Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 2. juuli 2015

02.07.2015 | 16:38

Uudis
    • Jaga


Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Taavi Rõivas, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, riigihalduse minister Arto Aas ja kultuuriminister Indrek Saar.
Valitsuse pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=WLzesfaqwEM&feature=youtu.be


Juhataja Ave Tampere
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsiga. Kõigepealt sõna peaminister Taavi Rõivasele.

Taavi Rõivas

Suur aitäh! Kõigepealt päevakajalistel teemadel. Seoses sellega, et eile esitas Eesti Vabariigi välisminister Keit Pentus-Rosimannus mulle oma tagasiastumise avalduse, olen loomulikult alustanud uue välisministri kandidaadi otsinguga. Nagu ma eile ütlesin, siis ma kavatsen seda väga põhjalikult kaaluda ja loomulikult ka kõikide Reformierakonna juhatuse liikmetega selle teema läbi arutada. Lihtsalt teadmiseks taustalt, et valitsuse liige asub ametisse vandega parlamendi ees. Järgmine Riigikogu istung on korraliselt plaanitud septembrisse, aga on enesest mõistetav, et sedavõrd kaua me oodata ei kavatse. Ma olen rääkinud Riigikogu esimehega ja realistlik on paari-kolme nädala jooksul ikkagi Riigikogu kokku kutsuda. Kindlasti ma kavatsen nime, kandidaadi nime, erakonna juhatusele esitada varem. Ma usun, olles juhatuse liikmetega rääkinud, siis erakonna juhatuse koosolek saab suure tõenäosusega olema järgmisel reedel, aga ma veel täpsustan. Ma kindlasti soovin, et võimalikult paljud juhatuse liikmed saaksid sellest arutelust ka füüsiliselt osa võtta. Me peame arvestama sellega, et osa Reformierakonna juhatuse liikmetest on kas praegu Eestist ära või elab ka püsivalt Eestist ära. Selle sama teemaga mul on üks palve. Ma olen jälginud väga tähelepanelikult nii ajakirjanike kui poliitikute kui teiste kommentaare selle teema juures ja ma tahan juhtida tähelepanu, et see kaasus on tsiviilvaidlus. Ja tsiviilasjades ei ole süüdimõistetuid ega õigeks mõistetuid, nii et kõik need korrad, kus öeldakse, et on tegemist süüdi jäämisega või süüteoga või süüasjaga, siis need on terminoloogiliselt eksitavad. Me kõik saame aru, et tsiviilasjades saab rääkida võitjatest ja kaotajatest sõltuvalt sellest, kes siis antud juhul peab kellele raha maksma, aga see ei ole kindlasti kohtumõistmine kriminaalses mõttes, vaid tegemist on tsiviilvaidlusega, nii nagu ka näiteks abielulahutused ja pärimisvaidlused jne. Seda oleks, ma arvan, mõistlik jälgida.

Nüüd valitsuse istungist. Täna oli valitsuse töölaual 14 punkti. Valitsus muutis raamatupidamise seadust, et üle võtta Euroopa Liidu raamatupidamisdirektiiv ja sellega on mul hea meel öelda, et me vähendame märgatavalt ettevõtjate halduskoormust ja ühtlustatakse seadusandlust. See puudutab muuhulgas näiteks mikro- ja väikeettevõtjaid, keda Eestis on ju lõviosa ettevõtetest, majandusaasta aruandeid. Seal on teatud lõike, mida tulevikus mikroettevõte enam esitama ei pea. Minu hinnangul mikroettevõtte jaoks, kui rääkida halduskoormusest, siis majandusaasta aruanne on üks kõige suuremaid asju. Tõsi, see on vaid kord aastas ja see on oluliselt lihtsam kui väga paljudes teistes riikides. Aga kuna meil maksude igakuine deklareerimine on väga lihtne, see on tõesti mõne minutiga tehtav enamikel juhtudel, kui tegemist on mikroettevõttega, siis selles kontekstis on majandusaasta aruandel väga oluline roll ja kui me saame ka majandusaasta aruande esitamist teha oluliselt lihtsamaks, siis ma arvan, et see on igati põhjendatud.

