Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 23. oktoober 2014

23.10.2014 | 16:09

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaministri ülesannetes keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister Jürgen Ligi ning tervise- ja tööminister Urmas Kruuse

Pressikonverentsi salvestus: http://youtu.be/p_E412rLKtk

Juhataja Villu Känd

Peaminister Taavi Rõivas on täna ja homme Brüsselis, kus toimub Euroopa Ülemkogu kohtumine. Tänast istungit juhatas peaministri ülesannetes keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Pressikonverentsile oleme kutsunud ka rahandusminister Jürgen Ligi ja tervise- ja tööministri Urmas Kruuse. Aga kõigepealt ülevaade täna istungil arutatust ja otsustatust. Keskkonnaminister, palun.

Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Valitsuse istung möödus vastastikku lugupidavas ja väga meeldivas õhkkonnas ja meil oli päevakorras kokku 14 punkti. Mitu olulist seaduse eelnõu oli meie ette toonud tervise- ja tööminister, ka rahandusministrilt oli mitu olulist punkti. Nemad siis kommenteerivad oma eelnõusid ise.

Istungist kokkuvõtet tehes, kiitsime täna heaks Euroopa Komisjonile esitamiseks ja läbirääkimiste alustamiseks siseministri esitatud Eesti-Läti koostööprogrammi kuni aastani 2020. Iseenesest on see koostöö olnud väga edukas ka eelmise perioodi jooksul. Kuni eelmise aasta lõpuni on meil ühised ettevõtmised nii teaduse kui meditsiini vallas, toetust saanud ka spordis, kultuuris, turismipiirkondi ja puhkealasid arendatud. Ja kui nüüd kuni aastani 2020 kestvat uut perioodi lühidalt kokku võtta, siis toetatakse sellest programmist selliseid ühiseid projekte, mis siis töö ja ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks muuta aitavad. Piirkonda kuuluvad Eesti poole pealt Lääne- ja Lõuna-Eesti ja Lätist Kurzeme, Vidzeme, Riia ja Pieriga regioonid.

Valitsus sai haridusministrilt ka ülevaate täiskasvanuhariduse arengukava kohta, taas ajavahemikus 2009-2013, selle me kiitsime ilusti omalt poolt heaks. Ja üldiselt võib öelda, et Eesti poole pealt on hästi selliseks rõõmustavaks asjaoluks see, et kui enamuses Euroopa Liidu riikides on majanduslanguse ajal õppes osalejate arv langenud, siis Eesti on selliseks heaks erandiks, kus inimeste hulk, kes täiskasvanuna õppes osalevad, on hoopis kasvanud. Nii et eelmise aasta seisuga on meil täiskasvanuõppes osalemas lausa 12,5% täiskasvanutest. Euroopa Liidu keskmine on 10% kandis. Viimaste aastate trend on ka see, et kasvanud on nende inimeste osakaal, kes varasemalt on õppest kõrvale jäänud, eelkõige siis madalama haridusega ja ka täiskasvanud, kes ei ole enam mitte nii väga noored, kes on ka pisut vanemaealised.

Valitsus tavakohaselt kiidab heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu kohtumisteks. Täna oli meil päevakorras keskkonnanõukogu istung, kus muuhulgas on teemaks kliimamuutuste raamkonventsiooni ettevalmistamine. Sama teema, millega praegu ka peaminister ülemkogul osaleb. Eesti on ambitsioonikaid keskkonna- ja kliimaeesmärke toetamas ja vastavad seisukohad valitsus täna ka heaks kiitis.

Oli meil täna vaja arvamus anda ka mitme riigikogus algatatud seaduse eelnõu kohta. Kõigepealt taas keskkonnaministeeriumi valdkonnast - Keskerakonna fraktsiooni metsaseaduse muudatus oli see, mida me ei toetanud. Keskerakonna fraktsiooni soov oli üks selline täiendav kaunis bürokraatlik kitsendus seadusesse lisada, mis omavalitsuse sellist sekkumist oleks veidi suuremaks muutnud. Aga kuna praegune kehtiv metsaseadus võimaldab omavalitsustel juhul, kui on vaja mõnda elamut või ka konkreetset asumit näiteks õhusaaste, müra või kas või tugeva tuule ärahoidmiseks kuidagi kaitsta ja raiepiiranguid seada, siis on see võimalus täna juba seaduses täiesti olemas. Mitte ühtegi uut täiendavat piirangu seadmist me vajalikuks ei pidanud.

