Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 20. november 2014

20.11.2014 | 16:26

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid kaitseminister Sven Mikser, keskkonnaminister Mati Raidma ja justiitsminister Andres Anvelt.

Pressikonverentsi salvestus:  https://www.youtube.com/watch?v=EfN_7HwqNsE&list=UUy2B86RwjKly8vab4GTg5Fw

Juhataja Villem Lassmann (töövari)

Ma olen Villem Lassmann, Rocca al Mare Kooli 11. klassi õpilane ja olen kommunikatsioonibüroos töövari. Mul on au tänast pressikonverentsi juhatada.  Kuna peaminister Taavi Rõivas on täna kohtumisel NATO peasekretäriga, siis pressikonverentsil asendab teda kaitseminister Sven Mikser. Lisaks on teie ees täna justiitsminister Andres Anvelt ning Mati Raidma, kes on täna esimest nädalat keskkonnaminister. Esimesena annaksin ma sõna kaitseministrile. Palun.

Sven Mikser

Tere päevast! Peaminister, kes küll täna valitsuse istungit juhatas, on Ämari õhuväebaasis hetkel ja seetõttu ma asendan teda. Mul on äärmiselt hea meel, et meie seas on täna mitte ainult üks, vaid päris mitu töövarju, seal hulgas ministrite töövarjud. Nii et ma loodan, et te annate ministritele võimaluse pressikonverentsil särada ja ennast parimast küljest näidata. Mul on väga hea meel, et koos meiega on tulnud uut keskkonnaministrit vaatama sedavõrd palju ajakirjanikke. Aga lühidalt istungil räägitust.

Keskkonnaminister ja justiitsminister räägivad oma punktidest ise lähemalt. Täna sai valitsuse heakskiidu isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatuste pakk, millega luuakse e-residentidele digitaalse isikutunnistuse väljaandmise tingimused ja õiguslikud alused. Peamiselt need muudatused puudutavad andmete dokumentide loetelu, mis on vajalikud e-residendile digi-ID väljastamiseks ja sätestatakse ka erisused, mis on seotud e-residendi digi-ID väljaandmisega kaaluka avaliku huvi korral ja samuti välisesinduste töötajatele. Teadupärast see seadus hakkab selle aasta viimasel kuul kehtima ja digi-ID-sid hakatakse väljastama. See maailmas unikaalne lahendus annab välismaalastele võimaluse kasutada kõiki Eesti e-teenuseid ükskõik millises maailmanurgas, loob eeldused Eesti nn digisporaa kujunemisele ja on väga praktiline lahendus ja ühtlasi ka mainekujunduslikult kindlasti Eestile väga oluline. Selle digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse ja kultuuri arengut, mis kindlasti on üks ütlemata hea ja õige asi. Digi-IDd ei saa kasutada muidugimõista reisidokumendina või isikut tõendava dokumendina või elamisloana, tegemist on ikkagi lahendusega, mis võimaldab kasutada just nimelt Eestile unikaalseid e-lahendusi välismaalaste poolt ja välismaal.

Aga lisaks sellele valitsus otsustas anda nõusoleku 12 miljoni euro suuruse laenu andmiseks Estonian Airile. Eelmisel aastal teatavasti otsustas valitsus anda ettevõttele päästmisabi restruktureerimistegevuste elluviimiseks, milleks tehti vastav taotlus Euroopa Komisjonile ja tänase otsusega on tegemist kolmanda osamaksega juba varem ettenähtud krediidist. See on kooskõlas ettevõtte konstrueerimisplaaniga ja laenu on seni väljastatud osadena, vastavalt ettevõtte restruktureerimistegevusele. Me usume, valitsus usub, et lennundus on Eesti riigile strateegiliselt oluline, lennuühendused on strateegiliselt olulised ja kindlasti on ka oluline, et teha kõik, mida valitsus saab teha selleks, et meie turul tegutseks ka lennuettevõte, kelle kodujaam on Tallinn.

Veel muutis valitsus täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärust, mis korrastab ministeeriumi juhtimist. Teadupärast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on varasema ühe ministri asemel kevadest alates ametis kaks ministrit. Lisaks täiendatakse energeetika asekantsleri vastutusala ehituse ja elamu valdkonna teemadega ja majandusarengu asekantsleri ülesannete hulka lisatakse ministeeriumi valitsemisel olevate riigiosalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute, aga samuti ka avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevuse koordineerimisel riigi huvide kaitse.

Veel otsustas valitsus muuta ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust, et mitmekesistada ettevõtluse toetamise liike.

Viiendaks, valitsus eraldas reservist, reservfondist 8,4 miljonit eurot soetuste ja investeeringute tarbeks, mis toetavad siseturvalisust ja laiapõhjalist riigikaitset. Eesti teadupärast lähtub laiapindse riigikaitse põhimõttest, kus riigikaitse hõlmab lisaks kaitseministeeriumi haldusalale, kaitseväele, kaitseliidule ka tsiviilasutusi ja sugugi mitte ainult jõustruktuure. See summa, mis täna eraldati, jaguneb kaitseministeeriumi, siseministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalade vahel ja nagu öeldud, on siis vajalik selleks, et toetada siseturvalisust ja ka laiapindset riigikaitset.

Veel otsustas valitsus anda kohalikele omavalitsustele täiendavalt 121 394 eurot toimetulekutoetuste maksmiseks. See on ette nähtud lõppeva aasta riigieelarve muudatustega, mis on praegu riigikogu menetluses.

Valitsus vähendas ka Eesti Energia AS-i poolt 2014. a eelarvesse makstavate dividendide summat ja mille lõppsumma on nüüd 93 600 000 eurot. See on lühidalt olulisematest punktidest, mis siis ei puuduta kahte ministeeriumi, kelle ministrid on täna pressikonverentsil, nii et minu poolt hetkel kõik.

Juhataja

Järgmiseks annaksin ma sõna justiitsminister Andres Anveltile.

Andres Anvelt

Aitäh! Minu poolt kõigile tere! Eriti tere siis töövarjudele, kuna lugupeetud ajakirjanikke näeme siin ja kohtume iga neljapäev, siis töövarjudega loodaks kohtuda tihemini. Aga võtame siis täna sellest kogemusest maksimaalse. Täna oli Vabariigi Valitsusel otsustada kaks justiitsministeeriumi poolt ettevalmistatud eelnõu saatust. Valitsus neid toetas. Esimene nendest puudutab jätkuvalt tegevust SMS-laenude vastasel rindel ja täna otsustati saata riigikogule seaduse eelnõu, mis puudutab sissenõudmiskulusid. Ehk juriidilises keeles on ta siis võlaõigusseaduse muutmise seadus ja tema sisu on järgmine. Kuna me teame, et sissenõudmiskulud sisuliselt on paljude SMS-laenude puhul muutunud nagu omaette äritegevuseks, kus siis inimene peale seda, kui ta on makseraskusse sattunud, tema võlg kasvab hüppeliselt ja sissenõudmiskulude sissenõudmisega temalt hakatakse teenima taas kasumit. Seaduse eelnõuga me teeme siia senisesse korda järgmised muudatused. Esiteks, me piirame lepingu kestel võlausaldajale esitatud meeldetuletuskirjade saatmise kulusid. Kogu sissenõudmise menetluse käigus, ma rõhutan, see on lepingu keskel, kui leping veel kehtib, seda ei ole lõpetatud või tühistatud, ei tohi hüvitamiseks nõuda tarbijalt kokku rohkem kui 5 eurot. Ja siia sisse käib ka kohustus lepingu kestel saata vähemalt üks tasuta meeldetuletuskiri võlgnikule. Teine kord, mis puudutab juba neid sissenõudmiskulusid, mis toimivad peale lepingu lõppemist, siis siin me läksime seda teed, kus sissenõudmiskulud olenevad sellest laenusummast, mida inimene on võtnud. Selle arutluse aluseks oli senine kohtupraktika, palju kohus on objektiivseid andmeid arvesse võttes võlglastelt välja nõudnud ja teatud ümardamiste kaudu me oleme jõudnud vastavate ettepanekuteni ehk siis kuni 500 euro suuruse nõude puhul ei saa see ülempiir tulevikus olla üle 30 euro, kuni 1000-eurose nõude puhul üle 40 euro ja üle 1000-eurose nõude puhul on maksimaalne ülempiir 50 eurot. Ja kui võlausaldaja on, ütleme niimoodi, kandnud tunduvalt suuremaid kulutusi, näiteks võlgnik on välismaal, raskesti kättesaadav, siis sellisel juhul on tal õigus nõuda küll tarbijalt suuremaid kulusid, aga need peavad olema väga rangelt tõendatud ja tõendatud läbi kohtu. Samuti on selle sama eelnõuga täpsustatud intressidelt viivise arvestamise korda ehk seniselt intresside viivise arvestamise keelule lisaks kohaldub selgesõnaliselt ka muule raha kasutamise tasule siis tulevad viiviste määrad. Ning kindlasti üheks oluliseks asjaks on ka veel see, et täpsustame tarbijakrediidilepingute pikendamist, kuna praktikas on sellised juhtumid, kus näiteks võlgnikule tehakse ettepanek pikendada maksete aega, tegelikult sõlmitakse temaga uus tarbijakrediidileping, võlgnik ei pruugi sellest isegi aru saada ja kasvavad kõik krediidikulukuse määrad ehk me sõnastame seaduses väga selgelt ära, et igasugune selline tegevus on uue lepingu sõlmimine, mis ei ole seni olnud probleemiks ühelgi pangal, see ongi rohkem probleem olnud turul tegutsevate kiirlaenufirmade tegevuses.

Ja teine oluline eelnõu on nn idufirmade eelnõu, mis on tekkinud meie õigusruumi koostöös Arengufondiga, Kaubandus-Tööstuskojaga, mida kindlasti ei saa võtta kui ühte osa järgmise aasta justiitsministeeriumi tegevuskavas oleva äriühingu revisjoniga. See on kiireloomuline muudatus, mis on suunatud just sellele, et parandada investeerimisatmosfääri Eestis ja anda idufirmadele ehk siis osaühingutele. Ma hakkangi sellest võib-olla pihta, et arusaadavatel põhjustel enamus start-up´i idufirmasid alustab osaühinguna. Aktsiaseltsi regulatsioon oleks nendele võib-olla kindlasti parem, aga me teame, et aktsiaseltsi alustamine on nii materiaalses mõttes palju keerulisem, nõuab palju suuremaid kulusid ja sissemakseid. Seetõttu me toome mõningad sätted, kohandame nad ka osaühingute jaoks ja sellega me loome, tõstame Eesti ärikeskkonna konkurentsivõimet. Sest me peame tõdema seda, et siiamaani tihtipeale, kui Eestis on üks või teine idufirma osutunud edukaks, siis riskikapitali laekumiseks talle tihtipeale tehakse ettepanek alustada oma tegevust kas läbi tütre või üldse kanda oma tegevus üle mõnesse juba seaduse poolest kohasemasse Euroopa riiki, kus siis idufirmadel või osaühingutel on parem regulatsioon. Näiteks öeldakse, et tulge Inglismaale, Luksemburgi, Taani näiteks. Seetõttu, kuna Euroopas ka konkurents sellel alal on päris suur ja Eesti ei tohi sellest maha jääda, oleme teinud ka need kiired muudatused. Siin mõned näited, näiteks anname kindlasti osaühingutele võimaluse osakapitali tingimusliku suurendamiseks ning vahetusvõlakirjade väljaandmiseks. Ehk siis selle tulemusel saab osakapitali tingimused suuremaks ja neid vahetusvõlakirju välja anda ja sellega teha investorile sisenemise tunduvalt atraktiivsemaks ja kindlamaks. Siis juhatuse nõukogule kapitali suurendamisõiguse andmine, mis on aktsiaseltsil olemas nõukogu otsuse kaudu, kuid osaühingutel paljud need asjad, millest ma siin ka räägin, tegelikult on põhimääruses võimalik küll reguleerida, kuid kiiresti investeerimisotsuste ajal välisinvestorile usaldusväärsem see, et meil on seaduses see luba olemas, mitte põhimääruses see võimalik seda kehtestada. Siis osade märkimisregulatsiooni kehtestamine ka osaühingutele. Samuti oma osade omandamist reguleerivate piirangute leevendamine. Kindlasti osadega seotud eriõiguste kehtestamise regulatsiooni täpsustamine. Nõukogu koosoleku pidamiste otsuse vastuvõtmist reguleerivate nõuete lihtsustamine. Ja osa jagamise osalise käsutamise regulatsiooni täpsustamine ehk siin tegelikult nende punktide seest tuleb ka, need vajadused me rahuldame alustavatele idufirmadele näiteks, et kui idufirmal ei ole võimalik oma sellise iseloomu tõttu maksta võib-olla oma osalistele või ka töötajatele suuri palkasid või üldse isegi teha selliseid väljaminekuid, siis näiteks nende samade muudatustega on võimalk näiteks ka neid optsioone jagada nendele inimestele, kes firmasse ka vaimselt investeerivad.  Ja kindlasti luua ka selline olukord, kus osad on eri liigilised, mitte nii, nagu praegu kehtivas osaühingu regulatsioonis ja saab teha erinevusi, mida, kellele tema panuse järgi idufirmas tegutsevale inimesele sa annad. Ja täpselt samuti ka piirata näiteks seda, kui keegi pole oma kohustust täitnud, siis ka kuidas tema osalust vähendada. See oleks minu poolt lühidalt kõik.

Juhataja

Ja nüüd on sõnajärg keskkonnaminister Mati Raidma käes.

Mati Raidma

Suur tänu! Head päeva kõigile! Ja mul on meeldiv esimese nädala kolmandal päeval juba olla siin teie ees pressikonverentsil ja ütleks, et hoo pealt protsessi kaasumine on suht väljakutseid pakkuv ülesanne. Aga kuna täna valitsuse istungil oli palju punkte seotud keskkonnaministeeriumiga, siis teen ka põgusa ülevaate neist. Seaduse eelnõudest oli jäätmeseadus, kus väljatootmist võib-olla vajab üks muudatus, kus me tõhustamaks ebaseadusliku tegevuse vastast võitlust vanametalli maailmas teeme muudatuse, mis lubab inspektoritel metalli kokkuostukohtades teha kontrollmüüke ja seda ka erariides. Paljuski võib-olla on selles maailmas positiivseid protsesse olnud, aga siiski endiselt me näeme ja loeme uudiseid, kus elektrikaableid, liiklusmärke, kaevuluuke jne, jne kaob ja suundub kokkuostukohtadesse. Samuti lähtuvalt Euroopa direktiivist on väike muudatus, mis puudutab patareide ja akujäätmete lihtsamat eemaldamist kõikvõimalikelt toodetelt. Mitu punkti puudutasid täna looduskaitsealasid ja kaitseeeskirju. Eelmise aasta 1. maist jõustus uus looduskaitseseadus, mis muutis seda korda põhjalikumaks ja selgemaks. Möödunud aastal muudeti 16 kaitseala kaitseeeskirja, tänavu see protsess jätkub. Selle raames tuli loomisele uus looduskaitseala Suure-Aru. Geograafiliselt asub tema Harju maakonnas Kernu valla, Saue valla ja Keila valla territooriumil pindalaga 702,6 hektarit. Muudatusi kaitseeeskirjades tehti veel Endla looduskaitsealal, kus täpsustati jahipidamise reegleid. Seekord mitte ainult karmimas suunas, aga vaadati täpsemalt läbi erinevad vööndid looduskaitsealal ja võeti maha ka ebaproportsionaalselt rangeid piiranguid, kus nüüd muudatuste järel lubatakse jahipidamine kõikides sihtkaitsevööndites ja piiranguvööndites. Arvestades loomulikult ajalisi piiranguid ja kaitsekorda Linnusaare loodusreservaadis ja linnujahikeeldu ei muudetud. Muudeti ka Viitna maastikukaitseala kaitseeeskirja. Viitna maastikukaitseala saab uue kaitsekorra ja eeskiri viidi seadusega kooskõlla. Arutati ja kujundati täiendavalt seisukohti Euroopa Liidu õhusaaste vähendamise paketi kohta, kus eelmise aasta lõpus Euroopa Komisjoni poolt välja tulnud puhta õhu paketti kuuluva keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiv on nüüd üleval ja meil on omad seisukohad ja arvamused selles osas. Ehk siis see direktiiv nüüd reguleerib põletusseadmeid soojusvõimsusega 1-50 megavatti ehk siis lihtsas keeles katlamajad on nüüd selleks objektiks. Põhieesmärk on loomulikult õige ja õiglane, aga meil on hetkel küll arusaam, et selle protsessiga ei tohiks kaasneda väga suuri kulutusi seal, kus need mõistlikud ei ole ja ka mõnede piirväärtuste osas on meil soov saada leebemad numbrid. Ja võib-olla selline väike positiivne uudis veel tasuta võõrandamiste osas, kus otsustasime tasuta võõrandada Padise vallale Keibu lahe äärde tootmismaa eesmärgiga rajada väikesadam, mis kindlasti selles kaunis kohas toob aktiivsust juurde.  Üldiselt kõik. Aitäh!

Juhataja

Ja nüüd küsimused. Kas kellelgi on küsimusi?

Sven Mikser

Räägitu oli hämmastavalt ammendav.

Fred Püss, BNS

Valitsus eraldas riigikaitsekulude katteks 8,4 miljonit eurot. Kas on võimalik öelda, millele see raha täpsemalt kulub või on ee konfidentsiaalne info?

Sven  Mikser

Jah, tegelikult on see täpne jaotus artiklite vahel nendes, ütleme, detailsem kui see informatsioon, et tegemist on vahenditega, mis jaguneb kolme ministeeriumi vahel, detailsem jaotus on asutusesiseseks kasutamiseks. Aga ta põhimõtteliselt lähtub sellest arusaamast, et riigikaitse on laiapindne, tegelikult riigikaitselisi funktsioone on erinevatel valitsusasutustel. Lähtub ka sellest arusaamast, et Eesti peab olema hea liitlane ja olema valmis täitma oma liitlaskohustusi. Lähtub ka sellest arusaamisest, et Eesti peab olema valmis nii kiiresti reageerima kui ka tegelikult tagama valitsuse toimimise, toimepidevuse ka keerulistes oludes. Need on kindlasti turvalisuse, nii sisemise kui välise tagamiseks olulised ja vajalikud kulutused ja kooskõlas praeguse valitsuse kaolitsiooni poliitilise joonega.

Juhataja

Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis jätkame intervjuudega. Aitäh!


Lõpp









 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-