Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 18. detsember 2014

18.12.2014 | 16:56

Uudis

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaministri ülesannetes kaitseminister Sven Mikser, kultuuriminister Urve Tiidus, rahandusminister Maris Lauri ning tervise- ja tööminister Urmas Kruuse

Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=d-ByirC97Mg&list=UUy2B86RwjKly8vab4GTg5Fw

Juhataja Tiina Ansip

Tere! Alustame pressikonverentsiga. Vabandust väikese hilinemise pärast! Täna on meil selle aasta viimane pressikonverents ja teie ees on täna peaministri ülesannetes kaitseminister Sven Mikser, kultuuriminister Urve Tiidus, rahandusminister Maris Lauri ja tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. Annan sõna kaitseministrile.

 

Sven Mikser

 

Tere päevast! On hea meel tervitada teid selle aasta viimasel valitsuse pressikonverentsil. Järgmine valitsuse istung toimub kõigi eelduste kohaselt 8. jaanuaril. Tänast pikka ja sisukat päevakorda alustades jagan head uudist selle kohta, et täna avalikustatud arvamusuuring näitab, et arvestades rahvusvahelist julgeolekuolukorda on tõusnud Eesti inimeste toetus Euroopa Liidule ja samuti ka eurorahale. See kindlasti on meie jaoks positiivne uudis. Võrreldes aasta tagasi läbi viidud samalaadse uuringuga on toetus Euroopa Liidule kasvanud koguni 4 protsendipunkti võrra ehk 84 protsendini. Varem on see nii olnud vaid kriisieelsel 2007. aastal. Ja toetus Euroopa ühisrahale on kasvanud koguni 14 protsendipunkti võrra ja saavutanud kõigi aegade kõige kõrgema taseme. See on üks tähtis arvamusuuring.

 

Järgnevalt siis valitsuse tänasest päevakorrast. Valitsus otsustas täna tõsta põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja töötasu alammäära. Järgmisest aastast tõuseb see alammäär 800 euro pealt 900 euro peale, 12,5 protsenti. Alammäär on siis tasu, millest madalamat palka ei tohi täiskohaga õpetajale maksta ja see puudutab kõiki üldhariduskoolide õpetajaid. Omavalitsustele antakse toetust õpetajate miinimumpalgast keskmiselt 20 protsenti kõrgema palga maksmiseks ehk keskmiselt 1080 eurot õpetaja ametikoha kohta. Selleks kasvab omavalitsuste vahel jagatav õpetaja palgatoetus järgmisel aastal tänavuselt 167,9 miljonilt eurolt 182,7 miljoni euroni.

 

Valitsus kujundas Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuse ja määruse eelnõude kohta, mis käsitlevad piiranguid vastusena Krimmi ja Sevastoopoli ebaseaduslikule annekteerimisele. Teadupärast Vene Föderatsioon otsustas vastuolus kõigi rahvusvahelise õiguse normide ja toimimispõhimõtetega annekteerida Krimmi, liidendada ta Venemaaga ja sellest lähtuvalt on Euroopa Liit kohaldanud erinevaid survemeetmeid, et see räme rahvusvahelise õiguse rikkumine tagasi pöörata. Varem kehtisid piiravad meetmed vaid transpordi, telekommunikatsiooni ja energiasektoritele, nüüd laiendatakse neid meetmeid kõigis sektoris tegutsevatele ettevõtetele. Keelatakse ka kinnisvara omandamine Krimmis ja Sevastoopolis. Keelatud kaupade ja tehnoloogia nimekirja täiendatakse ning laiendatakse isikute, üksuste ja asutuste ringi, kellele ei tohi kaupa ja tehnoloogiat müüa, tarnida, eksportida ega üle kanda. Samuti keelatakse turismiga seotud teenuste osutamine Krimmis ja Sevastoopolis ning kruiisilaevade sisenemine Krimmi poolsaare sadamatesse. Nii et tegemist on kindlasti olulise piirava meetmega.

 

Siis lisas valitsus investeeringute kavasse 2008-2015 Kaagvere Erikooli kompleksi ehituse ja inventari soetamise. Projekti maksumus on 7 miljonit eurot, millest 6 miljonit kaetakse Euroopa Liidu vahenditest ja ülejäänu Sihtasutusele Innove eraldatud vastavatest vahenditest. Juba 10 aastat on lapsed ja töötajad ajutisel pinnal ja need tingimused on ebamõistlikud, nii et nüüd on leitud kokkulepe, et see probleem loodetavasti kiiresti lahendada.

 

Valitsus kehtestas ka 2015. a sisserände piirarvu. 2015. a sisserände piirarvuks kehtestatakse 1322 isikut, see on 1 protsent, vabandust, 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Jah, 0,1 on siiski mõnevõrra väiksem, aga see on maksimaalne võimalik number. Möödunud aasta sisserändestatistika, lõppeva aasta sisserändestatistika  näitab, et Eestisse elamisloa alusel tulemiseks on huvi kasvanud. Üks põhjus selleks kindlasti on Ukraina sündmused. Seda tõestab fakt, et just Ukrainas töötamiseks ja elamiseks taotletavate lubade arv on kasvanud märkimisväärselt. Niisiis eelmisel aastal 1000 isikut, sel aastal 996 isikut, järgmisel aastal 1322 maksimaalselt.

 

Valitsus otsustas veel muuta energiatõhususe miinimumnõudeid selliselt, et kuni 100 ruutmeetrise köetava pinnaga väikeelamute puhul võib energiatõhususe arvu piirväärtust rakendada koefitsiendiga 1,15 ehk siis mõnevõrra leevendatakse neid nõudeid.  Energiatõhususe miinimumnõuded on kehtestatud selleks, et uute hoonete ehitamisel kasutatakse energiasäästlikke lahendusi. Praegu selle kirjeldatava muudatuse põhjus on selles, et väikeelamutel on põrandapinna kohta rohkem välispinda ja soojakadu on suurem ja neid miinimumnõudeid, nii nagu nad seni kehtestatud, on keerulisem seetõttu täita. Samas kulutab väiksem hoone ka vähem energiat ja seetõttu on mõistlik jällegi eelistada väiksemaid hooneid. Nii et selline väga mõistlik leevendus.

 

Valitsus muutis kaitseministeeriumi põhimäärust, seal sisaldub mõningaid tehnilisi parandusi, aga ka tööülesannete ümberkorraldusi. Nii muutub ajaloolise pärandiga tegelemine ja mälestusmärkide valdkond Eesti Sõjamuuseumi funktsiooniks. Samuti muudetakse või täiendatakse visuaalset identiteeti ministeeriumil, et viia see üldise valitsusasutuste visuaalse identiteedi uute põhimõtetega vastavusse.

 

Eesti keele nõukogu koosseisus tehti muudatus, mis tuleneb senise välisministeeriumi esindaja Merle Pajula asumisest uuele ametikohale.

 

Kinnitati Tehnikaülikooli kuratoorium. Valitsus andis ka loa Tallinna vangla ja arestimaja ja kinnipidamiskeskuse üürilepingute sõlmimiseks.

 

Need on lühidalt kokku võetuna olulisemad päevakorrapunktid, mis ei puuduta koos minuga pressikonverentsil viibiva kolme ministri ministeeriumide tegevusvaldkondi. Sellega mina hetkel lõpetaks ja annakski kolleegidele sõna üle.

 

Juhataja

 

Ma annaks nüüd sõnajärje kultuuriminister Urve Tiidusele.

 

Urve Tiidus

 

Tere päevast kõigile! Mul on väga meeldiv alustada kahest sellisest olulisest sõnumist, Vabariigi Valitsuse otsustest. Üks puudutab spordipoliitika arengudokumenti aastani 2030 heakskiitmist valitsuse liikmete poolt, läheb edasi parlamenti. Ja teine väga oluline arengukava, mille menetlemine ja koostamine ja kirjutamine ja kaasamine on kestnud ligi kaks aastat, on „Lõimuv Eesti 2020“. See sai ka täna heakskiidu. Rahalised numbrid on alati kõnekad, see tähendab seda, et tegelikult arengukava tegevuste elluviimiseks on võimalik nüüd rakendada 43,47 miljonit eurot, millest 10 miljonit rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi lõimumismeetmest. See on siis aastani 2020 - väga mahukas, väga sisukas, väga suure potentsiaaliga lõimumiskava, mille kohta võib ka võibolla kirjeldavalt öelda, et selle teostamine tagab ikkagi võrdväärsema ligipääsu tööle, haridusele, kultuurile meie ühiskonnas ka eesti keelest erineva emakeelega inimestele. Selles uues arengukavas on lõimumise edendamisel oluline roll täita haridussüsteemil ja noorsootööl, samuti kodanikuühiskonna arengu toetamisel. Ja riik jätkab loomulikult eesti keele oskusi ja Eesti kodakondsuse omandamise toetamist ja ühiskonnaelus hakkama saamiseks vajaliku informatsiooni pakkumist igapäevaelulistes küsimustes. Tööturuteenused on plaanis muuta senisest enam vajaduspõhisemaks ja individuaalsemaks, fokusseeritumaks. Selleks, et erineva kultuuri ja keeletaustaga inimestel oleks võimalik hõlpsamini leida võimetekohast ja soovikohast tööd. Selles arengukavas võrreldes varasemaga on oluline tähelepanu ka uus-sisserändajatel, kellele arendatakse välja Eestis kohanemist soodustavad teenused ja luuakse ka vastavad tugivõrgustikud. Nagu me teame ja nagu senine praktika näitab, teatavasti on see järjekorras kolmas lõimumise arengukava, need samad kogemused näitavad meile, et sellist lõimumise protsessi, just nimelt lõimumise protsessi toetavad inimeste vahelised kontaktid ja kogemused erinevates valdkondades. Sellepärast jätkatakse keelekümbluse pakkumist, uue tegevusena on plaanis toetada kultuuriasutusi, muuseume, teatreid, kontserdiasutusi, mida nimetame kultuurikümbluseks. Just nimelt võimalike keelelist arusaamist kergendavate vahenditega, seda on siin juba varem ka mainitud, audiogiidid, tõlked, subtiitrid, et keelebarjäär ei saaks kultuurist osasaamisel takistuseks. Ja suurim sisuline muutus, mida selle uue arengukavaga soovitakse Eesti ühiskonnas saavutada, on see, et lõimumist käsitletakse kui suuremat protsessi ühiskonnas, mitte aga ühe või teise grupi integreerimist kuhugi. Nii et igast inimesest ja rahvus- ja kultuurirühmast sõltub, kui edukad me suudame üheskoos olla. Sellepärast me räägime seekord lõimumisest ühiskonnas, mitte aga lõimumisest ühiskonda.

 

Neid teemasid on siin päris palju, aga ma siiski peatun lühidalt ka sellel punktil, mis puudutab eelmise lõimumiskava 2008-2013 lõppearuannet. See on siis järjekorras teine lõimumiskava. Tuletan veel kord meelde, et varem seda nimetati integratsioonikavaks, aga nüüd siis lõimumiseks. Mulle hästi meeldib see kirjeldus, et lõimumine ei ole midagi muud kui sõbralik ja turvaline koosolemine, mis põhineb erinevate ühiskonnagruppide vastastikusel lugupidamisel. Nii et kui kõigil on võrdne soov ja huvi ja võimalused panustada Eesti arengusse ja osaleda ühiskonnaelus, sõltumata emakeelest või kultuuritaustast või rahvusest, siis see lõimumisprotsess toimibki kõige paremini. Rõhuasetused selles integratsiooniprotsessis on viimase 20 aasta jooksul muutunud, siis on selge, et see ei ole üks staatiline protsess. Ja selle viimase lõimumiskava põhjal saab siiski tõdeda selliseid arenguid Eestis, et eesti keele oskus on paranenud põhikoolis ja gümnaasiumis, üha rohkem lapsi õpib eestikeelsetes lasteaedades. Eestlased ja eesti keelt mitte emakeelena kõnelevate inimeste suhtlus on paranenud. Selle viie aastaga on vähenenud tunduvalt nende inimeste arv, kellel pole kontakte teiste rahvustega. Aga siin on arenguruumi veel küllalt. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv on vähenenud, nii et trend on väga positiivne. Aga ikkagi jälle tuleb tõdeda, et on võimalik veelgi paremini. Suurenenud on usaldus Eesti riigi suhtes. Kolme aastaga, 2008-2011, see oli põhjalik uuring sellel teemal, et Eesti inimeste usaldus riigi vastu on suurenenud poole võrra, teistest rahvustest Eesti inimeste usaldus on kasvanud riigi vastu poole võrra, 23 protsendilt 36 protsentini, seda peetakse statistikas väga suureks usalduse kasvuks. Aga jällegi, ikkagi tee on veel käia. Võib-olla te oskate siin küsida täpsemalt. Suur osa strateegilistest eesmärkidest ja nendest indikaatoritest on täidetud.

 

Pean siiski vajalikuks nimetada ka spordi arengukava kohta, hästi lühidalt selle visiooni. See puudutab seda, et aastaks 2030 peab olema Eestis elavate inimeste vaimne ja kehaline tasakaal ja heaolu Põhjamaade tasemel. Ja meil on olemas kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis omakorda toetavad tervena elatud eluiga, eneseteostust ja majanduskasvu. Ja on neli prioriteetset arengusuunda. Valdav osa elanikest liigub ja spordib. Liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ja tööandja. Liikumine ja sport on vaimsuse ja sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja. Ja Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud. Ja nendel on palju alaeesmärke, see on põhjalik dokument. Spordi kongress kiitis selle heaks ja sellega on võimalik tutvuda loomulikult põhjalikult ja ka parlament saab seda siis veel eraldi menetleda. Ma siinkohal lõpetan. Suur tänu!

 

Juhataja

 

Urmas Kruuse, palun.

 

Urmas Kruuse

 

Aitäh! Tere päevast ka minu poolt! Üks oluline punkt, mis meil täna valitsuse istungil oli, on seotud erihoolekandeteenuste maksumuse ja hinnaga. Kui me vaatame neid tegevusi, mis sotsiaalsfääris toimuvad, siis me kindlasti oleme selle valitsusega püüdnud vaadata üle erinevate teenuste maksumused ja eraldada sinna lisaraha. See, mis iseloomustab erihoolekandeteenust, kindlasti on see, et me sooviksime riigi poolt vaadatuna rohkem arendada kogukonnapõhist teenust. See tähendab seda, et me igal juhul sooviksime, et inimesed saaksid oma kodus niipalju hakkama kui võimalik, kasutaksid ära oma maksimaalse võimekuse ja sellega vähendada ühelt poolt survet ja soovi panna inimesi näiteks 24-tunnisele institutsionaalsele teenusele. Ja kui me vaatame seda, kui palju me suurendame kogukonnas elamise teenuse maksimaalset maksumust, siis see suureneb ligi 31% ehk 329 euroni ühes kalendrikuus. Ja selle eesmärk just on seotud sellega, et inimene saaks olla oma igapäevases keskkonnas oma kodus niipalju, kui see on võimalik. Ja see on olnud üks selle valitsuse strateegilisi eesmärke, mis puudutab just deinstitutsionaliseerimist. Samuti eraldatakse lisavahendeid selleks, et tõuseks pearaha üldiselt ja väheneksid järjekorrad. Üks oluline muutus on seotud ka võimalusega, mis puudutab kohtumääruse alusel ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutatud isikuid. Praegusel juhul, kui inimene saab täiskasvanuks, siis ta saab selle teenuse ikkagi õppeaasta lõpuni, see on üks väga oluline muutus.

 

Tervise- ja tööministrina on mul ääretult siiras heameel selle üle, et sellel aastal õnnestus tervishoiutöötajatega pidada läbirääkimisi ja leida rahumeelsed kokkulepped ka tervishoiutöötajate palgatõusuks ja Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu on selle kokkuleppega tegelikult arvestanud ja homme peaks saama ka see kokkulepe allkirjad. Vastavalt sellele on järgmisel aastal tervishoiutöötajatel, arstidel miinimumtunnitasu 9 eurot, õdede puhul 5 ja hooldajatel 3 eurot tunnis. Miks ma seda ääretult oluliseks pean, on see, et igal juhul, kui tekivad vastuolud ja streigid ja töörahu lõpeb, siis üks suuremaid kannatajaid võib olla patsient ja selletõttu on hästi oluline, et sellel aastal me seda muret tundma ei pea. Loomulikult on nende teenuste loetelus ja täiendavate rahavoogude hulgas erinevaid teenuseid, aga kui me vaatame üldarstiabi ja erinevate palgakomponentide tõusu, siis me oleme järjest rohkem tugevdamas perearsti vastuvõtte ja perearstitööd lähtuvalt just sellest, et nende roll ka vastavalt meie tervishoiu arengusuundadele 2020 on selgelt tõusuteel. Ja see on hästi oluline. See tähendab seda, et selle kaudu meil on võimalik suurendada ka preventatiivset tööd ja võimalust vähendada ka survet eriarsti vastuvõttudeks, kus inimestel võib olla soov kindlasti eriarsti kasutada on osaliselt hästi suur. Aga perearstil on täna juba piisavalt palju kogemust ja oskust lahendada paljud probleemid enda juures. Ja kui osutub vajalikuks minna eriarsti juurde, siis ta peab seda abi kindlasti saama. Nii et lisatasusid on ette nähtud ka nendele nimistutele, kes tegelevad nii tulemuslikult, ennetavalt nii krooniliste haigete jälgimisega kui ka lisapädevuste eest, et selle perearstinduse kvaliteedi tõus on meile ääretult oluline. Need on kaks väga olulist eelnõu, mis said valitsuselt heakskiidu. Aitäh!

 

Juhataja

 

Rahandusminister Maris Lauri, palun.

 

Maris Lauri

 

Tere! Ma räägiksin kõigepealt mitmetest rahaeraldustest. Esiteks eraldas valitsus omandireformi reservfondist ligi 1,6 miljonit eurot selleks, et kohalikud omavalitsused ja maa-amet saaks teha omandireformiga seotud muudatusi ja korrastusi registrites. Näiteks maakatastris, aadressiandmete süsteemis või ehitusregistris. Sellised korras andmed on väga vajalikud, et teha korrektsed arvutused näiteks maamaksu puhul või tagada see, et erinevad registrid ühilduksid. Ilmselt olete ka kuulnud, et aeg-ajalt on probleeme, et registrid ei ühine. Nende andmete korrastamine tagab selle, et näiteks päästeamet ja politsei leiab õige koha üles, kui on vaja kellelegi appi minna. See korrastamine on plaanis lõpetada 2016. aasta lõpuks.

 

Samuti eraldati raha Lääne-Saare vallale ühinemistoetuseks, kokku 536 750 eurot. Seaduse järgi on see 50 eurot inimese kohta.

 

Samuti eraldas valitsus raha reservist, et maksta toetust Viljandi Paalalinna koolis hukkunud õpetaja Ene Sarapi lesele. Selline sündmus on kahtlematult väga suur tragöödia ja et sellised tragöödiad ei korduks, on kindlasti oluline, et me paneksime tähele oma lähedasi, oma tuttavaid ja suudaksime nendele vajadusel appi minna. See oli nüüd väike valitsuse poolne abi hukkunu perele.

 

Valitsus kiitis heaks ka tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja. See nimekirja kinnitamine valitsuse poolt oli viimane. Edaspidi toimub nimekirja jälgimine maksu- ja tolliameti poolt. Praegusel juhul kanti nimekirja juurde 60 uut ühingut, kustutati 24 ühingut, neist 9 omal soovil, ülejäänute tegevuses on vajakajäämisi. Tüüpiline olukord on see, et jäetakse lihtsalt aruanne esitamata eelmise aasta kohta. Kokku on praegu nimekirjas 2323 ühingut.

 

Aga nüüd ma räägiks mitte otseselt valitsuse päevakorrapunktist, vaid puudutaksin teemasid, mis toimuvad majanduses üldisemalt ehk siis nafta hinna langust ja Vene rubla nõrgenemist, kuna sellel teemal on olnud väga palju küsimusi. Nafta hinna langusest kõigepealt. See langus on äärmiselt kiire, selle on põhjustanud see, et on nõudluses toimunud vähenemine. Me teame seda, et Euroopas, Ameerikas, ka Aasias on majanduskasv kehvapoolne, see tähendab nõudluse vähenemist. Samas on pakkumine kasvanud, hiljuti näiteks teatas OPEC, et nad ei kärbi tootmismahtusid, vaid tootmismahtusid hoopistükkis suurendatakse. Hinnanguliselt võiksid mõned tootmised, mõned riigid üldse nafta müümise lõpetada. Siin oli vist Liibüa ja Iraagi kogutoodangu maht, nii et see on päris märkimisväärne. Põhiliselt on pakkumise kasv OPECi-väline ja olukorras, kus pakkumine on suurem ja nõudlus väike, on selge, et hind langeb. Sellisel hinnalangusel on Eesti majanduses kahetine mõju. Esimene kindlasti tarbijaid rõõmustav mõju on see, et hinnad langevad. Ja ka meil kütuse hinnad. Ja kütuste hinna langus kandub üle loodetavasti ka teiste kaupade hindadele, eelkõige soojusenergia puhul. Aga see tõmbab alla üldise inflatsiooni taseme, mis tähendab seda, et inimestele jääb rohkem raha kätte ja nad ilmselt kulutavad seda raha siis muudeks kaupadeks. Nii et selle võrra peaks natuke tagasi tulema. Riigieelarvele kahtlematult hinnatõusu pidurdumine ei ole väga meeldiv, see muudab laekumised pingelisemaks. Aga lootuste kohaselt see ergutav tarbimiskasv või mahtude kasv toob siiski tulud tagasi võib-olla muudest tarbimisühikutest või teistest maksudest. Kui rahandusministeerium prognoosis suvel selleks aastaks hinnatõusuks 0,3%, siis praeguste hinnangute kohaselt tuleb sel aastal väike hinnalangus 0,1%. Tuleval aastal, see on nüüd praegu kiirhinnang, ma rõhutan, rahandusministeeriumi majandusprognoos valmib kevadel, need on nüüd nagu väga kiired hinnangud, tehtud olemasolevate teadaolevate nafta hinna tasemete juurde. Kui sai prognoositud 1,9% inflatsiooni järgmiseks aastaks, siis nüüd võib see hinnang olla poole protsendi kandis. Ma rõhutan, see on esialgne hinnang ja see kindlasti sõltub väga palju sellest, mis juhtub edaspidi nafta hinnaga. Nagu väga paljud on öelnud, siin on väga suur teadmatus. Majandusele endale see ei ole probleem, et meie hinnalangus on suur, sest see on sisse imporditud valdavalt. Nagu ma ütlesin, tarbija osas tuleb ära.

 

Nüüd natuke Venemaa olukorrast. Vene rubla langus on kahtlematult suurt tähelepanu saanud, aga see näitab ka seda, et selle majanduse seisukord on äärmiselt nõrk. Ta tähendab kindlasti ka seda, et sanktsioonid mõjuvad ja mõjuvad palju valusamalt ja tõsisemalt, kui Venemaa arvas. Ja ma arvan, et see on väga õige, et me oleme niimoodi teinud, et Euroopa Liit ja läänemaailm on n-ö põhimõtete eest seisnud. See toob kaasa, Vene rubla langus toob kaasa kindlasti Vene majanduse languse ja siit tulevad kindlasti meile teatavad negatiivsed mõjud. Sellest on ka juba räägitud eile ajakirjanduses mitmete inimeste poolt. See tähendab eelkõige mõjusid turismisektoris, sest rubla on niivõrd odav, et venemaalased lihtsalt ei suuda enam osta. See muudab kindlasti ekspordi Venemaale  keerulisemaks. Aga ma kindlasti hoiatan mitte hindama üle seda mõju sellepärast, et esiteks väga paljude kaupade sanktsioneerimise tõttu on Eesti eksport juba langenud Venemaale. Ja teiseks kindlasti see, et suurem osa praegu Venemaale minevast eksportkaubast on tegelikult n-ö transiitkaup, mitte meie enda toodang. See kindlasti mõjutab siin hulgikaupmehi ja ettevõtteid, mis tegelevad kaupade vahendamisega. Aga otseselt tootmisele on selle tõttu suhteliselt tagasihoidlikum mõju. Nii et see mõju ei ole kindlasti väga suur, aga ta on kindlasti olemas. Kui me nüüd vaatame tulevikku, siis võttes arvesse neid protsesse, mis toimuvad maailmas, mitte ainult Venemaaga, aga ka mujal maailmas ehk neid nõrgemaid väljavaateid, siis on väga võimalik, et majandusprognoosi langetatakse rahandusministeeriumi poolt ka kevadel. Seda ei oska praegu öelda. Praegustel hinnangutel on sellel aastal majanduskasv ilmselt 1,6-1,7%. Aga järgmisel aastal tõenäoliselt jääb ta praegu prognoositud 2,5%-st väiksemaks. Tänan!

 

Juhataja

 

Ja nüüd küsimused. Mikrofon tuleb sealt poolt.

 

Andres Raid, Tallinna TV

 

Mul on küsimus rahandusministrile. Alles  hiljuti ütlesite te, et kõikvõimalike Euroopa sanktsioonide mõju ja nende vastu sanktsioonide mõju on Eestile praktiliselt olematu. Täna me näeme paraku hoopis teistsugust pilti. Nüüd on küsimus, kas kuskil on koostatud mingisugune indeksite, nende mõjurite indeksite süsteem? Kas kuskil on näha mingisugust maatriksit, mis võimaldaks neid mõjureid kuidagimoodi hinnata? Aitäh!

 

Maris Lauri

 

Tänan!

 

Tänan! Ma jään siiski selle seisukoha juurde, et sanktsioonide otsene mõju Eesti majandusele on tagasihoidlik. See on tagasihoidlik, see ei ole suur. Kaudne mõju, mis tuleneb tegelikult ka sellest, mida Venemaa ise teeb ehk Vene majanduse enda äärmiselt mädast olukorrast, sh siis ka sanktsioonide mõju, ja see mäda olukord on kindlasti läinud halvemaks Venemaa enda tegevuse tulemusel ja Vene valitsuse ebakompetentsel tegevusel. Sellel on jah, meile mõju, täiendav mõju. Aga see mõju on siiski tagasihoidlik. Eelkõige on meie probleemiks see, et meie olulisemad kaubanduspartnerid, see on Soome,  Rootsi, ka Lääne-Euroopas mitmed riigid on oma majanduskasvu ootusi alla tõmmanud, et nende arengud ei ole nii kõvad. Venemaa otsene mõju, ka kaudne mõju on suhteliselt tagasihoidlik. See aga ei tähenda, et üksikutes valdkondades on mõju tugev. Üksikutel ettevõtetel see on kahtlemata tugev.  See ei tähenda, et see on nüüd kõigile, n-ö üleüldiselt tugev. Me peame nagu võtma, ütleme, üks ettevõte on kindlasti väga oluline ja üks sektor on väga oluline selle inimesele, nendele töötajatele. Aga kui me võtame nagu laiemalt, siis see mõju tervele Eesti majandusele on tagasihoidlik.

 

Andres Raid

 

Kas mingi maatriks on kuskil olemas, kus need mõjurid on?

 

Maris Lauri

 

Neid mõjureid on analüüsitud, aga alati on see lugu, et analüüsi juures meil on alati kasutada natuke n-ö vanad andmed. Me eeldame. Hinnangute tegemine on ikkagi kaudne. Me saame tagantjärgi alati mõõta, n-ö antud hetke mõjusid me saame mõõta minevikustruktuuride pealt. Ja minevikustruktuurid näitavad, et need mõjud on nõrgad. Kui me vaatame ka kaudselt hindame seda, millised on reaalselt praegused ettevõtted ja nende mõjusid, siis ka selles osas, mis hetkel on, tänasel päeval, meil ei ole seda maatriksit. Maatriks on, ütleme, tehtud septembri, novembri kohta või oktoobri kohta, sealt me näeme ja me võime oletada, et need mõjud on siis ka praegu, täna umbes samasugused. Me kindlasti ei saa iga eurot täpselt mõõta, aga need arvutused on tehtud.

 

Juhataja

 

Ingrid, palun.

 

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2.

 

Küsimus ka proua rahandusministrile. Siin te mainisite, et meie majanduskasv järgmisel aastal ilmselt jääb oodatust tagasihoidlikumaks. Mina räägiks palkade teemadel. Kui õpetajate palk järgmisel aastal tõuseb. Meedikud, arstid, hooldustöötajad, õed, siis kellel veel? Kui suur saab olema riigitöötajate palgakasv? Kui suureks see on planeeritud ja kas siis tuleb ka ühtlasi kõrgemate riigiametnike palgakasv järgmisel aastal? Aitäh!

 

Maris Lauri

 

Tänan! Riigisektori palgakasv on määratud palgafondi kasvuga, mis on riigieelarves vastu võetud. See oli üle 3,5%. Nüüd olid olemas teatud grupid, kuhu oli ette nähtud kõrgem palgakasv, aga ma rõhutan, need on seotud siis palgafondi kasvuga. Nii et kui töötajate arv mingis valdkonnas väheneb, siis on võimalik ka rohkem tõsta. See oleneb juba igast asutusest, organisatsioonist, kuidas tema neid rahasid juhib. Konkreetseid palgakasvusid kuskil ei ole valitsuse poolt ette nähtud, välja arvatud õpetajad, kultuuritöötajad ja päästetöötajad, meedikud jne.

 

Vahur Koorits, Delfi

 

Küsiks ka rahandusministri käest. Riik on ise ka suur kütusetarbija. Kui palju riik kokku hoiab kütuse hinnalanguse pealt?

 

Maris Lauri

 

Ma ei oska kahjuks seda numbrit teile öelda, aga kindlasti hoiab.

 

Mihhail Vladislavlev, Pervõi Baltiski Kanal Eesti uudised

 

Rahandusministrile. Räägin nafta hinnast ja Eestist. On üks haru, mis on põlevkiviõli tootmine. Kuidas nafta hind võib mõjutada seda haru? On selge, et kui nafta hind langeb, põlevkivi tootmine vist ei ole majanduslikult õigustatud? Aitäh!

 

Maris Lauri

 

Tänan, et te seda küsite. Ma oma sissejuhatavas kõnes unustasin kahjuks selle teema ära. Aga tõsi, see ongi vast selle nafta hinna languse negatiivne mõju meie majandusele, et ta puudutab põlevkiviõlitootjaid ja nendel tõesti läheb kahjulikumaks see tootmine. Igas ettevõtluses on nii, et lühiajalised n-ö kahjumid kannatatakse ära, kui asi osutub pikaajaliseks, siis läheb asi keerulisemaks. Me oleme omavahel erinevate ministritega juba rääkinud, ma olen rääkinud erinevate spetsialistidega, et selle asjaga tegeleda, et arutada, kui see olukord jätkub, et mida tulevikus ette võtta. Kindlasti võib-olla jõulude ajal on kõik veel kodus, me veel sellega ei tegele aktiivselt, aga see on tõsiselt juba plaanis, et arutada, mida teha, kui asjad lähevad tõsiseks ja keeruliseks põlevkivitööstuses.

 

Juhataja

 

Mikrofon on siin ees tooli peal.

 

Andres Raid

 

Seoses selle põlevkiviga veel üks küsimus rahandusministrile. Kas on äkki lõppude-lõpuks Eesti Energial kavas rakendada ka teadlasi? Teadupärast teadlased on Eesti Energiast distantseerunud või nad on distantseeritud ja äkki siis praegustes olukordades on kuidagimoodi plaanis hakata kaasama ka teadlasi? Seal ei ole praegu mitte ühtegi. Erinevalt VKG-st.

 

Maris Lauri

 

Ma usun, et Eesti Energia vajadusel oma tootmise korraldamisel kaasab ka teadlasi vastavalt siis, kui on vaja. Kui nüüd rääkida sellest, mis on põlevkivitööstuses laiemalt plaanis ja põlevkivisektoris laiemalt plaanis, siis praegu käib põlevkivitööstuse arengukava väljatöötamine ja kindlasti on sinna teadlased kaasatud väga erinevates valdkondades. Me ei saagi seda teha ilma spetsialistideta. Nii et teadlasi kaasatakse seal ja siis, kus on nende kompetentsi vaja.

 

Juhataja

 

Veel küsimusi? Äkki ka teistele ministritele?

 

Vahur Koorits

 

Ma küsin sissejuhatavalt ühe küsimuse Sven Mikserilt ja seejärel ikkagi Maris Lauri käest ka. Nafta hinna tõttu… Ma küsin kõigepealt Maris Laurilt küsimuse, nafta hinna languse tõttu, kuna nafta hind on väga volatiilne, on pakutud, et põlevkivisektorile maksustamiseks sobiks see õli maks, mis oleks seotud nafta maailmaturu hinnaga, mis te sellest arvate? Ja Sven Mikserilt küsiks kiire küsimuse, et kas valitsus tõesti ei kohtu enne 8. jaanuari?

 

Sven Mikser

 

Valitsus kahtlemata on valmis pidama istungeid vastavalt  vajadusele juhul, kui see vajalikuks osutub, siis koguneme koheselt või peame istungi ka kasutades moodsaid sidevahendeid. Aga ma kasutaks juhust, alustaks võib-olla seda vastust, mida siis rahandusminister täiendab. Jah, praegu need kavad, mis puudutavad seda põlevkivi nutikat maksustamist, on plaanis välja töötada aastaks 2017. Aga ütleme niimoodi, et tõesti see teatud surve võtaks õlitootjatelt pealt ära, kes riigilt ostavad või riigile kuuluvalt ettevõttelt ostavad põlevkivi kui ressurssi. See ettevõtjate poolne huvi arusaadavalt sellise n-ö koos nafta maailmaturu hinnaga tõusva ja mõõnava maksu vastu oli madalam siis, kui nafta hind oli väga kõrge. Nüüd on see ettevõtjate huvi kindlasti märkimisväärselt suurem ja tegelikult ühest küljest seda situatsiooni kasutades, teisest küljest ka n-ö keerulises olukorras sektorile vastu tulles võiks riik minu hinnangul tõsiselt kaaluda, et võib-olla tuua see n-ö nutikas ressursi maksustamine ajas ette poole ehk teha seda, püüda teha seda varem, kui see vähegi on võimalik. Aga see analüüs kindlasti on rahandusministeeriumi käes.

 

Maris Lauri

 

Sellise maksustamise põhimõtted on ette nähtud välja töötada 2017. aastaks. Aga see ongi just niimoodi, 2017. aastaks, mitte keegi ei keela seda teha varem. Selleks on kindalasti vaja osapoolte head tahet ja nagu kaitseminister osutas, ma eeldan, et madalama nafta hinna juures on ka see valmisolek suurenenud. Sest tõesti, aeg-ajalt on olnud see, et valmisolekut ei ole olnud või ta ei ole, ütleme, piisavalt intensiivne see valmisolek olnud. Ma loodan nüüd, et see valmisolek on suurem ja kindlasti sellega tegeletakse tõsiselt. Jah, see on üks võimalus. Tänan!

 

Juhataja

 

Rohkem küsimusi ei ole.

 

Sven Mikser

 

Ma võtaks kokku. Sooviks kõigile ilusat aasta lõppu ja kaunist uut aastat! Ma juhin tähelepanu ka sellele, et kui Venemaa on Eestist ka sada korda suurem riik, et siis Putini praegu paralleelselt käival pressikonverentsil oli akrediteeritud 1259 ajakirjanikku, siin oli teid märkimisväärselt rohkem kui 12,59. Nii et Eesti ajakirjanduse huvi Eesti valitsuse tegemiste vastu on võrreldavas suurusjärgus ja isegi kõrgem kui huvi Putini pressikonverentsi vastu. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-