Valitsuse ees oli täna ka Keskerakonna esitatud teine eelnõu, mis puudutas võrreldes kehtiva seadusega 2015. aastast inimeste maksukoormust kasvatada, et kokku  70 miljoni euro kandis on Keskerakonna fraktsiooni eelnõu järgne ettepanek järgmisel aastal maksukoormust kasvatada. Seda me valitsusega ei toetanud ja õigeks ei pidanud. Tegu on siis juba jõustunud tulumaksu vähendamisega 1. jaanuarist 2015, mis kehtiva seaduse alusel jätab järgmisel aastal nii ettevõtetele kui ka töötavatele inimestele üle 70 miljoni euro raha rohkem kätte. Valitsuse üksmeelne seisukoht oli, et sellisena peab see seadus ka jõustuma. Tegu on ühe muudatusega tööjõumaksude vähendamise paketist, millega me järgmisel aastal kindlasti edasi minna soovime. Selline kokkuvõte meie sõbralikust valitsuse istungist täna.

Juhataja

Ma annangi siit sõna üle rahandusministrile.

Jürgen Ligi

Jah, kui see oli ka niimoodi annangi-stiilis, siis ma tõmbaks joone alla sellele, veel kord sellele ettevaatamatule kommentaari kommentaarile, mis ma andsin ühe Facebooki sõbrale vastates. Ma ei kartnud tol hetkel avalikku tähelepanu, mis on muidugi väga ettevaatamatu, aga see oli tõesti üks mõttekatke suuremast küsimusest, kas Eesti peaks ja ka Eesti poliitikud peaksid meelde tuletama ajalugu ja objektiivseid asjaolusid või nimetama neid siis ebaolulisteks. Minu arust on see Eestile väga suur strateegiline probleem, et lühema kogemusega inimesed ei taju seda valu ja neid arenguid, mis on Eestil olnud. Ühelt poolt me oleme tõepoolest oma reaalsissetulekutes suurusjärgus kolmekordselt edenenud 20 aastaga, aga me ei ole kindlasti sellepärast veel üle mere jõudnud ja üle mere kipuvad ära minema inimesed. Äärmiselt kehv, kui igas debatis mistahes väikse teema üle, kas või aasta eelarve, mis on küll suur teema, aga ikkagi aasta eelarve, viiakse jutt sellele, et valitsus või eelmine valitsus on süüdi selles, et me veel ei ole üle mere jõudnud. Selles mõttes see kommentaar oli kindlasti südamest, aga liiga emotsionaalne, ettevaatamatu, nii et ma veel kord vabandan Jevgeni Ossinovski ees. Temale isiklikult mul mingeid etteheiteid ei ole tema eestimeelsuse suhtes ja kui ma teda üle laua ka vaatan, siis imetlusega mitte lihtsalt ta keeleoskuse pärast, mida ma ka eile peale saadet, mida me arutasime, selle tähtsust, olime väga ühel meelel, vaid ka sellepärast, et teda saab usaldada. Ta on suure tähega Eesti mees ja ei ole probleeme. Aga noor. Ja mis seal salata, ma mõtlen liiga keeruliselt, ma mõtlen ka sedapidi, et ma ju olen omal ajal õppinud palju sunnitult seda, kuidas on tekkinud sotsiaaldemokraatia, kuidas on sotsiaaldemokraatiaid siis kommunistide poolt kõrvaldatud ja kuidas nemad omakorda on püüdnud joont vahele tõmmata. Sellest see fraas tegelikult tuli, liiga mitmemõõtmeline asi, aga ettevaatamatult, veelkord.

Valitsusest paar punkti ja siis ühest päevakajalisest punktist veel. Kõigepealt kinnitas valitsus puudustkannatavate inimeste abifondi uuendatud rakenduskava aastateks 2014-2020.  Selle esimene heakskiit oli valitsuses septembris, teist korda tehti seda sellepärast, et kava on täiendatud vastavalt Euroopa Komisjoni kommentaaridele. Me täiendame  ka oma üldist rakenduskava vastavalt sellele ja arutasime sedagi tegelikult täna valitsuses, et päris lõplikku joont  meie Euroopa uue eelarveraamistiku rakenduskava alla ei ole veel tõmmatud. Me peame Euroopa Komisjoni otsuste kohaselt tegema seal kohendusi, aga me püüame seda teha nii ruttu, et euroraha avaneks meie jaoks kiiremini kui teised, tänase arutelu tulemus see ka oli. Siis selle abifondi vahendeid, nagu vist on juba räägitud, kasutatakse toiduabi jagamiseks ja toiduraiskamise vähendamiseks.  Euroopa Liidu toetus on siin 8 miljonit, sellele lisandub riigieelarvest kaasfinantseering. Siin on veel hulk rakenduslikke küsimusi, kellele täpselt ja kuidas, mis selguvad hiljem.

