Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 19. november 2015

19.11.2015 | 17:40

Uudis
    • Jaga

Pressikonverentsil osalesid peaminister Taavi Rõivas, siseminister Hanno Pevkur,  justiitsminister Urmas Reinsalu ja rahandusminister Sven Sester.

 

Pressikonverentsi salvestus:

 https://www.youtube.com/watch?v=XaR_mW2n75c&feature=youtu.be

 

Juhataja Ave Tampere

 

Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud ja töövarjud! Alustame valitsuse istungijärgse pressikonverentsiga. Kõigepealt sõna peaminister Taavi Rõivasele.

 

Taavi Rõivas

Aitäh! Head ajakirjanikud, nagu näete, siis uus põlvkond tungib peale. Meil on täna valitsuse istungil ja kabinetinõupidamisel olnud erakordselt palju rahvast ja mul on hea meel, et pea kõikidel ministritel olid täna ka töövarjud kaasas ning minul. Minu töövarju nimi on Hannes. Jätke nägu meelde, tulevane peaminister suure tõenäosusega, nii et igal juhul hea meel, et täna sai ja saab veel jätkuvalt hulk koolinoori osa sellest, mismoodi valitsuse töö toimub ja kuidas otsusteni jõutakse.


Kabineti nõupidamisest kõigepealt. Me saime ülevaate väärteotrahvide suurenemisest, selleks et parandada liikluskultuuri ja üldist õiguskuulekust. Sellest saab justiitsminister detailsemalt rääkida. Saime ka ülevaate sellest, milline on kõige aktuaalsem seis rändekriisis Euroopas. Viimased arengud on olnud seotud sellega, et Euroopa soovib teha koostööd nende riikidega, kuhu põgenikud on kõigepealt jõudnud. See on Türgi, Liibanon, Jordaania ja toetada neid riike ka rahaliselt selleks, et oleks võimalik rändesurvet Euroopale oluliselt vähendada. See on minu hinnangul väga õige suund. Ka Eesti on seda juba suvest alates toetanud. Eesti valitsus oli üks esimesi, kes võttis sellise seisukoha, et inimeste toetamine väljapool Euroopat, nende kodudele lähemal on nii inimlikum kui ka objektiivselt võttes soodsam. Nii et saime täna välisministrilt detailse ülevaate.


Samuti siseminister andis ülevaate sellest, millises seisus on Eesti ettevalmistused ja lähinädalatel on meil plaanis veel ära kuulata ka sotsiaalkaitseminister. Võin kinnitada seda, et Eesti ametkonnad on teinud väga tubli tööd ja me saame selle ülesandega, mis me ise oleme endale võtnud kokkuleppe kohaselt, kindlasti hakkama.

Teistest teemadest ka. Meil oli täna valitsuse istungil kokku 11 päevakorrapunkti. Nii näiteks oli meil üks opositsiooni eelnõu, mis tegi ettepaneku kehtestada lesepension. See on väga õige suund, väga vajalik asi, me oleme ju valitsuse koalitsioonileppes kokku leppinud, et me toetame üksi elavaid pensionäre tulevikus senisest enam. Meil on plaanis veel selle aasta jooksul saata kooskõlastusringile eelnõu, mis toob 2017. aasta algusest uue toetusliigi. Me ei nimeta seda lesepensioniks, me nimetame seda teisiti, aga tegemist on ühekordse iga-aastase toetusega. Esialgne summa suurus on 115 eurot, väga võimalik, et aastatega saab ka oluliselt tõusta, aga igal juhul me oleme varunud 2017. aastaks 10 miljonit eurot selleks, et üksi elavaid pensionäre toetada. Ja ma arvan, et see on väga õige, sellepärast et üksi elavate pensionäride toimetulek vajab toetamist. Üksi elades on mitmed kulud, sealhulgas näiteks kommunaalkulud sama suured kui kahekesi elades ja seetõttu ma usun, et lisaks iga-aastasele pensionitõusule, mis on suurusjärgus paarkümmend eurot kuu kohta igal aastal, siis see ühekordne täiendav toetus on igal juhul vajalik. Nii et juba selle aasta lõpus võib oodata valitsuse poolt vastavat eelnõu.


Siis me toetasime täna 16-aastastele noortele hääletamisõiguse andmist kohalike omavalitsuste valimistel. See on põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu, mis on Riigikogus ka juba arutatud, aga langes esimese hooga menetlusest välja. Ma siiski loodan, et nüüd on võimalik see ka kiiresti uuesti menetlusse võtta ja see valitsuses ja valitsusliidus kokku lepitud põhimõte, et kohalike omavalitsuste valimistel saab alates 16-aastaselt hääletusõiguslikult osaleda, saab ka reaalsuseks.


Valitsus kinnitas Teadus- ja Arendusnõukogu uuendatud koosseisu. Me tervitan uute liikmetena TANi koosseisus Tallinna Tehnikaülikooli äsja valitud rektorit Jaak Aaviksood, Eesti Teaduste Akadeemia presidenti Tarmo Soomeret, Küberneetika Aktsiaseltsi juhatuse esimeest Oliver Väärtnõu ja Eesti Tööandjate Keskliidu juhti Toomas Tammsart. Senistest liikmetest jätkavad Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisus Volli Kalm, Toomas Luman, Gunnar Okk ja Mart Saarma. Koosseisu uuendamisel me lähtusime põhimõttest, et esindatud oleksid kõik olulisemad teadus- ja arendusvaldkonda mõjutavad organisatsioonid ja on loogiline, et kui nii Teaduste Akadeemia president kui ka näiteks TTÜ rektor on vahetunud, siis ka uutel inimestel on võimalus TANi laua taga kohad sisse võtta. Ja loomulikult ma soovin tänada ka lahkuvaid TANi liikmeid, kelle panust Eesti teadus- ja arenduspoliitika kujundamisel ma hindan väga kõrgelt. Ma soovin tänada Andres Keevallikut, Richard Villemsit, Linnar Viiki ja Allan Martinsoni.


