja küllap tuleb tagasi ka mingil hetkel jälle väga hea valitsus.

Ma tegin väikese ülevaate sellest, mis siin siis ligi kahe aasta jooksul on tehtud just minu valdkonnas, ja ma hakkan nüüd teid tüütama sellega. Ainuüksi esimese kahe kuu jooksul tegime me ära maksualandused. Ma arvan, et kui me räägime selle valitsuse majandus- või maksupoliitikast, siis see on esimene valitsus Eestis üle pikkade-pikkade aastate, mis on tegelenud maksude alandamisega, mitte tõstmisega.

Alandasime kohe alguses alkoholiaktsiisi ning aasta hiljem või nüüd 2020. aastal ka diislit, gaasi ja elektrit. Kõik me teame, et Eesti on üks Euroopa kõige suurema hinnalangusega riike ja sellel on väga suur seos meie maksupoliitikaga.

Ja kriisi ajal tegime veel eraldi maksusoodustusi, me peatasime sotsiaalmaksu kuumäära, ajutiselt, tegime FIEdele avansilise makse tagastamise kvartali eest. Maksuvõla ajatamise tegime nullintressiga kuni 2021. aasta lõpuni, maksuvõla intressi vähendasime poole võrra ja siis peatasime ka maksuintressi arvestuse avaldamise selleks kriisiajaks.

Erimärgistatud diislikütusele tegime kaevandustesse võimaluse seda kasutada. E-väljaannetele tegime madalama käibemaksumäära 20 pealt üheksa peale. Muutsime tulumaksuseadust, et sünnituslehtede väljamaksed oleksid õiglasemad ja emadele soodsamad. Muutsime tulumaksuseadust, et väikemetsa omanikud ja väikepõllumehed saaksid maksusoodustust 20 000 eurot aastas. Tegime väikeõlletootjatele maksusoodustuse, et aidata kohalikku ettevõtlust.

Kõikide nende maksumaksualanduste ja maksusoodustuste tulemusel vähenes oluliselt ka piirikaubandus, ehkki selle kohta kõik rääkisid meile, et see ei ole võimalik.

Üks otsuseid, mille üle ma olen eriti uhke ja mis minu meelest on pika vaatega ja väga kasulik otsus Eestile, oli uue õlitehase rajamine Ida-Virumaale. Kui me vaatame numbreid, siis eelmise aasta teises pooles Eesti eksporti vedas just nimelt õlieksport. Ja sellest tingituna, kuna see on suur suur tükk Eesti majandusest, siis see Eesti majanduskasvu vedas. See oli õige otsus.

Suur asi, mille see valitsus ära tegi ja kus mul oli, ma ütleksin, kandev või keskne roll, oli teise samba reform. Kogu pensionireformi eelnõu töötati välja rahandusministeeriumis ja käisin seda ka ju riigikohtus kaitsmas.

Pean veel ütlema, et üks väga oluline asi, mis alati silma ei jää, aga mis on minu meelest meile ka pikas plaanis strateegiliselt oluline, oli see, et ma nii valitsuses kui ka ECOFINi koosolekutel hoidsin väga ranget joont, et maksusuveräänsus jääks liikmesriikidele ja mingeid uusi üleeuroopalisi makse ei tuleks. Ja see on siiani õnnestunud.

Tegime karmimaks maksureegleid välistööjõule, et parandada maksulaekumist ja takistada tööjõu dumpingut Eestis või odavtööjõu dumpingut. Asi, mida jälle avalikkus väga ei märka, on see, et me reformisime audiitortegevust.

Olen kahe aasta jooksul teinud kolm eelarvet. Esimene eelarve, mis me tegime, oli see, kui me alustasime. Vaevalt-vaevalt olime valitsusse saanud ja hakkasime kohe eelarvekärpeid tegema. Ma julgen väita, et ma annan üle Eesti riigi rahanduse väga heas seisus [sellele], kes iganes tuleb siia rahandusministriks. Kusjuures ma arvan, et järgmise eelarve tegemise ajal on… no ühesõnaga, kergem on seda teha. Ma olen selles veendunud. Mul on kahju, et ma ei saa selles osaleda.

Rikastasime riigi finantsinstrumente. Tegime eurobond’e ja treasury bill’e, millega me riigi rahanduse ja riigikassa rahastamise võimalusi suurendasime ning viisime sellega edasi ka Eesti finantsturgude arengut. Peatasime ebaseaduslikud hasartmängumaksu seaduse väljamaksed. See on ka üks väga suur saavutus meil. Tõsi küll, see läks teisest august edasi pärast. Karmistasime finantsvaldkonna rikkumiste trahve 10 miljoni euroni, sinnamaani olid nad seal mõnekümne, 30 000 euro peal.

Mõned väiksed asjad ütlen veel ära, et ikkagi siin kokkuvõtet teha. Alustasime PPP ehk riigi ja erasektori koostöö elluviimise projektidega ja see liigub edasi. Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Libatse-Nurme lõigu suhtes hanked juba käivad. Käivitasime Saaremaa silla ehituse planeerimise.

Muidugi üks suuremaid töölõike minu valdkonnas on olnud võitlus rahapesuga. Selles valdkonnas on olnud väga mitu asja. 2019. aastal muutsime rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, et tegeleda virtuaalvääringute valdkonda koondunud riskide maandamisega. Tegime siin täiendavad nõuded ja kohustused ja riigilõivud, et seda asja paremini kontrolli alla võtta. Ja see on muide ka õnnestunud, see olukord on liikunud seal oluliselt paremuse poole.

2020. aastal jõustasime rahapesu tõkestamise uue seadustepaketi, mis tõhustab siseriiklikku süsteemi veelgi. Selle hulgas tuli rahapesu andmebüroo alates selle aasta 1. jaanuarist rahandusministeeriumi alluvusse iseseisva asutusena ja sai oluliselt juurde ressurssi. Muidugi käivitasime siis ka ettevalmistused Moneyvali ehk rahapesu hindamisvooruks Eestis, mis hakkab järgmisel aastal.

Välismaal tehtavate trahvide Eestisse toomiseks tegime samuti mitu olulist sammu. Ma võin kindlalt väita, tegin just hiljuti kokkuvõtet sellest, kuhu on jõudnud meie õigusabileping ameeriklastega, ja tean, et see liigub hästi. Ma ütlen, et seal on vilepuhujaid päris hästi saadud kätte ja see info on päris korralikult liikunud ameeriklastele.