Edasi, valitsus sai ülevaate stabiliseerimisreservide varade väärtusest ja tulususest kolmandas kvartalis. Hea uudis on see, et tulusus on alles, kuigi intressimäärad on ju olematud. Äärmiselt raske on teenida praegu finantsvaradelt mingitki tulu, kolme kvartali tulemus oli siiski pluss 0,48% ja aasta lõikes 0,65, mis on selgelt selline üle turu keskmise. Selle stabiliseerimisreservi soetusmaksumus, 366,8 miljonit, selle turuväärtus on 368,5. Ja siis veel praamihankest.

Täna jooksis läbi uudis, et justkui on ümber lükatud mingid rahandusministeeriumi etteheited praamihanke kohapealt, seda oli hästi halb kuulata, sest midagi ümber lükatud ju ei ole. Käib hanke järelevalve, käib ka vaidlustuskomisjoni protsess. Ühesõnaga ühes vaidluses ju sai hankija õiguse, ka see vaidlustuskomisjon on rahandusministeeriumi haldusalas. Siin ei ole tegemist mingisuguste selliste ministeeriumide vaheliste vaidlustega ega ammugi mitte erakondlikega, nagu on paljudele meeldinud seda näidata. Selles konkreetses hanke järelevalves, mida viib läbi vastav rahandusministeeriumi osakond, kellele on delegeeritud see järelevalve teadlikult, et vältida ministeeriumide või ka erakondade vahelisi selliseid vaidlusi teemas, mis on sügavalt tehnilised ja mis on sügavalt juriidilised ja mille taga võivad olla väga suured riiklikud kahjud või ka kahjud ühele või teisele turuosalisele. See protsess peab olema korrektne. Ja riigihangete järelevalve endiselt uurib, mis olid need MKM-i põhjused, miks ta siis kasutas teises voorus praamihankel väljakuulutamiseta ja läbirääkimistega hankeviisi. See on väga erandlik, see on väga suletud ja läbipaistmatu hankeviis ja seda alati järelevalve kontrollib, kas need alused, miks see valiti, et ei hüüta hanget välja turule avalikult, vaid pöördutakse teatud firmade poole ja räägitakse nendega tingimustelt läbi, mis tavalises hankes on keelatud isegi. Ja see protsess käib edasi. Me ju ei ole mingit otsust – meie selles mõttes, et rahandusministeeriumi järelevalve, mis siiamaani autonoomselt tegutseb -, mille puhul saab rahandusminister valitsusele ühel hetkel öelda, et me teeme nüüd otsuse, teie olete oma töö teinud. Ja otstarbekuse ja siis kaalutluse alusel teeme otsuse. See protsess käib. Me oleme saatnud, meie, vabandust, aga hanke järelevalve on saatnud selle küsimused majandusministeeriumile. Majandusministeerium on varem küsinud sellest hanke järelevalvelt nõu, rahandusministeeriumi eksperdid on majandusministeeriumi nõustanud. Majandusministeerium on aktsepteerinud, et pädevus selles valdkonnas on rahandusministeeriumisse koondatud. Erinevatesse instantsidesse, aga ikkagi rahandusministeeriumisse ja mingil hetkel ei olnud küll see nõustamise küsimine päris täpne, milletõttu ei saadud vastust pärisprobleemile, aga siiski pooled aktsepteerivad üksteist, endistviisi suhtlevad sõbralikult, ametnikud suhtlevad. Ühel hetkel, kui see protsess siiski jääb problemaatiliseks, saab ka langetada poliitilise otsuse, sest selge on see, et Tallinna Sadama pakkumine on rahaliselt soodsam kui Väinamere  Liinide oma. Me tahaksime, et peale jääks, loomulikult me tahame emotsionaalses mõttes, et peale jääks soodsam pakkumine. See pakkumine ei ole küll soodsam 60 miljonit, nagu on meedias hõigatud, aga ta on soodsam. Aga seejuures peavad olema ka konkreetsel juhul kõik protseduurid ausalt tehtud ja vead parandatud, kus need on tehtud. Teisipäeva õhtuks ei lükanud siis ka majandusministeerium ühtegi sellist küsimust või kriitikat ümber, vaid esitas need samad põhjendused, mida oligi küsinud järelevalve, nii nagu ette oli nähtud, teisipäeva õhtuks. Ja juba enne ja ka praegu on käinud ametnike vaheline väga avatud ja sõbralik konsultatsioon, dokumente vaadatakse läbi, tehakse vajalikud parandused seal, kus on probleemid olnud. Sõltumata sellest, mida järelevalve pärast neid paranduste tegemist hankedokumentidesse otsustab, on veel ikka mitu varianti, mis kõik probleemi saavad kõrvaldada. Nii et veel kord, tegemist ei ole mingisuguste erakondade vaheliste või ministeeriumide vaheliste vaidlustega, vaid tavapäraste protseduuridega. Lihtsalt see avalikkuse tähelepanu on läinud natukene vales suunas. See olekski vist kommentaar teemale. Aitäh!