Valitsus kinnitas täna ka Eesti seisukohad Euroopa Liidu elektroonilise side õigusraamistiku hindamist ja läbivaatamist käsitleva avaliku konsultatsiooni kohta.


Samuti Eesti seisukohad Euroopa Liidu haridus-, noorte-, kultuuri- ja spordinõukogu istungiks ja veel mitmel teemal, millest saavad siis minu kolleegid juba detailsemalt rääkida. Aitäh teile!

 

Juhataja

Aitäh! Nüüd palun sõna siseministrile.

 

Hanno Pevkur


Tere! Meil oli üks väga suur ja oluline punkt, aga räägiks mõnest muust teemast veel. Istungipunktist kõige olulisem, et valitsus kiitis heaks siseturvalisuse arengukava rakendusplaanid. Mäletatavasti mõni aeg tagasi me kinnitasime siseturvalisuse arengukava aastani 2020 ja see on selline raamdokument, mis kogu siseturvalisuse valdkonna kokku võtab ja selleks, et arengukavas toodu ka ellu saaks rakendatud, siis on meil vaja ka rakendusplaane. Me oleme nad jaotanud kaheksasse alaprogrammi.


Esimene alaprogramm käsitleb kogukondasid ja turvalisi kogukondasid ja kõike sellega seonduvat, kuidas siis kogukondadega paremat koostööd teha ja ohtusid ennetada.

Teine puudutab päästevõimekust. Päästevõimekuses loomulikult samamoodi, üks on kutseline pääste ja teine on vabatahtlik pääste ja see üks peab kõik meile andma siis kokku Eesti riigis korraliku tõhusa päästesüsteemi.

Kolmas puudutab kindlamat ja kiiremat abi korraldamist ehk eelkõige lihtsamalt öeldes häirekeskuse valdkonda - kuidas meil on hädaabi teadete menetlemine ja kuidas me suudame inimestele kiiremat abi pakkuda. Siin on hulk tegevusi tegelikult järgneva viie aasta jooksul tulemas. Olgu võib-olla selliseks üheks olulisemaks teemaks positsioneerimise võimaldamine ka häirekeskusel. Kui me igaüks hoiame käes nutitelefoni, siis igaüks näeb oma telefonis täpikest, et kus te olete. Häirekeskus seda pilti täna kahjuks ei näe, sellepärast et see seade on sõltuvuses mobiilioperaatorist ja teenuse pakkujast ehk seade võtab ühendust satelliidiga ja näitab teile, kus te olete. Aga selleks, et see oleks ka õiguslikult võimalik näha häirekeskusel, selleks on vaja üht-teist muuta. Praegu me näeme mastide võrdluses, et kui võetakse 3-4 masti ristumispunkt ja sealt määratakse perimeeter, kus te sees olete, see on tänane võimekus. Siin ka hädaabiteadete menetlemisel on hulk tööd, kuidas me suudame kiiremini inimesele abi pakkuda ja kuidas me inimesi kiiremini aidata saame.

Neljas valdkond puudutab kriise ja hädaolukordasid. Ehk kõik see, kuidas selleks valmis olla, mida teha selleks, et inimesed oleksid hädaolukordades kaitstud. Uus hädaolukorra seadus on tulemas, hädaolukordade lahendamise plaanid ja kõik sellega seonduv.

Viies, hetkel vast kõige olulisem teema, sisejulgeolek. Sisejulgeoleku suurendamine. Seal all on väga palju, seal on programmid, mis on peamiselt kaetud riigisaladusega ja täna ka Vabariigi Valitsus, kuna meil oli ka palju töövarjusid, siis me ei hakanud sellist suurt ümbertõstmist tegema. Ministrid usaldasid siseministeeriumi sellevõrra, et meie punased dokumendid on õiglaselt ja hästi koostatud ja terrorismivastane võitlus on sealhulgas väga oluline. Ja mul on heameel, et ma jõuan ka homse teemani ja homse Brüsselini. Aga etteruttavalt, homme on meil teemana laual ka see, kus lennureisijate andmed meile väga olulised, oleksid kaetud ka siselendudega. Muidu ei ole Eesti puhul mõtet väga rääkida, et me teeme lennureisijate broneeringuinfo teatavaks ja Eestil sellest mingit tolku ei ole, sellepärast et 90% Eesti lendudest on Euroopa Liidu siselennud.

Kuues puudutab jällegi väga põletavat teemat, aga see teema jääb kindlasti 2020. aastani lauale, see on rände- ja kodakondsuspoliitika. Kodakondsus ka pikemalt, aga ma loodan, et rändepoliitika selline teravik ikkagi õnnestub ära klaarida ja me suudame sellisesse tavapärasesse rändesüsteemi tagasi minna.

Seitsmes plokk on identiteedihaldus. Siin on väga palju uuendusi tulemas järgneva viie aasta jooksul. Me ideaalis võiksime liikuda tulevikus ka sinna, et inimesed saavad oma ID-kaarte näiteks taotleda või ka üldse passi taotleda automaatselt. Näiteks kasvõi kuskil kaubanduskeskuses, lähete teete vastavas fotoboksis pildi ära ja sealt saate vastavad vajalikud andmed ära kinnitada ja teile tuleb ID-kaart koju. Sellised ideed ja mõtted on plaanis.

Ja kaheksas plokk, viimane, on tõhusam piirihaldus ja kõik, mis puudutab piirikontseptsiooni. Esimene piiripost on maas ja 2020. aastaks loodetavasti on meil juba lõpuni toimiv uus piir olemas.

Rohkem ma siseturvalisuse arengust ei räägiks. Teise teemana, peaminister mainis, aga siin pikalt ma ei peatu ehk siis kõik, mis puudutab rändepaketti. Meil oli parlamendi poolt palve, et me koondaksime kokku ühte dokumenti kõik Eesti Vabariigi seisukohad rändetemaatikas, mis Euroopa Liidus on olnud. Me seda tegime, saatsime selle täna parlamendile arutamiseks, et parlament näeks siis ühes dokumendis või ühe paketis kõiki valitsuse seisukohti. Aga täpsemalt vaatasime meie tegevusi seoses rändeteemal kokku lepitud tegevustega või kokkulepetega.


