Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 22. oktoober 2015

22.10.2015 | 16:51

Uudis
    • Jaga


Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 22. oktoober 2015


 

Pressikonverentsil osalesid peaministri ülesannetes töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski, välisminister Marina Kaljurand, rahandusminister Sven Sester ja kultuuriminister Indrek Saar.

Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=VrKjcqqEISE&feature=youtu.be

 


Juhataja Tauno Tõhk

Tere päevast, head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsiga. Kuna peaminister Taavi Rõivas on tagasiteel ametlikult visiidilt Dubaisse ja Omaani, siis täidab peaministri kohuseid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Annangi talle siis sõna.


Jevgeni Ossinovski

 

Tere päevast! Valitsus tegi täna otsused 20 päevakorrapunkti osas, millest olulisemaid teile siin neljakesi tutvustame. Kultuuriminister räägib kultuuriväärtuste paremast kaitsest tulevikus. Rahandusminister räägib meile tagatisfondist, võibolla veel mõnest olulisest teemast, kui tal neid peaks olema. Ja välisministril on terve hulk välispoliitilist informatsiooni, mida ta tahab teiega kangesti jagada. Lisaks esindan neid ministreid, keda siin pressikonverentsil ei ole.


Valitsus on muutnud määrust, mille alusel saavad kõrgharidusõpet läbi viivad õppeasutused riigieelarvest tegevustoetust. Kõrgharidusreformi järgse kolme aastaga on selgunud, et mõned mõõdikud ja näitajad, mille alusel tegevustoetust antakse, on olnud puudulikud või mitte kõige mõistlikumad ja ei ole andnud kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks vajalikku eelarvelist stabiilsust. Nüüd neid siis natukene täpsustatakse.

 

Valitsus  kinnitas täna riikliku ühistranspordi registri põhimääruse. Registripidamise eesmärgiks on koondada ühtsesse andmebaasi käigus olevate bussiliinide ja ka riigisiseste rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaanid ning kehtivad piletihinnad. Võrreldes varasemaga hakatakse registrisse lisama siseriiklike rongi- ja lennuliinide ning parvlaevade sõiduplaane, samuti ka rahvusvaheliste bussiliinide sõiduplaane. Lisandunud on ka sõidupiletite hindade soodustuste andmebaas ja liinilubade taotluste andmebaas. Võrreldes varasemaga koondatakse registrisse ka taksojuhtide teenindajakaartide andmed.


Ühistranspordi kasutajale nähtavateks väljunditeks sellest muutusest on lisaks peatuste infotabloodele ka infoportaal peatus.ee mida aktiivselt kasutatakse. 2014. aastal külastati seda 4 miljonit korda.

Valitsus otsustas täna moodustada Raadi looduskaitseala, et tagada seal kasvavate haruldaste taimeliikide ja nende kasvukohtade kaitse. Looduskaitseala jääb osaliselt Tartu linna territooriumile, Eesti Rahva Muuseumi lähedale. Kaitseeeskirjaga jäetakse võimalus ala paremaks tutvustamiseks paigaldada sinna infotahvleid ja tähiseid, teha ka matkarada. Raadi kasvukohad on üliolulised esimese kategooria kaitsealuste liikide, nagu pehme koeratubaka ja ahta lehisekareputke säilimiseks. Vot nii.


Lisaks sellele konkreetsemalt: sotsiaalministeeriumi haldusalas oli mitmeid olulisi teemasid.
Esiteks kuulas valitsus täna ära rahvastikutervise alaste strateegiadokumentide elluviimise aruanded. See tähendab rahvastikutervise arengukava tulemusaruande, samuti aruanded alkoholi- ja tubakapoliitika ning uimasti tarvitamise vähendamise poliitika elluviimisest 2014. aastal.
Seal on nende dokumentide kohaselt toimunud teatud positiivseid muudatusi, näiteks tervena elatud eluea lühenemine on pidurdunud. 2014. a oli see meestel 53,1, naistel 57,1 aastat. 
Kui vaadata seda natuke laiemas kontekstis nende eesmärkide osas, mida me oleme endale püstitanud, siis on vajakajäämisi veel siiski üksjagu.
Võrdluses näiteks teiste Euroopa riikidega on meil siiski üsna mitu muret selles kontekstis. Eriti tervena elatud eluaastate puhul järgmise aasta sihtmärkidest oleme nii naiste kui meeste puhul veel umbes viie aasta kaugusel. Samuti meeste ja naiste vaheline erinevus eeldatavas elueas on meil küll vähenenud alla 10 aasta, aga on siiski 9,2 eluaastat, mis on väga muret tekitav, et meil selline lugu jätkuvasti on.
Toimunud on ka eelmise aasta kontekstis teatud tagasiminekud sotsiaalse kihistumise osas. Need küll ei kajasta veel eelmise ja selle valitsuse astutud samme sotsiaalpoliitikas nii peretoetuste reformi osas kui ka, ütleme, erinevaid haigusi, siis on Eestis jätkuvasti üsna kõrge haigestumiste hulk kuni 65-aastaste inimeste puhul soonkonna ja südamehaigustesse ja siin eriti meestel. Ja põhilised riskitegurid loomulikult alkohol ja tubakas. Üks tõsine mure, millega Sotsiaalministeerium järgmise aasta esimeses pooles välja tuleb, selle mure adresseerimisega puudutab inimeste tervislikke eluviise.
Positiivse poole pealt võime öelda, et liikumisharrastustega hõlmatud inimeste hulk on Eestis suurenenud, mis on positiivne. Aga paraku samal ajal on suurenenud ka ülekaaluliste hulk. Nii et ei ole see piisav olnud. Eriti muret tekitav on ülekaaluliste hulga kasv tegelikult laste seas.
Laste ülekaalulisus ja ka rasvumine on Eestis viimastel aastatel oluliselt kasvanud ja selle trendiga võitlemine kindlasti on üks teema, millele tuleb rohkem avalikku tähelepanu pöörata. Näiteks kui 2006. aastal oli ülekaaluliste kooliõpilaste osakaal 7,8 protsenti, siis eelmisel aastal oli ta 11 protsenti. Üleüldiselt oleme me näinud, et näiteks rasvunud täiskasvanute osakaal on tõusnud 15 protsendilt 19-le.
Kasvava trendina on meid natuke kimbutamas teistes Euroopa riikides juba suurem mure ehk siis hingamisteede haigused -  hingamiselundite haigused, mis on seotud õhusaastega.
Õhusaaste on Eestis kasvamas. Jätkuvasti küll Euroopa keskmisega võrreldes madalam, kuna Eesti elukeskkond üldiselt on siiski väga hea ja puhas. Aga nii tööstus muidugi kui ka saastava transpordi levik on kindlasti ka meid viimas valesse suunda ja selles kontekstis kindlasti tulevikus uusi samme on vaja vastu võtta.


