Pressikonverentsil osalesid peaministri ülesannetes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, majandus- ja taristuminister Kristen Michal, keskkonnaminister Marko Pomerants ja riigihaldusminister Arto Aas.
Pressikonverentsi salvestus: https://youtu.be/ryNr3pBFSuI
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame tänase valitsuse pressikonverentsiga ja annan sõna üle peaministri ülesannetes Jevgeni Ossinovskile. Palun!
Jevgeni Ossinovski
Tere! Valitsusel lõppeva aasta viimane istung, mis tähendab, et kõikidel ministeeriumidel on olnud kiire, mis tähendab, et päevakord oli väga tihe ja päevakorrapunkte erakordselt palju. Ja nimelt siis vaatasime läbi 32 päevakorrapunkti, millest teeme siin olulisematest punktidest ka ülevaate.
Täna on tervelt kolm kolleegi tulnud appi neid punkte selgitama. Kristen Michal räägib meile lähemalt liiklusohutusprogrammi täitmisest möödunud aastal ja räägib natukene lennundusest ja võib-olla millestki veel. Marko Pomerants räägib keskkonnapoliitilistest otsustest ja põlevkivi arengukavast, mille eelnõu Riigikogu poole teele on läinud. Ja Arto Aas räägib kohalike omavalitsuste finantsidest. Teistest teemadest annan ülevaate mina.
Esiteks, valitsus kinnitas täna Ametiühingute Keskliidu ja Tööandjate Keskliidu vahel kokkulepitud töötasu alammäärad järgmiseks kaheks aastaks: aastateks 2016 ja 2017. Töötasu alammäär tõuseb mõlemal aastal ligi 10 protsenti, mis on kaks korda kiirem alampalga tõus kui on keskmise palga tõus, mis on üldiselt igal juhul positiivne inimeste sotsiaalse toimetuleku parandamise mõttes. Nii et tunnustame sotsiaalseid partnereid, et nad on sellesse protsessi suhtunud vastutustundlikult. Vaatamata erimeelsustele, mida riiklik lepitaja lepitas, on tänaseks sellele kokkuleppele jõutud, mis, arvestades majanduskeskkonna üsna keerulist seisu, on tähelepanuväärne, et tõepoolest jõuti sellisele üsna kõrgele alampalga tõusu kokkuleppele. See puudutab järgmisest aastast rahandusministeeriumi hinnangul otseselt 50 tuhandet inimest, kes täna saavad palka alla 430 euro kuus.
Teiseks, tavapäraselt detsembris ikka valitsus kehtestab Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, mis parandab ravivõimalusi, nende kättesaadavust. Järgmisel aastal, nagu ka sellel, olulisem lisaraha Haigekassa eelarvest läheb meditsiinitöötajate palgatõusuks vastavalt kollektiivsele kokkuleppele. Miinimum bruto kuupalk suureneb arstil üheksalt eurolt kümnele, õel viielt eurolt 5.50-ni ja hooldajal kolmelt eurolt 3.30-ni, mis tähendab sisuliselt taas kord ligi 10 protsendilist palgatõusu tervishoiutöötajatele. Lisaks laieneb ka tervishoiuteenuste hulk ja samuti nende erialade hulk, kus patsiente saab suunata eriarsti e-konsultatsioonidele selleks, et saada kiiremat ja paremat abi. Lisakulu järgmise aasta eelarves ravikindlustuses on täiendavalt 40 miljonit eurot.
Valitsus kinnitas mitmeid määruseid sotsiaalministeeriumi valdkonnas, mis on eeskätt seotud töövõimereformi rakendumisega. Vastavad seadusemuudatused on Riigikogus vastu võetud ja sellest tulenevalt valitsus teeb ka oma tasandi aktides muudatusi selleks, et töövõimereform saaks 1. jaanaurist 2016 hakata rakenduma.
Iga-aastase otsusena kinnitas valitsus õpilaskodu toetuse 1,3 miljonit eurot. Vaadati natukene üle, millistes õpilaskodudes neid kohti juurde on vaja. Lisati kohti Iisaku Gümnaasiumis, Kadrina Keskkoolis, Kärdla Ühisgümnaasiumis ja Tallinna Tondi Põhikoolis ja Võhma koolis. Mõnes kohas lõpetati õpilaskodu teenuse pakkumine, aga üldiselt maht jääb eelmise aastaga võrreldes samale tasemele.
Valitsus kinnitas 2016. aastaks Eesti sisserände piirarvu, vastavalt seadusele on see kuni 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Kuna elanikkond on natukene vähenenud, siis on ka mõne inimese võrra see kvoot vähenenud, nii et järgmisel aastal on piirarvuks 1317 inimest.
Valitsus langetas täna veel mitu julgeolekualast otsust seoses riigikaitseseaduse jõustumisega järgmisel aastal. Analoogiliselt töövõimereformiga on riigikaitseseadus vastu võetud ja sellest tulenevalt tuleb ka valitsusel oma kordasid muuta. Näiteks kinnitati täna mobilisatsiooniregistri põhimäärus ja samuti kinnitas valitsus korra, mille kohaselt saab paremini kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu sisejulgeoleku ja kriisi reguleerimisega seotud ülesannete täitmisesse.
Tööandjate Keskliidu ettepanekul pikendas valitsus Eesti Haigekassa nõukogu ühe liikme volitusi. Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule jätkab Haigekassa nõukogus.
Viimasena, valitsus ei toetanud täna Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks oli lubada inimestel astuda erakonna liikmeks alates 16-eluaastast. Kuna tsiviilseadustiku üldosa järgi on Eestis täielik teovõime noorel inimesel saavutatud 18-aastaseks saamisel, siis see on ka põhjus, miks valitsus seda eelnõu ei toeta. Ja annan sõna kolleegidele. Aitäh!
Kristen Michal
Aitäh! Tervist! Nagu Jevgeni Ossinovski juba ütles, meil oli päris mitu teemat täna valitsuses ja proovin need põgusalt üle käia, mitte liiga pikalt.
Esimene võib-olla sihuke olulisem oli lennundusseaduse muutmise eelnõu, mis tegelikult hästi lihtsalt öeldes muudab lennuintsidentidest teavitamise korda. Seda on ka eelnõus pikemalt kirjeldatud. Üldjoontes nägi see nii välja, et varasema korra kohaselt kirjutati need paberile, vabas vormis, ja saadeti lennuametisse. Tulevikus, nagu ikka, maailm areneb, on ühtne portaal, kuhu sellised intsidendid kirja pannakse, kus siis vastavalt tähtaegade jooksul teavitatakse Euroopa ohutusjuhtumite kesk-andmebaasi ja seda menetletakse siis märksa ökonoomsemalt ja märksa täpsemalt kui varem. Nii et igati selline kaasaegne ja mõistlik seaduse eelnõu.