No siis üks asi võib-olla veel, mis ei puuduta küll otseselt rahandusministeeriumi valdkonda, aga mida ma võtsin siis enda peale erakonna valitsusdelegatsiooni juhina. Nimelt, viisin kõikvõimalikesse arengukavadesse sisse meie erakonna põhimõtted. Need arengukavad olid järgmised: keele arengukava, haridusvaldkonna arengukava, teadus-arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava, keskkonnavaldkonna arengukava, siseturvalisuse arengukava, noortevaldkonna arengukava ning rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava. Niivõrd, kuivõrd see on koalitsiooni kompromisside töös võimalik, on seal esindatud meie erakonna vaade.

Üks väike, aga oluline asi: viisime riigikassa arveldused ka kodumaise kapitaliga pankadesse. Ja sellest on minu meelest olnud kasu.

Noh, jääb ka asju pooleli. Eelarverevisjon jääb pooleli. Seesama rahapesuvastane töö – ma loodan, et kõigil on meeles, kui suured rahatrahvid ja rahalaevad Eestisse jõuavad ning kes selle käima pani. PPP asjad jäävad pooleli, aga näiteks ka planeerimisseaduse muutmine, millega me oleme siin tegelenud viimastel aegadel, jääb pooleli.

Need on asjad, millega, ma arvan, et kui meil siin on olnud selline toon õhus, et EKRE valitsuses tegeleb põhiliselt lärmiga, siis praktikas ma võin küll öelda, et [nii see ei ole]. Ja see oli ainult ühe ministri valdkond, aga meil on ju viis ministrit ja teistel on täpselt samamoodi palju ette kanda. Ma arvan, et seda kaht aastat, mis me valitsuses oleme olnud, oleme me erakonnana väga-väga tõhusalt kasutanud.

Ja tahaks veel üht asja öelda, eelkõige Keskerakonnale, aga Isamaale ka muidugi: nii head partnerit kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond te jääte taga nutma. Kõik kokkulepped alati peavad. Ei mingit lekitamist kellegi kahjustamiseks, ei mingisugust ussitamist kuskil nurga taga, ei mingisugust üle meedia kritiseerimist. Kui on maailmavaatelised vaidlused, siis me neid vaidleme, vaidleme selgeks ja lepime kokku ning kokkulepped peavad. Te hakkate seda taga igatsema. Aitäh!

Juhataja
Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Jah, aitäh! Martinil libises lausa terve elu silmade eest läbi. Aga ma olen nõus selle hoiakuga, mida Martin ja ka Jüri väljendasid, et seda valitsust kustutada ei saa, seda valitsust maha kriipsutada ei saa, samuti mitte neid, ma arvan, paljusid positiivseid asju, mis on tehtud.

Nüüd, valitsuse tänasel koosolekul peaminister vastavalt protseduuridele informeeris tagasiastumisavaldusest. Ma palusin protokollida selle avalduse juurde mõned punktid.

Esiteks, kiita heaks Jüri Ratase töö peaministri ametis. Seda kõik valitsuskolleegid toetasid. Ja ma arvan, et see valitsus meeskonnatööna on kindlasti rajanenud väga tugevalt Jüri Ratase isiklikul andekusel, [millega ta on suutnud] ka keerulistele vastasseisudele lahendusi leida.

Teiseks, riigisekretärile esitada ettepanek valitsuse uurimiskomisjoni moodustamiseks Porto Franco laenutehinguga seotud asjaolude kohta.

Kolmandaks, teha riigisekretärile ülesandeks esitada oma hinnang sellele, et juhul kui ilmuvad õigusvastased asjaolud selles otsuses, millised on võimalused seda laenu riigi poolt tühistada, kui tegemist on olnud õigusvastaste asjaoludega selle otsuse langetamisel, ning samuti anda suunis peatada KredExil igasugused edasised väljamaksed selle juhtumiga seoses.

Ma arvan, et see juhtunu on äärmiselt tõsine kriis riigivalitsemise valdkonnas ning see peab saama selged ja ühemõttelised vastused.

Ja ma vaatasin ka, et Kaja Kallas vist eile "Aktuaalses kaameras" ütles – kui küsiti temalt ka Porto Franco juhtumi kohta, selle konteksti kohta koalitsiooni moodustamisel –, et aga kõik valitsuse liikmed hääletasid selle poolt. Ma ei tea, mida see vihje selles kontekstis tähendab, aga kindlasti on siin vajalik selgus täies mahus saavutada.

Nüüd, teiseks, valitsus võttis täna hulga piiranguid – ei, tegelikult võttis eile õhtul juba otsused vastu, aga homsest need jõustuvad –, mis puudutavad piiriülest liikumist seoses koroonaviirusega. Need piirangute muudatused on lühidalt sellised.

Kui meil varasemalt kehtis see piirmäär 50, näitaja 50 inimest 100 000 nakatunu kohta, nendest riikidest tulnutel on vajalik eneseisolatsiooni rakendada, siis nüüd valitsus tõstis selle 150-le, lähtudes suhteliselt ulatuslikumast viiruse leviku olukorrast Eestis.

Järgnevalt on valitsuse otsus selline, et muudeti seda nii-öelda alternatiivi eneseisolatsioonile ehk testimisega eneseisolatsioonist pääsemise süsteemi. Ja see hakkaks veel homsest välja nägema järgnevalt: inimestel on võimalus 72 tunni jooksul enne riiki sisenemist teha koroonaviiruse test. Juhul, kui see on negatiivne, siis kuuendal päeval pärast testi tegemist – mitte pärast Eestisse naasmist, vaid pärast testi tegemist – tuleks teha kordustest ja selle vahepealse aja jooksul vältida ülemääraseid, liigseid kontakte. Ja siis on tegelikult võimalus pääseda 10-päevasest eneseisolatsioonist.

See sõnum on ühemõtteline ja selge, eriti mis puudutab viiruse mutatsioonide levikut. Me näeme, et ka meie piirkonnas, Lätis ja Soomes on [uus muteerunud] viirus leitud. Iseenesest Soome uudis selle kohta, et Eestist tulnud inimene on Soomes tuvastatud kui viirusekandja, näitab seda, et see viirus on ka Eestis. Selle järelduse võib teha selle uudise pinnalt. Ehk siis tegelikult ühemõtteline ja selge sõnum inimestele on see: enne Eesti riiki tulemist ennast testida. See on üks oluline tõkestusmeede, mida rakendab nii Eesti nüüd alates homsest põhimõttena kui ka hulk teisi maailma riike.