Nüüd siit loomuliku jätkuna - valitsus on otsustanud saata Riigikokku tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega viiakse meie tubakaseadus kooskõlla Euroopa Liidu vastava direktiiviga. Sellel on mitu olulist muudatust, võib-olla nimetaks neist kolme.
Esiteks, seatakse piirangud tubakatoodete pakenditele. Need ei tohiks tarbijat eksitada ega sarnaneda toidukauba või kosmeetikatootega. Samal ajal ei tohi nad olla ülemääraselt atraktiivsed ehk siis peavad olema üsna koledad selleks, et kedagi suitsetama ei ahvatletaks. 
Samamoodi sätestatakse seaduses, et tubakatoodete koostises ei tohi olla lisanditena pandud vitamiine, stimulaatoreid, suitsuvärve ja muid aineid.
Võib tunduda imelik, aga paraku täiesti laialt levinud praktika - suitsude sees kasutatakse aineid, mis muudavad suitsetamise mõnusamaks. Näiteks mentooli lisamine suitsudele tuimestab kurku selleks, et suitsetamine oleks meeldivam, lisaks muud maitseained, mis seda lihtsustavad. Enamik tubakasuitsust on värvitud selleks, et ta ei näeks nii kole välja, kui ta tegelikult on, vaid oleks selline ilus, valge ja puhas.
Euroopa Liit on lõpuks jõudnud nii kaugele, et ühtsed reeglid, karmimad reeglid on sellele tooteliigile kehtestatud.
Kolmanda muutusena keelatakse 1. juunist 2017 ilma seinteta suitsetamisalad siseruumides. Siseruumides tänaseks selliseid suitsetamisalasid, mis ei ole uksega kinni ehk siis mitte suitsutoad, vaid eraldi suitsualad, kus peab olema alarõhk, aga ei pea ust olema, need keelatakse. Kuna nad reeglina ei vasta nendele tingimustele, seal ei ole alarõhku. Teiseks ka alarõhu puhul tegelikult ülejäänud hoonet tubakasuitsust ei päästa piisavalt. Selliseid suitsetamisalasid on kasutuses veel ligi 40 ja 2017. aastal siis rohkem mitte.
Avalikkusele vist kõige tuntum muudatus puudutab tubakapakkide pilthoiatusi, mis iga-aastaselt hakkavad roteeruma. Siin teil on ka need pildikesed kätte antud, võite neid vaadata, üsna grotesksed iseenesest. Paljudes riikides Euroopas on nad juba kasutusele võetud.
Nüüd on Euroopas kokku lepitud, et nad muutuvad kõikidele riikidele kohustuslikuks. Näiteks Suurbritannia uuringud on näidanud, et kuskil pool protsenti väheneb selle tulemusena suitsetamine, mis on kindlasti oluline. Ja nüüd annaks sõna teistele. Aitäh!

 


Juhataja

Aitäh! Ja annan sõna rahandusministrile. Palun.



Sven Sester

 

