Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 16. oktoober 2014

16.10.2014 | 17:22

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaministri ülesannetes kaitseminister Sven Mikser, justiitsminister Andres Anvelt ning tervise- ja tööminister Urmas Kruuse

Pressikonverentsi salvestus: http://youtu.be/3EjGE4WZyTU


Juhataja Tiina Ansip

Head ajakirjanikud, tere! Alustame pressikonverentsiga. Meil on siin täna teie ees kaitseminister Sven Mikser, kes üksiti täidab ka peaministri ülesandeid, ja siis oleme siia palunud ka justiitsminister Andres Anvelti ja tervise- ja tööministri Urmas Kruuse. Palun, härra Mikser.

Sven Mikser

Tere päevast! Täna valitsus pidas istungit, arutas ühtekokku 18 päevakorrapunkti läbi. Võib-olla olulisematest teemadest. Valitsus otsustas muuta, algatada eelnõu muutmaks kehtivat alkohoolse joogi avalikus kohas tarbimise korraldust. Aga sellest kindlasti põhjalikumalt räägib justiitsminister. Ja samuti otsustas valitsus keelata e-sigarettide müügi alaealistele. Sellest eelnõust räägib lähemalt tervise- ja tööminister. Lisaks me tegime täna otsuse ka, mis seondub loomataudi leviku tõkestamisega, konkreetselt Aafrika seakatkuga. Valitsus eraldas reservfondist põllumajandusministeeriumile 267 500 eurot, mida kasutatakse seakatkuga seotud ennetus- ja tõrjeabinõudeks. Muuhulgas ostetakse põletusahi loomakorjuste kohapeal hävitamiseks. Peale selle valitsus kiitis täna heaks välisministri esitatud seisukohad järgmiseks Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungiks. Istung toimub 20. oktoobril. Seal ministrid arutavad viimaseid sündmusi Ukrainas, annavad hinnangu Minski protokolli täitmisele, samuti arutatakse lisavõimalusi ebola leviku tõkestamiseks ja olukorda Gazas ning ka olukorda Liibüas ja Süürias ja Iraagis seoses Islamiriigi nimelise organisatsiooni tegevusega. Lühidalt võib-olla olulisematest asjadest minu poolt kõik.

Juhataja

Nüüd sõna justiitsministrile.