Mis puudutab nüüd seda kujunenud poliitilist olukorda, siis loomulikult, kui on valitsuskriis, siis Eesti riik peab saama valitsuse, enamusvalitsuse. Praeguses kriisis on kindlasti väga tähtis venitusteta riigi praktilise juhtimise korraldamine.

Martin kasutas eile niisugust kujundit ooperimaailmast, et kõik ei ole läbi, kuni paks naine on laulu lõpetanud, viidates Richard Wagneri kuulsale ooperile "Nibelungide sõrmuse" seeriast. Tegelikkuses ma arvan, et see naine laulis kübeke varem ära, kui Martin eeldas – siis, kui Martin sõna otseses mõttes magas.

Aga tegelikkuses ma tahan küll siin ümber lükata ühe otsese vale Jürgen Ligilt, kes ütleb, et Isamaa lükkas tagasi Reformierakonna ettepaneku võimalikku valitsuskoalitsiooni tulla või pidada läbirääkimisi. Faktiliselt seda ei ole aset leidnud.

Ilmselgelt on põhjus, miks Jürgen Ligi seda valet levitab, ka ühemõtteline ja arusaadav: ta soovib sellega kuidagi psühholoogiliselt pehmendada või libestada siis tegelikult Reformierakonna teekonda selles kriisis praegu valitsuskoalitsiooni koos Keskerakonnaga.

Aga ma arvan, et selles ei ole tal mingit vajadust seda [teekonda] õlitada valega, sellepärast et on selge, et enamusvalitsust on vaja ja enamusvalitsus pannakse kokku nende parteide vahel, kes parlamendis on. See on niisugune faktiline täpsustus sündmuste kulgemise selgitamise huvides. Aitäh!

Juhataja
Sotsiaalminister Tanel Kiik, palun!

Tanel Kiik
Aitäh! Väga palju on loomulikult öeldud. Ja väga paljuga olen nõus, ehkki kunagi mitte 100 protsendiga, aga koalitsioonivalitsustes see ongi tavaline.

Soovin ka kindlasti tunnustada koalitsioonipartnereid. Ma arvan, et meil on olnud tegelikult väga palju samme, saavutusi, on see erakorraline pensionitõus, on see COVID-19 kriisi võitlus, on see tervishoiu rahastamine, on see regionaal- või maaeluvaldkonnas, taristuinvesteeringute tegemisel või väga keerulised ja põhjalikud läbirääkimised Euroopa Liidu vahendite teemal. Tegelikult see loetelu on väga-väga pikk, millega koalitsioon on tegelenud.

Loomulikult on olnud paremaid ja halvemaid päevi, on olnud tõususid ja mõõnasid nii nagu igal valitsusel. Ma arvan, et nii, ütleme siis, minevikuvalitsustel kui ka tulevastel valitsustel on ikka alati raskemaid ja paremaid päevi. Ja alati on ka ideoloogilisi eriarvamusi koalitsiooni sees, ega seda ei maksa ka kuidagimoodi eeldada, et neist tulevikus pääsetakse.

Eraldi soovin tunnustada peaminister Jüri Ratast, kes on tegelikult üle nelja aasta Eesti riiki juhtinud. Ma arvan, et ei ole olnud teist sellist peaministrit, kes oleks pidanud tegelema nii mitme kriisiga kui tema, ja just mitte seetõttu, et need kriisid oleksid tekkinud koalitsiooni sees, vaid neid kriise on andnud meile elu. Ehk olgu see ID-kaardi kriisi ületamine, olgu need Euroopa Liidus erinevad väga keerulised, ütleme, polariseerumised, ma pean silmas Brexitit ja ma pean silmas Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal toimunud väga paljusid tippkohtumisi.

amamoodi loomulikult on 2020. aasta ju põhiosas möödunud COVID-19 kriisiga võideldes ja see võitlus ei ole veel läbi. Ehk seda valitsust on tegelikult defineerinud võib-olla üle poole aja ju COVID-19 kriisi võitlus. Eriolukorra juhina Jüri Ratas seda tööd juhtis ja loomulikult praegu. Nagu tänane valitsuse arutelu näitab, ei ole valitsus sugugi veel oma tööd lõpetanud, vaid jätkab väga intensiivselt – vajalikud otsused ja piirangud said täna tehtud, samuti vajalikud otsused haigekassa reservkapitali kasutamiseks. See annab võimaluse COVID-19 tööjõukulusid kompenseerida, see annab võimaluse vaktsineerijate kulusid kompenseerida ja ka osta vajalik kogus Remdesiviri tõesti kiirelt ja operatiivselt Euroopa Liidu ühishanke kaudu.

Lisaks sellele kinnitasime täna ära tööhõiveprogrammi muudatused, mis niisamuti aitavad ja toetavad töötukassa kaudu eri sektoreid, kes juba piirangute all on. Lisasime sinna valitsuse poolt eraldi veel FIEd juurde.

Nii et ütleme, et see töö ja see kriiside kogus ning, ma ütleksin, mitte ainult kriiside ajal tegutsemine, vaid ka kriisi lahendamine on olnud selle valitsuse ja ka eelmise Jüri Ratase valitsuse suur tugevus. Ütleme ausalt, et Eesti on tulnud ju mõlema valitsuse ajal tegelikult neist kriisidest päris hästi välja.

Kui te mäletate, siis kunagi oli ID-kaardi turvarisk. Mäletate kindlasti ka Euroopa Liidus toimuvat. Võib meenutad ka COVID-19 kevadist lainet ning neid hirme, neid prognoose ja neid kartusi, mis olid siis nii töötute arvu meeletu tõusu pärast 100 000-le kui ka surmade arvu ja haigla ülekoormuse pärast. Needsamad hirmud on ju tuttavad ka sügisesest perioodist.

Praegu me näeme tegelikult siiski seda, et valitsus on suutnud hoida pidevalt tervisesüsteemi ülekuumenemise ära just nimelt õigeaegsete piirangutega, tehes koostööd teadlastega ning tehes ka väga põhjalikke ja keerulisi otsuseid-valikuid. Seejuures oleme toetanud nii palju kui võimalik kahaneva eelarve tingimustes ja, võib öelda, isegi kahaneva maksulaekumise tingimustes neid erinevaid sektoreid, kes on nendest piirangutest mõjutatud.