Aitäh! Alustades sellest, kus lõpetati - kui suitsetamisest loobuda, siis kindlasti lisaks tervisele, mida me sellega säästame, säästame ka tegelikult reaalselt raha endale ja siis seda on võimalik hoida ka pangaarvetel ja siit ma ilusti jõuangi tagatisfondi seaduseni, mida me täna menetlesime. Ja nimelt, valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule tagatisfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Selle eesmärgiks on tõsta hoiustajate kindlustunnet. Nagu ma aru saan, siis hoiustajaid kindlasti tuleb rohkem selle eelneva eelnõuga, mis puudutas tubakat. Ja mida see siis tegelikult oma olemuses tähendab? Kuidas neid hoiustajaid siis, nende kindlustunnet tõsta võimalike krediidiasutuste, võimalike maksujõuetuste tagajärgede eest? Me teeme mitmeid täpsustusi tagatisfondi seadusesse.
Täpsustame hoiuste tingimusi ja lühendame hüvitiste väljamaksmise tähtaega ja sätestame pankade täpsed kohustused hoiustajatele õige ja õigeaegse teabe andmisel.
Eestis tagab hoiustajate kaitset avalik-õiguslik juriidiline isik, see on siis tagatisfond. Fond tagab ka investeerimisasutuste klientide ja pensionifondide osaku omanike ja kindlustusandjate teatud vahendite kaitsed.
Kui välja tuua punktid, mis konkreetselt muutumas on, siis esiteks, eelnõus tuuakse selgelt ja konkreetselt välja, milliseid hoiuseid tagatisfond konkreetselt kaitseb. Täna on jätkuvalt hoiused intressidega kuni 100 tuhat eurot iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses, see põhimõte ei muutu. Lisaks täiendavalt tuuakse sisse mõiste, et kui isik on müünud hiljuti elamu kinnisvara ja sellest müügist on saadud raha, siis kuni 50 tuhat eurot täiendavalt on tagatud ja seda kuue kuu jooksul peale ostu-müügi tehingu toimumist ja raha laekumist.
Eelnõus täpsustatakse, et hoiuselaadsed tooted, üldjuhul on need riskipreemiaga investeerimishoiused, kus algsena investeeritud summa ei pruugi täies ulatuses enam tagasi tulla, siis need hoiused ei kuulu tagamisele. Samuti sätestatakse, et teiste finantsasutuste hoiused ei kuulu tagamisele. Näiteks tarbimislaene väljastavad ettevõtted, siis nende hoiused ei kuulu tagamisele.


Teiseks, lühendatakse tähtaegu. Ma arvan, kindlasti see on oluline, kui peaks juhtuma olukord, et pank läheb pankrotti, siis hüvitised hoiustajatele makstakse välja lühema perioodi jooksul. Praegusel hetkel on see 20 tööpäeva, siis tulevikus on 7 tööpäeva jooksul kohustatud hüvitama hoiustajatele vastavalt hoiuste tasemele.

 

Kolmandaks mis on kindlasti oluline, et pankade jaoks sätestatakse kohustus anda hoiustajatele teavet nende hoiuste tagamise kohta.


Hoiustajatel tuleb esitada konto väljavõtted personaalse teabega, millised tema hoiustest on tagatud ja millised mitte. See kohustus rakendub 31. mail järgmisel aastal.

 

Veel täiendavalt öelda selle eelnõu kohta, et eelnõuga muudetakse ka seda, mille alusel pangad tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi finantseerivad. Pangad teevad tagatisfondile ettemaksed. Selliseid ettemakseid tänasel päeval on juba suurusjärgus 206 miljonit eurot, need vahendid on täna juba olemas. Sellised ettemaksed jätkuvad ka tulevikus ja see suurendab seda turvalisuse taset selles  hoiustamisfondis.

 

Reguleeritakse ka tagatisfondi koostöö teiste riikide hoiuste tagamise analoogsete süsteemidega. Kogu see tagatisfondi muutmine baseerub peaasjalikult Euroopa Liidu direktiivile, mis on siis üldine direktiiv hoiuste tagamise skeemide kohta. See on minu poolt hetkel kõik. Aitäh!



Juhataja

Aitäh! Sõna välisministrile, palun.



Marina Kaljurand



Aitäh! Tutvustan mõnda punkti, mis ma täna valitsusele otsustamiseks esitasin. Alustan ÜRO Inimõiguste Nõukogule üldise perioodilise ülevaate esitamisest. Riigid esitavad neid perioodiliselt, Eesti esitab nüüd. Meie ülevaadet hakatakse vaatama töögruppides, kus saavad osaleda absoluutselt kõik ÜRO liikmesriigid ja lõppude lõpuks siis antakse valitsusele võimalus kommenteerida teiste riikide kommentaare ja järgmise aasta alguses kinnitatakse meie aruanne inimõiguste nõukogu järgmisel istungjärgul.


Teiseks, esitasin punkti Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergia Ühenduse ja teiselt poolt Kosovo vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimiseks ja jõustamiseks. See on leping, mille sõlmivad riigid, kes soovivad lähemaid suhteid Euroopa Liiduga. Nii et see on kõige esimene samm, millest alustatakse Euroopa Liiduga oma seadusandluse, oma valdkondade integreerimisel ja lähendamisel. Leping katab väga erinevaid valdkondi, poliitika valdkondi, majandus-kaubandus valdkondi, aga näiteks ka sotsiaalküsimusi, õigusriiki, kapitali liikumist, haridust, koolitust. Nii et ta on kõikehõlmav leping. Siseriiklikult enam meil mingisuguseid protseduure ei järgne, lepinguga tegeleb edasi Euroopa Liit. Lepingu ülevõtmiseks läheb tõenäoliselt Kosovol umbes 10 aastat. Analoogilised lepingud on varem sõlmitud ka teiste Lääne-Balkani riikidega.