Teine, võib-olla natuke tehnilisem punkt oli, mis puudutas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärust. Seal tegelikult on üks täpsustamise pool, mis puudutab turismi. Koalitsiooni tehes lepiti tollal kokku, et ettevõtlusminister tegeleb turismi valdkonna kureerimisega ja siis seda ka täpsustatakse seal põhimääruses. Lisaks liidame paar osakonda, et oma tööd paremini korraldada.
Võib-olla kõige olulisem teema, mis tegelikult täna meil valitsuses oli ja pisut ka debatti põhjustas, just sellist, et mida saaks paremini teha, ongi seesama liiklusohutuse küsimus. Tegelikult, kui nüüd numbreid vaadata, siis tänavu 15. detsembri seisuga on liikluses hukkunud meil 65 inimest, mida on 11 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Eelmisel aastal samaks ajaks oli 73 hukkunut. Kuid me oleme seadnud endale, valitsusele, eesmärgiks, et kolme aasta keskmisena ei hukkuks liikluses rohkem kui 75 inimest keskmiselt. Ja liiklusõnnetustes vigastatute arv ei ületaks siis keskmiselt 1500 inimest aastas. Aga praktika näitab seda, ekspertide sõnul tegelikult see olukord on ikkagi üldiselt selline, et viimane kvartal ehk siis neljas kvartal sisuliselt võrdub esimese kolme kvartali tulemustega. Tegelikult see kõige pimedam ja võib-olla kõige õnnetuste rohkem ja ebameeldivam aeg liikluses endiselt kestab.
Kui nüüd vaadata seda aastat ja üldiselt trende, siis ikkagi eeskätt on probleemiks jalakäijate turvalisus. Iga kolmas liikluses hukkunu, iga neljas raskelt vigastatu, selle kriteeriumiks on siis haiglas viibimine enam kui 24 tundi, oli jalakäija. Suurim oht on jätkuvalt 10-13-aastased jalakäijad, kelle risk õnnetusse sattuda on kaks korda kõrgem kui täiskasvanutel.
Mis edasi saab? Liiklusohutusprogramm kirjeldab erinevaid meetmeid ja 2016—2025ndaks meil on tegemisel uus programm, millega järgmise aasta alguses avalikkuse ette tuleme, kus on kaasatud kõik institutsioonid, kes Eestis liiklusohutusega tegelevad. Alates järelevalvest, politseist, siseministeeriumist kuni teiste ministeeriumide liikluskomisjonis kas või sotsiaalministeeriumini välja. Seal tegelikult seame ikkagi märksa ambitsioonikama eesmärgi, et me jõuaksime tulevikus selleni, et aastas on maksimaalselt 40 hukkunut ehk tegelikult liiklusolukord peab paranema.
Nüüd kui vaadata seda, mida selleks tehakse - eks selle programmi tutvustusel järgmisel aastal saame täpsemalt rääkida, aga muuhulgas võib öelda, et lähiaastatel näeme ette ja alustame suurematest linnadest. Riiklike teede jätkudel me hakkame kohalikke omavalitsusi ka toetama sihtotstarbeliselt, et teha ristmikud ümber. See on kindlasti üks kitsakoht, kus eksperdid ütlevad, et inimesed liikluses käituvad eriti, kui tuleb see pimedam aeg, pisut ettevaatamatult. Vahel jalakäijad ei veendu, kas neid nähakse, juhid ruttavad, ehkki see teadlikkus ohtudest on olemas, aga sellest vahel ei hoolita. Nii et see kindlasti, see liiklusohutus ja kogu see programm ja kogu sellega tegelemine oli võib-olla kõige olulisem selline punkt, mis meil täna valitsuses oli.
Ma paneks ka kindlasti kõigile südamele, et kui me teame, et on selline pime aeg, me teame tegelikult, et on võimalikud ohud, siis kindlasti kõik peaks oma lähedastele ja ise oma tegevuse üle ka natukene mõtlema. Me teame, et jõulude ajal on kõigil kiire, aasta lõpus on kõigil kiire, aga võibolla siiski liikluses üksteisest rohkem hoolida. Seda ka väga kogenud liikluseksperdid ütlevad, et kui inimesed natukene rohkem pööraks üksteisele tähelepanu, et jalakäija veenduks, et teda nähakse ja juht viitsiks ära võtta jala gaasipedaalilt, siis kindlasti oleks liikluses olukord meil ikkagi parem.
Nii et me tegeleme meetmete poolelt, kindlasti politsei tegeleb järelevalvega, omavalitsused kindlasti peaksid tegelema planeeringute, ristmikupoolega. Püüame seda ka rahaliselt kaasa aidata, et suurematest linnadest alustades saaks need ristmikud paremaks. Kindlasti järgnevatel aastatel ka liiklusteavituse mahud suurenevad. Kui tuli uus maanteeameti juht, Priit Sauk, siis oli ka üks tema mandaadi osa tegelikult see, et liiklusohutus on üks prioriteet, liiklusohutusest teavitamine on üks prioriteet. See oli juba varem, kui see statistika tänaseks selline on. Nii et jah, selles mõttes kindlasti kõigile südamele panna, et käituge liikluses vastutustundlikult. Nagu öeldud, kõiki oodatakse koju. Aitäh!
Juhataja
Palun, keskkonnaminister Marko Pomerants.
Marko Pomerants
Tere päevast ka minu poolt! Piirdun kolme teemaga. Kõigepealt, RMK dividendid. Teada ju on, et riigimets annab tulu, nii nagu peaks iga mets andma. Ja seetõttu tegin rahandusministrile ettepaneku määrata RMK puhaskasumist dividendina riigieelarvesse 14 miljonit 608 tuhat eurot, mida saab rahva hüvanguks ära kulutada eelarve erinevate tegevustega.
2015. aasta on olnud RMK jaoks üldiselt edukas, olulistes punktides on eesmärgid saavutatud. Metsa on jõudsasti juurde kasvanud, 4,4 miljonit tihumeetrit ja puitu on müüdud 3,6 miljonit tihumeetrit. Kasumi eesmärk 35 miljonit …tundub, et saab täidetud.