Nii nagu peaminister mainis, me oleme tegelikult valmis, aga vaadates, kui me siin varasemalt oleme öelnud välja, et teoreetiliselt võiks selle aasta lõpus olla esimesed pered Eestis, siis kuna nüüd administratiivseid selliseid muresid ja probleeme Euroopa tasandil olnud piisavalt sellise tehniliste üksikasjade klaarimisega, siis me võime  hinnata, et selle aasta lõpuks inimeste siiajõudmine on juba väga optimistlik. Pigem realistlik oleks rääkida järgmise aasta algusest. Aga elame-näeme, meie igal juhul oleme valmis ja selle üle on ainult hea meel.


Paar sõna siis homsest Brüsseli kohtumisest. Brüsseli kohtumisel on homme laual Prantsusmaa terrorirünnaku järeldused, esmased järeldused ja ka mõned Euroopa Liidu algatused. Esimene algatus puudutab tulirelvasid, tulirelvade deaktiveerimist ja nende müüki -kuidas seda paremini kontrolli alla saada, kuidas seda kontrolli ka käibes olevate relvade üle tõhustada. Teine teema puudutab juba mainitud PNRi ehk siis passenger name record  (ingl. keeles), eesti keeles siis lennureisijate broneeringuinfo, mainisin juba ära, et puudutab Euroopa siselende.

Kolmas teema on tõhusam infovahetus. Selle tõhusama infovahetuse all muuhulgas on ettepanek avada 1. jaanuarist Europoli juurde Euroopa terrorismivastase võitluse keskus, kus erinevate riikide terrorismivastased organisatsioonid hakkaksid infot senisest tõhusamalt ja paremini vahetama ja panustaksid ka sellesse, et tõesti sellised üle-euroopalised ohud saaksid paremini ennetatud. Justiitsministri poole pealt on meil tegelikult homme laual ka karistusandmete vaatamine. Urmas on siin, siis saad sa ise seda kommenteerida. Mina lõpetan.

 

Juhataja

Ja nüüd annakski sõna justiitsministrile. Palun!

 

Urmas Reinsalu


Aitäh! Jätkan sealt, kus Hanno pooleli jäi. Homme tuleb jutuks nii sise- kui justiitsministrite kohtumisel ka kaks olulist teemat, mis puudutavad täiendavat riikide pädevuse omistamist võitluses terroriga. Esimene on see, et kõigil Euroopa riikidel on oma karistusregister. Me saame teiste Euroopa riikide karistusregistritest infot vaid Euroopa Liidu kodanike kohta. Kui on tegemist kolmanda riigi kodanikuga, kes on Saksamaal süüdi mõistetud või Prantsusmaal süüdi mõistetud, seal karistusregistrisse ei kantud, siis tegelikult seda infot me ei saa. Ja see tundub iseenesest ju ebaloogiline, ebapraktiline eriti praeguses olukorras, kus rahvusvaheline element ka terroriolukorra pingestumisel on väga oluline, seetõttu ongi ettepanek teha nõnda, et ka kolmandate riikide kodanike karistuste suhtes oleks see Euroopa Liidu andmevahetus süüdimõistetud kuritegude kohta kättesaadav.

Teine element puudutab seda, et Euroopa Liidus on üks raamotsus, mis kohustab riike võitluses terroriga kehtestama ka vastavad sanktsioonid, et oleks kriminaliseeritud terrorikuriteod. Iseenesest on see surve mitmetes liikmesriikides selles suunas ja ka rahvusvahelises kogukonnas selles suunas, et neid terrorikuritegusid mõistetakse avaramalt ja oleksid sanktsioneeritud avaramalt kui lihtsalt konkreetne pommipanemine või isiku- või varavastane rünnak, et ennetada seda keskkonda juba võimalikult varases faasis. Ja seetõttu on laual ettepanek hakata muutma seda Euroopa terrori raamotsust nõnda, et Euroopa riigid ka sanktsioneeriksid oma karistusõiguses ära, esiteks, terroristlikul eesmärgil reisimine. Mis tähendab praktikas ennekõike seda olukorda, kus Euroopa riikide kodanikud, elanikud lähevad võitlema terroristlike organisatsioonide ridadesse, ennekõike ISISes. Ja teiseks ka mitte üksnes sinna minemine, kui isik ise läheb, vaid tegelikult selle toetamine, ka raha kogumine, ka väljaõpe Euroopa riikide territooriumil, ka koolitamine. See isikute hulk, kes on radikaliseerunud Euroopa kontinendil, kujutab täpselt samasugust ohtu nagu väljapoole kolmandatest riikidest, kujutab ohtu ka tegelikult Euroopa Liidu territooriumil. Seetõttu on vaja tugevamaid ka karistusõiguslikke legitiimseid relvi võitluses nendega. Mitmed riigid kutsuvad üles ka sellele, mis homme tuleb aruteluks, et võitluses nende radikaliseerunud isikutega ja nende rühmitustega, aga ka inimestega, kes on ajupestud ja indoktrineeritud, näha ette ka teisi võimalusi, mis ei ole üksnes karistusõiguslikud, aga nende tegevust piiravad. Näiteks, Suurbritannia kavatseb jõustada selle põhimõtte, et ta alaealistele kodanikele ka saaks hakata kohaldama passide äravõtmist juhul, kui on tuvastatud, et tegemist on isikuga, kellel on kavatsus minna terroristlikuks võitlejaks. Siis oleks ka tagatud, et ei ole mitte esimene karistusõiguslik meede see, et inimene vangistatakse, vaid me näeksime ette ka varasemas faasis takistavaid abinõusid selleks, et inimene ei pöördu nii radikaalsele teele nagu seda on terroristlik võitleja.