Esitasin seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite istungiks, kohtumiseks, mis toimub 26. oktoobril ja kus peamisteks teemadeks on maailma humanitaartippkohtumise ettevalmistamine. Teiseks, Euroopa Liidu suhted Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidega. Kolmandaks, soolise võrdõiguslikkuse ja arengu seosed, ajendatuna Euroopa Komisjoni ja välisteenistuse ühise tegevuskava vastuvõtmisest 21. septembril. Ministrid kiidavad heaks ka vastavasisulised nõukogu järeldused. Neljandaks, rände temaatika ja rände arenguga seotud küsimuste kõikehõlmavam ja ühisem läbivaatamine, mida tehakse praegu Euroopa Liidu kõigis valdkondades. Et poliitikad ühtiksid, poliitikad omavahel haakuksid paremini ja oleksid koos suunatud rändekriisi ja rändeprobleemide lahendamisele.


Ja lõunasöögil koos keskkonnaministritega arutavad arengukoostöö ministrid ka ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seonduvat. Ehk arutavad neid eesmärke, mis võeti vastu  mõned nädalad tagasi New Yorgis, Agenda 2030.

 

Samuti esitasin ka punkti kanderakettide Ariane, Vega ja Sojuz kasutamist Guajana kosmosekeskuses käsitleva teatavate Euroopa riikide valitsuste deklaratsiooniga ühinemisest, mille sisu on rohkem ettevõtlusministri portfellis. Eesti on teatavasti alates 1. septembrist käesolevast aastast Euroopa Kosmoseagentuuri liige. Selle deklaratsiooniga ühinemine tähendab Eestile võimalust saada parem ligipääs kanderakettide arendamise, tootmise ja turustamisega seotud teabele. See ei too Eestile kaasa ei lisakohustusi ega piiranguid ja ühinemise eesmärk eelkõige väljendada head tahet ja toetust Euroopa Kosmoseagentuuri tegevusele kanderakettide vallas. Ja mina siin lõpetaksin.



Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna kultuuriministrile.



Indrek Saar
Aitäh! Ja kultuuriga me lõpetame. Teema tänasel valitsuse istungil oli probleem kultuuriväärtuste ebaseadusliku väljaviimisega liikmesriigist. Probleem seisneb selles, et hinnanguliselt ca 40 tuhat kultuuriväärtust aastas viiakse ebaseaduslikult ühest liikmeriigist teise Euroopa Liidu tasandil. Alates 1993. aastast on tegelikult suudetud algatada ainult 15 menetlust ebaseaduslikult välja viidud kultuuriväärtuste tagasisaamiseks ja neist edukaks on osutunud ainult 7. Kui nüüd seda numbrit vaadata, siis on selge, et tänane süsteem hästi ei toimi ja selle jaoks on Euroopa Liidu direktiivis kokku lepitud neli põhilist tegevust, millega üritada sellele protsessile kuidagi kontrolli kehtestada.


Uus direktiiv  hõlmab kõiki rahvuslikuks rikkuseks tunnustatud asju. Enam ei ole tingimus, et need on eriti hinnalised või kõige tuntumad asjad. See puudutab ka seda, et võetakse kasutusele keskne infosüsteem ja määratakse kontaktisikud kõikides riikides ja sätestatakse ka täpsemalt see, et kultuuriväärtuse omandajal ehk siis näiteks, kui on tegemist antiigipoe müüjaga või  kollektsionääriga, et tal on kohustus kontrollida seda, et see kultuuriväärtus ei ole ebaseaduslikult teisest liikmesriigist sisse toodud ja kui ta seda kohustust ei täida, siis ei ole tal ka võimalik saada selle eest hiljem hüvitist, kui see võõrandatakse tema käest ja tagastatakse algsele omanikule. Samamoodi pikendatakse ka tähtaega selle jaoks, et seda menetlust läbi viia, kuna liikmesriikide vahel asjaajamine ikka võtab aega, praegu oli see üks aasta. Kui tuvastati see ebaseaduslikult välja viidud kultuuriväärtus, siis ühe aasta jooksul pidi protsessiga jõudma tulemuseni ja kui ei, siis see tagastamisnõue muutus kehtetuks. Nüüd siis pikendatakse seda tähtaega ühelt aastalt kolme aastani. Selline tegevus sai täna valitsuselt heakskiidu ja sellise seaduse muutmise eelnõuga me edasi läheme. Aitäh!



Juhataja

Aitäh! Ja nüüd palun küsimused. Palun teil ühtlasi, kui te küsite, öelda nii oma nimi kui väljaanne.

 

Küsimus
Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 Reporter


Küsimus proua välisministrile ja võib-olla ka härra Ossinovskile. Euroopa Nõukogu avaldas möödunud nädalal ühe raporti, milles jälle tehakse Eestile hulk ettekirjutusi ja siis tuuakse ära 4 põhisoovitust, mis puudutavad rahvusvähemuste kohtlemist Eestis. Ja et peaks jätkama pingutusi mittekodanike arvu vähendamiseks, tagama pikaaegsetele residentidele parem juurdepääs kodakondsusel jne. Tegemist ei ole Euroopa Liidu institutsiooniga, kuid need on siiski rahvusvahelist kõlapinda leidnud soovitused jne. Palun teie kommentaari, kuidas siis meil olukord rahvusvähemustega Eestis on? Aitäh!