Kindlasti tuleb seda liini ja sellesarnast poliitikat hoida ka järgmisel valitsusel, kes tahes siis on selle valitsuse moodustajad.

Praegu on tõesti alles alustatud esialgseid läbirääkimisi, valitsus astub ametisse tõenäoliselt parimal juhul mõne nädala, paari nädala pärast, ja siis tuleb võtta see töö sujuvalt üle. Ma ütleks, et põhiosas ja põhiliinis, eriti COVID-19 vastu võitluses tuleb jätkata just nimelt samal kursil, sest need lahendused ja need valikud, olgu testimise korralduses või vaktsineerimise poliitikas ja piirangute seadmisel, on koostöös teadlastega olnud edukad ja on olnud õiged.

Kindlasti pole need olnud 100 protsenti täiuslikud. Tõtt-öelda täiuslikkust ei ole olemas, täiuslikkus on ideaal, kuhu poole püüeldakse. Aga võrreldes muu maailmaga ja võrreldes Balti riikidega oleme olnud siin esirinnas.

Vaktsineerimisest tahaksin ka eraldi rääkida natuke. Vaktsineerimisega liigume tõesti tõusvas tempos edasi. Praegu on ligi 15 000 inimest vaktsineeritud, peamiselt tervishoiutöötajad, teiselt poolt sotsiaalvaldkond, hooldekodud on üha rohkem fookuses.

Meile annavad võimaluse vaktsineerimise tempot tõsta nüüd lähinädalatel kasvavad kogused, mis Eestisse jõuavad. Ehk järgmisel nädalal peaks jõudma 9750 doosi asemel mõnevõrra rohkem – "viis doosi viaalist" põhimõtte alusel oleks järgmise nädala tarne 13 650; kui meil õnnestub võtta viie doosi asemel viaalist kuus, siis mõnevõrra rohkem.

Me oleme seda tegelikult ka tervishoiuasutustele sõnumina välja andnud, et kui on olemas vajalikud tarvikud – see eeldab natuke teistsuguseid nõelu, see eeldab natuke täpsemat doseerimist –, siis võetakse alati, kui on võimalik, ühest viaalist kuus doosi, et võimalikult efektiivselt Eestisse jõudvat vaktsiini kasutada.

Eestisse on jõudnud nüüd ka esimesed Moderna vaktsiini tarned. Me teame seda, et Moderna kogused ei ole küll jaanuaris veel suured, aga siiski esimese kvartali jooksul umbes 30 000, teises ja kolmandas kvartalis 100 000 ja 100 000 lisadoosi see meile toob.

Täna langetas valitsus täiendava otsuse, et lisaks Pfizer/BioNTechi juba kokku lepitud mahtudele ehk põhileping pluss nii-öelda lisaleping, esimene ring, ütleme nii, oli 604 000 pluss 100 000 doosi, lisaks sellele me soetame veel algselt planeeritud 150 000 asemel 250 000 täiendavast lepingust, mida Euroopa Liit on alustanud. Ehk liidetavaid on palju, aga kui need kõik kokku liita, praegu 604 000, pluss 100 000, pluss 250 000, siis see tähendab seda, et 954 000 doosi ostab Eesti Pfizer/BioNTechilt. See annab võimaluse täpsemalt ligi poole miljoni elaniku vaktsineerimiseks puhtalt juba selle vaktsiiniga.

Ja meil on alust arvata, et need tarned hakkavad tulema õige pea ka kolmandatelt-neljandatelt vaktsiinitootjatelt. Teatavasti AstraZeneca on saanud esialgse rohelise tule müügiloa protsessiga edasiminekuks. Müügiluba pole neile veel väljastatud, aga Euroopa Ravimiameti ja tootja vahel on liigutud selgelt edasi. Jaanuari lõpus – veebruari alguses on oodata sealt selgeid sõnumeid ja uudiseid. Samamoodi Janssen Pharmaceutica, mõnevõrra hiljem ka Curevac.

Nii et igal juhul me liigume nende seatud eesmärkide poole, et esimeses kvartalis saab vaktsineerimisvõimaluse vähemalt 100 000 inimest – ma olen optimistlik, et see number saab olema suurem – ja hiljemalt aprilli lõpuks saavad kõik riskirühmade liikmed võimaluse ennast vaktsineerida.

Riskirühmade all ma pean silmas siis tervishoiutöötajaid, hooldekodu elanikke, üle 70-aastaseid inimesi ja teatud diagnoosiga inimesi. Kindlasti jõuame sellesama esimese kvartali või esimese nelja kuu jooksul ka eesliinitöötajate vaktsineerimiseni.

On siht, et alates maikuust oleks vaktsineerimisvõimalus kõigile Eesti elanikele tasuta kättesaadav. See on nüüd tempo, mille see valitsus on seadnud koostöös tervisevaldkonna ekspertidega, tulenevalt vaktsiinitarnetest ja vaktsiinikogustest, mis Eestisse on lubatud või juba jõudmas. See tempo võib muutuda mõlemas suunas, edasi ja tagasi, aga ma arvan, et kevade jooksul igal juhul jõuame laiema elanikkonna vaktsineerimise alustamiseni.

Nii et COVID-19 kriis ei ole läbi. Tööd jätkub veel sellele valitsusele. Sel nädalal ja järgmisel nädalal on veel vähemalt kaks nõupidamist sel teemal. Ja loomulikult jätkub seda tööd ka järgmisele valitsusele. Loodan väga, et see üleminek saab olema võimalikult sujuv ja just nimelt põhiosas sama liini hoidev ja jätkav. Nii et sellega on minu sõnavõtt lõpetatud, vastan hea meelega küsimustele.

Juhataja
Head ajakirjanikud, nüüd on oodatud teie küsimused. Palun öelge oma nimi ja väljaanne ka. Palun, esimene küsimus!

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Paraku on nii, et kui paks naine laulis, siis ei maganud mitte ainult Martin Helme, vaid ka Urmas Reinsalu. Kuidas siis nüüd nii on, et kahtlustuse sai Keskerakond, aga valitsusest lendavad nii Isamaa kui ka EKRE?

Küsimus on nii Martin Helmele kui ka Urmas Reinsalule.