Teine teema, mida valitsus arutas ja langetas põhimõttelise otsuse, on seotud sellega, et väärteotrahvide poliitika riigis muutub. Ja muutub nõnda - valitsus otsustas, et järgmise aasta 1. märtsist on väärteotrahvide eest ette nähtud arvestuslik päevamäära ühik, mis täna on 4 eurot, saab olema 8 eurot.

Riigi rahaliste karistuste poliitikas on tegelikult need asjad olnud viltu. Miks? Sellepärast, et enne 2015. aastat oli ebaloogiline olukord, kus kuritegude eest karistatav minimaalne rahaline karistus päevamäära arvestuses oli madalam kui väärtegude eest. Ilmselgelt see on selles mõttes tervemõistuslikult ebaloogiline, kuna kuritegu on palju tõsisemalt sanktsioneeritav ühiskondliku hinnanguna kui väärtegu. Nimelt oli kuritegude eest ette nähtud 3,2 eurot ühe päeva eest ja väärtegude eest 4 eurot.

See samm-sammult on nüüd karistuspoliitikas need asjad viidud proportsiooni. 1. jaanuarist sellel aastal kuritegude minimaalne päevamäära trahviühik on 10 eurot ja järgmise aasta 1. märtsist, teise astmena liigume me väärtegude suunas, saab see olema 8 eurot. Miks need summad on erinevad? Erinevad on nad seetõttu jällegi karistuspoliitilise valikuna, kuna väärteod on teod, mis võrrelduna kuritegudega on väiksema ühiskonnaohtlikkusega. Seetõttu on otstarbekas vahe sisse hoida, aga hoida seda ikka õiges loogikas. Mitte vastupidi, et kuritegude eest on madalamad määrad kui väärtegude eest, vaid ikka nõnda, et väärtegude eest on madalamad määrad kui kuritegude eest.

Lisaks tehti ka mitu põhimõttelist muudatust, mis senises väärtegude praktikas nimelt ei ole, et alaealiste puhul on erisus. Alaealiste puhul saab kohaldada maksimaalselt 50% sanktsiooni ülemmäärast. Seega võib nii öelda, et alaealiste sooritatud väärtegude puhul on meie karistuspoliitiline valik see, et karistuspoliitikas ka karistuste määramisel kohaldatakse seda leebemalt. Teiseks, kaotatakse rahatrahvi minimaalmäär. Täna on rahatrahvil kolm trahviühikut ehk 12 eurot see minimaalmäär ja uue minimaalmäära summaks oleks siis üks trahviühik. Ehk teisisõnu, erakorralisi asjaolusid arvestades, leevendavaid asjaolusid arvestades, kui menetleja otsustab määrata isikule rahalise trahvi, siis täna ta pidi seda tegema minimaalselt 12 eurot, siis tulevikus on see minimaalselt 8 eurot, saab määrata.


Kolmandaks. Probleem on tekkinud ka selles, mis on ka kohtupraktikas ja menetluspraktikas ilmnenud, et inimesed elavad palgapäevast palgapäevani. Paraku inimesed sooritavad ka väärtegusid. Kogu väärtegude sanktsioneerimise mõte on, et inimesed hoiduksid sellest tegevusest, et neid tegusid sooritataks vähem. Aga pahatihti neid siiski inimesed teevad ja kui nüüd inimesed elavad palgapäevast palgapäeva, võib tekkida probleem, et sa ühe kuu jooksul pead sa tasuma selle väärteotrahvi ja siis on tegelikult sul rahaline küsimus, et oletame, et kuu on juba lõpukorral või keskel, et sul on tegelikult see raha ära kulunud ja siis sa jääd automaatselt selle valiku tõttu jääda sa võlgnikuks. Meil on nüüd kaks olulist asjaolu, mida ma tahaksin rõhutada. Esiteks, me pikendame trahvi tasumise aega. Täna on see nõnda, et otsuse kättesaamisest 15 päeva ja me tõstame ta, et jääks sisse nii-öelda järgmine inimese sissetuleku hetk, on ta siis palk, pension, mingi muu elatistee. Et siis see oleks 45 päeva. Sellisel juhul tal igal juhul jääb ette see järgmise kuu sissetulekumäär ka.

Ja teiseks, on asi, millest on teada vähe. Ma pean seda oluliseks, et menetlejad esiteks informeeriksid inimest, kindlasti on siin oma osa ka meedial. Kui täna on karistusõiguses kõigil inimestel õigus, nii nagu on võimalus inimestel televiisorit osta järelmaksuga, on ka õigus kõigil inimestel taotleda seda, et nii-öelda osamaksetena ehk järelmaksuna trahvi tasuda kuni ühe aasta jooksul. Aastaga inimene saab selle, kui on käitunud õigusvastaselt, kahetsusväärselt teinud mingi teo, tal on võimalus aasta jooksul ajatatult see trahv siis tasuda. Ning arvestades seda, et küsimus on nüüd kiiruskaamerates, see trahvi määramine on automaatne, seal asjaolusid ei arvestata. Need on seotud mehaaniliselt isiku poolt kiiruse ületamisega ja eeldusega, et see isik, kes on auto seaduslik valdaja, et on siis seda kasutanud. Sellisel juhul on ka täna teistsugune trahvipoliitika nendel juhtudel, mis puudutab kiiruskaamerate trahve. Reegel on selline, et 3 eurot võrdub üks kilomeeter ületatud kiirust. Siis see otsus oli meil selline, et me seda ei suurenda sellise päevamäära loogikas, mudel on nö absoluutsummas, me näeme ette, et 1. märtsist on kiiruse ületamine liiklushoiatustrahvina ehk liikluskaamera trahvina näeb siis välja selline, et 5 eurot on üks kilomeeter. 3 asemel 5 eurot.

Ühe sanktsiooni puhul me otsustasime ka seda eriliselt kohelda ja see on ühistranspordi seaduses ette nähtud piletita sõit. On suur hulk inimesi, kes sõidavad jänest. See on ühiskondlikult kindlasti hukkamõistetav, kuid tuleb tunnistada seda, et see on oma olemuselt tegu, mis suures osas puudutab eraõiguslike suhete valdkonda. Keegi osutab transporditeenust, on ta siis eraõiguslik vedaja, on ta omavalitsuse vedaja, ja kui isik jääb seal vahele, siis selle teo iseloom ei ole oluliselt ühiskonnaohtlik. Nii et on varaline kahju, mis kaasneb sellele ettevõttele, on häbi, mis kaasneb, piinlikkustunne sellele inimesele, kes jänest sõitis, aga teistele seaduskuulekatele inimestele olulist ohtu see endast ei kujuta. Meie otsus oli selline, et kui täna on piletita sõidu eest maksimaalselt ette nähtud 10 trahviühikut ehk 40 eurot sanktsioon, siis me seda alandame 5 trahviühikule, aga kuna trahviühikute määr tõuseb, siis lõpptulemus on see, et maksimaalne karistus piletita sõidu eest saab olema 50 eurot. See on senise 40 asemel 50 eurot. Seda, otsus oli, et me ei tõsta sarnaselt kogu kahekordse trahvi päevamäära mahuga.

See seadus peaks jõustuma 1. märtsist 2016. On oluline rõhutada, et kõik menetlejad peavad arvesse võtma selle menetluse läbiviimisel kergendavaid asjaolusid, süüd raskendavaid asjaolusid ja peavad arvestama ka isiku karistustundlikkust. Mis tähendab seda, et loomulikult on väärteo menetlemisel raske tuvastada isiku varalist seisundit, muid asjaolusid, aga see karistustundlikkus tähendab ka seda, isiku seisundist, tema enda poolt ka ütlustest tulenevat sotsiaalset konteksti selle karistuse määramisel, et karistus oleks piisavalt mõjus. Seda menetlejad peavad arvesse võtma ja ma olen kindel et nad senises praktikas ka teevad. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd palun sõna rahandusministrile. Mikrofon ka sisse.

 

Sven Sester

Vabandust, aitäh! Enne kui ma alustan, tahan öelda, et kaks uut rahandusministrit tulevast kindlasti, on täna ka siin laua taga, kes on mind hommikust saadik saatnud. 32. Keskkoolist Katriin ja Reaalkoolist Markus, kes on täiesti asja juures ja jälginud põhjalikult, kuidas tulevikus erinevate otsuste juures olla ja vastavaid otsuseid ka ise kujundada.

 

Täna ma tahaks võib-olla ära markeerida ühe otsuse, mis otseselt puudutab ka rahandusministeeriumi. Nimelt, valitsus kiitis heaks maksualase teabevahetuse seaduse muutmise  eelnõu. Maailm on globaliseerumas, varasemalt me rääkisime selles rohkem, et topelt maksustamist ei oleks, nüüd oleme hakanud rääkima ka sellest, et topelt mittemaksustamist ei oleks. Ka Ameerika ehk täpsemalt USAga on meil tänaseks juba olukord, kus me vahetame erinevaid teabeid, mis on seotud maksundusega ja peaasjalikult finantskontode jäägiga.

 

Nüüd on Euroopa Liidus tänaseks vastu võetud direktiiv ja kõik riigid ka seda adopteerivad oma siseriiklikus seadusandluses. Maksude kõrvalehoidumiseks, rahapesuks, terrorismi tõkestamiseks, kõige selle vältimiseks siis riigid aasta lõpu seisudega vahetavad mitteresidentide puhul informatsiooni konto jääkide kohta. See ei tähenda seda, et iga riigi maksuametil tekiks võimalus tehinguid uurida, ei, aga konto jäägid aasta lõpu seisuga fikseeritakse ja automaatse teabevahetuse programmi raames siis edastatakse vastavatele teistele liikmesriikidele. Toimub suhteliselt automatiseeritud süsteem. Kui Eesti maksuresidendil ei ole kontosid välisriigis, siis see teda ei puuduta.

 

See aruandluskohustus hakkab pihta sisuliselt 2015. aasta lõpust, fikseeritakse esimene kord ära ja esimesed kontot puudutavad teabed peaksid siis 2017. aasta juunis ka edastatama.

 

Täiendavalt, mida ma tahaks öelda väljapool konkreetset teabevahetusseadust, paari sõnaga ka Eesti eelarvekavast ja Euroopa Komisjoni plaanist analüüsida meie palgakasvu ja kinnisvara hindade kasvu.

 

Ma paari sõnaga mainiks, et sel nädalal andis Euroopa Komisjon hinnangu Eesti eelarvekavale, järgmise aasta eelarve kavale just stabiilsuskasvupakti kontekstis ja nendes kontekstides, mis on kokku lepitud eelarvereeglite osas. Me saime kõrgema hinnangu, kõrgeima hinnangu. Ja sellist hinnangut said vaid viis riiki Euroopas, Eesti on üks nendest. Lisaks Eestile Saksamaa, Luksemburg, Holland ja Slovakkia.

 

Mida see hinnang tähendab, on see, et Eesti riigi rahandus on korras. Meie eelarve, järgmise aasta eelarve eelnõu on tehtud vastutustundlikult, konservatiivselt ja pigem oleme ambitsioonikuses olnud isegi kõrgemal ehk siis meie selline tasakaalu, ülejäägi kontekst on olnud kõrgem, võrreldes Euroopa Liidus kehtestatud miinimumnõuetega. Me oleme seadnud endale eesmärgiks olla valitsussektoriga ülejäägis. See on selgelt positiivne ja ma arvan, nii nagu valitsus on ka varem öelnud, jätkab seda poliitikat mitte ainult järgmisel aastal, vaid kogu oma valitsusperioodi jooksul.

 

Nüüd teine pool, mida ma kindlasti tahaks ka ära markeerida, on seotud palgatõusudega ja ka kinnisvara hindade tõusudega. Euroopa Komisjoni asepresident härra Dombrovskis on öelnud, et peab monitoorima kõiki riike, võimalikke tasakaalustamatusi ja Eesti puhul kindlasti tasuks uurida just seda kahte aspekti. Meie töötajatele on see kindlasti positiivne uudis: meil on sisuliselt neli aastat järjest palgatõus muljet avaldav, keskeltläbi 8 protsenti aastas palgatõusu, aga see on tekitanud nüüd tänaseks päevaks ka selle olukorra, et tootlikkus ei jõua järgi.

 

Ehk siis palga kasv sööb sisuliselt ikkagi ettevõtete tootlikkust ja see kindlasti pikemas perspektiivis võib tekitada ka meie jaoks küsimusi, et ettevõtjatel ei ole võimalik ühel hetkel enam sellises kontekstis edasi minna, nad ei saa tõsta hüppeliselt hindu, turg ei tule sellele järgi. Kui järjest rohkem ja rohkem palku tõsta ja see hakkab tootlikkust sööma, siis ühel hetkel on ettevõtja olukorras, kus tal ei ole enam ka kasumit, mida siis täiendavalt investeerida. Euroopa Komisjon on lubanud tulla meile ka appi, et uurida, ka see probleem on süvenev, kas see probleem on selline, millega peaks minema väga süviti.

 

Ja teine siis lisaks palgale on seotud kinnisvaraga. Kinnisvara hinnad on samamoodi meil aja jooksul kasvanud, sellega kindlasti on oma loogika olnud selles, et sellele on aidanud kaasa see sama palgatõus. Inimestel on sissetulekud suurenenud, mis omakorda on aidanud kaasa kinnisvara hinna tõusule. Nendes kahes teemas, eelarve projekt, eelarve on väga korrektne, konservatiivne, aga Euroopa Komisjon kindlasti aitab kaasa nende kahe teema nö süvendatud analüüsil. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd küsimused. Ingrid, mikker ka. Ja kui küsite, siis olge head, öelge ikka enda nimi ja väljaanne ka.

 

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal2

Küsimus härra peaministrile. Tänases Postimehes on avalikuks tulnud üsna ehmatavad asjaolud, mis ajendasid Priit Toobalit eile tegema Riigikogust tagasi astumise avalduse. Kuidas teie seda juhtumit kommenteerite? Minu meelest on üsna ehmatav, kui Riigikogu liige peab Riigikogu saunas alaealiste noormeestega selliseid kahtlaseid kohtumisi? Aitäh!

 

Taavi Rõivas

Aitäh! Kuivõrd mul ei ole selle väidetava juhtumi kohta rohkem infot kui see, mis on ajakirjanduse vahendusel kättesaadavaks saanud, siis ma ei pea vajalikuks seda üldse kuidagi kommenteerida. Ma arvan, et see on suur väärtus, et on pressikonverentsid, kus kõik valitsuse liikmed saavad vastata kõikidele võimalikele küsimustele, aga ma arvan, et maailmas juhtub ka asju, millele ei pea Eesti Vabariigi peaminister kohe kommentaari andma. Aitäh!

 

Lauri Liikane, Tallinna TV

Aitäh! Eelmisel aastal kanti meie fosforiidivarud Euroopa Liidu väga tähtsate maavarade nimestikku. Kas valitsusel või Eestil on plaanis lähiajal hakata uurima Virumaa fosforiidivarusid ja millal, kui?

 

Taavi Rõivas

Aitäh! Vabariigi Valitsusel on plaanis täna pärastlõunal arutada kompleksselt erinevaid maapõuega seotud teemasid ja võimalik, et puudutame ka fosforiidiga seonduvat. Keskkonnaminister valmistab selle arutelu ette. Enne, kui valitsus on saanud seda arutada, ei saa ma ka valitsuse nimel lõplikku seisukohta välja öelda.

 

Mari-Ann Rohemäe, Aktuaalne Kaamera

Küsimus siseministrile. Ma arvan, et peaminister võib ka sõna sekka öelda, kui tahab. Ei, Toobali kohta ei taha midagi teada. Seoses rändekriisiga on juba tükk aega üleval olnud ja Pariisi terrorirünnakutega seoses ka räägitakse Schengenist aina rohkem. Homse Brüsseli kohtumisega seoses on räägitud, et Soome kavatseb siis ka välja tuua selle, et võiks Euroopa Liidu sisepiiridel taas kord ajutise kontrolli taastada. Kas Eesti seisukoht on jäänud samaks selles küsimuses?

 

Hanno Pevkur

Aitäh! Kindlasti peaminister kommenteerib ka seda. Aga sissejuhatuseks, et ka soomlaste ettepanek ei ole Schengeni kaotamine. Need on täiesti erinevad teemad. See, kui me ajutiselt teostame piirikontrolli, mida me intensiivsemalt tegime ka laupäeval ja pühapäeval Eestis, see kindlasti ei tähenda Schengeni ruumi kadumist.

 

Eesti ja kõik, vähemalt minule teadaolevalt kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on väga huvitatud sellest, et Schengen püsiks, me peame kõik oma pingutused suunama mitte sellele, kuidas taastada piire, vaid  sellele, kuidas säilitada vaba liikumine, sh nii kaupadele kui inimestele. Ja seetõttu igasugused arvamused või spekulatsioonid sel teemal, et kas peaks Schengeni kaotama, need võivad tõusta, aga kindlasti Eesti ei toeta neid ettepanekuid, et Schengenit kaotada. See oleks Eesti majandusele, arvestades, kui avatud majandusega me oleme, kui palju on meie inimestel kaotada sellest, kui Schengen kaoks, siis me kindlasti ei toeta seda.

 

Kõik arutelud, mis puudutavad turvalisust, kahe käega poolt, sh reisiandmed, sh terrorismivastane võitlus, infovahetuse parandamine, kahe käega poolt. Aga kõik, mis puudutab Schengenit, siis kahe käega selle poolt, et Schengen jääks. See on meie kõigi huvides. Ajutine piirikontroll, ütleme, täna ei ole näha, et vähemalt üle-euroopaliselt oleks ohutase nüüd märkimisväärselt tõusnud. On tõsi see, et teatud piirkondades kogu aeg sellised n-ö  ohutaseme kõikumisi või ohuhinnanguid kogu aeg tehakse, aga see ei tähenda seda, et me peaksime üle-euroopaliselt taastama piirikontrolli.

 

Piirikontrolli taastamiseks ei ole samamoodi põhjus ainult terrorism. Peamine piirikontrolli taastamise põhjus viimase kahe kuu jooksul on olnud erinevates riikides  rändega seotud küsimused, et kontrollida rännet. Nii et seetõttu ma olen täiesti veendunud selles, et iga liikmesriik suudab adekvaatselt hinnata seda, kas ta peab oma piiridel tegema n-ö tõhustatud kontrolli, täiskontrolli või tegema seda kompensatsioonimeetmetena riigi sees. Aga üle-euroopaliselt otsustada, et nüüd me taastame piirikontrolli kõikidel teedel või lennujaamades ,kus ta niikuinii on või siis ka sadamates, selleks minu hinnangul täna vajadus puudub.

 

Taavi Rõivas

Ma ütleks ka põgusalt, et iseenesest see, et Eesti ja Soome või Eesti ja Läti vahel ei oleks piiri, ei tähenda, et meil ei oleks ka võimalik riskihinnangu korral, kui meil on näiteks informatsioon, et liigub Lätist või Soomest Eestisse salakaup või et liigub teatud hulk isikuid, kellel ei ole luba seda teed ette võtta, siis loomulikult on meil ka praegu võimalus kõiki neid asjaolusid kontrollida. Ja nii nagu me teame, siis ka teatud sagedusega pisteliselt neid kontrolle ka tehakse.

 

Aga seda, et taastada täielikult piirikontrollid Euroopa Liidu sisepiiridel ja püsivalt taastada, siis seda pean mina sarnaselt Hanno Pevkurile väga ohtlikuks trendiks. Eesti inimesed mäletavad ju veel seda aega, mil Saksamaale reisimiseks oli vaja igal piiril näidata dokumente, teatud piiridel oodata pikalt järjekorras. Oli vaja taotleda enne üldse viisa, enne kui sa said õiguse Saksamaale liikuda. See, et täna me liigume Tallinnast Lissabonini vabalt, on tegelikult suur väärtus. See ei ole suur väärtus vaid reisijate mugavuse seisukohast, vaid see annab ka ikkagi tohutu võidu kaupade vahetuse mõttes. Ja see majanduslik efekt on väga selgelt rahas ja inimeste sissetulekutes mõõdetav.

 

Ka kaubad liikusid ju veel paarkümmend aastat tagasi selliselt, et rekkad ootasid mõnikord päevi Poolas piiripunktis, see on kõik minevik ja loodetavasti igaveseks.  Nii et see, et Euroopa Liit on üks ruum ja ühiselt teeb kõik selleks, et oma välispiire kaitsta, on minu meelest väga mõistlik ja meil eurooplastena on sellest ainult võita.

 

Välispiiride kaitse puhul, ma usun, on meil võimalik ka veel koostööd suurendada. Valitsuse nimel ma esitasin selle nädala alguses Eesti Euroopa Liidu poliitikat ja ühe teemana ma tõin välja ka selle, et ka Eestil on põhjust positiivselt suhtuda nendesse aruteludesse, mis on alanud Euroopa Liidu ühtse piirivalve teemadel. See, et välispiiridel, mis meie jaoks on idapiir, Euroopa välispiiridel oleks võimalik ka kaasata teiste Euroopa riikide piirivalvureid ja teha koostööd ühiselt. Ma arvan, et see on tulevikus igati loogiline ja selles suunas liikumist võiks vähemasti kaaluda.

 

Urmas Reinsalu

Üks asi täienduseks. Mis see Schengeni ruum on? See on nagu laev ja selles laevas on praegu auk sees. Väga selgelt teatud objektiivsetel põhjustel teatud riikide puhul. Ja nüüd on küsimus selles, et esmane loogika, et see Schengeni ruum saaks toimida, peab olema selles, et see välisauk tuleb kinni panna. See on olnud Eesti väga jäik ja selge nõudmine kogu aeg. Kui tekib olukord, et seda auku ei ole võimalik kinni panna, on ta siis objektiivsete asjaolude või riikide passiivsema hoiaku tõttu, siis on selge, et siis mida tehakse, kui  laevas on auk, on üks osa koridorist veega täidetud, siis suletakse veekindlad uksed teises kohas.  Ja ma arvan, et siis sellisel juhul tuleb neid kohti, kui riike, kes ei suuda ise tagada oma piirikontrolli välispiiril Schengenit kaitsma, siis tuleb nende suhtes seda kohaldada.

 

Ma arvan, et see nii-öelda universaalne ettepanek piirikontrolli kehtestamiseks erinevate Euroopa riikide puhul, see ei tulene sellest loogikast. Pigem ma usun, küllap on selles ka oma Soome sisepoliitilist sentimenti praegu, sest mitte miski ei takista Soomel täna, oma ohuhinnangutega jõudma järeldusele seda piirikontrolli kehtestamast. Ennekõike ohvriks satuksid siis Eesti inimesed ja Rootsi ja siis omakorda lennuühendus ja soomlased ise ka.

 

Iseenesest selles ei ole midagi nii-öelda imeasja selles piirikontrollis. Oli Obama visiit, piirikontrolli viidi läbi ja erinevatel juhtudel seda on kehtestatud. Aga see kaalutlus peab olema piirikontrolli kehtestamisel julgeoleku analüüsist ja objektiivsel hinnangul põhinev. Täpselt samamoodi, nagu me nõuame ja eeldame, et liikmesriigid täidaksid Euroopa rahaliidu reegleid, mis on rahaline julgeolek, tuleb nõuda ka liikmesriikidelt, et nad täidaksid muid reegleid, mis tagavad vabaduste toimimise. Osaliselt ei ole võimalik eurotsooni  üles ehitada, et osad riigid täidavad ja osad ei täida põhimõtteliselt neid reegleid. See on samamoodi, auk süsteemis. Samamoodi on ka selle piirikontrolliga.

 

Juhataja

Aitäh! Ann-Marin, võtame järjest, et kõik saaks küsida.

 

Ann-Marii Nergi, Eesti Päevaleht

Mul on eelkõige küsimus Sven Sesterile, aga võivad ka teised vastata. Küsimus Estonian Air´ist , hetk tagasi tuli teade, et Estonian Air´i nõukogu on otsustanud edasi minna ikkagi pankrotiprotsessiga või teeb siis seesuguse ettepaneku. Minul on küsimus pigem riigi või siis valitsuse tasandil vastukäivatest  sõnumitest,  mida Estonian Air´i töötajatele antakse. Kui eelmine nädal täpselt samas kohas rääkis majandusminister Michal, kuidas, ma tsiteerin, Estonian Air´i juhtkonna tehtud ettepanek ei ole üldse ebatõenäoline, et võlausaldajad mõistavad, et proportsionaalselt saabki igaüks ainult teatud osa tagasi ja loomulikult oleks kenam, kui see kollektiivlepingu järgi läheks, aga see ettepanek on tegemisel. Loodan, et teised võlausaldajad on sellega päri ja siis maksuamet vastab selle peale, et me ei saa õiguslikult mitte kuidagi sellega päri olla. Kas selliseid sõnumeid siis kuidagi räägitakse ka omavahel läbi varasemalt või, see mõjub kuidagi väga skisofreeniliselt. Aitäh!

 

Sven Sester

Selge on see, et Eesti riik ja kaasa arvatud kõik Eesti riigi ametid peavad toimima seaduse järgi ja üllatav ongi see, et Estonian Air´il oli ka selleks perioodiks või protsessi hetkeks maksuvõlg. Kui tal maksuvõlga poleks olnud, siis ei oleks ka maksuametil olnud nii-öelda võlausaldaja staatuse hetke. Kuigi ära fikseeriti tema maksuvõlgnevus, siis muidu võiks maksuvõlgnevus tekkida ka hiljem, kui töötajatele makstakse viimased palgad välja, alles siis tekib maksuvõlgnevuse kontekst, aga maksuvõlgnevus oli ka varem olnud. Ja tõsilugu, maksuamet ütles, et ta peab lähtuma seadustest, tal ei ole võimalik kokkulepperuumi teha ja ma arvan, et see on ka väga korrektne. Maksuametil ei ole ühtegi teist hooba ja võimalust.

 

Kindlasti siin tasuks tähele panna ka seda, et  ükskõik milline võlausaldaja, kui ta protsessib või ei ole nõus sellega, siis automaatselt likvideerimisprotsess peatub. Tänaseks päevaks minu andmetel, ma eeldan, et ma ei eksi, ka näiteks SAS ja päris mitmed muud võlausaldajad on selgelt öelnud, et nad ei ole  huvitatud võimalikest täiendavatest kokkulepetest. Aga mis puutub konkreetselt teie küsimusse, siis tõesti maksuamet peab lähtuma seadustest ja kuna sel hetkel oli maksuvõlg, mida maksuamet ka siis uuris sel hetkel, siis tal ei olnud ka võimalik teistmoodi vastata. Aitäh!

 

Ann-Marii Nergi, Eesti Päevaleht

Aga kui see on ikkagi teada ja nad peavadki nii toimima, siis milleks teha, milleks anda selliseid sisutühje lubadusi?

 

Sven Sester

Ma arvan seda, et sel hetkel, kui kaardistati ära võlausaldajaid, võeti üldine seisukoht, et kõikide osapoolte poole pöördutakse, kui kõik on sellega nõus, siis ka hakatakse likvideerimisprotsessiga pihta. Ma arvan, et ka selle signaali väljaandmisel alles toimus kaardistamine. Aga mul ei ole rohkem informatsiooni. See sama informatsioon, mis tänaseks päevaks on, kus üks võlausaldajatest mitmete teiste võlausaldajate rivis on öelnud erinevatel põhjustel, et kui eraisikust või erafirmast võlausaldajal on mingi üks põhjus, siis antud näite puhul siis konkreetselt maksuamet on öelnud, et tal lihtsalt ei ole seaduslikku muud võimalust teistmoodi käituda. Ma eeldan, et seda pandi paralleelselt kokku, ühelt poolt võlausaldajate kaardistust, teiselt poolt riigi poolset ka soovi. Ma arvan, riigi poolne soov oli ja on siiamaani siiras, et töötajatele maksimaalselt koondamishüvitised kätte maksta. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Viimane kiire küsimus, et jääks intervjuudeks ka aega.

 

Lauri Liikane, Tallinna TV

Minul on täpsustav küsimus Estonian Air´i kohta, õigemini, nende Estonian Air´i lennukite kohta. Kas need Estonian Air´i lennukid olid kuidagi Estonian Air´i bilansis üleval ja kus nad praegu on ja mis nendest edasi saab?

 

Taavi Rõivas

Sõltub, mida te peate Estonian Air´i lennukiteks, aga kui on lennukid, mis on ostetud riigile kuuluvale ettevõttele Transpordi Varahaldus, need on praeguseks mulle teadaolevalt jätkuvalt Estonian Air´i värvides. Aga see, mismoodi ja kuidas neid on võimalik tulevikus edasi kasutada, seda kõike on teil võimalik Transpordi Varahalduselt ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt küsida. Osad lennukid, mis varasemalt olid renditud, olid Embraer lennukid, need on juba mõnda aega tagasi antud enne seda riigiabi uudist ja need Bombardierid, mis on jätkuvalt Estonian Air´i värvides, siis kuulvad Eesti riigile kuuluvale ettevõttele, mis on transpordivarandus. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Ja lõpetame pressikonverentsi. Jätkame intervjuudega.

 

Lõpp

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-