RMK on ka tublisti teinud looduskaitsetöid, siin on ohustatud ja ebasoodas seisundis olevaid elupaiku taastatud 2000 hektarit näiteks. Vahepeal ka oli pop teema, et kas inimesed saavad metsa ja kas nad seal käivad, siis hea meel on teatada, et käivad endiselt. Ligi kaks miljonit on aastal 2015 erinevaid RMK külastuskohtasid külastatud ja endiselt saab minna metsa jõulukuuse järele. Mõned valitsuse liikmedki on seda võimalust kasutanud, ostes läbi äpi omale kuusepuu. Minge teie ka!
Siis oli meil istungil arutelu all, tegelikult on see suurem arutelu juba läbitud kabineti istungil siin paar nädalat tagasi, põlevkivi arengukava järgmiseks 15 aastaks: 2016—2030. Selle eesmärgiks on riigile olulise maavara kasutamise efektiivsuse tõstmine, põlevkivialase teadus- ja arendustegevuse edendamine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine.
Kui mõni märksõna välja tuua, siis 2017. aastaks on plaanis välja töötada põlevkivi maksustamise selline mudel, mis arvestab sektorile oluliste välistegurite muutustega, aga samuti ka selle põlevkivi tööstuspiirkonna elukeskkonnaga ja üleüldse mõju siis tööhõivele ja piirkonna elanikele. Aastamäär ka on olnud jutuks, et põlevkivi kaevandamise aastamäär on kava kohaselt 20 miljonit tonni, mida maapõueseaduse järgi arvestatakse majandusliku efektiivsuse eesmärgil paindlikkuse tagamiseks mitmeaastase keskmise põlevkivi kaevandamise kogusena. Siin on sellest ka palju räägitud, aga võib öelda, et see niisama lihtsalt üldse ei lähe, see tagantjärele kaevandamine. Selle eelduseks on, et see varu omale järgmiseks aastaks broneeritakse ja selle eest ette tasutakse. Praegune majandusolukord seda üldse ei võimaldagi.
Kui nüüd kliimapoliitika valguses rääkida, kui palju meil siis üldse põlevkivi on ja kumb saab ennem otsa, kas põlevkivi aeg või põlevkivi, siis praegu on aktiivseid põlevkivivarusid meil n-ö olemasoleva aastamääraga jätkamisel kusagil ligi 50 aastaks, nii et peaks hakkama saama. Mis ei välista seda, et selle järgmise 15 aasta jooksul ka ühte kaevandust täiendavalt avada poleks vaja.
Kolmas teema on looduskaitse arengukava rakendusplaan, samuti kiitis valitsus heaks. Siin on eriteade võrdõigusvolinikule, et rakenduskava on meil sooneutraalne, aga tegeleb päris palju soode taastamisega samal ajal.
See on meil ka üks selline eesmärk, näiteks 2015. aastal on meil taastatud 1700 hektarit sookooslusi veerežiimi mõttes. Miks selline looduskaitse arengukava, mis me siis tahame saada?
Kolm asja, lihtsustatult, et inimesed tunneksid ja väärtustaksid ja hoiaksid loodust ja igapäevaelus ka käituksid nende teadmistele vastavalt, et liikide elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus oleks tagatud ja loodusvarade pikaajaline püsimine oleks tagatud ja nende kasutamisel arvestataks ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid. Kavatseme kulutada Euroopa Liidu maksumaksja ka Eesti maksumaksja vahendeid erinevate arengukavade ja fondide kaudu kuni 2020. aastani 97,5 miljonit eurot looduse hüvanguks. Kõik praegu.
Juhataja
Ja riigihaldusminister Arto Aas, palun!
Arto Aas
Aitäh! Kasutaks ka siis enda poolt võimalust mõnel teemal selgitusi jagada. Alustame riigi kinnisvara koondaruandest, mille valitsus täna kinnitas. Tegemist oli eelmise aasta koondaruandega, mis käsitleb kogu seda kinnisvara, mis riigi valitseda on. Seda kinnisvara on päris palju, riigieelarveliste asutuste hoonete portfell on 2,1 miljonit ruutmeetrit. Võite ise ette kujutada, kui palju seda vara riigi käes jätkuvalt on.
Viimaste aastatega on seis läinud palju paremaks, meie eesmärk on olnud ebavajalikust kinnisvarast loobuda. See tempo on olnud päris hea, aga kindlasti me ei ole veel kinnisvara sellise koondpildiga jõudnud ideaalseisu, me jätkuvalt arvame, et meil on umbes kolmandik pinda üle.
Meil on väga palju pinda renoveerimata. Meil on vaja oluliselt energiatõhusamat kinnisvara, nii et siin on pikaajalised protsessid. Aga täna on oluline see, et me saame aru, et me peame tegelema optimeerimisega. Me peame tegelema sellega, et Riigi Kinnisvara Aktsiaselts tegeleb riigis tsentraalselt kinnisvara küsimustega, seal on see kompetents ja tarkus olemas. Ja kui varad on optimeeritud, ebavajalikust lahti saadud, siis on lihtsam ja mõistlikum ka investeeringuid planeerida. Nii et sellise koondaruande täna kinnitasime.
Kuna riigi kinnisvara reform on üks osa laiemast riigivalitsemise uuendamisest, siis kordaks üle ka need põhimõtted, miks me seda teeme.
Me oleme olukorras, kus rahvastik väheneb, töökäsi jääb vähemaks, surve avaliku sektori rahastamisele kasvab iga aastaga ja siin me peame tegelikult igas valdkonnas otsima uuemaid, mõistlikumaid, säästlikumaid lahendusi. Väga palju protsesse on juba käima pandud, on ta siis riigi enda tugiteenuste konsolideerimine, mis puudutab finantsarvestust, raamatupidamist, hangete korraldamist ja kõik see pool, mis toimub ministeeriumides. Siin on sel aastal tehtud pikk samm edasi. Toon lihtsalt näite, et riigi tugiteenuste keskus, mis pakub ministeeriumidele ja ametiasutustele palgaarvestust näiteks, seal suudab üks inimene teenindada 1100 töötajat. Aga meil on jätkuvalt Eesti riigis kohti, kus võib-olla need palgaarvestajad, raamatupidajad on pisikestes, väikestes ametiasutustes. Seal on tohutu ressursi säästmise koht. Mis on veel oluline, et me tegelikult otsime ikkagi igas valdkonnas pikaajalisi ja selliseid struktuurseid reforme, mitte lühiajalisi nihukesi näilisi muudatusi.