Martin Helme
Jah, seda peaks muidugi üle rõhutama. Ma saan aru, et see kipub nii olema, et petetud mees saab viimasena teada küla pealt, et teda on petetud. Aga jah, minu meelest on vaja seda üle korrata, et kui siin üritatakse selle manöövri õigustuseks öelda, et meiega oli kuidagi väga raske koos töötada, siis võimalik, et oligi. Võimalik, et meil on see poliitiline käekiri ja kultuur ikkagi nii palju erinevad ja lõppkokkuvõttes maailmavaatelised erinevused nii suured, et seda oligi raske kuidagi ohjata.

Aga selge on see – või, ütleme, mulle on selge see –, et põhjus ei ole mitte niivõrd see korruptsiooniteema, see oli ainult ajend, vaid põhjus oli see, et Keskerakond ei tahtnud abielureferendumi hääletust riigikogus. Minu jaoks on see niivõrd ilmne.

Me peame siin ka aru saama seda, et see vaidlus koalitsiooni sees on kestnud ju umbes alates suve lõpust. See, millise tahtmatusega seda teemat käsitleti või kui väga seda teemat üritati edasi lükata kogu aeg või üldse mitte puudutada, oli keskne küsimus viimastel kuudel meievahelistes poliitilistes aruteludes.

See on, jah, irooniline, et meie erakond ei ole saanud üheltki suurärimehelt – ja eriti, ma siis rõhutan, Hillar Tederilt – kunagi ühtegi annetust. Ei ole küsinud, ei ole tahtnud, ei ole saanud. Meile on küll pakkunud mitmed ärimehed kopsakaid annetusi, aga me ei ole kunagi tahtnud. Nii et meil nagu ei ole sellega üldse mingit pistmist.

Ja lõppkokkuvõttes, hoolimata sellest, et räägitakse ju hirmus palju mingitest EKRE skandaalidest, siis see, mis valitsuse pikali kukutas, oli ikkagi Keskerakonna rahaskandaal.

Tuletan siinkohal veel meelde, et ka Reformierakond on see erakond, kes on Hillar Tederilt hirmus palju raha saanud aastate jooksul. Nii et selles olukorras on, jah, ebaloogiline, et me oleme need, kes trahvipingile istuma pannakse.

Urmas Reinsalu
Ei, no formaalloogika on minu hobi. Ma ütleks selle kohta, et vastupidi, see on väga loogiline. Ja teine loogiline mõttekäik on veel see, et see, mis on tegelikkus, on võimalik. See tähendab seda, et praeguses olukorras need sündmused, mis toimuvad…

Üks asi on kahtlemata see korruptsioonikriis riigis, mis ulatub ka üle Eesti piiride, peegeldus sellest kriisist. Kahtlemata on selle kriisi olemus ja selle kahtlustatava kuriteo olemus tegelikult ikkagi sellises mastaabis korruptsioon, nii kõrgel tasemel korruptsioon, mis on väga-väga tähendusrikka iseloomuga.

Nüüd, ei saa eitada seda, et pinged valitsuskoalitsiooni sees olid tõepoolest ka varem tekkinud, ennekõike minu kahe armsa koalitsioonipartneri vahel. Ja see, ma arvan, lõigi nendele sündmustele niisugusel kiirusel oma konteksti.

Jüri Ratas
Ma olen ka vaadanud televaatajana alati pressikonverentse, kui koalitsioonid hakkavad lagunema või on lagunenud. Eks selline üleminekuhetk ole alati emotsionaalselt inimestele väga raske. Ma arvan, et see on raske ka selles mõttes, mis Martin just ütles. Me inimestena oleme tõesti usaldanud üksteist väga tugevasti ja saanud väga hästi läbi. Ja ma ei astu kindlasti sammu selles suunas, et hakata ütlema, mida tegi valesti üks või teine.

Täna on neljapäev ja ma arvan, et see abielureferendum… Kui ei oleks olnud seda kaasust Keskerakonna suhtes, mida prokuratuur ja kaitsepolitsei algatasid, kahtlustust, siis ma arvan, see koalitsioon oleks täna kestnud edasi. Keskerakond – jah, meil oli teada, et üks seal ei ole selle abielureferendumi taga, üks oli ka vastu, aga ma arvan, et fraktsioon oleks selle poolt hääletanud. Noh, see on niisugune [spekulatsioon], et kas oleks või ei oleks, aga see on minu tunnetus.

See koalitsioon või valitsus astus tagasi sellepärast, et see kahtlustus oli. Ma ei näinud enam endal võimalust seda valitsust juhtida, olla peaminister, öeldes kogu aeg, et ma soovin, et erakond muutub.

Ja ma ütlen jätkuvalt, et ma soovin seda, et erakond muutub. Loomulikult, Eesti poliitikas on nii, Eesti seadustega on nii, et kui peaminister astub tagasi, siis astub terve valitsus tagasi. Oleks Jüri Ratas olnud [lihtsalt] minister, ju oleks seda vangerdust saanud teha teistmoodi. Hetkel seda ei saanud kuidagi teistmoodi teha. Aitäh!

Juhataja
Palun järgmine küsimus!

Aleksander Pihlak, Delfi
Küsiksin Porto Franco laenu kohta kõikidelt ministritelt, ennekõike Martin Helmelt. Kui selle laenu üle veel arutelud käisid, kas siis oli tunda mingisugust erakordset huvi Kersti Krachtil selle vastu või lihtsalt tavapäratut huvi just selle laenuotsuse vastu? Ja kas seda võis olla märgata siis? Või järsku oskate nüüd tagantjärele mõelda millegi peale, mis võis olla selline imelik käitumine?

Martin Helme
Jaa, no ma siis alustan. Ei olnud tunda erakordset huvi.

Kui meil olid vestlused, ütleme, nii minul oma nõunike koosolekutel, minul Raul Siemiga kui ka meil kõigil omavahel valitsuses, siis meie erakonna positsioon oli väga lihtne: laenu tuleb välja anda nii paljudele Eesti ettevõtetele kui vähegi võimalik, nii kiiresti kui vähegi võimalik ja nii soodsalt kui vähegi võimalik. See oli meie selline üleüldine poliitiline hoiak.

Ja seda, et siis tekivad konkreetsed ettevõtted, kes tulevad oma konkreetsete laenutaotlustega, ei ole olnud nii palju. Neid ettevõtteid saab põhimõtteliselt ju meil siin kahe käe sõrmedel üles lugeda, kes on saanud üle 10-miljonilisi [laenu]otsuseid valitsuse kaudu.