Andres Anvelt

Aitäh! Head ajakirjanikud! Valitsuse istungil täna oli muidugi peale korrakaitseseaduse muutmise veel, ma tooks esile kaks olulist seaduse eelnõu. Peatun nende juures igal ühel eraldi. Üks on kohtutäiturite tasusid puudutav eelnõu ja üks on riigipiirivastase kuriteo sätestamine riigivastase kuriteona.  Nüüd üksikasjalikumalt kõigist nendest hakkaks pihta sellest, mis kindlasti huvitab kõige rohkem, on korrakaitseseaduse muutmine. Ka siin tegelikult tegi valitsus täna kaks otsust, üks otsus oli toetada justiitsministeeriumis välja töötatud eelnõu ja teine oli mitte toetada, seisukoht mitte toetada Keskerakonna umbes sarnase sisuga eelnõu. Nüüd miks mida tehti? Esiteks, see eelnõu, mida justiitsministeerium välja töötas, puudutab esiteks seda, et korrakaitseseaduses muudetakse avalikus kohas alkoholi tarbimisega seotud sätteid. Mis see tähendab? Esiteks seda, et üldine reegel saab selle seaduse jõustumisel olema see, et alkohol üldiselt on avalikus kohas, tema tarbimine keelatud. Aga kohalikul omavalitsusel on õigus teha erandeid ja seaduse üks säte paneb ka nendele eranditele teatud päitsed ehk siis kohalik omavalitsus, kui ta lubab teatud ruumis tarvitada alkohoolseid jooke, siis fakt on see, et see ei saa olla laste-, noorteasutuste, spordirajatiste läheduses, territooriumil. Samuti ei saa see olla ühistranspordiga seotud kohtades, alates bussist kuni bussipeatuseni. Ja üks oluline reegel, mida kannab kogu korrakaitseseadus, oleme ka siia jätnud kindlasti, et ka need kohad, kus on alkoholi tarvitamine avalikus kohas lubatud, mille alla käivad näiteks ka kõrtsid, baarid, restoranid, pluss veel need kohad, kus on kohalik omavalitsus seda lubanud, ka seal mängib olulist roll häirimise tegur. Ehk tegelikult peale sellise politsei üldjärelevalve kehtib iga kodaniku õigus, kuna ma rõhutan veelkord, see ongi korrakaitseseaduse üks põhieesmärke. Kõige paremini tajuvad oma subjektiivsete õiguste rikkumist ikkagi kodanikud ja nendel on, punkt üks, õigus nõuda sellise häiriva tegevuse lõpetamist või siis kutsuda politsei ja sellisel juhul on tegemist ka väärteoga. Ja kuigi ka tänane korrakaitseseadus väga selgelt on pannud ühte lahtrisse mitte toidugruppi kuuluvad alkohoolsed tooted, nagu näiteks näoveed igasugused ja süütevedelikud, siis on see eraldi veel välja toodud, et kes aru ei saa, siis lugegu veel kord, et ka nende tarbimine on täpselt samasuguste reeglite järgi, nagu ka alkohol, kes juba on läinud sellele teele ja neid tarbib sellel otstarbel. Süütevedelikku muidugi tarbida teistel otstarvetel on lubatud igas kohas, kus see ei ole keelatud, näiteks grillimiskohtadel. Tulles tagasi selle Keskerakonna eelnõu juurde, siis ma rõhutan taas ja järjekordselt ümber lükates seda, kuidas ma ütlen, poliitilise heitluse ühte olematut vägikaigast Keskerakonna käes, kus ta igal sammul ja kasutades oma kohalikku meediat rõhutab seda, et selline korrakaitseseadus on vastu võetud tänase koalitsiooni poolt või mis iganes. Tuletan meelde, et see seadus, mida me täna muudame, on vastu võetud 2011. aastal, kus kogu Keskerakonna fraktsioon, nagu üks mees ja naine, hääletas selle poolt. Ja kellele pakub huvi, siis on võimalik vaadata ka riigikogu stenogrammidest huvitavaid diskussioone tollase ministri ja Keskerakonna liikmete vahel, kes küsivad lausa selleni, kas ka justiitsministeeriumi ees võib alkoholi tarbida? Hea minister vastab, et ka seal võib tarbida. Nii et mingit probleemi see siis ei tekitanud, praegu oli see siis heaks võimaluseks enda poolt vastu võetud otsused teistele, nagu öeldakse, külge kleepida. Ja siia juurde ma toongi põhjuse, see on üks kaudne põhjus, mis kindlasti seda nende eelnõu mitte toetada, see silmakirjalikkus, aga tegelikult on tegu ka sisuliste põhjustega. Üheks põhjuseks näiteks on see, et Keskerakond ei pane pahaks oma eelnõus seda, et võiks ikka laste ja kooli ja teiste haridusasutuste juures tarvitada, seda piirangut nad ei püstita üldpiirangutega, ka ühistranspordis. Muideks, mis näitab ka nende tänast märkide ülespanekut, siis näiteks Kadriorus üks märk asub lasteaia kõrval kohe, sisuliselt lubades alkoholi selle läheduses tarvitada.  Ja teine kindlasti on see, et see häirivusmoment, mis ma arvan, on korrakaitseseaduse üldklausel, üldideoloogia, on ka sealt välja jäänud ja sellepärast valitsus otsustas seda eelnõu mitte toetada. Niipalju siis korrakaitseseaduse muutmisest.

Nüüd lühemalt aga kindlasti käin üle ka teised seaduse eelnõud. Kohtutäiturite tasud, mis on tegelikult väga olmeline ja igapäevane küsimus, mis näeb küll ette teatud ajatatust, sellepärast et see seadus toob kaasa tänaste kohtutäiturite poolt kasutatavat infosüsteemide ümberkorraldust. Tegelikult mingil määral kogu nende senise korralduse, töökorralduse muutmist, mistõttu oleme neile kokkuleppeliselt andnud ka aega ehk see seadus hakkab täies mahus kehtima 2017 alles, aga siin on mitu väga üldist täitepõhimõtte muutust. Esiteks see, et vabatahtliku tasumise aeg muutub 10-lt 30-le päevale ehk ta ületab selle nn palgapäevaprobleemi. Inimesel on võimalik vabatahtlikult täita oma kohustus, mis on tema ülesanne, näiteks trahvina, liiklustrahvina, mis iganes, ületades kindlasti, see aeg ületab tema palgapäeva ja ta ei jää võlgu ja see ei lähe automaatselt kohtutäiturile. See vähendab muidugi tunduvalt kohtutäiturite tasusid. Peale selle muutub üldine kohtutäiturite tasude suuruse määramine, näiteks selle osas, kui inimene elab oma rahvastikuregistri aadressil, tema ülesleidmine on väga lihtne, siis on see tasu väga väikene, 15 eurot, kui ma ei eksi. Juhul kui inimene ei ela oma aadressil ja kohtutäituril tuleb reaalselt hakata taga otsima, siis need summad suurenevad vastavalt sellele, kui palju tuleb taga otsida, muidugi tuleb seda ka tõendada. Samuti muutuvad tasud erinevate suurustega menetluste puhul. Meie eesmärk on luua olukord, kus inimeste poolt oma kohustuste mitte täitmine ei ole otseselt äritegevuse aluseks. Kindlasti omaette erandi teevad muidugi suured kohtutäitmisele pööratavad nõuded, aga sellest kõigest saab euro täpsuseni seaduse eelnõust endast lugeda.