Marina Kaljurand


Ma ei kommenteeriks mitte olukorda rahvusvähemustega, vaid ma kommenteeriksin teie küsimust, kuidas suhtuda sellesse raportisse, kuidas suhtuda nendesse ettepanekutesse? Jah, tõepoolest, rahvusvaheliselt on erinevad organisatsioonid, erinevad raporteerimised ja erinevad raportid. See, millest mina praegu teile rääkisin, oli ÜRO raport, mida riigid esitavad perioodiliselt, meie esitasime esimese 2010. aastal, nüüd esitame teise. Kommentaariks võin ma öelda, et pärast esimest raportit me saime umbes 80 soovitust. Nii et see, et riigid väga tõsiselt analüüsivad teiste riikide kõiki seisukohti inimõiguste valdkonnas, väga normaalne, väga tavaline praktika. Ja loomulikult vastutustundlikud riigid vaatavad läbi ka kõik need soovitused, mis neile on edasi antud. Nii et jällegi, kui ma lähen tagasi veel selle aruande juurde, mida ma tutvustasin, siis me oleme sealt tänaseks juurutanud, ma julgen öelda, umbes pooled soovitused. Mis puudutab Euroopa Nõukogu raportit, millest teie räägite, jah, on tähelepanu juhitud mõnedele küsimustele. Ma võin öelda, et välisministrina me vaatame kõiki neid soovitusi äärmiselt tähelepanelikult. Tihti on ka mõned soovitused juba kas täidetud või täitmisel, aga kindlasti on sellised raportid olulised. Me suhtume neisse väga tähelepanelikult ja oma inimõiguste alaste konventsioonide ülesannete täitmisel juhindume ka nendest soovitustest.

 

Küsimus

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 Reporter



Ka täpsustav küsimus. Nendest Euroopa Nõukogu soovitustest, on siis ka mõni  praegusel hetkel implementeerimisel või mitte? Aitäh!

 

Marina Kaljurand


Andke andeks, kas te kordaksite, palun.



Küsimus

Kas nendest Euroopa Nõukogu soovitustest on ka mõni praegusel hetkel töös, implementeerimisel või mitte? Aitäh!



Marina Kaljurand


Ma jään teile praegu vastuse võlgu, ma ei ole seda nii põhjalikult vaadanud, aga kui te soovite, siis ma vastan teile hiljem meilitsi.



Jevgeni Ossinovski
 

Meil on lõimumisminister laua taga, härra Saar. Palun.



Indrek Saar


Ma suurima heameelega räägin teiega sel teemal, ülejäänud kolleegid võivad vaba aega võtta. See on kindlasti mahukas teema. Selles, et rahvusvahelised organisatsioonid, kaasa arvatud Euroopa Nõukogu, mille delegatsiooni liige ma olen ka pikemat aega Riigikogu liikmena olnud, juhib tähelepanu sellele, et Eestis on väga suur määratlemata kodakondsusega inimeste arv, ei ole mitte midagi uut.  Küll on üks uudis, mida ammu ei ole olnud selliste tähelepanu juhtimiste juures, et me saame algatuseks selles raportis kiita viimaste arengute eest, mis meil on olnud ehk siis seadusemuudatuste eest, mis osad jõustusid juba veebruaris ja osad jõustuvad 1. jaanuarist 2016 ja need teevad kolme olulist asja.


Esiteks, alates 1. jaanuarist 2016 lõpeb olukord, kus meil on nii-öelda kodakondsusetuse taastootmine. Ehk siis kõik need lapsed, kelle vanematel ei ole kodakondsust, nende kodakondsus on määratlemata või üksikvanemal, kes lapsi kasvatab on kodakondsus määratlemata, saavad automaatselt Eesti Vabariigi kodakondsuse. Loomulikult on vanematel õigus alati sellest loobuda, aga süsteem selles mõttes pöördub teistpidi, kui siiamaani nad pidid minema taotlema, siis nüüd saavad need lapsed automaatselt. Ja see on väga oluline muudatus, mida ka see sama Euroopa Nõukogu raport tunnustab.


Teine oluline muudatus on seesama, et oleks lihtsam omandada kodakondsust - üks probleem on olnud vanemate inimeste võimekus kirjalikult perfektselt eesti keelt omandada. See sama seadus leevendab seda nõuet, et 65- aastased ja vanemad inimesed saavad Eesti kodakondsuse keeleeksami teha suuliselt. Nad ei pea seda enam tegema kirjalikult ehk siis tõestavad, et nad valdavad keelt, saavad sellest aru, suudavad selles suhelda, aga ei pea seda perfektselt kirjalikult valdama.


Ja kolmas muudatus, mis puudutab laste õigusi, aga on väga selgelt seotud pikemas perspektiivis kodakondsuse võtmisega, on see, et alaealiselt lapselt ei saa Eesti kodakondsust ära võtta ehk siis sel hetkel, kui ta saab täiskasvanuks ja tal on võimalus teise riigi kodakondsusest loobuda, sel hetkel ta teeb ise selle otsuse. Loomulikult on nüüd meie asi teda motiveerida tegema seda otsust selle kasuks, et ta jätab alles Eesti kodakondsuse ja loobub teise riigi kodakondsusest.