Ütleme, kõigi nende puhul, peaaegu kõigi nende puhul on toimunud siis suhtlus ka poliitikutega. Kõik need taotlejad on oma taotlusi ka poliitikutele selgitanud nii riigikogus kui ka valitsuses.

Selles mõttes Porto Franco tingimused ei ole ju olnud kuidagi eraldi soodsamad või eraldi, ma ei tea, mingi rätsepalahendusena tehtud, kui kõrvale jätta see, et algselt – ja see algselt tähendab, et kui me lisaeelarve vastu võtsime, siis me tegime esialgsed reeglid ja neid esialgseid reegleid me laiendasime või täpsustasime siin terve suve jooksul – ei olnud kinnisvara seal sees. Siis ühel hetkel me otsustasime, et see piirang võtab meilt ära võimaluse toetada suuri projekte, mida me arvame, et võiks toetada. Aga tingimused ei olnud eraldi soodsamad võrreldes ülejäänud laenuotsustega. Need kaheprotsendilised otsused on kõigi puhul ju. Ja tagatise otsused on ka kõigi puhul.

Ma siis veel kord selgitan, et me ei ole ju toetust andnud, me oleme laenu teinud. Nii et ei saaks öelda, et tal oli mingi eriline huvi. Ma teadsin, et ta on kohtunud Tederiga. Nii et ka tagantjärele mõeldes ma seal mingit kärsahaisu ei oleks saanud tuvastada.

Urmas Reinsalu
Jah, paradoksina, Kersti Krachtiga ma olen mitu korda kohtunud, kui ma olin justiitsminister. Ta käis minu juures kaebamas prokuratuuri kehva töö peale, kuna ta oli tegelikult ise siis väidetavalt ohver ühes niisuguses pettuses või kriminaalasjas, mingis asjas, mis puudutas varalisi vaidlusi. Ta mure oli selles, et prokuratuur kuidagi loiult majanduskuritegude küsimusi menetleb. Nüüd tundub, et prokuratuur võttis õppust sellest murest.

Nüüd küsimus selle kohta, mis puudutab kogu seda raha. Mulle tuli meelde tegelikult siin istudes, et oli kas eelmise või üle-eelmise nädala pressikonverents ja ma arvan, et see oli härra [Urmas] Jaaganti oomenlik küsimus. Härra Jaagant küsis, et miks tegelikult 450 miljonit eurot raha praegu seisab ja miks ei ole otsustatud ära väljamaksmise korraldust sellel aastal. Siis ütles härra Helme, et küll te teate, kelle taga see seisab.

Jah, minu taga on seisnud, ütlen ausalt. Kui ma vaatasin riigikontrolli kriitikat, võtsin eraldi ühendust riigikontrolöriga ja palusin tal esitada tegelikult oma ettepanekud mulle isiklikult selle kohta, mis puudutab seda, kuidas on see rahasüsteem korraldatud, ja siis mulle tundus küll, et see süsteem vajab olemuslikku ülevaatamist. See on praegu liiga subjektiivselt üles ehitatud ega pruugi ka vastata täpselt nendele saavutatavatele eesmärkidele majanduskriisis rahalise toetuse pakkumisel.

Ma toon ühe näite. Teine küsimus, mis minus tekitas muret ja mille tõttu ma ei pidanud muu hulgas näiteks võimalikuks toetada sellisel kujul neid meetmeid, puudutas näiteks nii-öelda eeldatavat kahjususe määra, mis KredExil on nende laenude puhul. Ehk tegelikult, mida eeldatakse, et laen ei pruugi tagasi tulla ja siis tegelikult laenuandja ehk riik võib saada kahju.

Seal mingites tasemetes, mingite projektide puhul ulatus see kuni 50 protsendini, lubatav kahjususe määr. Aga vabandust, mis see tähendab? Ühe euro annad välja, 50 senti saad tagasi. See ei ole pangandus, see ei ole ju krediteerimine, see on tegelikult heategevus, kui me mõtleme.

Ja ma võtsin ühendust Indrek Neiveltiga. No kellelt tänapäeval Eestis nõu küsida? Indrek Neiveltilt. Küsisin temalt, mis tema arvab niisugusest asjast. Ta seletas mulle, et pankadel on ette nähtud väga selgete normatiividega, et krediidiasutuste tegevuses saab 0,5 protsenti olla kahjususe määr. Ja korraga mingites variantides me kõneleme 50 protsendist. See oli see põhjus, miks ma ütlesin, et sellele, sellist tüüpi krediteerimisele tuleb panna pidur.

See ei tähenda, et ma kuidagi seaks kahtluse alla legitiimsust selles osas, et oleks mõistlik riigi vahenditest toetada ettevõtlust praegusel kriisiajal täiendavalt, et majanduskriisi tagajärgi leevendada. Aga seda tuleb teha, nagu ma ütlesin vist ka eelmisel või üle-eelmisel nädalal, eesmärgipäraselt, õiguspäraselt ja nii, et maksimaalselt oleks tagatud turvalisus, mis puudutab maksumaksja raha kasutamist, olgu ta siis tegevuse või korruptsiooniriskide puhul, kuid enesestmõistetavalt tuleb jälgida ka seda, et pügada ei saaks maksumaksja, kelle rahaga neid otsuseid tehakse. Aitäh!

Jüri Ratas
Ma saan aru, et see küsimus tuli kõigile. Ei, mina ei ole Kersti Krachtiga sel teemal kohtunud ja kuidagi mingit aktiivsust märganud.

Nüüd see intressimäär. Tegelikult see oli valitsuses kogu aeg arutelu all, kui me tegime neid riiklikult olulisi suuri projekte ja toetasime erinevaid ettevõtteid. Ja see oli algusest peale kaks protsenti. Ma arvan, et esimene vist oli Tallink, kui ma ei eksi, kes selle määraga läks.

See oli tegelikult see, mida me hoidsime kõikide puhul. Ma ei tea, et kellegi puhul oleks seda intressimäära üles või alla viidud. See oligi see põhjendus, et hoiame siis selle ühel protsendil. See jäi kaheks protsendiks kõikide nende viie-kuue-seitsme otsuse puhul. Aitäh!

Tanel Kiik
Jah, ma vastan siis ka, kuna kõik ministrid pidid vastama. Ei ole täheldanud, ei ole kohtunud, ei ole tegelenud.