Juhataja

Ja oma päevakorrapunktidest annab ülevaate minister Urmas Kruuse. Palun.

Urmas Kruuse


Aitäh! Teist korda järjest on mul hea meel rääkida kahest eelnõust, mis tegelikult käsitleb meie tervist ja annab võimaluse ühelt poolt meie eluiga pikendada ja tervislikumalt ka elada.
Aga üks väga tõsine asi on rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse eelnõu ja tegelikult selle seaduse vastuvõtmine puudutab igat Eesti kodanikku, kes tulevikus tahaks olla doonor või inimesed, kes vajavad ainsa elupäästva ravina siirdamist. Kuna antud teema käsitluses on alati väga suur hulk kompleksseid küsimusi nii eetikast kuni õigusruumini ja selle menetlusprotsessini ja õigeaegse abini, siis loomulikult on see seadus kohandatud ja viidud kooskõlla ka Euroopa Liidu direktiiviga. Seaduse ainus eesmärk on seda korraldada kõige paremal ja õiglasemal moel selleks, et inimeste elusid päästa. Ja teiselt poolt need inimesed, kes on andnud nõusoleku doonoriks olema, siis see on tehtud nende täielikul teadmisel. Näiteks elundi siirdamise ootelehel peetakse nüüd elundipõhist tsentraalset üle-eestilist ülevaadet. Seda tehakse Eestis esmakordselt ja lähtuvalt sellest registreeritakse sellel ootelehel meditsiinilisest vajadusest lähtuv isik, kes on Eestis elav kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajaline elaniku elamisluba või Euroopa Liidu kodanik, kellel on siis alaline elamisõigus näiteks. Elundeid võib siirata piirkondlikus haiglas, millel on vastav elundi siirdamise ja käitlemise tegevusluba antud. Ehk siis antud kontekstis Tartu Ülikooli Kliinikum või Põhja-Eesti Regionaalhaigla.

Teine oluline seaduse eelnõu puudutab vähi sõeluuringute registri loomist. See on register, mis laiapõhjaliselt ja täielikult kasutab ära meie tervise infosüsteemi võimalused. Kui me vaatame täna seda, et meie sõeluuringute programmides osaleb näiteks, kui me räägime rinnavähi sõeluuringu programmist,  täna ainult 55 protsenti sihtrühmast ja emakakaelavähi sõeluuringutes 30 protsenti, siis kindlasti ennetava abinõuna on meil vaja seda skreeningut ja kontrolli tõhustada. See register tegelikult annab parima võimaluse selleks, et kõik see, mis seal sees toimub, oleks tõenduspõhine, me saaksime sellele vastavalt uuringu tulemustele reageerida ja samas ka uuringute programme paremini muuta vastavalt nendele eesmärkidele. Me oleme võtnud ka selle registri käivitamisel väga selged eesmärgid. Kui üldiselt Euroopa Liidus peetakse normaalseks, et kaasatud on umbes 70% sihtrühmast, siis need numbrid, mis ma enne nimetasin, on selgelt allapoole seda [taset] ja me sooviksime jõuda nende numbriteni, mis täna Euroopas on aktsepteeritavad, aastal 2018. 2017. a me tahaksime, et keskmiselt oleks uuringutega kaetud 50 protsenti võimalikust sihtrühmast ja rinnavähi uuringute sihtrühm on meil 50-59 ja emakakaelavähi sihtrühm on 30-59.
Selle registri käivitamisega tahaksime tulevikus kindlasti neid programme laiendada. Üks võimalik viis on seotud soolevähi uuringutega ja kindlasti tahaksime alustada aastal 2016 ka soolevähi uuringutega. See on meie tervishoiul üks oluline probleem, kuidas läbi preventatiivse tegevuse ja ka hoiakute muutuse saavutada paremat tervisekäitumist, millel on selgelt otsene mõju meie elukvaliteedile, meie keskmisele elueale. Ja need programmid on ka ju ennekõike mõeldud sellepärast, et need inimesed, kes ühel või teisel põhjusel arsti juures ei käi või ei pööra oma tervisele niipalju tähelepanu või tavavaatluse käigus seda miskipärast ei avastata, siis igal juhul need on vajalikud selleks, et meie rahva tervis oleks kaitstud. Aitäh!