Aga muuhulgas oleme me kultuuriministeeriumis tegelenud ka sellega, et leida neid võimalusi, kuidas siis veelgi motiveerida ja teha inimeste jaoks lihtsamaks Eesti kodakondsuse saamine. Selle protsessi me algatasime suvel pärast seda, kui avalikustati viimase Eesti integratsioonimonitooringu tulemused, mis näitasid väga positiivseid trende suhtumise mõttes ehk siis kõik Eesti elanikud, sõltumata nende kodusest keelest, hindavad järjest kõrgemalt lõimumise vajalikkust, on selleks ise valmis. Järjest rohkem on erineva keelega kogukondade vahel kontakte, järjest vajalikumaks peetakse vastastikku keeleõpet ehk siis mitte ainult reeglina venekeelse koduse keelega inimesed ei soovi eesti keelt õppida, vaid ka eesti keelega inimesed tahavad ennast täiendada vene keeles. Ja järjest rohkem on neid noori inimesi, kellel on korralik eesti keele oskus.


Mis on probleem, on see, et me teame, et meil on tuhandeid määratlemata kodakondsusega inimesi, kes on sündinud Eestis, räägivad head eesti keelt, võiksid sisuliselt minna hommepäev kodakondsuse eksamile, aga nad millegipärast ei tee seda. Nüüd on siin küsimus, et mis me saame selle jaoks teha, et leida need tegelikud põhjused üles. Sest nagu integratsioonimonitooring meile näitas, siis üks levinud müütidest, et nii kaua, kui meil ei ole Venemaaga viisavabadust, nii kaua on see lootusetu tegevus, ei vasta tõele. Sest neid inimesi, kes ütlevad, et takistuseks on just nimelt see, et ma tahan viisvabalt reisida Venemaale, neid inimesi on alla kolmandiku nendest määratlemata kodakondsusega inimestest. 

 

Ehk siis tegelikult need positiivsed trendid on olemas, n-ö võimaluste aken on suurem kui kunagi varem, nüüd on see küsimus, et kui palju me suudame ja kui kvaliteetselt siis pakkuda keeleõpet, kuidas me suudame ka teadvustada sellest, mis on need eelised Eesti Vabariigi kodanikuna. Ja teiselt poolt ka sellest, vähendada müüte, mis tegelikult kodakondsuse eksamiga seoses liiguvad, sest paljud arvamused sellest, et kodakondsuse saamine on üsna keeruline, põhinevad ka teadmistel sellest, milline oli kodakondsuseksam 1990ndatel näiteks. Aga vahepeal on seda oluliselt muudetud. Ja me oleme sellel teemal korraldanud terve rea ajurünnakuid, arutelusid ja tahame aasta lõpuks siis ka teha „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaani täiendavad muudatused. Loomulikult siis läbi meie käes olevate vahendite, mis on kultuurilise mitmekesisuse ja lõimumise jaoks ette nähtud. Samamoodi läbi MISA selliseid konkreetseid projekte algatada paremaks teavituseks ja paremaks keeleõppeks.



Küsimus
Vahur Koorits, Delfi

Küsiks Ossinovski käest, mida arvate teie selle kohta, et ministrite kuluhüvitised on ilma aruandluskohustuseta? Kas see peaks niimoodi jääma või on seal mingisugust ruumi seda süsteemi muuta või parandada?



Jevgeni Ossinovski

 

Aitäh! Ministritel ei ole kuluhüvitised, ministritel on esinduskulu ja see süsteem on algusest peale teistsugusena loodud, kui ta Riigikogus on olnud. Ma olen arvamusel, et ministrite puhul on selline süsteem õigustatud. Mis puudutab neid arutelusid, mis Riigikogus on pikemat aega käinud, et Riigikogu liikmed tahaksid võib-olla endale sarnast süsteemi, siis arvestades seda, et Riigikogus on 101 inimest, keda inimesed on ennast esindama valinud ja arvestades ka neid küsimusi, mis on üles kerkinud seoses kuludega, mida nendest rahadest kompenseeritakse, siis ma usun, et Riigikogu kuluhüvitiste süsteem selles mõttes võiks jääda siiski samasuguseks. Ma usun, et avalikkusel on õigus teada, milliste töödega seotult siis neid kuluhüvitisi kasutatakse.


Kui natukene võrrelda, siis ministri töögraafikud ja tegemised on üldiselt iseenesest ka väga avalikud, te võite ministeeriumisse kõik helistada ja küsida, mis hetkel mida minister teeb ja ma arvan, et üldiselt on üsna arusaadav see, mida tehakse, mida paljude Riigikogu liikmete puhul, ma arvan, on avalikkusel palju keerulisem kontrollida, et mida nad siis ikkagi näiteks istungite vabal ajal teevad ja millisesse garaaži nad kütust koguvad. Aitäh!



Küsimus
Lauri Liikane, Tallinna Televisioon


Eilse uudise põhjal valitsus paneb pagulaste vastuvõtuks valmis 3,92 miljonit ja siis veel see välisrahastus sinna juurde, 7,6 miljonit tuleb kokku. Kas see summa on 550 inimese ülalpidamiseks optimaalne teie arust?