Siin mainiti, et räägin kohalikest omavalitsustest. Tõepoolest, informeerin, et oleme haldusreformiga jõudnud väga kaugele selle poole aastaga. Meil on tegelikult seaduse eelnõu valmis, meil on hulgaliselt analüüse ja kohtumisi toimunud ja hiljemalt esmaspäeval, ma usun, läheb see avalikule kooskõlastusringile. Nii et me liigume haldusreformi seaduse ettevalmistamisega väga heas ja mõistlikus tempos, nii nagu kokku lepitud. Järgmise aasta veebruaris peaks valitsus selle lõplikult ära koputama ja parlamendile saatma, et suveks oleks kõik vastu võetud.
Aga mis meil on veel õnnestunud, mis on tegelikult äärmiselt positiivne, et täna on üle 20 ühinemisprojekti käivitatud. Juba üle saja kohaliku omavalitsuse on hakanud iseseisvalt, omaalgatuslikult läbirääkimisi pidama. Meil on 213 omavalitsust, nendest siis ligi pool on täna juba alustanud vabatahtlikult, mis ongi kõige mõistlikum ja sujuvam ja parem viis neid ühinemisi läbi viia. Nii et me loodame, et see vabatahtlik voor ka järgmine aasta saab hoo sisse.
Kordan üle veel olulisemad tähtajad reformi läbiviimiseks. Järgmine aasta siis ongi veel see aeg, kui saavad omavalitused ise ühinemisi kokku leppida. Me premeerime riigi poolt seda heldekäeliselt ühinemistoetustega. Ja 2017 1. jaanuar on see hetk, kus peaks olema lukus vabatahtlikud ühinemised, peale seda poole aasta jooksul 2017 teeb vajadusel valitsus omapoolsed ühinemise ettepanekud. Ja kogu see protsess, nii vabatahtlik voor kui valitsuse poolne liitmiste voor saab siis oma loomuliku lõpu 2017. aasta kohalikel valimistel. Ja kriteeriumideks, miinimumkriteerium 5000 elanikku. Aga liigume ja motiveerime ka oluliselt suuremate omavalitsuste teket, on nad siis näiteks 11 000 inimesega. Siin me pakume välja täiendavalt 500 tuhande euro suuruse ühinemisboonuse, kui uus ühinenud omavalitsus on suurem kui 11 tuhat elanikku.
Selle haldusreformi positiivse jutu lõpetuseks üks väike märkus või lisandus selle koha pealt, millest rääkis majandusminister Kristen Michal - liiklusohutus. Tahaksin lihtsalt rõhutada, kui oluline on siin kohalike omavalitsuste panus ja kohalike omavalitsuste prioriteedid. Lihtsalt linnakodanikuna Tallinnas võin öelda, et olen kaks aastat linnavalitsust palunud, saatnud avaldusi, et lahendada üks lihtne liiklusohutusalane probleem ühes Tallinna piirkonnas ja mu kirjadele isegi ei vastata, rääkimata sellest, et oleks selle probleemiga tegeletud. Üks tänavalõik, kus on ka laps auto alla jäänud, kus võib-olla väga lihtsate liikluskorralduslike vahendite, joonte tõmbamise, märkide, võib-olla paari teekünnisega saaks oluliselt liiklusohutust parandada. Aga Tallinna linnal, tundub, et prioriteedid on mujal, tehakse panka, peetakse poodi, telekanaleid avatakse, laiendatakse. Tahaks omalt poolt rõhutada, et kui me räägime liiklusohutusest, mis on äärmiselt oluline teema, et siin on tegelikult ka kohalikel omavalitsustel just sellise liikluskorraldusliku poole pealt hästi oluline roll. Aitäh!
Juhataja
Aitäh ministritele! Lähme siis küsimustega edasi. Võtke, palun, mikrofon.
Lauri Liikane, Tallinna Televisioon
Küsimus majandus- ja keskkonnaministrile. Rääkisite põlevkivi kaevandamisest, aga Eesti on kõige suurema fosforiidi varuga riik Euroopa Liidus. Mis saab sellest fosforiidi kaevandmisest? Mõni nii-öelda asjateadja väidab, et kui me hakkaks fosforiiti kaevandama, siis me oleks väga rikas riik.
Marko Pomerants
2016 tegevuskavas ei ole. Mida ma oskan selle kohta öelda? Me valitsuskabinetis arutasime, vähem kui kuu aega tagasi, et alustada dokumendiga „Maapõuepoliitika põhialused“ koostamisega sajandi keskpaigani siis. Milline saab olema selles poliitikadokumendis fosforiidi roll, selle kohta on vara miskit öelda. Ega siin uut teadmist pole juurde tulnud viimaste aastatega, seis on laias laastus endine, tulevikus arutelu väärt, uurimist väärt. Ei saa teadmiste puhul rääkida seda juttu, et ENSV Teaduste Akadeemia on seisukohti võtnud 70ndatel aastatel eelmisel sajandil, kindlasti peaksime targemaks minema. Aga mingisugust rikkuse plaani praegu meie valitsuse töökavas ei ole.
Kristen Michal
Ma saan ainult üle kinnitada keskkonnaministri ja geoloogi öeldut. Majanduse poole pealt vaadates kindlasti peaks olema teadmine, millised varud ja millised varad meil on maksumaksjatena, et mis need võimalused tulevikuks on ja selleks me ühe kava nüüd teeme, mis on üsna pikk. Üks eraldi küsimus, mis puudutab ka riigireformi laiemalt, on ju see, et ühel hetkel osa vähemalt sellest maavarade või kogu selle maapõues peituva varade majandusliku huvi poolest just kui võib-olla läheb majanduse- ja keskkonnaministeeriumi vahel jaotamiseks, aga keskkonnakaitselised küsimused ja seda, mis, kus, kas luba antakse või mida teha tohib, ütleb ikkagi keskkonnaministeerium. Nii et kui see valmisolek on uurida neid varusid ja tegelikult hinnata neid, siis sellesse arengukavasse ka kirja saab ja vastavalt sellele toimetatakse edasi. Nagu keskkonnaminister ütles, et 2016 seal küll midagi kaevandama ei hakata, aga vähemalt tehakse kava ära, et kuidas tulevikus asju käsitletakse.
Marko Pomerants
Ma arvan, et isegi uurima ei hakata, sellepärast et pole seda teadmist lihtsalt, et kus suunas siis tormama hakata. Aga fakt on see, et fosforiit meie maapõuest ei kao ja teine fakt on see, et ükskõik, mis maavara puhul, mis maa sees on, ongi keskkonnatingimused põhilised limiteeriva tingimused, miks neid igapäevaselt nii agaralt ei kaevandata.
Lauri Liikane, Tallinna TV
Aga kui tõenäoline on see, et lähema 20 aasta jooksul hakatakse fosforiiti kaevandama?
Marko Pomerants
Mina julgen pigem öelda, et ei ole tõenäoline. Aga teoreetiliselt seda välistada ei saa. Aga kui raha peaks panema, siis pigem ma paneks sinna poole peale, et ei hakata.
Imre Kaas, Kanal 2
Küsimus keskkonna- ja majandusministrile. Rääkides värske kliimakokkuleppe valguses põlevkivi energeetika tulevikust, siis ilmselt Eestil on juba praegu oluline otsida alternatiive. Mis need Eesti alternatiivid võiks siis olla? Kas nagu tänane Maaleht välja pakkus, et tuuleenergeetika, mis võiks Eestisse tuua umbes 1500 uut töökohta või on neid alternatiive veel? Aitäh!
Marko Pomerants
Ma võin kõigest rääkida, aga igaüks teenib oma palga välja. Fakt on see, ma räägin nüüd lihtsalt Kristen Michali haldusalast natukene nii kaua, kuni ta oma versiooniga lagedale tuleb. Aga meil on ühine memo, ma tegin selle valmis. Eks põhisuund tõepoolest saab olla ju taastuvenergeetika suunas, võrreldes fossiilsete kütustega ja nii on ka peagi Kristeni poolt meie kabinetti toodavas energiamajanduse arengukavas kirjas ja ega siin väga palju leiutada ei ole.
Eesti puhul ikkagi biomass on üks suur taastuvenergeetikast ja täna tuul kogu taastuvenergeetika paketist veerand, eks seal arenguruumi on. Ühendused ka kindlasti on olulised, mida kiputakse ära unustama. Me kõik maksame ju elektriarvetes ka kinni selle, et meil oleks sellel päeval, kui Narvas tehased seisavad, võimalik seda saada Soomest, Norrast või ma ei tea, kusagilt teisest suunast. See see tulevik on.
Kristen Michal
Ma siin taas lisan, et tegelikult see, mis kliimaleppest võib-olla laiemalt tuleneb, seda on ju Eesti aasta vältel nii või teisiti ette näinud. Kogu Euroopa keskkonnapoliitika survestab seda majanduse poolt ja ka meie energeetikat ikkagi muutuma järjest efektiivsemaks. Kui hästi lihtsalt öelda, siis igast tonnist põlevkivist tuleb järjest rohkem välja võtta. Nagu õli tootmine on märksa efektiivsem kui tegelikult selle nii-öelda lihtsalt ahju ajamine, siis kõik need viisid, kuidas seda võimalikult keskkonnasäästlikult kasutada, seda maavara, need on ju pidevas otsimises. 80 protsenti meie soojusest peaks tulevikus olema toodetud juba taastuvate energiaallikate baasil. See näitab, et me tegelikult liigume õiges suunas küll. Jah, see tegelikult on see suund, kuhu me ikkagi liikuda tahame. Ma arvan, et see ongi hästi mõistlik, et maailm saab puhtam ja korralikum ja tegelikult ka see maavara, mida me kasutame, kasutame seda võimalikult säästlikult. Ma arvan, et see on ka ettevõtjate ja eriti tänast turu olukorda hinnates kõigi huvides.
Marko Pomerants
Kui põlevkivisektoril läheb kehvasti, siis tegelikult ei ole sellest kasu ei ühiskonnale ega keskkonnale. Mõlemad aspektid saavad, kuidas öelda, hästi kaetud ainult siis, kui selles ettevõtluses on raha, mille eest teha mõistlikke asju.
Kristen Michal
Ja mida tasub veel võib-olla rõhutada esiteks põlevkivi poole pealt: me kõik saame aru, et regioon on ikkagi üks, kus see tegelikult mingisuguseid küsimusi tekitab või probleeme, et ka seal tegelikult majandusliku struktuuri mõttes valitsus sellel aastal ja Riigikogu panustas täiendavalt tööstusparkide poolele. Väga kindlalt tuleb ka lähiaastatel vaadata, et võimalikult mitmekesine ja võimalikult erinevate variatsioonidega majandus oleks Ida-Virumaa poolel - et kui tulevikus mingisugused muutused tulevad maailmaturu hindade pool, mida meie siin Eestis ju palju mõjutada ei suuda, ei muutu paremuse poole ja endiselt on küsimused õhus, siis tegelikult oleks ka alternatiive, millega tegeleda ja mis need võimalused on. Nii et sellega tegeletakse kogu aeg ja ma arvan, et igal juhul tuleb edasi tegeleda, sest see on, ma arvan, ka Eesti kui terviku huvides, et ühes regioonis ja mingisuguses majandusvaldkonnas läheks hästi.
Aleksei Ivanov, PBK uudised
Küsimus kõigile, niisugune üldine. Kui võtame koalitsioonileppe, kuidas te arvate, mis oli suurem saavutus igas omas valdkonnas? Aitäh!
Marko Pomerants
Ma ei räägi koalitsioonileppest ainult sellepärast, et probleeme on maailmas natukene rohkemgi, aga ma julgen neli märksõna oma valdkonnast välja tuua. Mul on hea meel, et me suutsime muuta, tundub kellelegi võib-olla tehno, pakendiseadust - et saada siis mõistlikuks pakendi auditeerimiskohustus ja 2000-lt ettevõtjalt see kohustus ära kaotada nii, et me ei kaota kontrolli pakendi hulga üle. Et 98 protsenti pakendist ikka hõlmatud.
Siis teine on seotud meie põhjaveega. Riigikogu just võttis vastu veeseaduse muudatused, mille kohaselt peaks just läbi põllumajanduse tegevuse meie põhjavee olukord parenema. Igaüks peab jääma oma liistude juurde.
Kolmas asi on seotud sellega, et tõepoolest me otsustasime ja alustasime ka maapõuepoliitika põhialuste koostamisega aastaks 2050.
Ja see neljas on, et täitsa huvitavalt on hakanudki oma elu elama ja ilmselt teema on tulnud, et jääda, see sama kliimapoliitika. See tuli niimoodi aasta lõpus siia veel otsa. Aitäh!
Kristen Michal
Kui siit järjekorras minna. Ma ei oska peast koalitsioonileppe igat punkti käia, aga ma ütleks, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas, nagu te teate, on aasta läinud hästi palju erinevate selliste, kuidas öelda, võib-olla pikaajaliste probleemide lahendamiseks nüüd.
Ütleme, et ühest küljest on vaja tegeleda sellega, et parvlaevad õigeks ajaks kohale jõuaksid. Siis on olnud vaja tegeleda tegelikult ka sellega, et Eestist ühendused toimiksid väljapoole, mitte ainult sees. Samamoodi on näiteks ühistranspordi turgu liberaliseeritud. Kindlasti tuleb vaadata üle analüüs, mis tuleb järgmise aasta alguses, on see, kuidas Tallinn-Tartu maanteel Mäost Koseni või Kosest Mäoni saaks neljarealiseks rajada, et millised need valikud on. Tegelikult tahtsime tulla selle aasta lõpus, aga lihtsalt valitsuskabineti graafik on nii tihe, nii palju punkte on järjest iga päev arutelul, et lihtsalt jääb järgmise aasta algusesse.
Energeetikast. Tegelikult taastuvenergeetika regulatsioonid, mis on täna pisut lahtised, eks me siis seda diskuteerime järgmise aasta alguses. Ja eks neid valdkondi on veel.
Isiklikult kindlasti teeb rõõmu, et kus on kolleegid väga hästi kaasa tulnud ja mis minu meelest näitab väga hästi selle valituse meeskonnavaimu, et kui me ühel hetkel hakkasime Taavi Kotkaga MKM-ist diskuteerima selle üle, et meil on tegelikult koalitsioonilepingus punkt, et selline võimalikult vaba ja hea majanduskeskkond, et mis need asjad on, mida me tahaksime teha. Siis sealt juba sündisid ideed ja sellest tuli nullbürokraatia projekt, kuhu on hõlmatud nii riigihalduse minister, kes tegelikult koondas kõiki neid ettepanekuid, rahandusminister kui ka ettevõtlusminister, et kõigist erakonnast tegelikult esindajad. Ja sellest sündis kaks poolt.
Üks pool on, mida me hakkame veebruaris tegema, riigile antava aruandluse vähendamine. Me vaatasime, et üle 200 aruande ja seal oli Eesti Panga aruandeid ja Statistikaameti aruandeid arvestatud, on need, mida ettevõtjad peavad riigile esitama - seda on selgelt liiga palju. Väike mure oli alguses, kas tuleb piisaval hulgal ettepanekuid meile ja ettepanekuid tuli tõesti hulga. Riigihalduse minister võib ka kommenteerida, tema juurde need ettepanekud laekusid.
Teine pool sellest projektist on minu meelest ka üks üsna innovaatiline ja väga selline kihvt idee, mida maksuamet nüüd rahandusministeeriumi poolel teeb, on idee raamatupidamisest. Väga tihti ju ettevõtjaks ei hakata või ettevõtlust peljatakse just sellepärast, et tundub raamatupidamine ja asjaajamine tohutult keeruline olevat. Mure on, et kui mõni number viltu läheb, siis on konstaabel kohe ukse taga, eks ju, selline on see ettekujutus. Ja samas 96, 97, 98 protsenti inimesi teevad elektrooniliselt oma tulumaksu deklaratsiooni, kõik teavad, kuidas see käib: kiiresti, valutult, ei juhtu midagi, eks. Sisuliselt sarnane vabatahtlik ja selline üsnagi intuitiivne raamatupidamine teha ka väikestele ja keskmistele ettevõtjatele kättesaadavaks. Maksuamet täna nuputab seda.
Kujutame hetkeks ette, et kui sellisel viisil oleks võimalik ettevõtja olla ja oma asju ajada, siis see on kindlasti see koht, kus saaks öelda, et tegelikult Eesti ongi praktiliselt nullbürokraatiaga ettevõtluskeskkond. Sinna me tahaks jõuda, seda me tahaks teha. Ja kindlasti neid valdkondi on veel.
Üks valdkond, mis Eestis on suur teema olnud kogu selle ühistranspordituru peal, on kogu see uus majandus, jagamismajandus jne. Mina isiklikult olen võtnud küll hoiaku, et uus majandus on teretulnud. Ma tean, et erinevates riikides on erinevaid muresid sellega, aga meie küll pürime selle poole, puudutab taksoturgu, puudutab kõiki muid asju. Ikkagi kõik see, mis jagamismajandusel põhineb, on selgelt kontrollitav, ütleme, mõni konkreetne taksoteenus, Uber, Taxify jne, et neile ikkagi pigem uksi avada, mitte panna uksi kinni. Pigem liikuda selles suunas. Nagu te saate aru, valdkond on suur ja lai, seal neid asju, mis rõõmu teevad, on palju.
Kindlasti on ka muresid, nagu öeldud, liiklusohutus, täna arutasime. See kindlasti on asi, millega tuleb tegeleda, aga see ei ole kindlasti ainult meie teha, ma näen siin, et kogu valitsus ja omavalitsused peaksid kaasa aitama. Nii et asju on palju. Aitäh!
Jevgeni Ossinovski
Eile sai juba koalitsioonilepingut või selle täitmist üsna põhjalikult käsitletud, ma ei hakka siin peaministri ülesannetes olles seda eilset ettekannet uuesti ära tegema. Mis puudutab sotsiaalministeeriumi haldusala, siis järgmise aasta eelarve kontekstis on kõige olulisem reform laste ja perede toimetulekut puudutavad muudatused. Lastetoetuste tõusu otsused on ära tehtud aastani 2019 ja lastetoetused tõusevad järgmisel aastal, ülejärgmisel aastal. Suurema sammuga tõusevad lastetoetused alates kolmandast lapsest.
Lisaks lastetoetusele on ära tehtud hulk tööd ülejäänud reformipaketi osadega, see puudutab huvihariduse riiklikku toetamist, milleks on eelarves ette nähtud raha alates aastast 2017. Kultuuriminister on selle kontseptsiooni väljatöötamisega jõudmas lõpusirgele, pärast mida siis haridusministeerium hakkab seda rakendama.
Samal ajal on valitsuses langetatud sel aastal põhimõtteline otsus elatisrahafondi loomiseks aastaks 2017. Ka selleks on raha ette nähtud, et üksikvanemaid toetada. Samal ajal on käivitunud ka erinevad Euroopa Liidu vahendite meetmed selleks, et leevendada lasteaia ja lastehoiu võimaluste puudust eriti suuremates linnades. Samal ajal on siis tõstetud ka toimetulekupiiri.
Nende muudatuste tulemusel järgmisel aastal langeb absoluutses vaesuses elavate laste proportsioon Eestis kahekordselt, 7,5 protsendilt 3,6 protsendini, mis on tõesti erakordne saavutus. Need otsused on juba suuresti ära tehtud ja nende teenuste disain ja väljatöötamine on ka jõudmas lõpujärku.
Sotsiaalministeeriumi poole pealt veel kindlasti keeruline oluline teema puudutab töövõimereformi, mis nüüd teenuste mõttes töötukassast käivitub 1. jaanuarist, õige-õige varsti.
See tähendab riigile väga suurt vastutust ja väga suurt lisakoormust selleks, et tõepoolest üle 100 tuhande inimese, kes täna on osaliselt töövõimetud, siiski saaksid kõik vajalikud teenused selleks, et sotsiaalselt toime tulla ja tööle minna.
Järgmise aasta 1. juulist käivitub ka siis uus töövõime hindamise süsteem, nii et ministeerium on juba mitu aastat oma põhiprioriteedina tegelenud just nimelt sellega. Selle reformi käivitamisse investeeritakse üle 150 miljoni euro raha lähiaastatel ja see sihtrühm on tõesti väga tõsine ja suur.
Viimase teemana tooks esile nüüd lõpuks pärast aastatepikkust arutelu ja diskussiooni konkreetseid samme alkoholipoliitikas, oleme nüüd konkreetse eelnõuga liikuma hakanud. Esimene kooskõlastus on tehtud, varsti teeme ära teise ja järgmisel aastal esimeses pooles saame me tehtud ka kõik otsused nii valitsuse tasemel kui ka Riigikogus.
Arto Aas
Minu poolt sai juba vihjatud, et prioriteet sel poolsaastal on selgelt olnud haldusreform, millega me siis oleme jõudnud konkreetse eelnõuni. See on olnud selgelt kõige töömahukam lõik, koostöös siis ekspertide ja kohalike omavalitsustega oleme seda tööd teinud ja jõudnud päris kaugele.
Teise poole võib kokku võtta sõnadega: riigivalitsemise reformi erinevad otsused valdkondades, kinnisvaras, tugiteenused, valitsemise mahu vähendamine.
Oleme alustanud ka põhjalikuma riigivalitsemise analüüsiga, mis järgmine kevad valmis saab. Aga tundub ka, et selline mõtteviisi muudatus on valitsusasutustes väga selgelt toimunud, et otsitakse uusi lahendusi ja seda on hea meel tõdeda.
Kolmandaks ütleks, et me oleme sel aastal päris palju vaeva näinud sellise eurobürokraatiaga või paberimajandusega, mis puudutab eurorahasid. Nagu me teame, meil üks periood just lõppes ja teine praegu algab ja investeeringuid on paar aastat sellevõrra vähem olnud. Aga mis puudutab regionaalvaldkonda ja ka teisi, kas või haridusvaldkonda või muid valdkondi, need investeeringud ja toetuste summad, mis ulatuvad sadadesse miljonitesse, need programmid on sel aastal oluliselt edasi liikunud, nii et järgmine aasta on lootus, et rahakotirauad hakkavad avanema. Selline üleminekuperiood on nüüd vast läbi ja konkreetselt juba investeerimisotsused on järgmine aasta laua peal ka regionaalvaldkonnas, mis puudutavad just piirkondade konkurentsivõimet, uusi töökohti, turismi toetamist väga jõuliselt, taristu rajamist. Nii et selline ettevalmistav töö paljudes valdkondades. Poole aastaga ilmselt jõuabki suuresti ette valmistada mingeid sündmusi, mis järgmine aasta hakkavad tulemusi tooma.
Juhataja
On veel küsimusi?
Lauri Liikane, Tallinna TV
Viimane küsimus. Tänases Päevalehes nimetatakse Marju Lauristini kõige mõjukamaks inimeseks Eestis. Kui palju Marju Lauristin mõjutab valitsust läbi siis Sotsiaaldemokraatide?
Jevgeni Ossinovski
Ma ei oska öelda, kui palju Marju Lauristin mõjutab laua taga olevaid kolleege ja nende erakondasid. Aga kindlasti on Marju Lauristin sellise kaliibriga ühiskondlik arvamusliider, et tema mõju on poliitikast siiski oluliselt laiem ja eeskätt poliitikaväliselt on tema mõju kindlasti väga-väga suur erinevate Eesti jaoks oluliste võtmeküsimuste püstitamisel, nende sõnastamisel. Selles kontekstis kahtlemata on tegemist erakordselt suurt ühiskondlikku mõju omava inimesega. Loomulikult, mis siin salata, sotsiaaldemokraatide ridades nimetame me teda sotsiaaldemokraatia emaks, nii et kindlasti räägib ta olulisemates erakonnapoliitilistes küsimustes ka tihti kaasa.
Marko Pomerants
Minule on olnud kolleeg näiteks, sama tööd teinud minuga.
Imre Kaas, Kanal 2
Küsimus veel Ossinovskile ja Michalile. Meeldiv on kuulda, et valitsus tunneb muret liiklussurmade pärast. Tunnistagem, et see on tegelikult ikkagi väga masendav number. Aga üks teine number on veel, mis on sama masendav ja see on narkosurmade arv, mis on ka sel aastal väga kõrge. Eestil just kui ei olegi käsi selle probleemi lahendamiseks. Mida te ette näete, kuidas lahendada seda narkosurmade probleemi ja ka sellega seonduvalt fentanüüli küsimust, mis on olnud siin Eestis väga tugevalt sees ja tundub olevat siinse regiooni kõige põletavam lahendamata küsimus? Aitäh!
Jevgeni Ossinovski
Jaa, tegemist on erakordselt tõsise murega. Lisaks narkosurmadele, kuritegevusele, mis narkosõltuvusega kaasneb, kui hinnata seda majanduslikku kahju ja sotsiaalset kahju, mis sellega kaasneb seoses näiteks vargustega. Kindlasti hinnates ka näiteks süstivate narkomaanide ja HIV nakatumise üsna suurt kattuvust, siis tegemist on väga-väga suure ja tõsise murega. Minu hinnangul ei ole sellele seni piisavalt tähelepanu pööratud. Tegemist on olnud sellise, ütleme otse, ebapopulaarse teemaga, mingisugused süstivad narkomaanid kuskil, keegi nendega väga tegeleda ei taha. Ei ole olnud lihtne kindlasti ka sotsiaalministeeriumil näiteks taotleda lisavahendeid riigieelarvest selleks, et toetada näiteks narkomaanide asendusravi. Kui me vaatame näiteks ka, oleme kohtunud ja arutanud siin Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ekspertidega erinevaid küsimusi, siis kombineeritud HIV metadoon ravi saab Eestis jätkuvasti ainult ühes haiglas, see on Lääne-Tallinna Keskhaigla. Näiteks Ida-Virumaal ei saa seda üldse. Aga ma kinnitan, et see teema on minu jaoks selgelt prioriteetne selle erinevatest tahkudest tulenevalt.
Valitsusel on tegelikult kinnitatud narkopoliitika valge raamat. Ma ei tea, miks seekord on valge, tavaliselt on rohelised, aga see isegi ei oma niipalju tähtsust. Iseenesest on erinevate ministeeriumide koostöö ja erinevate teemade lahendamine kokku lepitud, on olemas valitsuskomisjon, kes peaks nende teemade osas seda koordinatsiooni tegema. Siiani on poliitilist või ma ei tea, kas poliitilist tahet, aga sellist suuremat edasiminekut on olnud kahtlemata ebapiisavalt.
Konkreetsetest tegevustest, mis puudutab sotsiaalministeeriumi, siis hetkel oleme üle vaatamas just nimelt seda, mis puudutab metadoon asendusravi kättesaadavust. Teiseks oleme selgelt tõstmas fookusesse narkosõltuvusravi küsimusi. Narkosõltuvusravis ei ole meil siiani hetkel lõplikult riiklikult kokku lepitud ühtlast ravimetoodikat. Suur hulk toimetamist narkomaanidega on delegeeritud MTÜ-dele, mis iseenesest ei ole ju halb, selles sektoris tõepoolest on MTÜ-sid, aga see tase on üsna kõikuv, finantseerimine on tihti projektipõhine.
On hea meel, et näiteks Viljandi haigla juures on selgelt arendatud väga edukat ja head narko pikaajalise rehabilitatsiooni programmi. Me kavatseme seda ka laiemalt juurutada, võtta siin fookusesse ka Sillamäe narko rehabilitatsioonikeskuse töö ja neid standardeid natukene ühtlustada.
Kindlasti, mis on üks oluline teema, puudutab laiemat valdkonda ka, aga siin eriti aktuaalne on tervishoiuteenuse ja ennetusteenuse ja sotsiaalteenuse ühildamist. Ehk siis tihtipeale on niimoodi, et narkomaanid saavad sõltuvusravi, pärast mida lähevad nad tagasi oma kodukohta ja seal juba järgnevat sotsiaalrehabilitatsiooni ehk siis psühholoogilist nõustamist, võlanõustamist ja kõiki muid teemasid, neid teenuseid pakutakse kaunis vähe, mis tähendab, et seda tagasilangemist narkomaaniasse on väga palju.
Nüüd mina ei oska siseministri ja justiitsministri poole pealt liiga palju siin rääkida, mis puudutab ebaseaduslike ainete käitlemist ja võitlust narkokaubandusega. Aga nii palju võin öelda, et just eile kabinet arutas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse muudatuse eelnõu, mis järgmise aasta esimestel nädalatel jõuab ka valitusse ja sealt Riigikokku ja mille eesmärgiks on kiirendada uute keelatud ainete kandmist keelatud ainete nimekirja.
Praegu on sisuliselt olukord selline, et selleks, et uut ainet, mis turule tekib, et seda kanda keelatud ainete nimekirja, on vaja sisuliselt õigusakti muudatust, mis võtab jubedalt aega ja selle kaudu siis ka seda narkovastast võitlust raskendab, siis see muudetakse lihtsamaks ja tõhustatakse ka järelevalvet ja narkojoobe tuvastamist. Nii et ma võin kinnitada seda, et minu jaoks see teema on selgelt prioriteetne ja järgmise aasta jooksul tõesti tõusetub ka sotsiaalministeeriumi suuremasse fookusesse.
Kristen Michal
Oma ministeeriumi poole pealt me küll igapäevaselt sellega rohkem kokku ei puutu kui liiklusohutuse poole peal võib-olla.
Imre Kaas, Kanal2
Eelkõige teie kui endine justiitsminister.
Kristen Michal
Jah, no sellest ajast ma mäletan. Ma võin ainult kinnitada sotsiaalvaldkonna poole pealt seda juttu, mida räägiti. See on ikkagi, ka tollal justiitsministrite ja siseministrite nõupidamistel tegelikult teemaks, et keemiatööstuse võime toota järjest uusi narkootikume on ikkagi tihti kiirem kui see võime neid erinevatesse nimekirjadesse kanda. See, mida Jevgeni Ossinovski just ütles, et tegelikult ka riik siin peab olema kiirem.
Ja kogu see tegevus, mis puudutab politseilist tegevust ja ka süüdistust, siis ikkagi organiseeritud kuritegevus, narkootikumidega seonduv ikkagi on prioriteetide hulgas. Loomuliukult see on keeruline ja arvan, mõnes mõttes tegelikult Eestis võib-olla alkoholi on nagu arusaadavam ja mõistetavam, tegelikult seda narkootikumide poolt nii heas kui halvas mõttes alles avastatakse, kuidas sellega tegeleda ja kuidas sellega põhjalikult tegeleda. Kindlasti, jah, ma arvan, et see on tõsine teema ka tulevikus täpselt samamoodi ühiskonnale tervikuna.
Alati on kurb vaadata, et kui on riik, mis on muidu väga heade näitajatega tegelikult, kus me oleme Eestis ikkagi väga kiiresti arenenud. Kui me meenutame siin mõne aasta tagust ja kui me enne rääkisime, küsiti Marju Lauristini mõjukuse kohta, siis see sama inimarengu aruanne, mida tema vahepeal on esitlenud, ütles, et Eestist ei ole ükski samal stardipositsioonil olnud riik kiiremini arenenud tegelikult. Seda oli hea kuulda. Aga nüüd, kui me vaatame jälle aeg-ajalt edetabelit, kus me oleme ikkagi süstivate narkomaanide probleemidega tegelikult seal esimeses otsas, siis sellised on minu meelest probleemid. Kindlasti siin siseminister ja justiitsminister ja kindlasti sotsiaalvaldkonna kolleegid saavad neid lahendusi pakkuda ja ülejäänud valitsus kindlasti võtab seda tõsiselt.
Juhataja
Aitäh kõikidele ministritele. Lõpetame pressikonverentsi. Kui me rohkem ei kohtu, siis ilusat aasta lõppu kõigile!
Lõpp