Teiseks, valitsus võttis vastu ühe olulise otsuse represseeritute toetamiseks, see puudutab sõidusoodustusi, aga sellest räägib pikemalt sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Me kujundasime oma arvamuse ka kahe seaduseelnõu osas.  Üks puudutab politsei- ja piirivalveseaduse muutmist, kus me ei toetanud ettepanekut, mis oleks laiendanud eripensioni õigust. See on üldine printsiip olnud, et pigem kasutame riigi ressursse selleks, et maksta ka riigi teenistuses olevatele inimestele väärikat palka, mitte ei maksa seda läbi pensionide ja teiste soodustuste, mis on oluliselt vähem läbipaistvad ka maksumaksja jaoks.

Teine eelnõu, mida valitsus samuti ei toetanud, puudutab kohalike omavalitsuste volikogude valimisi. See oli Vabaerakonna eelnõu, mis oleks piiranud kohalike omavalitsuste valimistel kandidaatide arvu ja pannud selle sõltuvusse kohtade arvuga kohaliku omavalitsuse volikogus. Valitsus leidis, et see eelnõu on demokraatiat ja iga inimese kandideerimisõigusi piirav ja ei täida seetõttu oma seda deklareeritud eesmärki, mis eelnõu seletuskirjas välja pakutud oli.

Meil oli mitu otsust, mis puudutasid valitsuse tegevusprogrammi ja mis erinevaid ministeeriumide vahelisi funktsioone täpsustavad ja ümber jaotavad. Nendest räägib täpsemalt riigihalduse minister Arto Aas.

Üks minu meelest väga oluline teema Saaremaa ja Vilsandi, eriti Vilsandi elanike ja ka külastajate jaoks on see, et valitsus otsustas anda Vilsandil paikneva Vikati sadama üle Majandusministeeriumilt Keskkonnaministeeriumile. Ma olen küll peaaegu kindel, et see oli vastupidi, siin on kirjas niipidi, täpsustame selle kohe järgi, kumba pidi me  selle tegime. Igal juhul on tegemist ettevalmistustega selleks, et alustada sadama renoveerimisega. Me teame, et teisel poolel on veel ka Papissaare sadam, mis samuti vajab kordategemist ja see kõik aitab kaasa sellele, et paadiühendus, ma ei saa öelda saare ja mandri vahel, ma pean ütlema siis saare ja saare või siis Papissaare ja Vikati, Saaremaa ja Vilsandi vahel saaks paremini toimida. Samuti andsime keskkonnaministeeriumile nõusoleku maa tasuta võõrandamiseks Saku vallale, kuhu tuleb spordihoone ja gümnaasiumi juurdeehitis.

 

Juhataja
Jah, tegemist oli keskkonnaministeeriumilt majandusministeeriumile.


Taavi Rõivas

Nii, mul mälu ei ole veel lootusetult tuhmunud, nii et väga hea. See on ka loogiline, et tegelikult tegemist on ju saarega, kus on väga palju keskkonnakaitselisi objekte ja igati loogiline, et ka see sadam on olnud seni keskkonnaministeeriumi bilansis, nüüd aga läheb majandusministeeriumile ja see on eelduseks, et see korda teha, renoveerida.

Lisaks eraldasime reservist raha kahele väga olulisele asjale. Esiteks 183 000 eurot IT-agentuuri hoone rajamise kulude katteks 2015. aastal. Mäletatavasti see hoone tuleb Lennusadama juurde, see krunt on juba eraldatud. Esimeses etapis on tehtud analüüsid ja valitud asukoht, nüüd on võimalik edasi minna juba konkreetsemate tegevustega selleks, et see hoone rajatud saaks. Ma arvan, et ei ole põhjust kellelegi põhjendata, miks Euroopa Liidu IT-agentuuri asumine Eestis on väga olulise tähtsusega ja loomulikult on meie auasi ka see, et see väga oluline rahvusvaheline asutus saaks endale väärikad ruumid, nii nagu kokku lepitud.