Juhataja
Head ajakirjanikud, nüüd on teil võimalik esitada küsimusi. Kõigepealt TV 3, palun.

Sven Soiver, TV 3

Sven Soiver, TV 3 Uudistest, küsimus minister Ligile. Ossinovski ees te vabandasite, aga siin on nüüd mitmed teised poliitikud nõudnud teie mitte esimese koloriitse väljaütlemise pärast tagasi astumist. Kas te oleksite valmis sellepärast tagasi astuma? Ja kui ei, siis kuidas te hindate koalitsiooni ja valitsuse tervist, kui teie enda sõnade kohaselt on valitsuses ministreid, kes ei saa päris täpselt aru meie keerulisest majanduslikust minevikust, kust me tuleme ja kuhu me jõuda oleme saanud?

Jürgen Ligi

Tegelikult arvan, et ei peaks kuritarvitama erakonnad ega poliitikud üksteise sõnavääratusi, kui nende eest on vabandatud, kui neid on selgitatud. Ma ei tea, Jevgeniga me peale saadet väga üksmeelselt eile vestlesime näiteks keeleoskuse vajadusest. Mingis osas me oleme, kusjuures tema keel on ju perfektne, ma olen teda tunnustanud, ma olen temaga ju reeglina ühel meelel. See ei ole valitsuse tervise küsimus. Kõik saavad aru, et temperamendid on erinevad, kanalid on erinevad. Kui ikkagi tegemist on vastusega ühele kommentaarile kuskil Facebookis, siis see on viga, aga see ei ole selline süstemaatiline või kuidas ma ütlen nüüd, see ei ole selline rünnak. Mul ei ole, meil ei ole mingeid usalduse probleeme Jevgeniga, ei ole meil ka valitsuses tegelikult neid usalduse probleeme. Aga jah, mugav on praadida, seda ma näen, et ühte väljaütlemist, olgem ikka kristlased, vabandused on esitatud. Mina ütlen, et mina olen tundnud juba nõukogude ajal väga suurt valu sellega, mis Eesti rahvaga toimub. Eesti rahva hääbumist olen mina oma nahal tundnud. Samamoodi ma võtan keskmisest valusamini siis seda, et paljud, eelkõige noored ei taju, et siin läheb paremaks, et tasub siin pingutada ja kipuvad ära. Ja see on tegelikult ka mu mure. Ma ei ole selles mõttes nõus paljude liberaalsematega, kes arvavad, et see ei ole probleem. Aga ma saan kogu aeg neid süüdistusi. Ja kõik see kokku ühel hetkel võib siis välja paista sellisena. Aga mul ei ole selles mõttes päritolude pärast nagu mingisuguseid selliseid konflikte olemas, et ma peaksin ennast hindama kõlbmatuks tegema oma tööd. Loomulikult kokkuvõttes saab nõuda mult igasugu vastutust, aga see on minu jaoks praegu ikkagi otsitud. See on ikkagi otsitud ja liigselt laiendatud, kuidas ma seda nüüd veel kord ütleksin? Ma olen oma artiklites ka paar korda seda maininud, et ka noorema põlvkonna suhtes peab olema ettevaatlik, peab olema, et ma ei jätaks muljet, et nemad midagi ei tea. Aga see on ju strateegiliselt suurem probleem, et nii nagu Venemaal ei ole näiteks sellist ajaloolist mälu, ajaloo kriitikat olemas, see on väga keeruline probleem kogu maailma jaoks, kuna nemad on suured. Nii nagu Saksamaal on võimalik siiski mingisugune neonatsism, ma arvan, ainult sellepärast, et kõigil ei ole seda vahetut kogemust. Nad kohutavalt põevad ise sellepärast, nad on suutnud seda minimeerida, aga ikka on mingisugused noored nagad, kes arvavad, et …. Kõigis riikides on see probleem. Eestis seda tegelikult on vähe, aga see väljendub siiski selles, et üle mere paistab ilus paradiis. Minu jaoks oli, ma mäletan täpselt sellest, kui jutt on 20 aasta tagusest, et milline paradiis oli Soome või Rootsi aastal 91, 92 või 93, see oli täiesti uskumatu. Ja kui ebahuvitav on see paradiis praegu. Ma kuidagi püüdsin seda sõnumit, olen  püüdnud seda sõnumit kuidagi nagu seletada aegade jooksul, et kuulge, me liigume ju elatustaseme mõttes üle mere, et ei ole mõtet ennast halvustada, ei ole mõtet üksteist süüdistada, need on pikad ajaloolised protsessid. Ja meil on minu arust Eesti rahva, ütleme, säilimise seisukohalt ülioluline, et me ei õhutaks seda väljarände tahet edasi sellega, et tegelikult on põhjused tegematajätmistes. Pigem on see siiski tehtus, see, mis on tehtud 50 aastaga, mida me tõenäoliselt tajume järgmised 50 aastast veel ühes või teises vormis, aga mitte nii rängalt elatustasemega, nagu see oli 90-ndate alguses. Jutt oli jah selles 20-aastases vahemikus, mida erinevad inimesed väga erinevalt tajuvad. Nii et veel kord, palun vabandust! Mis ma teha saan, ega see olematuks ei tee, kui ma sõnadele veel lisaksin midagi.
Keit Pentus