Ja kolmas mitte vähe oluline asi on see, mis puudutab ebaseaduslikku piiriületust ja võltsitud dokumendid. See on karistusseadustiku muutmine ehk nagu ma ka ennist ütlesin sissejuhatuses, vägivaldne või sellega ähvardades piiri ületamine muutub riigivastaseks kuriteoks. Kindlasti on selle sätte väljatöötamise üheks ajendiks meie kaitsepolitseinikuga toimunud juhtum. Aga juurde ka veel see, nagu me näeme, julgeolekuolukord on üldiselt muutunud ja piir, ma olen kindel, peale selle, et ta vajab füüsilist tõkestamist, vajab kindlasti ka ennetavat juriidilist tõkestamist. Need inimesed, kes planeerivad mingisugust vägivallaakti Eesti piiril või Eesti piiri vastu või Eesti piiri ületades peavad arvestama seda, et tegu on kuriteoga, mis toob kaasa tunduvalt kõrgema karistuse. Ja selle vägivalla all mõeldakse mitte ainult vägivalda konkreetselt piirivalvuri kallal, siin võib olla ka näiteks piirirajatiste lõhkumine, kaamera, kuni piirivalvekoera ründamine. Ja pluss veel ka kindlasti see, et kui eesmärk on piiriületusel sooritada Eesti riigis mingisugune muu riigivastane kuritegu. Selle sätte eesmärk, ma loodan, et seda sätet ei tule kunagi kasutada, aga tema põhiline eesmärk on heidutav, nii nagu ka karistusseadustikus väga paljudel kuriteokoosseisudel see eesmärk on. Ja lisaks kindlasti siia juurde veel üks säte, mis puudutab inimkaubanduse konventsiooniga ühinemist, on see, et võltsitud dokumendi hankimine ja teiste inimeste isiklike dokumentide enda käes kinni pidamine muutub kriminaliseerituks. Nagu te teate, inimkaubanduse puhul näiteks on väga tihti sellised juhtumid, kus selleks, et inimest kinni hoida, kas mingisugusel töö tegemisel, alates näiteks, nagu me oleme lugenud, inimesed kuskil Küprosel näiteks on sunnitud töötama, dokumendid võetakse ära, töötavad baaridaamidena või toateenijatena, kuni tegelikult ka sundimisel prostitutsioonile, siis võetakse dokumendid käest ära, hoitakse neid kinni, et inimene ei saaks lahkuda. Selline tegu kriminaliseeritakse sõna otseses mõttes. Ja see oleks minu poolt lühidalt kõik.

Juhataja

Palun tervise- ja tööminister.

Urmas Kruuse

Aitäh! Tere päevast ka minu poolt! Minu valdkonda kuuluvad punktid on täna kõik seotud põhimõtteliselt kas otseselt või kaudselt tervisega. Kui me vaatame ka seda esimest punkti, siis kindlasti me saame rääkida ka ühelt poolt meie e-riigi arengust ja see, mis puudutab mootorsõidukijuhi juhtimisõiguse taotleja tegevust ja tervise infosüsteemist esitavad tervisetõendid, siis me kõik teame, et alates 1. aprillist 2015 saab esitada paberil ainult maanteeametile tervisetõendi väga mõjuval põhjusel ja kogu informatsioon peaks pärinema tegelikult tervise infosüsteemist. Ja me tahaksime selle süsteemi kaudu ka välistada need juhud, kus tõsise terviserikkega inimesed satuksid liiklusesse ja kõik need terviseandmed, mis inimese kohta käivad, annaksid võimaluse seda välistada. Nii et me väga loodame, et lisaks sellele, et see teenus muutub ühelt poolt mugavamaks taotluse mõttes, peab see muutuma ka riskivabamaks lähtuvalt inimeste tervislikust seisundist.

Teine teema puudutab biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja see on seotud meie Eestis täna kehtiva biotsiidiseaduse vastavusse viimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. Kui vaadata biotsiidide toimet, siis kindlasti lähtuvalt inimeste tervisest on selles süsteemis toimuv ääretult oluline, et keemia ei mõjutaks meie igapäevaelu kas eluohtlikult või omaks pikaajalist tervisekahjustavat mõju ja selletõttu see üleeuroopaline regulatsioon on hästi oluline lähtuvalt inimese tervislikust seisundist.