Teine rahaeraldus puudutab võrkpalli. Meil on paljudele teada, et Eesti koondis, Eesti meeste võrkpallikoondis on saavutanud sedavõrd head tulemused, et saab osaleda oktoobris Euroopa Meistrivõistluste finaalturniiril ja me otsustasime valitsuse reservist eraldada 200 000 eurot selleks. Tõsi, meil oli väga tõsine arutelu sel teemal ja me pidasime vajalikuks, et tulevikus oleksid selged süsteemsed põhimõtted, kuidas sellistel puhkudel käituda, kas see tuleb reservist või on mõni parem lahendus. Igal juhul seekord me otsuse langetasime, detailsemalt saab sellest rääkida kultuuriminister Indrek Saar.

Valitsus muutis ka ametniku eetikanõukogu koosseisu, kus Ülle Madise, kes on vahepeal saanud õiguskantsleriks, asendati Maria Alajõega, kes on Riigikogu Kantselei direktor.

Otsustasime, et jätkavad kõik valitsuskomisjonid, see on selline suhteline tehniline otsus, mis tuleb üle vaadata igakord, kui valitsuse koosseis muutub.

Valitsus kiitis heaks Eesti ja Soome viisaküsimustes esindamise kokkuleppe, kus Soome esindab praeguses seisus Eestit kümnes riigis ja Eesti Soomet Valgevenes. Nüüd tulevikus hakkab Eesti Soomet esindama ka Kasahstanis, kus meil on selleks võimalused olemas, aga Soomel mitte.

Arutasime ka erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide nimetamist. Suursaadiku nimetab ametisse Vabariigi President ja isik avalikustatakse peale seda.

Istungile järgnes kohe ka kabineti nõupidamine, kus me arutasime selle valitsuse ühte kõige olulisemat prioriteeti. Mul on heameel öelda, et minister Arto Aasa juhtimisel on astutud väga pikk samm edasi selleks, et haldusreform  saaks õnnestuda. Esimesed konkreetsed vaheetapid on saanud heakskiidu nii ekspertkomisjoni kui valitsuskomisjoni poolt ja said täna ka heakskiidu valitsuselt. Nii et minu meelest on see väga oluline pikk samm edasi selleks, et haldusreform ka päriselt tehtud saaks. Minu tunnustus kõigile, kes selle nimel on pingutanud ja jõudu tööle edasiseks. Me saame aru, et siin on tööd veel päris palju, aga loomulikult Arto Aas räägib sellest kõigest pikemalt. Minu poolt kõik. Aitäh!


Juhataja
Ja nüüd annaksingi sõna riigihalduse ministrile. Palun.

Arto Aas
Tere päevast! Tõepoolest olid täna olulised punktid laua peal ja kõige olulisem oli muidugi kohanimede registri põhimääruse muutmine, aga jah, saime sellega hakkama. Olgu.