Noorema põlvkonna esindajana, kui tohib, siis ma lisan üht-teist. Ma arvan seda, et Jürgen Ligi on väga tugev rahandusminister, kes küll on aeg-ajalt ka kindlasti oluliselt teravam, kui seda tihti poliitikutelt oodatakse, on tõesti selle eileõhtuse väljaütlemisega, täiesti arusaadav, et väga valulised reaktsioonid ja põhjendatud valulised reaktsioonide esile kutsunud. Ja see, et Jürgen praeguseks vabandanud on, ja on seda kindlasti tegemas ka silmast silma Jevgeni Ossinovskile, see kindlasti on olnud põhjendatud ja vajalik. Ma väga loodan, et see vabandus vastu võetakse ja tõesti arvan, et kui see selline terav väljaütlemine klaaritud saab ja vabandus vastu võetud saab, siis põhjust kindlasti mingisuguseks rahandusministri väljavahetamiseks, sellise rahandusministri väljavahetamiseks või tagasiastumiseks, kes on sisuliselt väga tugev olnud, küll ei ole. Nii et Jürgen Ligi on vabandanud, on teinud seda täiesti arusaadavalt ja täiesti põhjendatult ja ma tõesti loodan, et see vabandus vastu võetakse.

Juhataja
Aitäh! Jah, palun.

Andres Raid

Minu nimi on Andres Raid, antud juhul vabakutseline. Mul on küsimus ilmselt siis praegu peaministri kohusetäitjale. Koalitsioonilepingus praegu on demokraatial esimene punkt, milles on öeldud niimoodi, et järgmisteks valimisteks vabastatakse uued tulijad kautsjonist. Siin samas valitsuse pressikonverentsil ütles Sven Mikser, et nemad seda igati toetavad. Nüüd küsimus on, kuna aega ei ole kuigi palju jäänud, millal kavatseb Reformierakond selle punkti täita? Aitäh!

Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See on arutelu, mis parlamendis kindlasti käimas on ja ees seisab. Ma usun ja loodan, et parlamendis see teema läbi vaieldakse ja vajalikud muudatused, nii nagu see kokkulepe seal sünnib, ka tehakse.

Juhataja
Ma näen, Sven tahab uuesti küsida.

Sven Soiver

Teisel teemal küsimus, aga ilmselt Ligile. Te mainisite, et see kasu 60 miljonit päris nii suur ei ole. Kui suur ta tegelikult on? Ja teine pool küsimusest, te küll ääri-veeri viitasite, aga kui jätta see juriidiline vaidlus kõrvale, kas te olete rahandusministrina veendunud, et Palo ajab õiget asja, riigile kasulikus suunas?

Jürgen Ligi

Jah, ma arvan küll, et ajame ühiselt õiget asja ja riigile kasulikus suunas. See, et konkurss välja kuulutati, oli selle nimel, et oleks parim pakkumine olemas. Aga seejuures tuleb täita lihtsalt neid protseduure, mis parima pakkumise tekkimiseks on vajalikud. Teatud valdkondades ei ole sellist võimalust, et on turul väga palju pakkujaid, sellepärast on erandmenetlus ka riigihanke seaduses iseenesest olemas, aga seal on väga piiravad tingimused, kaasa arvatud siis ka direktiivis, väga piiravad. Neid praegu esialgses dokumendis sisalduva järgi me ei saa väita, et need on täidetud, sellepärast me peame neid siis korrigeerima. See, et 60 miljoni summa on, tegelikult ei ole ju, ka mina ei ole ju pakkumisi võrrelnud, see ei ole minu töö. Järelevalve töö on vaadata, et oleks protsess täidetud ja lõpuks hankija töö on valida siis parim välja. Ma teadlikult ei ole tahtnud ka ühegi osapoolega suhelda, et ei jääks seda muljet, et ma siin kedagi kuidagi soosin. Aga see 60 miljonit  puudutas, nagu ma olen saanud kõrvalt teada, puudutas dotatsiooni kokkuhoidu, samas laeva lõpphind, väljaostuhind on uutel laevadel mõistagi märksa kõrgem, ühe komponendi väljatoomine hinnast on ebatäpne. See vahe on väiksem tegelikult, aga ta ei ole ei 60 ega siis see 29 või 30, on teised numbrid. Tuleb, ühesõnaga, see on selline diskonteerimine, kus jooksvad maksed, pluss väljaostuhind taandatakse hetkeväärtusele tänapäeval ja siis öeldakse midagi. Tõenäoliselt see arvutus on korrektselt tehtud ja kuskil on see diskonteeritud number ka olemas. Ei ole selles mõttes kahtlust, et aetakse õiget asja. Aga ega iga ametnik, kes seda asja ajab, kindlasti minister ei ole tegelikult, kes seda tehniliselt ette valmistab, ammugi ma ei saaks nagu öelda, et minister tegi valesti. Mitte mingil juhul ei suuda üks minister hankida laevu, eks ole, või omada kogemust laevade hankimisel, vaid ta peab olema oma ametnike töö üle olev järelvaataja, mida ta kindlasti soovibki olla ja see, mis praegu toimub, ju näitab seda.

Sven Soiver

Kui tohib, täpsustav küsimus. Te ütlesite, et 60 ei ole õige ja 30 ei ole ka õige, aga kas see on siis 60 ja 30 vahel või …..

Jürgen Ligi

Ma ei oska seda niimoodi hinnata. Ma arvan, et see on pigem seal vahel, ma nii väga jämedalt mõtlen. Aga me peaks nägema neid graafikuid ja siis panema need diskonteerimismäärad jne. Minu teada seal on kasutatud mingit 7 ja poolt, aga ma ei ole näinud seda graafikut, mis on need dotatsioonisummad. Ei ole ju minu asi hinnata kellegi majandusministri asemel või mingisuguse hankekomisjoni asemel, ma lihtsalt pean laskma ekspertidel nii toimetada, et see ei oleks mingisugune poliitiline värving asjal juures või et asi untsu ei läheks.

Juhataja

Palun, küsimus.

Hetlin Villak, Kanal 2

Hetlin Villak, Kanal 2. Mul on küsimus kõigile kolmele ministrile. Mida teie sellest arvate, et valitsuse liikmed ei saa enam Euroopa Komisjoni voliniku kandidaati esitades parlamendist mööda vaadata?

Keit Pentus-Rosimannus

Eesti parlamendist on jutt? See on iseenesest väga mõistlik, et kui me räägime Eesti riigi poolt voliniku nimetamisest, siis selle käigus tuleb loomulikult nõu pidada ja arutada ka parlamendi liikmetega. Ega see iseenesest ei ole uus selline väga drastiline areng, ka varasemalt on Euroopa Liidu asjade komisjon, mis oma sisult on ju tegelikult selline väike n-ö mudelparlament, kus kõikidest komisjonidest on esindajad, fraktsioonidest esindajad, ka varasemalt on Euroopa Liidu asjade komisjoniga seda koostööd tehtud. See on igal juhul mõistlik, et selline kaasamine ja koostöö parlamendiga käib.

Urmas Kruuse

Ei oska sellele nagu vastu vaielda isegi, kui me vaatame lihtsalt puhtalt kaasamist ja soovi demokraatlikke protsesse teha selgemaks ja läbipaistvamaks, siis kindlasti iga meede, mis sellele võiks kaasa aidata ja ka eesmärgile kaasa aidata, teha parim valik, siis see on teretulnud.


Jürgen Ligi

Ei ole võib-olla uudistega kursis, et kas on mingisugune uus vaade tekkinud? See, et parlamendiga asju kooskõlastatakse või arutatakse, on igati normaalne. Minu poolest, praegu ma olen ainult peaprokuröri koha pealt kuulnud, et just kui üks erakond siin on vastu olnud. Ma olen tuliselt selle kandidaadi poolt ja kuulen midagi, aga parlamendil on vastu valitsuse tahtmist, kui küsite minult kui valitsuse liikmelt, võimalik mida iganes rääkida kandidaatide või kandidaatide arvu kohta. Siin ei ole nagu mingit sellist ebaloomulikku asja ja kaasaarvatud loomulikult volinikukandidaat. Volinikukandidaadi puhul see väike pingekoht ilmselt on, et kui rahvuslik parlament annaks oma mandaadi niimoodi väga siduvalt, et see on meie riigi lipp ja vapp, siis Europarlament ta kuidagi maha hääletab, see on ka nagu paha. Parem kasutada leebemaid kooskõlastusvorme alati, et ei oleks punnseisu, sest ega Eesti parlament ju täpselt veel ei tea, kui ta oma heakskiidu annab, seda protseduuri ja seda portfelli, et kuidas siis tolleks hetkeks, kui tuleb Europarlamendi kuulamine, on võib-olla informatsioon juba hoopis teine. Aga jah, ei tahaks sellist õiguslikku või legitiimsuse pinget ka, et  otsustab üks ja siis teine otsustab ümber. Natuke võiks jätta taganemisruumi ka rahvuslikule parlamendile. Aga ma ei tea isegi, mis see praegu kehtiv või plaanis olev eelnõu on, miks see küsimus praegu tekkis. Aitäh!

Sven Soiver, TV 3

Sven Soiver, TV 3, küsimus minister Kruusele. Mida teie arvate sellest pühapäeval Tallinnas alkoholimüügi keelamise ideest? Ja igaks juhuks kohe ka täpsustav küsimus, et kui teie arvates on see mõistlik, aga muretsete võib-olla viinaralli pärast Tallinna piiri ääres, siis võib-olla laiendada seda mõtet tervele Eestile?

Urmas Kruuse

Aitäh! Mis puudutab valitsuse ja tervise- ja tööministri poliitikat, siis me oleme oma seisukoha selles osas välja öelnud ja see on ennekõike ka läbi maksupoliitika, et pahesid tuleb maksustada, tuleb teha preventatiivset tööd selleks, et tarbimist oleks vähe ja me personaalsel tasemel saaksime ja võiksime võtta kõik eesmärgiks, et meie rohelise raamatu eesmärgid saaks ellu viia ja me vähem alkoholi tarbiksime.
Tallinna puhul ma olen natuke segaduses, alles hiljuti pandi ilusaid kollaseid märke üles, mis nagu just kui lubasid teha ja nüüd nad on tulnud välja nagu vastupidise võimalusega, et pühapäeval keelata. Ma nägin eile ka neid intervjuusid, juhtusin nägema televisioonis, mida tallinlastelt võeti, minu arvates üks lihtne kodanik ütles välja ühe lihtsa tava, et kui pühapäeval pannakse pood kinni, siis ma ostan laupäeval endale varu valmis. Ja nüüd võiks küsida vastupidi, et kas see hoopis ei tähenda vastupidist efekti, et kui pühapäeval keelata mõistliku hääle jaoks ära võimalus seda mõistlikumalt tarbida, et siis kodune baarikapp suureneb ja tarbimine, efekt võib olla vastupidi. Ja teine, minu arust ettevõtja, ütles välja ühe teise printsiibi: kui hakatakse piirama, siis tuleks jälgida seda, et see piirang oleks kõigile ühesugune ja ühtlane. Kuigi kommentaaris ma juba nägin, et võib-olla mõned ettevõtjad saavad erandid, siis peaks vaatama,  kes need ettevõtjad on, kes erandeid saavad. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Sellega on pressikonverents lõppenud. Kohtume nädala pärast!

 

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-