 

Jevgeni Ossinovski


Aitäh! Eile Riigikogus infotunnis küsiti minu käest ja refereeriti ühte rahandusministri poolt välja öeldud numbrit kuskil komisjonis, mida mina ei osanud kommenteerida, kuna mina ei ole Sven Sesteriga nii lähedastes suhetes, et ma teaks, mis numbrit ta millal ja kus välja ütleb. Aga vahepeal on täpsustatud, et seda numbrit 3,2 miljonit siiski tundub, et ei ole olemas. Nii et tõepoolest on meil planeeritud kulud, koosnevad kahest allikast, üks on Euroopa Liidu toetus pagulaste vastuvõtmisega seotult. Ja teine osa on see summa, mis on ligi 4 miljonit eurot ja mis on planeeritud Vabariigi Valitsuse reservi.


See ei ole summa, mis kulub ära, vaid see on meie tänase arvestuse ja tegevuskava, mis valitsus on kokku pannud, selle põhjal meie prognoos, mis võib kõik vaja minna. Mööngem, et Eesti ei ole sellises mahus neid teenuseid kunagi osutanud, nii et täpselt öelda, kui palju järgmisel aastal kulutatakse, ei ole täna võimalik. Püüame teha kõike maksimaalselt efektiivselt. Samas osutada kõik vajalikud teenused ära, et inimesed elaksid ruttu sisse, saaksid vajalikud tööturuteenused, haridusteenused, asuksid iseseisvalt elama ja töötama. Selleks on reservis ette nähtud erinevatele haldusaladele ka vastavad summad ja lisaks ka Euroopa Liidu lisanduv toetus.


Lihtsalt eile seal tekkis mingi küsimus, et kas on veel lisaks kuskil 3,2 miljonit, mis näitab, et tegelikult on juba lepitud kokku, et tuleb veel pagulasi lisaks nendele, mis on kokku lepitud. Valitsus on otsused langetanud tulenevalt sellest kokkulepitud pagulaste arvust, mis on Euroopa tasemel kokku lepitud, mingisuguseid salajasi lisarahasid kuskil planeeritud ei ole.


Küsimus

Lauri Liikane, Tallinna Televisioon


Ja selle sama teema juurde järgmine küsimus. Kas valitsusel on praegu ülevaade nendest inimestest, kes juba praegu siin Eestis elavad ja on kuskilt sealt lõuna poolt tulnud? Miks ma seda küsin, väga paljud inimesed räägivad, ma üldse ei taha olla rassist, aga teist värvi inimesi on kuidagi palju tänavapilti tekkinud, millest see on? Ma ei oska muudmoodi küsida.



Jevgeni Ossinovski


Aitäh! Jah, ka mina olen kuulnud, ma loodan, et see oli anekdoot, aga võib-olla see ei olnud, et keegi jalutas Toompeal suvel ja ütles, näed, kõik kohad on pagulasi täis, ehkki tegemist oli kruiisituristidega. Eesti riik on vaba ühiskond, nii et valitsus ei pea nahavärvist ja muudest fenotüüpsetest tingimustest tulenevalt arvet inimeste üle. Eestis elavad, viibivad inimesed siin seaduslikult, selle üle me järelevalvet tõesti teostame. Kui rääkida trendidest, siis loomulikult viimase kümne aasta jooksul on vähesel määral suurenenud Eesti ühiskonna mitmekesisus. Siia on elama asunud inimesi teistest Euroopa Liidu riikidest, eeskätt kas seetõttu, et nad on leidnud endale elukaaslase Eestist, mida on väga paljudel juhtudel või sellepärast, et nad siin töötavad või õpivad. Kui me vaatame näiteks välisüliõpilaste hulka, siis see on oluliselt kasvanud, kui te näiteks võrdlete tänast pilti, ma ei tea, Tehnikaülikooli kohvikus lõuna ajal kümne aasta tagusega, siis see ongi tõepoolest teistsugune. Kui te vaatate mõne teaduskonna õppejõudude nimesid, siis te näete, et ka seal on oluliselt rahvusvahelistumist toimunud. See on olnud ka Eesti riigi üks põhimõtteline  hoiak, et me oleme maailmale avatud, tahame olla ühtses Euroopas lõimitud, peame rahvusvahelistumist positiivseks, kuna näeme, et Eesti ühiskond on piisavalt tugev ja dünaamiline, et selles globaalses avatuses võita. Ja sellest tulenevalt loomulikult on arusaadav, et Eesti tänavatel kindlasti lisaks turistidele on ka neid inimesi, kes võib-olla on esmapilgul natuke harjumatu väljanägemisega ja kes siin elavad ja töötavad. Aitäh!



Marina Kaljurand


Ma täiendaksin niipalju, siseministrit ei ole siin, aga siseminister on korduvalt nimetanud ka numbreid. Eestis saab iga aasta elamisloa suurusjärgus 3000 Euroopa Liidu liikmesriikide elanikku, kodanikku ja 3000 väljastpoolt Euroopa Liitu. Tegelikult need on päris suured numbrid, selge see, et linnapildis võib hakata märkama ka inimesi, kes on tulnud väljastpoolt Euroopa Liitu.

 

Juhataja


Aitäh! Kas on veel küsimusi?


Küsimus
Vahur Koorits, Delfi


Küsiks veel härra Ossinovskilt. Teie alkoholi teemalise algatuse kohta on väidetud igasugu asju, on öeldud, et te ei ole kaasanud huvigruppe ja te hävitate meie eksporditöötust. Kuidas on kaasamisega ja kuidas on nüüd selle tööstuse ja töökohtadega, kuidas on inimeste solvamisega?