Kindlasti üks kõige kaalukamaid tegevusi on meil seotud erinevate pahede ja hoiakute muutmisega nende pahede kasutamisel või tarbimisel. Siin valitsus on ju väga selgesõnaliselt välja öelnud seda, et ta ei kavatse tolereerida teatud pahesid ja üks osa sellest puudutab ka tubakaseadust, reklaamiseadust ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lühidalt tähendab see tegelikult seda, et me väga selgelt valitsuse poolt vastu võetud tubakapoliitika rohelist raamatut kavatseme ellu viia. Üks osa sellest puudutab nn tubakatoodetega sarnaseid tooteid, nende kasutamist, käitlemist ja tegelikult reklaamimist. Tegelikult üsna kurval kombel on tekkinud ühiskonnas arusaam, et kui tegemist ei ole otseselt tubakaga või sigaretiga, siis selle võimalik mõju tervisele oleks justkui teisejärguline või täiesti puudub. See tegelikult on suhteliselt levinud arusaam ja läbi nende seaduste muudatuste tegelikult me ühiskonnale läbi meie teadmise tahame andagi sõnumi, et see ei ole teps mitte nii, et kui me räägime siin näiteks tubakatoodetega sarnastest toodetest, siis me saame täna juba teadmise kohaselt öelda seda, et samamoodi sisaldavad need näiteks ligi 28 kantserogeenset ainet, millel on tegelikult võime tekitada sõltuvust. See tähendab seda, et jah, ta ei pruugi otseselt olla sigaret, aga selle mõju, perspektiivne sigaretile üleminekuks on üsna oluline. See tähendab seda, et e-sigaret, mis täna on suhteliselt vabalt meile kättesaadav, e-sigareti osised on meile kättesaadavad, siis uue seaduse kohaselt kindlasti see enam nii ei ole. See puudutab nii nende osiste võimalikku reklaamimüüki kui üldse neid tooteid tervikuna. Teine osa sellest seaduse eelnõust puudutab seda, et me soovime muuta laste, alaealiste viibimise suitsuruumis ja suitsetamise alal. Täna võetakse seda suhteliselt lihtsalt ja lapsed viibivad tegelikult erinevatel suitsetamisaladel ja seaduse mõistes ei ole tegelikult võimalik ka inimesi seadust järgima panna, sellepärast et täna selline regulatsioon puudub. See puudutab ka võimalikku eraldatud suitsualasid, kus tegelikult laste juurdepääs on olemas, aga me arvame, et see ei ole väga mõistlik. Ja loomulikult puudutab see suitsuvabade tubakatoodete käitlemist ja kui palju võiks isiklikuks tarbimiseks neid siis Eestisse kaasa võtta ja osta. Nii et edaspidi ei tohi reklaamida tubakatoodete tarvitamiseks mõeldud tooteid ja tubakatootega sarnaselt kasutatud tooteid ja nende osiseid. See on tingitud ka tegelikult sellest, et turustajad on leidnud väga huvitavaid võtteid, kuidas siiski olemasolevas seaduseruumis tegelikult leida uusi lahendusi, et neid igati nagu müüa ja käidelda. Aga alaealised kindlasti meie jaoks on selge riskirühm ja siin me tahaksime, et ka ühiskond tervikuna tunnetaks ja mõistaks, et selle võimaliku sõltuvuse või järgmisesse, veel suuremasse riskisõltuvusse üleminek on hästi hall tsoon ja me tahaksime, et see oleks ühiskonnas teadvustatud nii läbi seadusandliku baasi kui ka tegelikult meie kui täiskasvanute hoiaku.

Ja loomulikult, kuna tegemist oli tervisepunktidega,  see tervise valdkond, mis on minu arvates sama tähtis kui riigikaitse, siis kes jõudis eile õhtul jälgida Eesti Televisioonis Foorumi saadet ja huvitavat poliitilist debatti, siis minule kahetsusväärselt ka see mõte, mida välisminister Urmas Paet välja tõi, mis puudutab meie suu tervist ja hamba tervist, ei leidnud eriti sellist käsitlemist selles saates. Siin ma kindlasti kavatsen ka erakonnale järgmisel nädalal teha fraktsioonis ja juhatuses ettepanekud, kus riik tegelikult peaks väga selgelt toetama eriti riskirühmadesse kuuluvaid inimesi, ennekõike pensionäre ja vähekindlustatud peresid. Sest laste puhul on meil täna tasuta hambaravi tagatud, aga selle olukorraga tegelikult ei saa rahul olla. Üks põhjus selleks, mis mind on muretsema pannud, on tegelikult seotud sellega, et kui me vaatame erinevaid uuringuid, mida on tehtud, siis on väga selgelt näha seda, et suuhügieen ja hamba tervis, millel on kogu tervisele väga oluline mõju, sõltub väga palju sellest, kui palju on inimeste sissetulekud. Nii et tervise teemadega ma kavatsen järgmisel perioodil kindlasti rohkem tegeleda kui võib-olla siin silma paistab. Aitäh!

Juhataja

Ja nüüd küsimused. Sven Soiver oli esimene.

Sven Soiver, TV 3

Sven Soiver, TV 3 uudistest. Küsimus praamide kohta. Siin ei ole küll ei Rõivast ega Ligi, aga küsimus Sven Mikserile. Teie erakonda kuuluv minister on väidetavalt riigile 60 miljonit kokku hoidnud. Aga piltlikult väljendades, koalitsioonipartner andis riigihangete seaduse ja õigekeelsuse sõnaraamatuga vastu näppe Palole. Mis tundeid see teis tekitab?

Sven Mikser

Kõigepealt, tõesti tegemist ei olnud tänase valitsuse päevakorraküsimusega. Mulle teadaolevalt nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui ka rahandusminister said sellest rahandusministeeriumi audiitorite ettepanekust teadlikuks eile õhtul. Mina täna hommikul uudiste vahendusel olen püüdnud ennast väga kiiresti kurssi viia selle teema sisuga. Mingeid otsuseid ei ole praegu tehtud, praami hanget ei ole peatatud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on saanud rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabiosakonnalt otsuse projekti, mis ei ole veel otsus, mis ütleb, et neil on parvlaevade hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kavatsus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium leiab, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke läbiviimise eelduseks on riigihangete seaduse kohaselt asjaolu, et avatud hankemenetluse käigus esitatud pakkumus või pakkumused erinevad oluliselt hankedokumendis toodud tehnilisest kirjeldusest. Kui rääkida sellest, kuidas taolise hankeni jõuti, siis me teame, et esimesel katsel tunnistati Väinamere Liinide pakkumine mitte vastavaks nõuetele ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toona leidis, et puudusid asjakohased kinnitused ja tõendid selle kohta, et Väinamere Liinide Osaühingul oleks võimalik kasutada kolme prahilaeva avaliku teenuse osutamiseks 1. oktoobrist 2016. Esitati üksnes prahilepingu peatamise leht, kus ilmnes, et laevade prahtimise õigus alates 1. oktoobrist 2016 sõltub lisatingimustest. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lühidalt kokku võttes ütleb, et esimese hanke pakkumus ei vastanud hanketingimustele, kuna pakkuja nõudis väga mitmes asjas hanketingimuste ja lepingu muutmist. Eks nüüd ilmselt majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vastab rahandusministeeriumile, annab oma hinnangu sellele, kuidas esimene hange siis tunnistati ebaõnnestunuks, miks mindi teise hankega seda protseduuri mööda, mida mindi. Kindlasti peab olema riigil eesmärgiks pakkuda kvaliteetset teenust maksumaksjale võimalikult soodsa hinnaga ja garanteerida see, et aastast 2016 pärast septembrikuu lõppu, 1. oktoobrist praamiühendus mandri ja saarte vahel toimiks. Praegu on tegemist audiitorite vahelise vaidlusega, ühtki otsust hanke peatamiseks ei ole ja ma loodan isiklikult, avaldades lootust, et see vaidlus laheneb positiivselt. Ja kindlasti, mis kulub ära, on see, et vabandada kõigi saartel elavate inimeste ees, aga ka nende ees, kes tihtipeale peavad saartele sõitma, sellepärast et taoline segadus avalikkuses toimib. Valitsus töötab selle nimel, et praamiühendus toimiks, toimiks võimalikult soodsa hinnaga maksumaksja jaoks.

Sven Soiver

Kui tohib, täpsustav küsimus. IRL on juba teatanud, et ju siis see praegusele vedajale makstav raha on Reformierakonnale niivõrd armas, et nad olid valmis lõhkuma koalitsiooni Reformierakonna  ja IRL-i vahel. Kas te usute või kardate, et see võib tekitada pingeid ka nüüd sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna vahel?

Sven Mikser

Eks pinged tekivad paljudest asjadest, mõned neist on objektiivsed, mõned on subjektiivsed. Süüdistusi mina küll kergekäeliselt loopima ei hakkaks, et kust keegi oma raha saab või kellele maksab. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on kinnitanud, et tema eesmärgiks on pakkuda või leida lahendus, mis oleks kvaliteetne, mis tagaks selle teenuse toimepidevuse ja mis oleks võimalikult soodne maksumaksja jaoks. Tegemist on kindlasti keerulise hankeprotseduuriga. Ka kaitseministrina olen näinud, et tihtipeale need, kes hankel edukaks ei osutu, vaidlustavad hanke tulemused, see ei ole ka midagi, mis vääriks kuidagi hukkamõistu või mis oleks tavatu. Vaidlused lahenevad erinevalt, mõnikord jääb õigus riigile, mõnikord mitte. Aga antud juhul me teame, et esimeses hankes tegelikult tingimuseks oli näidata ära, et 1. oktoobril 2016 on pakkujal tõepoolest olemas 4 nõuetele vastavat laeva  ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium leidis, et pakkumisest ei tulnud välja kinnitust, et neli laeva on tõepoolest olemas kolme laeva asemel. Samuti seda, et siis 10-aastase perioodi järel on olemas valmidus need laevad ka riigile müüa, ka seda ei tulnud tegelikult esimesest pakkumisest selgelt välja. Kas selliste vajakajäämistega oleks saanud pakkumise tunnistada tingimustele vastavaks või mitte, eks selle peab nüüd see vaidlus selgitama. Instinktiivselt ütleks mina, et seda ilmselt olnuks väga keeruline teha. Rahandusministeeriumi audiitorid jõudsid järeldusele, et seda siiski oleks saanud teha. Eks nüüd vaidlustes sünnib tõde ja ilmselt selle vaidluse tulemusena saab meile ka selgeks, kas tegemist on puhtalt juriidilise vaidlusega või on siin ka mingisuguseid poliitilise aspekte.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2, Reporter. Küsimus minister Kruusele. Kas vesipiip ja selle tõmbamine kuulub ka selle regulatsiooni alla? Aitäh!

Urmas Kruuse

Üks toode või üks harjumus, mida ma kirjeldasin, on seotud ka vesipiibu ja e-sigaretiga. See tähendab seda, et alaealistele nende müümine, nende käitlemine, omamine, nende osiste pakkumine on selles mõttes keelatud. Ja see on seotud just nende samade uuringute ja teadmistega, et sealt üleminek siis kas tubakale või teistele tubakaga sarnastele toodetele on üsna kerge tekkima just nimelt lähtuvalt sellest võimalikust sõltuvusest, mida ma nimetasin enne umbes 28 kantserogeenseks aineks, mida need erinevad tooted tegelikult sisaldavad. Ja see ongi juhtunud meil selletõttu, et me oleme võtnud kuidagi väga sellise positiivse hoiaku nende suhtes, et see on muutumas selliseks igapäevaseks normaalsuseks. Aga nende tagajärjed tervisele ja meie tervislikule käitumisele on tegelikult negatiivses mõttes kordades suuremad, kui täna tunnetame, ja selletõttu me olemegi need seadusemuudatused ja parandused ette võtnud. Ehk see tähendab kogu seda võimalikku müügiahelat, selle regulatsiooni, riiki sissetoomist, turustamist, alaealistele mitte kättesaadavust ja mitte võimalust ka siis pugeda seaduse vahelt kuidagi läbi. Sellepärast on siia sisse toodud ka sellised mõisted nagu osised, et mitte reklaamida näiteks ühte osa sellest terviktootest ja selle kaudu jõuda terve tooteni. Kui me mõtleme nende erinevate võimaluste peale tegelikult seda tarbida.

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Teine küsimus on härra justiitsministrile. Saan ma siis aru, et Tallinnas lubatud avaliku alkoholi tarbimise alad ehk siis Toompea ja Kadriorg jäävad ka selle seaduse mõistes või selle seaduse muudatuse mõistes kehtima?

Andres Anvelt

Jah, see on juba Tallinna enda küsimus, kus nad oma stand-up  comedy’t jätkavad, aga iseenesest selle seaduse eelnõuga tuleb kindlasti ka kohaliku omavalitsuse määrused üle vaadata. Sest ma rõhutan veel kord - need tegevused, mis neil täna olid, olid niikuinii käesoleval ajal kehtiva seadusega vastuolus. Sellepärast, et alkoholi keelavad või lubavad kohad pidid olema väga selgelt ära põhjendatud, seda nad ei teinud. Lisan juurde veel, et kui te seda määrust tähelepanelikult loete, siis ma rõhutan veel kord, selle määruse järgi ei tohi Tallinna territooriumil isegi kodus alkoholi tarvitada, sest seal on selgelt kirjutatud, Tallinna haldusterritooriumil on alkoholi tarvitamine keelatud.  Nii et nagu 30ndate aastate Ameerikas, aga eks kohalik omavalitsus ise teab, kuidas ta seda poliitilist mängu tahab mängida. Mina kutsun üles kõiki, nagu öeldakse, kainele mõistusele ja rõhutan sellele, et näiteks lasteaia juures selle märgi üles panemine on igati ebaeetiline.

Ann-Marii Nergi, EPL

Ann-Marii Nergi Eesti Päevalehest. Mul on küsimus Sven Mikserile, kuna minister Palo on teatavasti puhkusel. Esimene küsimus oleks see, kas oli ikkagi põhjendatud MKM-il selle praamihankega edasiminek, kui rahandusministeerium teavitas MKM-i juba päev pärast otseläbirääkimistega hankemenetluse väljakuulutamist, et see asi ei sobi või et nõudis selleks nagu täiendavaid selgitusi ja oli aru saada, et asi ei ole õige?

Sven Mikser

Tegemist praegusel hetkel, nagu öeldud, on audiitorite vahelise, võib öelda, ilmselt vaidlusega, kus kahe ministeeriumi spetsialistid siis peavad jõudma selleni, mis on õige ja mis mitte. Hetkel on meil jõudnud ühte või teist teed pidi ajakirjanduse ette kiri, mille on rahandusministeeriumi audiitorid saatnud. Eks nad vaidlevad selle nüüd selgeks. Ilmselgelt see küsimus, mis puudutab seda, kas ühel või teisel ajahetkel hankega edasiminek oli õige või mitte, ei ole kindlasti küsimus mulle. Rahandusminister isegi leidis, et ta ei peaks täna pressikonverentsile tulema, sest tal ei ole midagi täiendavat öelda veel lisaks sellele, mis on avalikuks saanud.  Nagu öeldud, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja hankekomisjon leidis, et neil ei ole võimalik  esimest pakkumust nõuetele vastavaks tunnistada. Rahandusministeerium, nii palju kui ma olen nüüd nende lühikeste tundide jooksul jõudnud seda informatsiooni enda jaoks läbi vaadata, leidis, et seda siiski oleks pidanud tegema või et need põhjendused ei olnud piisavalt kaalukad. Selles mõttes kindlasti mina siin peaministrit asendava ministrina ja põhitöös kaitseministrina ei hakkaks selles osas võtma seisukohti, mis oli juriidiliselt korrektne ja mis mitte.

Ann-Marii Nergi

Aga hetkel on Tallinna Sadama juhatus sõlmimas lepinguid laevaehitajatega ja ei ole ju kindel, kas üldse see hange, et kas nad on üldse nüüd võitjad või ei ole. Kuidas siis seal neid riske saab maandada?

Sven Mikser

Hetkel ei ole  hanget peatatud. Vaidlused, õiguslikud vaidlused hangete puhul ei ole erandlik, vaid pigemini arvan, tavapärane sündmus. Loomulikult tuleb kõik protsessid viia läbi seadustega vastavuses. Kui on tehtud vigu, tuleb nad parandada. Nagu ma ka ütlesin, et minul kodanikuna, kaitseministri ametil ei ole siin väga suurt rolli, aga minul kodanikuna oleks olnud võrdlemisi, on võrdlemisi keerulina kujutada ette, et taoliste vajakajäämistega oleks seda pakkumust saanud tunnistada nõuetele vastavaks. Ja et selline otsus, tunnistada see pakkumine kõigi nende puudustega nõuetele vastavaks, see oleks leidnud avalikkuses ja ajakirjanduses laialdast mõistmist, seda on veel raskem ette kujutada mul kodanikuna. Aga kas see oleks olnud siiski seadusest tulenevalt hankekomisjoni kohustus, sellele kindlasti mina ei ole pädev hinnangut andma.

Ann-Marii Nergi

Igatahes on jäänud mulje, et koalitsioonis on järjekordne lahkheli ja Ligi ministeerium on just kui Leedo firmale appi tõtanud.

Sven Mikser

Minul puuduvad andmed, mis lubaksid mul teie muljet kinnitada. Aga nagu ma eelnevalt ütlesin, et kindlasti selle protsessi käigus saab selgeks see, millise ministeeriumi audiitoritel ja juristidel on õigus. Kindlasti saab selgeks ka palju muud.

Andres Anvelt

Ma täiendan seda,  et sellest juriidilisest plaanist aru saada, et see, mis täna ajakirjanduses on, on nagu üks fragment rutiinsest tegevusest. Kui riigikontroll näiteks teeb oma riigikontrolli auditit ministeeriumides, ametites, siis ta teeb terve rea näiteks erilisi ettekirjutusi, muudatuste vajadusi, otsib, kus on võimalik mingisugune isegi vahest ebaseaduslik olukord ja saadab selle kõik teisele poolele omapoolse arvamuse esitamiseks ja omapoolsete ka materjalide vajadusel esitamiseks. Antud juhul me olemegi täpselt selle, nagu öeldakse, menetluse keskel hüpanud reele ehk siis kriminaalmenetlusega võrreldes me oleme sattunud uurija kabinetti, kus just küsiti küsimus, kas te olete süüdi, ja me ei tea, mis teine pool vastab. Nii et võtaks seda asja natuke rahulikumalt ja siis näitab ka, nagu ütles mu kolleeg Mikser, et siis annab aeg arutust, kas siin võib võtta seda asja kui objektiivsete asjaolude väljatootmist ja vigade ettenäitamist või saab teha mingisuguseid muid kaalutlusi, kas võib olla siin mingid huvid või mitte. Mina praegusel hetkel ei tormaks sündmustest ette, nagu siin ka tänases artiklis on, 5 päeva on aega vastuargumentide esitamiseks, et oodake.

Ann-Marii Nergi

Tegelikult ju selle, kuidas ma nüüd ütlen, selles dokumendis on ju kirjas faktiliselt, et rahandusministeerium juba leiab, et MKM on süüdi.

Andres Anvelt

Jaa, aga igas uurija süüdistuses on alati kirjas see, miks ta leiab, et teine pool on süüdi, aga see ei tähenda, et teine pool on süüdi. Teisele poolele on praegu antud aeg 5 päeva oma vastuargumendid esitada ja me praegu enam-vähem oskame öelda, nagu ka Sven Mikser ütles, millised vastuargumendid on. Me ei tea, meil ei ole ees kogu seda dokumenti, eks ju, mis on need puudujäägid. Seda analüüsitakse, sellele tehakse ka vastav kokkuvõte. Ma ütlen veel kord, see, mis on ühe poole väited, vajavad teise poole argumentatsiooni nende ümberlükkamiseks või kinnituseks.

Juhataja

Teised ajakirjanikud ootavad ka oma järge. Sealt poolt oli küsimus.

Fred Püss, BNS

Fred Püss, uudisteagentuur BNS, küsimus justiitsministrile. Millal siis need korrakaitseseaduse muudatused kehtima hakkavad? Nüüd läheb see riigikogule arutamiseks ja kas siis mingisugune kindel tähtaeg või on see, et kui riigikogu võtab selle muudatuse vastu, siis kohe pärast seda?

Andres Anvelt

Aitäh! Üldises korras ehk peale Riigi Teatajas avaldamist, president kuulutab välja, Riigi Teatajas avaldub ja siis ta hakkab kehtima. Ma ei oska öelda, kui võib niimoodi öelda, et jõuluks kaineks äkki.

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Ma küsiks veel selle praami teema kohta. Võib-olla siis Sven Mikser. Kuidas tavaline inimene peab kogu seda vaidlust nüüd kuulama, et tuleb jaht või ei tule, kui parafraseerida seda filmis tuntud ütlust. Kuidas nüüd siis aru saada sellest, on hange, siis tühistatakse hange, siis keegi vaidleb jne. Kas te ei leia, et avalikkusele on väga segaseid signaale praeguseks saadetud selles osas? Aitäh!

Sven Mikser

Aitäh! Kindlasti on avalikkus saanud segaseid signaale, selles osas olen teiega nõus. Aga eks hangete puhul on see, nagu öeldud, pigemini reegel kui erand, et nende üle vaieldakse, on olemas erinevad huvid, on olemas erinevad tõlgendused. Kas või sellest, kas üks või teine pakkumus on vastavuses või kas see mitte vastavus on oluline ja põhimõtteline või mitte. Eks vaidlustes sünnib see tõde ja ma arvan, et see ei ole kindlasti viimane riigihanke alane vaidlus, mida tuleb avalikkusel ja ajakirjandusel pealt vaadata. Aga kindlasti valitsus töötab selle nimel, nagu on töötanud algusest peale, et see praamihange õnnestuks ses mõttes, et 2016. aasta 1. oktoobril praamid sõidaksid mandri ja saarte vahel. Ma olen kindel, et nad sõidavad. Et see ühendus oleks kvaliteetne, ma väga loodan, et ka see on saavutatav. Ja et see ühendus oleks ka maksumaksjale siis mõistliku hinnaga. Ma väga loodan, et ka see on saavutatav.

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Kas teie hinnangul see vaidlus praegu ei sea kahtluse alla seda tähtaega, mis on seatud ehk see, mida kauem vaieldakse, seda rohkem lükkuvad ju edasi igasugused olulised otsused? Aitäh!

Sven Mikser

Kindlasti mida kauem vaieldakse, seda vähem jääb aega muudeks asjadeks. Aeg on piiratud ressurss selles mõttes, kuigi ta kunagi päriselt otsa ei saa, eks ole. Aga minul selle hindamiseks, et millise ajaga on võimalik ühte või teist etappi sellest hankest n-ö tegelikult läbi viia, kindlasti minu hinnang sellele on ehk pisut informeeritum kui teie oma, aga kindlasti mitte piisavalt, et neid ajaraame siin avalikult välja öelda.

Ann-Marii Nergi

Mul on ainult üks küsimus veel. Kas minister Palo katkestab nüüd puhkuse või jätkab puhkamist? Kui kriitiline olukord on?

Sven Mikser

Ma arvan, et minister Palo on kindlasti ka puhkuse ajal  toimuvaga kursis ja hoiab n-ö toimuval silma peal. Aga tegelikult, nagu öeldud, ka dokument, mis rahandusministeeriumist välja saadeti, minu teada ei ole koostatud ega kuidagi mõjutatud minister Ligi seisukohtadest, vaid on ikkagi audiitorite rutiinne töö. Ja kindlasti ka vastava ala spetsialistid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis annavad neile argumentidele omapoolse vastuse. Ka see, ütleme niimoodi, kogu see protsess, mis praegu toimub kahe maja audiitorite vahel ja riigihanke spetsialistide vahel, ei vaja ja ilmselt ei tohikski saada poliitilist mõjutamist ega sekkumist.

Juhataja

Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis lõpetame pressikonverentsi.

Lõpp


 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-