Küll aga nõustun peaministri väljatooduga, et ega kahtluse all ei olegi valitsuse otsus, vaid kahtluse all on konkreetse inimese tegevus, mis sellele valitsuse otsusele eelnes. Ehk kahtluse all ei ole selle valitsuse otsuse legitiimsus, küll aga arusaadavalt nüüd uute asjaolude valguses heidab see paratamatult varju kogu sellele protsessile. Kindlasti siin uurimisorganid teevad parimat tööd kõigi asjaolude väljaselgitamisel.

Valitsuse tänasedki sammud ja otsused ju näitavad, et me teeme igakülgset koostööd ja igal võimalusel panustame just nimelt sellesse, et kogu tõde päevavalgele tuua. Ja kahtlemata seda lähiajal ka tehakse.

Juhataja
Kanal 2, palun!

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Küsimus Urmas Reinsalule. Kui eile päeva esimeses pooles oli tunne, et Isamaal on suhteliselt suur kaal uue koalitsiooni moodustamisel, siis kas või miks ei kasutanud Isamaa võimalust või ei astunud samme, et sotsidega koos proovida teha Reformierakonnaga koalitsiooni?

Urmas Reinsalu
No ütleme nõnda: eks reaalsus on selline, et kui peaminister tagasiastumispalve esitas, siis minu arvates iga poliitilise loogika analüüs ütleb, et seda ei tehtud tühjusesse. Need paksu naise lood ja laulud Richard Wagneri ooperitest tegelikult annavadki sellele vastuse.

Kahtlemata diskussioone parlamendis peeti, asju analüüsiti, aga selge on see, et sisuliselt selles olukorras need sündmused hakkasid kulgema oma dünaamikat pidi, nagu see pidigi olema ja nagu seda oligi planeeritud.

Kui kõneleda sellest, kas Isamaa oleks valmis olnud erinevateks variantideks, siis vastus on ühemõtteliselt jaatav. See vastus oli ühemõtteliselt jaatav.

Tõepoolest, laual olid ju küsimused ka võimalikust senise valitsuse jätkamisest, mille suhtes tegelikkuses ju veel kolmapäeval koalitsioonipartnerid kohtusid ja arutasid selle üle, nii et see ei olnud [tekkinud] kuskilt tühjusest.

Ütleme, kas Isamaale on kombeks mängida mängu kahel või kolmel klaveril korraga? Meie niisugused suured muusikaoskajad ei ole, me oleme muusika harrastuskuulajad rohkem sellistes mängudes. Topelt-, kahekordse raamatupidamisega poliitilistes usaldusmängudes me ei tegele.

Juhataja
Urmas Jaagant, palun!

Urmas Jaagant, Äripäev
Urmas Reinsalule on küsimus. Te ütlesite, et teie taga seisid need väljamaksed või tingimused siis, sest te nägite, et need ei ole sellised, nagu võiksid olla. Aga ometi jõuti ju suur hulk raha nagu välja jagada nendes olukordades… Vabandust! Laenata. Kas varem ei olnud siis märgata, et need tingimused on sellised, et peaks nendega midagi ette võtma?

Urmas Reinsalu
Noh, ma olen lõppude lõpuks välisminister, mitte riigikrediitide eest vastutav kõrgem ametiisik.

Minu informeeritus tekkis sellest hetkest, kui ma lugesin riigikontrolli hinnangut, mis puudutas Maaelu [Edendamise] Sihtasutuse neid asju, kes mäletab, kas oli suvel või sügisel, et kas need Maaelu [Edendamise] Sihtasutuse nõukogu korraldatud… Või noh, kas nad olid kooskõlas selle seadusandja antud mandaadiga, ütleme, õiguspärasuse mõttes, asjalikus mõttes. Ja siis tegelikult riigikontroll tegi ka nüüd sügisel selle kohta, nii-öelda senise praktika kohta oma analüüsi KredExi koha pealt.

Tegelikult, kuidas see üldse esile kerkis, sest need meetmed ja määrused ju nii kiirkorras, nagu valitsus need välja töötas, eks ole, need kinnitati ju kevadel, ma arvan, et see oli aprillis või maikuus. Ja kui vaadata, siis nende meetmete määrused iseenesest on väga suure üldistusjõuga, seal on mõned leheküljed kirjeldatud üldprotseduure. Ja see mandaat tegelikkuses läks, ütleme, KredExile. KredExi nõukogu ja juhatus korraldab seda, kuidas ta seda teeb. Ma ei tea, kas ja kuidas ministeeriumiga mingid kitsamad protseduurid olid.

Nii et see otsustuskoht, kuidas see küsimus esile kerkis, puudutas just nimelt seda, et kas see suurusjärk 450 000 miljonit eurot tõsta sellesse aastasse üle, kuna põhimõte oli selline, et need peaksid olema ära kasutatud eelmisel aastal, aga tekkis ulatuslik jääk, seda ei kasutatud nii suures ulatuses ära. Ja siis tekkis küsimus minu jaoks, vaadates senist praktikat just nimelt selle, ütleme siis, kolmveerand aasta jooksul. Ma arvan, et seal oli oma tugev tuum olemas sellel kriitikal.

Ja tegelikult me pidasime läbirääkimisi partnerite vahel ja leidsime, et tuleb neid protseduure täiendada ja probleemid [läbi arutada]. Tegelikult see töö selles osas käis.

Martin Helme
Ma tahan siia korraks lisada veel, et raha jagamine on valitsuse töö. Ja see on alati poliitiliste otsustega seotud. Valitsus, kui tal on poliitiline tahe, võib raha uputada Peipsi järve, kui tahab. Selles ei ole midagi ebaseaduslikku mitte kunagi. Kui me teeme poliitilise valiku, et me tahame midagi rahastada või tahame rahastada soodsalt, siis nii on.

Korruptiivseks muutub see siis, kui keegi küsib selle eest altkäemaksu või erakonnale toetust või mingeid muid soodustusi. Nii et me räägime sellest siin praegu. Me ei räägi sellest, kas raha andmine iseenesest või Eesti ettevõtluse toetamine, ka soodustingimustel, on vale või õige. Ma loodan, et keegi ei sea kahtluse alla seda, et see oli õige.

Kui me vaatame seda, kuidas Eesti majandusel on läinud kriisis, siis minu meelest on see üheselt kinnitust saanud, et see on olnud õige. Seda iseenesest, et me oleme toetanud ettevõtteid KredExi või ka EASi või ka MESi kaudu, ei tohiks minu meelest kuidagi seada kahtluse alla või öelda, et see on olnud mingisugune kahtlane värk või, ma ei tea, omadele jagamine. Ei ole olnud omadele jagamine, on olnud Eesti ettevõtete toetamine.