Muutsime tegelikult ära ka veel viimased õigusaktid, mis olid vajalikud selleks, et saaks siseministeeriumist tuua üle kõik üksused, kes on seni tegelenud regionaalvaldkonnaga, tuua need üle rahandusministeeriumisse, et riigihalduse ministril on nüüd üks terviklik organisatsioon ja 1. septembriks on ka füüsiliselt need inimesed üle kolinud. Nii et õiguslikud muudatused valitsuse töö ümberkorraldamiseks on selleks korraks lõpule jõudmas, põhimääruse muutsime ära. Aga seda kõike me tegime selleks, et läbi viia kohalike omavalitsuste reform, et läbi viia riigivalitsemise reform. Ja täna tõepoolest kabineti istungil valitsus kiitis heaks omavalitsusreformi ajakava ja ka ühinemistoetuste kahekordistamise põhimõtte. Meie eesmärk on, et tekiksid tugevamad, võimekamad,  hästi toimivad omavalitsused ja selleks tuleb tänast struktuuri muuta. Me tahame jõuda valmis seaduse terviktekstiga ja loodame, et parlament suudab selle vastu võtta 1. juuliks järgmisel aastal ja järgmise aasta juulist kuni 2017. aasta kohalike valimisteni on veel omaalgatuslik ühinemiste voor. Me loodame, et see on aktiivne. Me leppisime täna kokku ka selle põhimõtte, et ühinemistoetust kahekordistatakse. Meil on pakkuda igasugune abi omavalitsustele konsultantide näol, kes tahavad ühinemist läbi viia. Valmisolek on suur, aktiivsus on päris kõrge. Me leppisime kokku ka selles, et reforme läbiviivad, aga selle käigus võib-olla töö kaotavad omavalitsusjuhid, et nende sotsiaalsed garantiid kasvavad. Kui seni on olnud neil võimalus saada poole aasta palk tööd kaotades, siis me tõstame selle ühe aasta peale just selleks, et võtta maha neid inimlikke hirme, ebakindlust ja motiveerida omavalitsusjuhte omaalgatuslikke liitumisi läbi viima. See on kindlasti hästi tugev motivaator, kuigi Soomes isegi on makstud 5 aasta palk, aga Eesti tingimustes tundub see liigne. Me usume, et ühe aasta preemia tehtud töö eest ja reformide läbiviimise eest on hästi põhjendatud. Ja seda eelnõu me hakkame kirjutama, me tahame anda selle ühinemistoetuste kahekordistamise eelnõu parlamendile üle juba sügisel, et neil oleks selline positiivne motivatsioon neid reforme läbi viia kohe olemas, et see 2017. aasta oktoober tõepoolest tooks meile kaasa suure ühinemiste laine. Aga me teame, et ühel hetkel peab tõenäoliselt ka valitsus ise algatama ühinemisi ja ajagraafiku järgi, mis nüüd täna heakskiidu sai, siis alates 2017. aasta novembrist kuni 2018. aasta augustini on see aeg, kus vajadusel Vabariigi Valitsuse poolt algatatud ühinemised läbi viiakse. Selline konkreetne ajakava algus- ja lõpukuupäevadega, vaheetapid lahti kirjeldatud, millal mingid seadused ja otsused tuleb langetada, sai täna valitsuses heakskiidu ja hakkame mööda seda teed astuma. Praegu kõik.

Juhataja
Aitäh! Ja sõna palun sotsiaalkaitseministrile.

Margus Tsahkna
Ma haldusreformi teemal lisan selle, et oluline on see, et 2018. aasta augustil toimuks siis seaduse alusel liitmine ehk kogu see protsess, mis on valitsuse poolt käivitatud, viib siis selleni, et ka valitsuse poolt tehakse haldusreformi otsuseid ja see on see, mida me oleme ju aastaid taotlenud. Et valitsus nüüd selle koalitsiooniga läheb seda haldusreformi tegema, see on ülioluline.

Aga tulles teise teema juurde, siis üks väga pikalt aetud teema Memento ja represseeritute poolt on täna jõudnud lõpule ehk me muudame represseeritute seadust. Me liitsime kaks toetust, mis on represseeritutele ette nähtud üheks represseeritute toetuseks ehk siis represseeritud hakkavad saama aastas 192 eurot represseeritute toetust. Varem on olnud see kahes jaos, 160 eurot tervise taastamise toetus ja 32 eurot transporditoetus ja probleem  on olnud selles, et see 32 eurot on välja makstud kuludokumentide alusel ehk siis piltlikult öeldes, need väärikad, eakad, Eesti riigi eest kannatanud inimesed on pidanud siis aastas 32 euro eest koguma bussipileteid, et siis taotleda seda transporditoetust. Selle me nüüd siis lõpetame ära ja liidame üheks toetuseks. See on üks selline tänuvõlg või võiks öelda isegi, selline kummaline jäänuk, mis on jäänud. Nüüd me tõesti selle lõpetame ära ja represseeritud inimesed on väärt seda, et nad saavad kõik nüüd selle toetuse. Oluline on teada seda, et need inimesed, kes ei ole saanud veel toetust, kes ei ole seda taotlenud, neile piisab ühekordsest taotlemisest, et igal aastal see nende arvele tuleks. See on minu poolt ka kõik praegu.

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd palun sõna kultuuriministrile.

Indrek Saar
Aitäh! Kõigepealt mõne sõnaga juba puudutatud teemadest. Ka mul on hea meel selle üle, et haldusreformiga on astutud üks samm edasi ja mindud veidi konkreetsemaks, kuigi kindlasti on pikad ja põhjalikud arutelud veel ees seismas ja kogu see protsess ei saa kindlasti olema valutu. Mis on oluline ja mis ka tänasel kabineti istungil kõlama jäi, et kindlasti tuleb silmas pidada, et haldusreformi üks eesmärkidest on see, et kohaliku kogukonna otsustusõigus kohalikku elu puudutavates küsimustes peab pigem suurenema ja parenema. Me ei tohiks ainult fokusseerida teenuste kvaliteedile, vaid ka sellele, et kohalik kogukond ise saab otsustada maksimaalselt kohalikku elu puudutavaid asju.

Teine teema, millest just Margus Tsahkna rääkis, ka selle üle on mul hea meel, see on üsna pikk arutelu olnud sellel teemal, et mille jaoks see täiendav bürokraatia on vajalik. Ka eelmine valitsus astus sellel suunal samme ja mul on nüüd hea meel, et sotsiaalkaitseministri ja rahandusministri koostöös on leitud lahendus, kus see täiendav bürokraatia ära kaob. Sest tõepoolest need inimesed, kellel on vajadus sellise täiendava toetuse järgi, need inimesed saavad kinnitada  oma tahet ka ühekordse avaldusega, selle jaoks ei ole mõistlik koguda iga-aastaselt bussitalonge. 

Aga kultuuri- ja spordiministri tänase päeva kõige rõõmsam sündmus on loomulikult seotud Vabariigi Valitsuse reservist tehtud otsusega. Kõigepealt on mul hea meel õnnitleda mitte ainult võrkpalliga seotud inimesi, vaid kogu Eesti rahvast selle ajaloolise hetke puhul, kuhu me oleme jõudnud, kus kaks pallimänguala on Euroopa meistrivõistluste finaalis. Varasemast juba, septembrikuus toimuvad korvpalli finaalmängud Riias ja tänane otsus annab kindluse ka, et Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril osaleb ka Eesti võrkpallikoondis, mis siis toimuvad Itaalias ja Bulgaarias oktoobri keskel. Nagu ka peaminister ütles, sellised riigireservist tehtavad eraldused tekitavad alati elavat diskussiooni, aga nagu ma ka juba viitasin, siis on pretsedenditu see, et Eesti on kahe pallimängualaga korraga Euroopa meistrivõistluste finaalis, sellest tulenevalt on ka põhjendatud Vabariigi Valitsusest sellise pretsedendi loomine. Nagu me kokku leppisime, siis selle jaoks, et anda suurem kindlus tuleviku suhtes spordi valdkonnale, siis selle aasta jooksul püüame kokku leppida eelkõige kultuuriministeeriumi ja rahandusministeeriumi koostöös, milline on see süsteem ja millised on need kriteeriumid, millest tulenevalt spordialaliidud saavad taotleda täiendavaid vahendeid. 

Ma loodan, et see tänane arutelu pani ka tegelikult aluse pikemas perspektiivis suuremale kindlusele, planeerimaks erinevatel võistlustel osalemist ja on nüüd väike, aga väga oluline samm selles suunas, et ka spordi tulemused läbi selle, et korraldus on sujuvam, oluliselt paranenud. Aga nagu ka valitsuses niimoodi poolnaljaga öeldi, siis see aitaks ka lahendada seda probleemi, et kultuuriministril alati, kui ta jälgib spordivõistlusi ja tulemused on head, siis üks silm nutab ja teine naerab, sest sellele järgnevad kohe kirglikud vaidlused sellel teemal, et kas seda kõike on võimalik ka rahastada.

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd küsimused.

Imre Kaas, Kanal 2
Imre Kaas, Kanal 2. Hea peaminister, eile küsisin teie käest seda sama küsimust, täna pisut teises vormis, mis puudutab uut välisministri kandidaati. Kas teil on plaanis nende kandidaatidega, võimalike inimestega, eraldi veel kohtuda, teha neile selline ristküsitlus, enne kui te lähete erakonna juhatusse neid inimesi välja pakkuma?

Taavi Rõivas
Aitäh! Nagu ma varem ütlesin, siis meil ei ole selle teemaga päris tuli takus, aga venitada ei ole ka mõistlik. Omad ajaraamid seab see, et millal on võimalik korraldada Riigikogu erakorraline istung. Ma usun, et see, kui me ca nädalaga kandidaadi leiame ja paari-kolme nädala jooksul Riigikogu kokku tuleb, siis see on selline enam-vähem optimaalne graafik. Arvestama peab ka sellega, et Keit Pentus-Rosimannusel on seni kõik volitused ja ta on ametis olev välisminister, nii et ükski kord ei jää Eesti vääriliselt esindamata. See annab mulle tegelikult pisut rohkem aega kui mõnel varasemal korral ja on võimalik lugupidavalt erakonna juhatuse suhtes rahulikult kõigiga aru pidada, enne juhatuse koosolekut veel ka konsulteerida ja siis, kui on esimene võimalik aeg juhatusel kokku tulla, nagu ma ütlesin, siis tulenevalt meie juhatuse liikmete paiknemise geograafilistest eripäradest on meil võimalik kõigil kokku tulla valdavalt reedeti, nii et tõenäoliselt juba järgmisel reedel. Päris nii, et me juba homseks juhatuse kokku kutsume, ma arvan, et see oleks liigne kiirustamine ja ei annaks piisavalt ette teatamise tähtaega. Aga järgmisel reedel, ma usun juba küll, ega pikalt selle teemaga ka venitada ei ole mõtet. Formaalselt hakkab mul endal küll puhkus, aga võite päris kindlad olla, et see tähendab praktikas lihtsalt seda, et on vähem kokkulepitud kohtumisi ja tegelikult natukene rohkem aega just selle teemaga ka päevasel ajal tegeleda, mis muidu, nagu te ilmselt hästi teate, peaministri ajakavas on varahommikust pisut kauem kui tavatööpäeva lõpuni kõik ajad kinni. Seetõttu on mul isegi märksa mugavam selle teemaga lähipäevadel tegeleda. Võite olla päris kindlad, et leiame Eestile parima võimaliku välisministri ja juba lähinädalatel saab ta ka ametisse.

Kadri Haamer, Tallinna Televisioon
Kadri Haamer, Tallinna Televisioon. Küsimus härra peaministrile. Miks te panite kevadel Keit Pentus-Rosimannuse ministri ametisse aimates ette seda ringkonnakohtu otsust?

Taavi Rõivas
Aitäh! Kõigepealt teie eeldus, nagu oleks võimalik aimata ette, et üks kohtuaste teeb teisega täpselt vastupidise otsuse, ma arvan, et see ei ole väga loogiline, et ma seda oleks pidanud ette aimama. Ja samuti on ikkagi see Keit Pentus-Rosimannuse isiklik otsus, mis sellele ringkonnakohtu [otsusele] järgnes. Kindlasti ei saa öelda, et see oleks olnud ka tema jaoks ootuspärane, et ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse täielikult ümber teeb. Aga ma veelkord rõhutan seda, et tegemist ei ole süüasjaga, tegemist ei ole süüdimõistmisega. Minu hinnangul on see väga riigimehelik, et sellises olukorras, kus tsiviilvaidluses, kus on kahe osapoole vahel rahaline vaidlus, peab valitsuse liige vajalikuks meeskonda säästa, Eesti välisteenistust, Eesti riigi institutsioone säästa ja tagasi astuda. Ma ei tea ühtegi pretsedenti, kus tsiviilvaidluse tõttu meeskonda säästa või et tsiviilvaidluse tõttu oleks keegi varem tagasi astunud.  Küll aga ma tean hulgaliselt teistpidiseid näiteid. Ma arvan, et ei ole ka põhjust kellelgi kahelda selles, et Keit Pentus-Rosimannuse otsus oli väga riigimehelik ja tegelikult ka õige.

Juhataja
Kas on veel küsimusi?

Toomas Toomsalu, BNS
Toomas Toomsalu, BNS. Küsimus peaministrile. Kui te hakkate otsima uut välisministrit, kas on võimalik, et see kandidaat tuleb nende inimeste seast, kes ei ole siis nö tegevpoliitik, aga ütleme, päevapoliitikast eemal, spetsialistid näiteks? Aitäh!

Taavi Rõivas
Ma ei kavatse kindlasti anda mingisuguseid vihjeid enne, kui on kandidaat küps erakonna juhatusele esitamiseks ja siis ka koheselt anname sellest teada. Ma usun, et ca nädala pärast saame Eestile parima võimaliku välisministri kandidaadi teile välja öelda. Kindlasti peab arvestama mitmeid aspekte, see on täiesti selge. Üks asi, mida on ka varasemalt tõsiselt olulise plussina arvestatud on valijatelt saadud mandaat. Samas on väga oluline ka see, et inimene oleks valdkondlikult tugev ekspert. Meil on julgeolekuolukord, mis eeldab ka valdkonna tundmist või vähemalt võimekust sellesse teemasse väga kiiresti sisse elada, nii et neid asju, mida kaaluda, on mitu. Sellepärast ma ei kavatsegi selle otsusega liigselt kiirustada, ma võtan rahulikult mõtlemisaega, ma võtan aega ka juhatuse liikmetega nõu pidada ja kinnitan, et siis saab ka väga läbimõeldud ja hea otsus Eestile tehtud.

Viljar Voog, Õhtuleht
Viljar Voog, Õhtulehe Spordist. Vahetame teemat, aga ma suunaks küsimuse siiski härra peaministrile. Ma saan aru, et küll selline neinarselilik olukord ei olnud, härra siseministrit istungil ei osalenud, aga rääkides selle võrkpallikoondise rahaeraldisest, siis kui suur hääl ja kui suur mõju oli härra Pevkuri sõnumil ja tema toetusel?

Taavi Rõivas
Jah, istungi ajal selgus, et meil on ka valitsuse liikmete hulgas lausa mitu võrkpalli liiduga seotud isikut, aga mitte ükski neist selle teema arutelul ei osalenud ja ma arvan, et nii on ka mõistlik. Arutelu toimus eranditult nende ministrite vahel, kes on Eesti võrkpalliga seotud läbi selle, et me oleme tänulikuks publikuks.

Viljar Voog, Õhtuleht
Küsiks samal teemal kultuuriministrilt.

Indrek Saar
Kommentaariks lihtsalt võiks öelda, et täna oli üks inimene kindlasti siiski valitsuse istungil, kellel on, võiks öelda, huvide konflikt, see oli kultuuriminister. Üheselt mõistetavalt oli tegemist huvide konfliktiga, ta oli huvitatud sellest, et see otsus oleks positiivne.

Imre Kaas, Kanal2
Küsiksin kultuuriministrilt selle sama teema kohta ja jätkuks. Saan aru, et see tekitas väga elavat arutelu ja rahandusministeerium seda tegelikult ei toetanud, väites, et kultuuriministeeriumi eelarves on vastavad vahendid olemas. Kuidas teie nägemuses tulevikus selliste erakorraliste toetuste maksmine võiks käia ja kas sellised vahendid tegelikult on olemas?

Indrek Saar
Ma aktsepteerin seda, et rahandusministeeriumi  loomulik positsioon on aastate jooksul kujunenud selliseks, et ta ütleb algatuseks kõigele „ei“ ja siis ütleb teist korda „ei“ ja siis ütleb kolmandat korda „ei“ ja siis pärast pikka arutelu, kui on piisavalt veenvad põhjendused, miks öelda „jaa“, siis ütleb moka otsast „jaa“, vähemalt vaikides nõustub. See ongi paraku see tänamatu amet, mis rahandusministril on. Arutelu oli põhjalik ja käidi läbi erinevad variandid, et mis siis oleks alternatiiv, kui see ei ole Vabariigi Valitsuse reserv, kuigi ma ei näe sisulises mõttes probleemi, sest Vabariigi Valitsuse reserv ongi selleks ette nähtud, kui aasta jooksul tekivad vältimatud kulud, mida ei olnud eelarve menetlemise protsessis võimalik ette näha. Aga teiselt poolt, loomulikult selliseid kulusid, mis pretendeeriksid valitsuse reservi, on alati rohkem kui seal valitsuse reservis raha. Sellest me peame ka endale aru andma. Ma toonitan seda, et võib-olla see, millest algselt ei olnud ka piisavalt palju räägitud, et see on erakorraline juhtum ka Eesti spordi ajaloos. Meil ei ole kunagi kahte pallimänguala korraga ühel aastal osalenud Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril, mis tähendab, et erakorralisele eraldisele tuli ka topelt koormus. Kui muidu on üldse seda juhtunud veerand sajandi jooksul 6 korda, 3 korda korvpalliga ja nüüd siis 3 kolm korda võrkpalliga, siis seda, et nad oleks ühel aastal kokku sattunud, seda ei ole varem juhtunud. Teine küsimus on alati see, et kas on kuskilt mujalt võimalik raha võtta? Me käsime ka selle teema põhjalikult läbi ja jõudsime lõpuks kokkuleppele, et see tähendaks juba kavandatud muude tegevuste ära jätmist suure tõenäosusega ja see ei ole antud olukorras mõistlik. Mis me aga kokku leppisime, nagu ma enne ütlesin, selleks et anda nii valdkonnale suurem kindlus kui ka valitsusele selgem otsustus- või vaidlusalus ka, siis me koostöös rahandusministeeriumiga selle aasta jooksul püüame täpsustada, millised oleksid need kriteeriumid ja kus asub põhimõtteliselt see ressurss, millele võiks apelleerida sellisel juhul, kui analoogsed asjad ka tulevikus, ja ma loodan, et neid tuleb võimalikult palju tulevikus ette, jälle juhtub.

Taavi Rõivas
Ma lisaks ka nii palju, et see on päris oluline, et tulevikus oleks mingi selge süsteem, sellepärast et nii nagu ka Indrek Saar ütles, see on seni juhtunud küllalt harva, et võistkondlikel aladel rahvuskoondised finaalturniiridele jõuavad. Väga positiivne ju, kui seda juhtub nüüd sagedamini ja seetõttu on nüüd ka põhjust arutada seda, millised on need kas siis objektiivsed kriteeriumid või vähemasti kaalutlusalused, kuidas sellistel puhkudel kas valitsus või ka miks mitte ka EOK või mõni muu asutus peaks käituma. Teadupärast ju näiteks medalivõitude puhul on meil väga selged objektiivsed kriteeriumid juba ammu paika pandud. Mõned aastad tagasi langetati ka otsus, et valitsuse asemel teeb nendel üksik konkreetsetel juhtudel neid otsuseid EOK, kellel on riigi poolt need vahendid usaldatud. Nii et küllap leiame ka võistkondlikele aladele mingi mõistliku süsteemi, et tulevikus oleks juba ette teada, et kui selline võit peaks tulema, et siis ei pea kuskilt laest võtma seda summat või hakkama iga eurot täpselt põhjendama, vaid on selge pilt, millega siis arvestada saab. See on tõesti, ma olen nõus Indrek Saarega, et siis on ka kindlustunne nende alade rahvuskoonditele märksa suurem.

Juhataja
Kas on veel küsimusi?

Indrek Saar
Lihtsalt väike täpsustus. Ma arvan, et peaminister tegelikult ütles natuke teistmoodi, kui ta mõtles, et see, et iga eurot peab põhjendama. See jääb niikuinii ja see puudutab ka konkreetset taotlust. Seal on rida-realt kõik kuluartiklid nii kultuuriministeeriumil koos võrkpalli liiduga kui kultuuriministeerium koostöös rahandusministeeriumiga läbi analüüsitud. Need on põhjendatud ja selle eest tuleb ka tulevikus loomulikult seista, et kõik kulud peavad olema põhjendatud.

Taavi Rõivas
Jah, ma pidasin silmas seda, et oleks mingid selged alused, et oleks teada, mis on oodata ja millise summaga võib arvestada. See oli see mõte.

Juhataja
Aga lõpetame pressikonverentsi ja jätkame intervjuudega. Aitäh!

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-