Jevgeni Ossinovski


Kahjuks ei suuda praegu hoo pealt leida, aga te suudate selle ise kuskilt tuvastada, et just mõni aeg tagasi Maret Maripuu, endine sotsiaalminister, on minu meelest selle kohta ilusti kirjutanud sotsiaalvõrgustikes siis tõenäoliselt, et see jutt ikka kohe üldse ei päde.


Neid arutelusid on erinevate huvigruppide, ka sealhulgas tootjatega peetud väga pikki aastaid, nagu Maret ütles, et ümmarguste laudade taga istutud, et ka tema on istunud aastal 2008 ümmarguste laudade taga. Kui kaua me siis nende laudade taga istume, enne kui need, kellele see eelnõu ei meeldi, lõpuks ütlevad, et suurepärane, teeme ära. Peame aru saama, et alkoholipiirangute puhul lähevadki riigi ja ühiskonna huvid alkoholi tootjate huvidest lahku. Mõnikord niimoodi juhtub, ei ole alati seda koosmeelt ja sellisel juhul tuleb kaaluda, kas rahvatervise argumendid või panna ühele kaalukaugusele rahvatervise argumendid ja alkoholitootjate ärihuvid ja see kaalumine ära teha.

 

Minu seisukohast on väga selge, mis on sellise kaalumise ainuke järeldus, et rahvatervise argumendid kaaluvad üles alkoholitootjate huvide piiramise ja sellest tulenevalt on neid meetmeid aastate pikku arutatud, on jõutud nende arutelude tulemusel alkoholipoliitika rohelise raamatuni, mis on 2014 Vabariigi Valitsuses kinnitatud. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on selgelt antud mandaat selle põhjal eelnõu ära teha ja need piirangud jõustada ja sellest tulenevalt on sotsiaalministeerium selle eelnõu ka välja pakkunud.



Juhataja


Aitäh! Kas on veel küsimusi?


Küsimus
Eve Heinla, TV3


Küsimus rahandusministrile. Kas teid ei tee murelikuks see tugev alkoholi- ja tubakapoliitika, et riigieelarvesse jääb ju siis teatavasti kindlasti aktsiiside näol raha vähem laekumata? Aitäh!



Sven Sester


Aitäh! Ma arvan, et kõik poliitikad, mis seonduvad pahede maksustamisega, kannavad endas alati esmaselt eesmärki loomulikult ikkagi rahvatervisega seonduvalt. Ja fiskaalsed küsimused on ikkagi teisejärgulised, mis kahtlemata riigieelarvesse toob loomulikult tulu, kui konkreetselt aktsiismaksudest räägime. Praegu mida ka töö- ja tervishoiuminister ütles, et rohelise raamatu järgselt on roheline raamat, mida ta oma olemuses ju tegelikult tähendab, on erinevate küsimuste asetamine analoogselt näiteks ka riigi äriühingutega, mille roheline raamat tänaseks on olemas, kus on pandud üles küsimused, et kuidas riik peaks edasi minema ja mille alusel siis tuleb ühel hetkel valge raamat.


Ja ka alkoholi puhul, eks loomulikult tuleb nüüd üle vaadata, millised nägemused konkreetselt siis selles memorandumis või potentsiaalses eelnõus on ja ikkagi esimene eesmärk on rahva tervis. Ja kui tuleb välja, et sellega kaasneb võimalik tulude vähenemine, siis me peaeesmärgi oleme sel juhul ikka täitnud. Aga tuleb kõigepealt tutvuda loomulikult nende konkreetsete materjalidega ja siis selle pealt juba saab ka edasi minna. Praegusel hetkel näiteks aktsiisi tõusudega, ka alkoholiaktsiisi tõusuga, mis järgmisel aastal ju aset leiab, oleme me arvestanud sellega, et tarbimine väheneb. See on ju meie põhiline eesmärk, tarbimise vähendamine. Ja sellega on võetud arvesse juba järgmise aasta eelarve koostamisel. Aitäh!



Jevgeni Ossinovski


Rahustuseks rahandusministrile. Üldine arvamus, mida Maailma Tervishoiuorganisatsioon välja ütleb, on see, et alkoholiga kaasnevad kulud tervishoiusüsteemile kaotatud aastad, tööaastad, tööpäevad, kõik see muu ja võrdluses siis maksutuludega, aktsiisi laekumistega, ka töökohtadega, mis alkoholitööstus teeb, üldiselt on need kulud umbes kümme korda suuremad kui on alkoholitööstusest tulenev tulu majandusse. Nii et me võime küll öelda, et näiteks võib-olla tõepoolest aktsiis mingil määral, kui tarbitakse vähem alkoholi, siis aktsiisi laekub mingil määral vähem, ehkki ma seda ka ei usu. Aga võib-olla laekub tõepoolest natukene vähem, aga kui me mõtleme tegemata jäänud kulutusi Haigekassas, kus ka rahandusminister on nõukogu liige ja kindlasti muretseb sellepärast, kuidas seal läheb, siis sealt poolt annab see jällegi suuremat efekti pluss poole pealt.



Sven Sester

Loomulikult, nii nagu ma ütlesin, rahva tervis on kõige olulisem. Rahva tervis. Ei mingit muretsemist.



Juhataja

Aitäh! Kui rohkem küsimusi ei ole, siis lõpetame pressikonverentsi. Head päeva!


Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-