Ja siin ei ole ka ükski uurimisorgan mingit seesugust kahtlust üles seadnud ega püsti pannud, et selles iseenesest oleks olnud midagi valesti. Kui uurimisorganid suudavad ära tõestada, et keegi tõepoolest sealt püüdis isiklikku kasu saada või erakonnale kasu tuua või midagi taolist, siis vaat see tegevus on seadusevastane. Ja sellise tegevuse suhtes, ma arvan, ei ole siin laua taga või siin ruumis ühtegi inimest, kes seda üheselt hukka ei mõistaks. Aitäh!

Urmas Reinsalu
Jah, ma tahan ka öelda, et mu mõte ei olnud see, et ma olin teadlik mingitest kuritegudest või et see oleks olnud iseenesest vale suund, et ettevõtlust nende meetmetega, mis parlament eelmise aasta kevadel vastu võttis, toetada.

Ei, küsimus puudutas, jah, seda, millised on need reeglid ja mis on see poliitika, kuidas seda täpselt sihitatakse.

Juhataja
Kõigepealt TV3, siis vaatame, kas jõuame võtta veel teiselt poolt viimase küsimuse.

Sven Soiver, TV3
Küsimus Reinsalule ja Helmele. Te olete korduvalt vihjanud siin sellele, et ju see uus koalitsioon oli juba öösel kokku lepitud. Milline on teie hinnang, kas siis eile hommikul, kui mõned tunnid kestsid läbirääkimised – vähemalt avalikkuse ees – ka teie erakondadega, oli see Keskerakonna poolne lollitamine, kui te ütlete, et tegelikult oli asi juba kokku lepitud Reformi ja Keski vahel?

Martin Helme
Noh, see on rohkem ikkagi küsimus just Keskerakonnale. Tõepoolest, see vastab tõele, et hommikul oli üheselt signaal teistsugune, kui ta oli lõunaks. Ja vastab tõele ka see, et nad olid vahepeal pidanud poolteist tundi oma fraktsiooni koosolekut. Nüüd seda, kuidas seal fraktsioonis siis tuule suund muutus nii kiiresti, peavad nemad selgitama.

Ma nimetan ennast ikka vahel poole kohaga paranoikuks. No siin üks teooria või üks sellise poliitilise mängu teooria iva on see, et neid sõnumeid oli vaja välja saata – ka läbi meie – selle jaoks, et Reformierakonda karjatada õiges suunas, öeldes, et näe, meil on siin mitu alternatiivi. No see on ka oma kauplemispositsiooni parandamiseks, ütleme niimoodi. Aga see on ainult teooria. Aitäh!

Urmas Reinsalu
Ega üldjoontes võttes siin ei olegi midagi ette heita või midagi öelda, et midagi on valesti või [kedagi on] petetud või… Kui on valitsuskriis ja üks partner leiab, et ta leiab teise lahenduse selleks jätkamiseks ja leiab teise partei, siis ega sellest ei ole… See ei ole nii-öelda eetika kategoorias etteheidetav.

Aga tõepoolest oli, ütleme, teatav optiline, petlik mulje, otsekui oleks eile veel arutletud selle üle, millistel asjaoludel võiks vana koalitsioon jätkata. Ja võib-olla see olekski olnud üks lahendustee.

Aga kahtlemata ma saan suurepäraselt aru sellest psühholoogilisest, ütleme, survest Keskerakonnal, et oli vaja tegelikult kahtlemata ka selle kriisi valguses, mis puudutas seda korruptsiooniskandaali, mis teisipäeval esile kerkis, muuta hoopis mingi muu küsimus keskseks. No ja nii see ongi läinud.

Ja see on ka meedialoogika, mida tuleb poliitiliste sündmuste kujundamisel silmas pidada. Need on pragmaatilised valikud.

Jüri Ratas
Ma arvan, et kui ajakirjanik küsib Keskerakonna kohta, siis siin istub ka Keskerakonna esimees, olgugi, et te ei küsinud seda minu käest.

Urmas Reinsalu
Sa ei ole erapooletu, Jüri.

Jüri Ratas
Ma ei ole erapooletu. (Naerab.) Aga ma usun, et ajakirjanik ei pahanda, kui ma ka vastan. Muidu kirjutatakse jälle, et Ratas ei vastanud midagi.

Mis ma tahan öelda? Millal siis Keskerakond selle otsuse langetas? See oli eile õhtul, kui meil oli juhatuse ja fraktsiooni laiendatud koosolek. See lõppes vahetult enne "Esimest stuudiot", see oli, ma arvan, umbes veerand kümne ajal, kui see lõppes.

Kas oli mingi mäng, et ei oleks võinud panna uut koalitsiooni kokku selle koalitsiooni pinnalt, kes istub ka hetkel siin laua taga? See oli eile täiesti reaalselt olemas, see momentum, see võimalus. Aga see lõppotsus sündis eile õhtul, kuulates ära Keskerakonna juhatuse ja fraktsiooni liikmed. Enamik arvas nii.

Oli ka loomulikult neid, kes nägid seda, et tegelikult peaks minema selle koalitsiooniga, aga nii on poliitikas, et seal, kus on enamus, tuleb sellest lähtuda.

Juhataja
Viimane küsimus.

Nele Kullerkupp, Postimees
Küsimus peaministrile. Vaadates teie Facebooki-postitust seoses sellesama pressikonverentsiga, siis 80-90 protsenti sealsetest kommentaaridest sisaldavad sõna "reetur". Mida te nendele inimestele ütleksite? Ja mida te arvate, kuidas selline poliitiline spinn kohalike valimiste eel teie toetust võib muuta?

Jüri Ratas
No eks toetusi me näeme ikka siis, kui need toetused uuesti välja tulevad. Aga ma ütlen veel kord, et millal see koalitsioon lõpetas [ja millal olid] reaalsed võimalused uueks koalitsiooniks, mida panna kokku, siis see otsus sündis eile õhtul mõned minutid pärast kella üheksat. Ise juhatasin seda koosolekut, ise olin seal, nii et seal see otsus langetati lõplikult. Aitäh!

Juhataja
Meie pressikonverents on lõppenud. Kui soovite teha jätkuintervjuusid, siis palume seda teha hajutatult ning ka siit ruumist väljaspool. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus