Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 19. detsember 2013

19.12.2013 | 17:03

Uudis
    • Jaga
Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videodja Youtube'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised  Fotod pressikonverentsilt: http://www.valitsus.ee/et/galeriid/pilte-pressikonverentsidelt-detsembris-2013 Juhataja Helin VaherTere päevast! Täna on siis niimoodi, et peaminister Andrus Ansip on Brüsselis ülemkogul ja teda asendab Keit Pentus-Rosimannus ja alustame pressikonverentsiga. Palun. Keit Pentus-RosimannusTänan väga! Valitsus alustas täna sellest, et, ütleme siis, viis ellu sellise õiglase kohtlemise meie spordimaailmas ja kuivõrd Eesti maadleja Heiki Nabi on praeguseks ka Eesti Olümpiakomitee kinnitusel maailmameistriks kreeka-rooma maadluses tõusnud, siis seoses sellega otsustas valitsus eraldada kuldmedali võitnud Heiki Nabi ja tema treeneri premeerimiseks 28 761 eurot. Nii et õiglus on jalule seatud. Valitsus eraldas täna ka omavalitsuste toetuseks, selliste omavalitsuste toetuseks, kus on toimunud ühinemine, kokku üle 3 miljoni euro, täpsemalt öeldes 3,2 miljonit eurot. Tänavu on meil tekkinud selline olukord, et 18 omavalitsuse ühinemise tulemusel on meil 7 uut valda ja omavalitsuste arv on pärast kohalike omavalitsuste valimisi ja pärast neid ühinemisi Eestis 215. Toetust saavate valdade hulgas on Kose vald, Hiiu vald, Lüganuse vald, Lääne-Nigula vald, Audru vald, Põlva ja Viljandi vald. Valitsus kehtestas täna ka siseministeeriumi ettepanekul järgmiseks aastaks sisserände piirarvud. Selleks piirarvuks saab olema 996 inimest. Sellel aastal, 2013. a oli piirarv 1000, aga me oleme selle täitumisest veel üsna kaugel, et saab öelda, et sel aastal see piirmäär ei täitu. Novembri lõpuseisuga on välja antud 565 elamisluba. Valitsuses oli täna ka arutelu all üks parlamendist, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt algatatud eelnõu, mille sisuks oli see, et võrreldes kehtiva seadusega oleks kõigil tööd tegevatel inimestel tulumaksumäär Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepaneku kohaselt alates 2015. a kasvanud 1% võrra. Ehk siis oli nende soov, et tulumaks ei oleks 2015. a mitte 20 %, vaid 21 % ja valitsus ilmselt mitte erilise üllatusena seda eelnõu ei toetanud ja ei saa me tõesti kuidagi selle ettepanekuga nõustuda. Valitsus tegi täna kokkuvõtte ka meie tegevusprogrammist ja ütleme siis, sellise tehnilise poole pealt või numbrite, protsentide poole pealt võib öelda, et meil on täitmisel 61% meie sellest tegevusprogrammi 511 punktist. Aga olulisem vast on ikkagi sisulisem pool ja selles osas tuleb öelda, et kokkuvõttena muuhulgas juhiti tähelepanu sellele, et meil on kõige rõõmustavam ilmselt see, et tööpuudus on langenud sisuliselt kriisieelsele tasemele, et inimestel on tööd. Kindlasti on märkimisväärne või välja toomist vääriv lastetoetuste reform, mis sel aastal jõustus. Üldisem sissetulekute kasv, see puudutab nii pensionäre, kellel pensionid ka järgmisel aastal 5,8 % tõusevad, aga kindlasti ka riigilt palka saavaid töötajaid, olgu nad siis sotsiaal-hoolekandetöötajad, õpetajad, kultuuritöötajad, päästjad, korrakaitsjad, see kindlasti on ka oluline. Sisuliselt me saame öelda, et kasv, mis on 5,1% keskmiselt, on viimase kuue aasta kõige suurem. Kindlasti on neid, kes leiavad, et ka see 5,1% ei ole mitte maksimaalne, mida soovitaks, aga tuleb öelda, et see on praegu maksimaalne tase, mida riik võimaldada saab. Valitsuse tegevusprogrammist veel ülevaates, mis valitsusele anti, meeldetuletuseks, et meil on jõustunud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mille eesmärgiks on hariduskorralduse kaasaega toomine ja kaasajastamine. Lõpule on jõudnud üle 60 miljoni eurose mahuga 2-aastane tööhõiveprogrammi elluviimine tolleks samaks töötuse vähendamiseks, millest eespool juttu oli. Siseturvalisuse poole pealt – valitsus on kiitnud heaks uue korruptsioonivastase strateegia ja on esitanud ka riigikogule uue väärteomenetluse seadustiku eelnõu. Istungil oli täna ka keskkonnaministeeriumi valdkonnast looduskaitsealasid puudutavaid eelnõusid. Nimelt oleme me praeguseks uuendanud 16 kaitseala kaitse-eeskirja, kuna suur hulk meie kaitsealadest on sellised, kus kaitse-eeskirjad pärinevad kas päris nõukogude ajast või on nad väga-väga puudulikud. Sel istungil, tänasel istungil kiitsime me heaks Kalana, Maalasti, Peipsiveere ja Haavassoo kaitsealade kaitse-eeskirjad. Kindlasti nende kaitse-eeskirjade kaasajastamine ei piirdu nüüd selle istungiga, vaid ka järgmisel aastal on kokku ligi 200 eeskirja, mis uueks peavad saama. Ma peatuks põgusalt ka valitsuskabineti istungil, mis täna pärast valituse istungit toimus ja kus üheks peamiseks arutelupunktiks oli töötamise registri loomine. Vältimaks sellist pisut rabedat kooskõlastamise protsessi või läbirääkimiste protsessi oli meil täna kabinetiistungil arutelu juures ka nii tööandjate kui kaubandus-tööstuskoja esindajad ja see arutelu oli tõesti väga konstruktiivne. Tänasel kabinetiistungil eelnõu veel loomulikult heaks ei kiidetud. Tegu oli esimese aruteluga. Aga sisu poolest võib öelda, et tegu on sellise registriga, mis eelkõige ümbrikupalkadega võidelda aitab ja mis ühest küljest annab kindlasti oluliselt suurema kindluse töötajale. Aga teisest küljest on oluline ka ettevõtja jaoks, kuna halduskoormus sellise lihtsa registri puhul ettevõtja jaoks ja tegelikult ka riigi jaoks ikkagi oluliselt väheneb. Ehk siis maksuhaldur ja maksuamet loob tolle registri jaoks spetsiaalse elektroonse teeninduskeskkonna, mis tõesti oleks siis lihtsalt kasutatav ja kuhu juba enne tööle asumist või tööle asumise hetkeks kõik töötajad kantud olema peavad. Oluline on tööandjate jaoks kindlasti see, et andmeid esitatakse edaspidi tõesti uude registrisse ainult ühe korra, neid ei pea kuskile enam hiljem veel topelt sisestama. Sinna registrisse kandmise järel jõuavad nad kõigi vajalike riigiasutusteni. Eraldi haigekassale või töötukassale enam infot edastama ei pea. Ja oluline on kindlasti ka see, et kõik need töötajad, kes täna töötavad, neid ei pea mitte enam siis täiendavalt uuesti registrisse kandma käsitsi, vaid need saavad automaatselt sinna registrisse üle kantud. See arutelu jätkub jaanuari alguses valitsuses. Kindlasti on oluline ka see, et uue registri puhul saab olema väga korralik ja põhjalik testimisperiood, et kõik sellised võimalikud kitsaskohad saaks enne reaalset jõustamist kõrvaldatud ja register tõesti korralikult tööle hakkaks. Ja praegu vast sissejuhatuseks kõik. Aitäh! JuhatajaSuur tänu! Ja nüüd sõna palun haridus- ja teadusministrile. Jaak AaviksooAitäh! Mul on kaks valitsuse, üks kabineti päevakorrapunkt ja siis üks uudis veel. Kõigepealt, põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate miinimumpalk järgmiseks aastaks alates 1. jaanuarist 800 eurot kuus. See on palgagarantii, millest vähem maksta ei saa täisajaga töötavale õpetajale sõltumata sellest, missuguses haridusasutuses ta töötab, olgu siis kohaliku omavalitsuse haridusasutuses, kus meil on üle 10 tuhande õpetaja, eraõppeasutuses, kus on üle 500, või riigi õppeasutustes, kus on ka üle 500 õpetaja üldhariduskoolides. Sel aastal oli see 715 ja aasta tagasi oli 644, nii et miinimumpalga osas on see tõus olnud üsna kiire ja see tõus peab jätkuma ka 2015. aastal. On tõstatatud küsimus, kas riigieelarves on selleks kate olemas? Väidan veel kord – kate on olemas. Kohalikes omavalitsustes töötab 10 655,31 õpetajat. Kes on näinud seda „koma 31“, siis andke mulle ka teada, aga niimoodi neid ametikohtasid rehkendatakse. Kui igale õpetajale rehkendada 800 pluss 20% ehk 960 eurot, 12 kuud ja riigimaksud 1,34, siis see üldsumma on 164,5 miljonit. Riigieelarves on selleks tarbeks 165 894 228 eurot. Ja kui see nüüd jälle tagurpidi jagada, siis me ei saa mitte 960 iga õpetaja ametikoha kohta, vaid 968. Nii et 8 eurot on veel varuks. Tõsi on see, et see ei jagune päris õpetajate arvu järele, vaid koolivõrgu õpilaste arvu ja klasside arvu järele ja omavalitsused saavad erineval määral tööl olevate õpetajate kohta sõltuvalt siis sellest koolivõrgust ja muidugi, kus õpilaste arv on oluliselt kahanenud ja koolivõrku ei ole korrastatud, siis nendel on finantssurve suurem. Seal, kus koolivõrk on korda tehtud, seal jälle see eraldatud rahasumma on kõrgem kui 960 õpetaja ametikoha kohta. Nii et see on ebaühtlane. Aga summa üle kogu riigi, siis raha on eelarves olemas. Teine teema, ka pälvinud avalikku tähelepanu eelkõige üliõpilaste poolt, on stipendiumide määrus, mille valitsus täna vastu võttis. Alustaksin sellest, et sel sügisel käivitus tasuta kõrgharidus. Käivitus ootuste kohaselt, üle 4000 noore sai võimaluse tasuta õppida. Kuidas nad seda võimalust kasutavad, selgub jaanuaris, aga päris selge on see, et tuhandetele peredele on see olnud täiendav võimalus pääseda kõrgharidusele ligi ilma rahaliste kohustusteta, või vähemasti vastav võimalus. Ja see suhteline muutus on olnud nii suur, et Eesti Pank ja rahandusministeerium on kindlaks teinud, et see on aidanud kaasa hinnatõusu pidurdamisele. Et tasuta kõrgharidus ka nii oluline instrument on, see tuli ka meile üllatusena. Aga tõepoolest, haridusteenuste hinna tase statistilises mõttes selle tulemusena Eestis langes. Teiseks, on sisse viidud õppetoetused. Vajaduspõhised õppetoetused, need on käivitunud ja jätkame järgmisel aastal. Aga lisaks õppetoetustele on muudetud ja kokku pandud erinevad stipendiumid ja neid tuleb vaadata eraldi õppetoetustest. Õppetoetused on vajaduspõhised, sõltuvad pere sissetulekud. Stipendiumeid aga on erinevaid tüüpe. Kõigepealt, erivajadustega üliõpilaste ning asenduskodu laste stipendium. See on erinevatest asjaoludest sõltuvalt 60-510 eurot kuus. Asenduskodus 160 eurot kuus. Siis lisaks on erialastipendiumid. Erialastipendiumid on loodud eesmärgiga motiveerida üliõpilasi õppima riigile olulistes valdkondades tähtsatel õppekavadel. Näiteks õpetajakoolituse õppekavadel, aga ka informaatika ja infotehnoloogia õppekavadel. Erialastipendiumi suurus on üldjuhul vähemalt 160 eurot kuus, kuid prioriteetsetel informaatika ja infotehnoloogia õppekavadel 160-300 eurot kuus. See on selleks, et täiendavalt motiveerida noori valima IT erialasid, sest vajadus nende spetsialistide järgi on väga suur ja niisugune instrument on igati otstarbekas. Vastavalt sellele, kuidas me saame kasutusele võtta tõukefondide vahendeid, võib niisuguseid erialastipendiumide arvu suurendada. Ja siis on tulemusstipendium, mille üle oli meil üsna lai arutelu. Küsimus oli selles, kas rohkem ja vähematele üliõpilastele või rohkematele üliõpilastele ja vähem. Täna kinnitas valitsus ettepaneku, mis tuli vastu Eesti üliõpilaskondade soovile - pigem rohkematele ja mis sellest, et vähem. Seega on tulemusstipendiumi suurus 100 eurot kuus ja seda hakkab saama 480 üliõpilast alates uuest eelseisvast aastast. Nüüd järgmine teema. Valitsus võttis vastu noorte valdkonna arengukava, arutas seda kabinetiistungil ja kinnitas ka valitsuse istungil. See määrab kindlaks noorsootöö arengusuunad eelseisvaks 8 aastaks. Kogu selle projekti maksumus on 90 miljonit eurot. See noorte valdkond on üsna heterogeenne, noored on kõik äärmiselt erinevad. Need põhilised tegevussuunad on suunatud noortele võrdsete võimaluste loomiseks eelkõige, siin on regionaalseid, sotsiaalsest taustast tulenevaid erinevusi, et kõikidel oleksid võrdsed võimalused, puudutagu see siis huviharidust või mõnda muud tegevust. Teiseks, riskirühmad, need, kes on mis iganes asjaoludel sattunud olukorda, kus nende sotsiaalne sidusus on hädaohus, siis tuleb neid kaasata võimalikult palju. Ja need ongi peamised tegevussuunad noorsootöö valdkonnas. Ja siis täiendava uudisena jõudsime üsna pikka aega ja keerukate läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele Microsoftiga. Kirjutasime täna alla Microsofti peakontoriga Californias lepingu Education Transformation Agreement. Teatavasti Eesti on Maailmapanga kohaselt arvestatud kõrge elatustasemega riikide hulka või mis iganes arvestatud, lihtsalt Eesti on edenenud sinnamaani ja see tähendas seda, et me oleksime pidanud järgmisest 1. jaanuarist hakkama maksma täishinda kõikide Microsofti toodete eest haridusasutustes ja see on äärmiselt suur, täiendav finantskoormus. Hinnad oleksid kasvanud enam kui kümme korda. Nüüd need läbirääkimised on edukalt lõpule jõudnud, meil tänu sellele, et Eesti hariduse renomee ja kuvand kui IT-põhise hariduse niisugune toetaja ja arendaja, siis oli meil ühine huvi ka mingisugusele kokkuleppele jõuda. See kokkulepe on sõlmitud aastateks 2014-2017. Järgmisel aastal põhimõtteliselt säilivad enam-vähem selle aasta hinnad ja siis edasi hakkavad järk-järguliselt tõusma ja see kokkuhoid, mida ma detailides väljendada ei saa, aga hinnanguliselt on see miljonites eurodes aastas. Nii et see on kokkuhoid kohalikele omavalitsustele. Aga mitte ainult kohalikele omavalitsustele, vaid ka riigikoolidele, kõikidele haridusasutustele. Ja lisaks sellele nii Windowsi kui Office’ipakett on siis madaldatud hindadega jätkuvalt kättesaadav. Lisaks sellele kõik haridusasutused, kes ostavad endale selle täislitsentsiga paketi madalamate hindadega, kõikidele selle õppeasutuse õpilastele laieneb õigus saada tasuta Office ja Windows´i pakett ja installeerida seda nii oma kaasaskantavasse kui ka koduarvutisse ja saada tasuta. Kui me hindame ära nende õpilaste arvu ja korrutame selle kommertshinnaga 100 eurot, siis te näete, et see on majapidamistele või õpilastele kaugelt üle 5 miljoni ulatuv potentsiaalne soodustus ja ma arvan, et see kokkulepe on üsna tähelepanuväärne. Ma loodan, et see koostöö ka haridusvaldkonnas Microsoftiga jätkub, nii nagu meil on kasvavalt päris palju koostööd haridusliku tarkvara edendamisel ka teiste ettevõtetega, et Microsoft ei ole mitte n-ö privilegeeritud partner, aga üks paljudest partneritest ja mul on hea meel, et Eesti koolid on niisugust koostööd arvutil baseeruval õppel üsna edukalt läbi viinud ja see on andnud ka võimaluse saada kommertssoodustusi, mis on väga oluline. Minu poolt kõik. JuhatajaAitäh! Ja õigusloome valdkonnast annab ülevaate justiitsminister. Hanno PevkurAitäh! Mitu teemat. Kõige olulisem neist kindlasti tänasel valitsuse istungil arutluse all olnud planeerimisseaduse uus, tervik regulatsioon. Planeerimisõigus, kui mõelda natukene toimunud muutustele ühiskonnas, siis on kindlasti natuke ajale jalgu jäänud ja seetõttu on nüüd mõnda aega ette valmistatud lisaks ehitusseadustikule, mis mõni aeg tagasi Vabariigi Valitsuse istungil heaks kiideti, ka planeerimisseaduse muudatused, õigemini tegelikult uus terviktekst. Planeerimisseaduse uus versioon tähendab seda, et inimestele läheb planeerimistegevus lihtsamaks. Omavalitsustele, kes peamiselt planeerimistegevust läbi viivad, tekivad konkreetsed piirid, et näiteks üle 3 aasta ei tohiks ükski planeerimisprotsess Eestis kesta. Lisaks luuakse juurde riigi eriplaneeringu võimalused. Me teame siin seda, et näiteks kas või Rail Baltic või mõned kaitseväe otstarbelised maa-alad on vaja planeerida riigi kaitsehuve ja riigi terviklikkust silmas pidades ja seal vahest põrkuvad selgelt omavalitsuse, kogukonna ja riigi huvid, mis on vaja siis selgeks vaielda. Aga riigi eriplaneeringu võimalus luuakse. Lisaks arutasime täna väga pikalt ja kirglikult, kuidas riigi planeerimisalast tegevust muuta ühtsemaks ja kas oleks vaja eraldi riigiarhitekti olemasolu ära mainida seaduses. Me oleme kokku leppinud, et eraldi riigiarhitekti nime kui sellist seadusesse ei kirjutata, seepärast et ametikohtasid võib luua erinevatesse ametiasutustesse ka ilma nimeta. Küll on väga selgelt funktsioonid ja vastutus planeerimisalase tegevuse eest antud edaspidi siseministeeriumile ja täpsemalt siis regionaalministri valitsemisalasse. Ja ka seletuskirjast võib pikema selgituse selle kohta leida, et mis on see põhimõtteline erinevus tänasega. Ongi see, et siseministeeriumile tekib võimalus planeerimisseadust tõlgendada, planeerimisseaduse alusel anda välja juhendeid, soovitusi, juhiseid ja see annab selgelt sellise ühtsema ja koordineerituma planeerimisalase tegevuse Eestis tulevikuks.Lisaks on ära võetud inimestelt teatud juhtudel kohustus detailplaneeringut üldse koostada, et oletame, kui meil on eramurajoon ja seal on krundid välja kujunenud ja ehitusõigus on antud ja nüüd tahetakse seda ehitusõigust natukene muuta, siis ei pea ilmtingimata minema detailplaneeringut tegema, piisab, kui omavalitsus väljastab projekteerimistingimused ja saab seejärel juba inimene hakata maja ehitama. Ehk elavdada natukene ka planeerimisega seonduvalt ehitusturgu ja et inimestele läheks tõesti see korraldus natukene lihtsamaks. Samamoodi laieneb planeerimisalane tegevus näiteks riigi eriplaneeringutega või teemaplaneeringutega merealadele, veekogudele, et seal on võimalik uue seaduse alusel seda teha. Kui tõesti püüda kõike hästi lihtsalt kokku võtta, siis see planeerimisalane tegevus on jaotatud sellisesse ühtsesse püramiidi, kus kõige üleval on riigi üldplaneering ja sealt edasi hakkavad tulema vajadusel riigi eriplaneeringud, sealt edasi maakondade üldplaneeringud, omavalitsuste üldplaneeringud ja kuni siis detailplaneeringuteni välja. Ja iga planeeringu valdkonna kohta või iga selle planeeringu ala kohta on väga konkreetne ja selge regulatsioon, kuidas see on. Ja mis veel on võib-olla üks huvitav punkt inimese jaoks, näiteks, kui teil on suvila või te mingis elukohas väga tihti ei viibi, siis on võimalik anda omavalitsusele teada, et ükskõik, mis minu maja ümbruses või suvila ümbruses planeeringute alal toimub, tahan ma sellest teada. Ja see ette teavitamine paneb omavalitsusele ka kohustuse juhul, kui mõne suvila juurde tahetakse rajada mingi tihehoonestusala, siis omavalitsusel on kohustus kaasata suvilaomanik sellesse protsessi juba eelnevalt. Ta ei pea ise hakkama seda üles otsima, vaid inimene on ette teada andnud, et kõik, mis minu läheduses toimub, sellest ma soovin teada saada. Aga niipalju planeerimisseadusest. Võib-olla veel niipalju, et sellega koos käib ka eraldi ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamisseadus. Rakendamisseaduse kohaselt on ettepanek nii ehitusseadustik kui planeerimisseadus jõustada 1. juulil 2015. Ehk nüüd on parlamendil piisav aeg loodetavasti enne jaanipäeva need seadused vastu võtta ja siis anda inimestele üks aasta ettevalmistust selleks, et uue õigusruumiga kohaneda. Teine punkt, mida valitsus täna arutas, on küll natukene tehnilisem, aga siiski kõikidele Eesti ettevõtjatele oluline, see puudutab majandusaasta aruande taksonoomia määrust, seal mõned väljad tulid juurde. Kui ettevõtjad soovivad anda detailsemat infot, siis see võimalus on nüüd loodud ja eks siis iga raamatupidaja, kes ettevõtte raamatupidamise eest vastutab, saab lugeda tänast valitsuse määrust ja saab siis järgmise aasta jooksul selle aasta majandusaasta aruanded kenasti kokku pandud.Aga ma võib-olla teeksin hästi lühikese kokkuvõtte ka möödunud aastast õigusloome valdkonnast. Kui siin tihti on räägitud, et reforme just kui ei tehta, siis ma vaatasin huvi pärast siin praegu kolleegide punktide juures üle selle, mis on õigusloome valdkonnas toimunud. Põgusal pilgu pealeheitmisel jõudsin ma endale märksõnadena kirja panna avaliku teenistuse reformi, mis jõustus 1. aprillil. Samamoodi sellega seonduvalt uus korruptsioonivastane. Ette on valmistatud korteriomandi ja korteriühistu reform, mis on juba parlamendis. Karistusõiguse reformist on väga palju viimasel ajal juttu olnud. Keit Pentus-Rosimannus mainis juba väärteomenetluse reformi. Ehitus-planeerimisõigusest me just rääkisime, seal on täiesti uus regulatsioon, täiesti uus reform. Ja kui siia veel väiksemate muudatustena lisada perekonnaseaduses tehtud tõsised muudatused, samamoodi eile parlamendisaalis olnud 50ne aastase taaga ja ajalooga Eesti NSV tsiviilkoodeksi ajaloohõlma saatmine, siis ma võiks öelda küll, et ainuüksi justiitsvaldkonnas on reforme tehtud väga palju ja ma tean, et kolleeg Taavi Rõivas, kes hakkab kohe rääkima, räägib väga palju tervishoiusektori või sotsiaalsektoris tehtud muudatustest ja reformidest. Nii et kui keegi tegelikult paneks paberile selle, mis on aastaga muutunud ja kui palju on positiivset inimeste ellu tulnud, siis ma arvan, ei oleks küll põhjust rääkida sellest, et kuidagi on seisak toimumas. Ma seda seisakut küll kuskil ei näe. Aitäh! JuhatajaPalun sõna nüüd Taavi Rõivasele. Taavi RõivasAitäh! Valitsus langetas täna mitu olulist otsust, mis puudutavad Eesti tervishoidu järgmisel aastal. Kõigepealt Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, mis hõlmab nii seda, et arstidel, õdedel ja hooldustöötajatel tõusevad järgmisest aastast palgad, aga ka seda, et nii mõnelgi juhul on võimalik patsiendile pühendada rohkem tööaega. See on teema, mis on tervishoiutöötajate jaoks olnud vähemalt sama oluline, kui mitte olulisem isegi, kui palkade küsimus. Näiteks üha enam kasutatakse õdede iseseisvaid vastuvõtte. Seal on õdedel 5 minutit igal vastuvõtul rohkem võimalik patsiendiga tulevikus tegeleda ja me rahastame haigekassa poolt sellevõrra rohkem seda teenust. Samuti ämmaemandate vastuvõttude puhul, samuti näiteks hooldusravis on õdedel võimalik järgmisel aastal 23% rohkem aega pühendada patsientidele. Ma arvan, et see on väga-väga oluline samm edasi kogu hooldusravi, järgmisest aastast siis iseseisva statsionaarse õendusabi nime all, osutamisel. Kvaliteet teeb pika sammu edasi. See sama otsus puudutab väga selgelt ka seda suunda, et Eesti tervishoius esmatasand ehk siis perearstiabi ja teised esmatasandi teenused saavad tähelepanu, fookust, aga ka rahastust juurde. Meil on mitmed konkreetsed lisatasud, näiteks ületunnitöö eest. Samuti on lisandunud mitmed erialad, kolm eriala täpsemalt, kuhu saab patsienti e-konsultatisoonile suunata e-saatekirjaga. See väga otseselt tähendab, et meil on kokku 5 eriala juba, mille puhul on eriarstiabi kättsaadavus tänu esmatasandile paranenud patsiendi jaoks. Ja selles tervishoiuteenuste loetelus on järgmiseks aastaks ka päris mitmete erialade operatsioonide ja protseduuride loetelu kaasajastatud ja loomulikult ka maksumusi kaasajastatud. Ja nende kõikide muudatuste ühine eesmärk on see, et arstiabi kvaliteet paraneks ja arstiabi kättesaadavus paraneks. Ja loomulikult on kõikidel nendel headel muudatustel ka oma hind ja see hind järgmise aasta ravikindlustuse eelarve jaoks, konkreetselt antud eelnõu hind on 41,6 miljonit, millest pool moodustab palgatõusuga seonduv ja pool on erinevate teenuste hindade ja kättesaadavuse korrigeerimine. Haigekassa eelarves on sellega loomulikult kõigega arvestatud. Ilmselt ei ole ka uudiseks, et haigekassa eelarve järgmisel aastal tänu sotsiaalmaksu väga heale laekumisele on planeeritud kasvama umbes kaks korda kiiremini kui riigieelarve tervikuna. See võimaldab meil teha päris olulisi poliitilisi valikuid tervishoiu arendamiseks. Teine otsus, mis puudutab Eesti tervishoidu, on otsus saata riigikokku tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõu. Seal on kaks olulist teemat. Üks on see, et perearstide ja terviseameti koostöös on läbi viidamas perearstide nimistute revisjon ja soov on arvata nimistust välja need inimesed, kes tegelikult Eestis ei ela ja kes Eestis perearstiteenust ei kasuta. Mitte kedagi ei arvata nimistust välja enne, kui on perearstiga kontakteerutud ja kui keegi mingil põhjusel arvatakse nimistust välja ekslikult, on tal võimalik see koheselt ka taastada. Aga eesmärk on selles, et kuna meil on jäänud n-ö ajaloolise taagana päris suur hulk inimesi perearstide nimistusse, kellega perearstidel pole juba aastaid kontakti olnud ja kes tegelikult ei ole ka Eesti rahvastikuregistris ehk siis elavad kuskil mujal, siis nende inimeste tõttu, kui nad ei ole ka ravikindlustatud, siis perearstide nimistus hoiavad nad küll kohta kinni, aga perearstid rahastuste ei saa. See tähendab seda, et kui keegi teine sooviks sinna nimistusse, näiteks kellelgi sünnib laps ja ta soovib, et ta laps oleks temaga sama perearsti nimistus, siis ei pruugi seal kohta olla, sest kohta hoiab kinni inimene, kes tegelikult elab mujal ja kes ise arstiabi ei kasuta ja kes võib-olla ise ei mäletagi, et ta seal selle perearsti nimistus on. Nagu ma ütlesin, siis see nimistute revideerimine saab toimuma terviseameti ja perearstide tihedas koostöös ja kõik osapooled leiavad, et see on väga vajalik ja see kindlasti annab võimaluse nendele inimestele, kes soovivad just endale meelepärase perearsti nimistusse ennast või oma lähedasi kanda, siis annab selleks uue võimaluse. See eelnõu reguleerib ka kodusünnitust. Eestis on teatav hulk inimesi, kes eelistab sünnitada kodus. Ja kui seni on see olnud seaduse tasemel täiesti reguleerimata ja see omakorda ei võimalda ämmaemandatel osutada kodus sünnitajatele kvaliteetset abi, siis uue seadusega me loome regulatsiooni, mis tagab, et nii sünnitaja kui lapse huvid oleksid tagatud ja ämmaemanda abi samamoodi. Samas me kindlasti ei soovi kuidagi propageerida või õhutada inimesi haiglatest väljapool sünnitama, kindlasti on haiglas sünnitamisel väga tugevad eelised, eriti juhtudel, kui midagi peaks sünnitamisel minema mitte plaanipäraselt. Aga on siiski hulk inimesi, kes soovib kodus sünnitada ja riik on otsustanud, et me aktsepteerime nende valikut, sest nad teevad seda riigi seisukohtadest sõltumatult ja pigem olgu see valdkond siis reguleeritud, et nende õigused ja võimalused on tagatud. Valitsus kehtestas ka uued pearahad erihoolekande teenusele. Ja kui üldiselt erinevatel erihoolekande teenustel on see peamiselt seotud töötajate palgatõusu ja kättesaadavuse parandamisega ehk me teame, et on erihoolekande teenustel ka järjekorrad ja järgmisel aastal me soovime suure osa järjekordadest ära kaotada tänu täiendavale rahastusele, siis on üks teenus, mille rahastust me suurendame hüppeliselt, me soovime seal olulist kvaliteedihüpet saavutada ja see on kohtu määrusega erihoolekandele saadetud isikute teenus. Kasv on 557 eurolt 847 euroni inimese kohta ehk siis pearaha kasvab ligikaudu 50 %. See tähendab seda, et need inimesed, kes on saadetud kohtu määrusega ehk nad on potentsiaalselt kas endale või teistele või nii endale kui teistele ohtlikud, et nende turvalisus oleks tagatud, et töötajate turvalisus oleks tagatud. Ja sellega kaasa käib ka see, et me investeerime oluliselt ka nendesse ruumidesse, kus siis erihoolekande teenust osutatakse. Lisaks veel paar teemat väga kiiresti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu võimaldab meil senisest kiiremini uusi aineid juba piiril tuvastada ja registrisse kanda kui narkootilisi. Samuti me andsime, valitsus andis loa koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks Šveitsis, selle tulemusena tehakse teadusuuringud Nestlé instituudis ja Nestlé instituudi rahastamisel ja Tartu Ülikooliga koostöös. Samuti me kuulasime ära vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühma mööduva aasta tegevuse aruande. See on minu poolt kõik. Soovin kõigile tervislikke pühi! JuhatajaAitäh! Teemasid oli tõesti väga palju. Alustame siit küsimustega. Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2Küsimus härra justiitsministrile. Kui president jättis eile välja kuulutamata seaduse, mis puudutab käibedeklaratsioonide lisa, riigikogu kiitis selle möödunud nädalal heaks, kuidas teie n-ö õigusasjatundjana ja selle valdkonna esindajana vaatate? Ma saan aru, et president viitas ka sellele, et seal võib peituda vastuolu lausa Euroopa Liidu õigusega. Järelikult siis on valele teele mindud. Aitäh! Hanno PevkurAitäh küsimuse eest! Lugesin presidendi otsuse sõna-sõnalt läbi ja tahaks kindlasti tunnustada presidenti põhjaliku uurimise eest selle eelnõu saamisloost. On näha, et president on tutvunud ja ka presidendi meeskond on tutvunud Riigikogu stenogrammidega, on püütud välja selgitada kogu selle eelnõu saamislugu. Ja kui lugeda siit eelviimasest lõigust, siis ma loen siit kenasti välja, et president tunnustab riigikogu, eriti rahanduskomisjoni eelnõu ettekandja sisulist tööd ja eelnõu mõjuanalüüsiks vajaliku teabe kogumisel. Mida president ette heidab, on see, et see analüüs, kui see teave oli kokku kogutud, siis see analüüs selle pinnalt oleks pidanud olema põhjalikum ja läbi kaaluma ka alternatiivseid võimalusi käibemaksupettuste vähendamiseks. Nii et mina sain presidendi otsusest väga selge signaali, et ollakse õigel teel ja riigikogu koos valitsusega ja eelkõige rahandusministeeriumiga peab selle analüüsi ette valmistama ja tegema ja natukene põhjalikumalt neid mõjusid hindama.Ja teine etteheide, mis presidendil oli, puudutas paljuski kaasamist, ma usun, et rahandusministeerium teeb kõik endast oleneva ja on juba teinud. Ka täna olid meil siin ühe teise punkti arutlusel tööandjad ja kaubandus-tööstuskoda esindatud.See ettevalmistatav, uus menetlemine sellel seadusel annab selle tulemuse, kus võimalikud kahtlused ja kõhklused vastuolu osas Eesti Vabariigi põhiseadusega saavad kõrvaldatud ja see, et käibemaksupettuseid Eesti Vabariigis esineb, see ei ole kellelegi nö üleöö tulnud uudis. Pigem on see, et kas ja milliste vahenditega nende vastu tuleb võidelda ja kuidas saavutada see olukord, et ei tekiks üleliigset ja ebamõistlikku täiendavat halduskoormust. Mina seda presidendi otsust küll kuidagi nö nüüd väga etteheitvana või väga kurjana ei võtaks. President suunas riigikogu tähelepanu asjadele, mis võib-olla vajaksid veel täiendavat arutelu ja eks seaduse uuesti menetlemisel riigikogus need ebakõlad ka kõrvaldatakse. Ingrid Sembach-HõbemägiJa teine küsimus härra haridus- ja teadusministrile. Kas ma saan siis õigesti aru, et aastast 2017 hakkavad Eesti koolid siis nö täishinda maksma Microsofti toodete eest? Praegu vist on 60 protsendine hind neile kehtiv, et allahindlus 40 protsenti või kuidas see samm on? Või siis 2017 võib-olla räägitakse uuesti läbi? Aitäh! Jaak AaviksooKõigepealt, see leping kehtib aastani 30. juuni 2017, nii et siis 2017. aasta teisest poolest peaksid nö rikaste riikide hinnad täismahus ka Eesti koolidesse jõudma. Kui ei lepita midagi muud kokku. Ma küll loodan, et meie koostöö võib-olla jätkub ja me leiame kompromisse ka pärast 2017. Nüüd praegune hinnaalandus ei ole mitte 40 protsenti, vaid ligi kümme korda. See on väga suur summa, hariduslitsents on Office paketil, kui ma õieti tean, umbes 65 eurot. Nii et siis kokku umbes 10 tuhat arvutit haridussüsteemis, te võite umbes kokku arvutada, korrutada need kulutused kokku, need on üsna suured. Jah, 2017 teine pool, kui midagi muud kokku ei lepita ja hinnaalandus siis 2014 nii, nagu siiamaani ja siis tasapisi hakkab ta tõusma, niisuguse astmeliselt lähenema sellele rikaste riikide tasemele. JuhatajaAitäh! Palun. Erik Boltowski, Tallinna TVTahtsin küsida Keit Pentus-Rosimannuse käest. Siin räägiti keskkonnamaksudest mitu päeva, et riigikogu tegi otsuse, et see on põhiseaduse vastane. Tahtsin teie käest küsida seda, et te kaitsesite riigi huve riigikohtus ja ütlesite seal, et te kooskõlastasite keskkonnamaksude küsimuse ettevõtjatega. Rein Voog väidab aga, et seda kooskõlastamist pole toimunud. Miks te väitsite seda riigikohtus … Keit Pentus-RosimannusAitäh! Kõigepealt riigikogu, nagu te väitsite, ei ole kindlasti midagi põhiseadusvastaseks tunnistanud. Riigikogu seda teha ei saagi. See on riigikohtu kolleegiumi seisukoht olnud, mis puudutab ….. Erik BoltowskiMa ütlesingi riigikohus. Keit Pentus-RosimannusSelge, siis ma kuulsin valesti. Mis puudutab Vabariigi Valitsuse määruseid. Ja seisukoht, mida riigikohtus esindasime me justiitsministeeriumiga koos, oli üsna mahukas. Osa sellest seisukohast puudutas eelnevat protseduuri, mis on kestnud tegelikult aastaid. Keskkonnatasude kontseptsioon on välja töötatud juba enne seda, kui minust kunagi keskkonnaminister sai ja selles väljatöötamises on olnud kaasatud algusest peale ka kõik ettevõtete, täpsemalt öeldes esindused, keda see valdkond puudutab. Teistmoodi ei olegi ühtegi sellist kontseptsiooni või arengukava võimalik välja töötada. Ka too sama kontseptsioon näeb ette oluliselt sellised, ütleme, mahukamad või suuremad tasu tõusud kui 2009. aastal kehtestati.2009. aastal mäletatavasti oli majanduslangus täies hoos ja seetõttu tõenäoliselt eelkõige arvestati siis tasude kehtestamisel sellega, et hetkeolukord ei olnud mitte kõige soodsam. Nii et see läbirääkimiste protsess on olnud tõesti ja läbiarutamise protsess on olnud väga pikk ja põhjalik. Tol korral, kui eelmise aasta, 2012. aasta sügisel valitsus määrused andis, siis sellele sellist pikka kaasamist ei eelnenud. Küll on olnud ka sellised erinevad, ütleme siis, kaevanduse osapooled pisut erinevas seisus, sest et näiteks põlevkivi puhul, ka põlevkivi kaevandamistasusid ja ka põlevkivisektor puudutab näiteks vee kasutamistasusid. Põlevkivi osas oli samamoodi väga pikk arutelu eelnevalt rahandusministeeriumis, eelkõige siis võtmes, kas eelistada sellist tulu maksustamist või minna keskkonnatasude tõusu teed ja sinna olid samamoodi põlevkivisektori ettevõtted kaasatud. Nad on selles töörühmas kaasa löönud, oma ettepanekuid esitanud ja ka oma eelistusi väljendanud. Nii et selles mõttes ei saa öelda, et ei oleks üldse kellegagi eelnevalt läbi räägitud. Tõsi on see, et ehitusmaavarade puhul või ehitusmaavaraga seotud ettevõtjate puhul sellist, ütleme jah, pikka, detailset läbirääkimist eelnevalt ei toimunud. Nad olid informeeritud sellest, et valitsus sellise määruse annab vahetult enne selle määruse arutelu alla tulekut siin Stenbocki majas valitsuse istungil. Aga kontseptsiooni näol, keskkonnatasude kontseptsiooni näol oli kogu see arutelu või läbirääkimiste protsess käinud juba päris mitu aastat ka enne seda, kui ta lõpuks valitsuse lauale jõudis. JuhatajaAitäh! Hanno PevkurVõib-olla ütlen ühe täienduse siia juurde, võib-olla lihtsalt selgituse mõttes, et mis see positsioon oli ja mille üle vaidlus käis. Üks on tõesti see n-ö sisuline vaidlus, mis riigikohtus leidis aset, mis puudutab keskkonnatasusid ja nende võimalikku tõusmist. Teine, mille osas kindlasti riigikohus kujundas praktikat uuesti ja andis täienduse, et on õiguspärase ootuse printsiip. Ja selle koha pealt, kui me nüüd võtame, jätame korraks n-ö sisulise keskkonnatasude vaidluse kõrvale ja räägime õiguspärase ootuse printsiibist, siis riigikohus tegi üsna tähelepanuväärse lahendi, mis hästi lühidalt kokku võttes võiks olla selline, et riik ei pea pelgama seda, et antakse teatud aja raamis ette mingisugused arvnäitajad, olgu ta siis aktsiis, käibemaks, mingid maksumuudatused, aktsiisimuudatused või mingid tasumäärad. Küll peab selgelt riik ütlema seda, kui mingid tasumäärad kehtestatakse, siis kas need tasumäärad on muutumatud või võib neid ka muuta. Ehk seda peab ettevõtjatele ette ütlema ja sellest tulenevalt tekib ettevõtjal n-ö õiguspärase ootuse printsiip. Kui ei ole ette öeldud ja on fikseeritud, et kolmeks aastaks toimub näiteks tasumäärade tõus võrdeliselt 5 astme võrra näiteks või mis iganes, kuidas ta on fikseeritud, siis on tekkinud õiguspärase ootuse printsiip, kus ettevõtja peab ja saab arvestada nendega. Kui sinna jääb juurde reservatsioon, et teatud tingimustel, olgu selleks majanduskeskkonna muutus või midagi muud, on õigus neid tasumäärasid ümber vaadata, siis ei teki ettevõtjatel õiguspärase ootuse printsiipi. Ja selles osas tegi riigikohus väga selge, väga tähelepanuväärse otsuse ja ma usun, et nii riigikogul kui valitsusel on selle otsuse valguses edaspidi otsuseid teha palju selgem, palju mõistlikum ja ka ettevõtjatel on oluliselt selgem, mida siis riigikohus mõistab põhiseadusliku väärtuse kui õiguspärase ootuse printsiibi all. JuhatajaAitäh! Palun. Toomas Toomsalu, BNSMul on üks küsimus haridus- ja teadusministrile. Te rääkisite sellest kokkuhoiust, mis koolid saavad tänu Microsofti tarkvara ostes. Kas see kokkuhoid ei oleks märgatavalt suurem, kui näiteks Office’i asemel võtaks kasutusele vabavara, mis on täiesti kõik saadaval ja täiesti võrdväärne Office´iga? Aitäh! Jaak AaviksooNo ega keegi ei ole ju ühelegi koolile ette kirjutanud, missugust tarkvara ta kasutab ja loomulikult võivad koolid kasutada ka vabavara, aga vabavaral on ka täiesti teatud ja väga tõsised puudused. Päris nii ei ole, et on rumalad inimesed, kes ostavad raha eest ja teised ostavad täpselt sama kvaliteeti ilma rahata. Muidu ju kommertstarkvara üldse ei eksisteeriks. Nii et tõsi, kui need probleemid, mis vabavara kasutamisega seotud on, ei ole koolide arvates probleemid, siis saavad nad seda kasutada ja haridusministeerium sellesse kuidagi ei sekku. Me ei tee kohustuslikuks, ka selle lepinguga ei võta Eesti Vabariik endale kohustusi muretseda mingisugust hulka litsentse. Jätkuvalt koolid ise otsustavad. Aga nagu juba öeldud, see strateegiline motivatsioon koolidel jätkuvalt kasutada ka Microsofti tarkvara seisneb selles, et kui kool selle litsentsi muretseb, siis kõik õpilased saavad selle tasuta ja see on juba tõepoolest oluline kasu nendele õpilastele. Ja teame ju ka seda, et praktikas on siiski niimoodi, et kui keegi inimene tahab tööle minna, siis küsitakse ta käest ikka, kas ta oskab Wordi ja Excelit, mitte seda, kas ta oskab kasutada vastavaid vabavarasid. Niisugune on tegelik elu, niisugune on tööandjate eelistused ja seda tuleb ka arvestada. JuhatajaAitäh! On veel küsimusi? Paistab, et rohkem küsimusi ei ole. Pressikonverents on lõppenud. Aitäh! Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-