Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 26. november 2015

26.11.2015 | 17:43

Uudis
    • Jaga

Neljapäev, 26. november 2015

Pressikonverentsil osalesid peaministri ülesannetes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, maaeluminister Urmas Kruuse ja kaitseminister Hannes Hanso.

 

Pressikonverentsi salvestus:

https://www.youtube.com/watch?v=R-OP-PdkklY

 

Juhataja Ave Tampere

Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsiga. Kõigepealt sõna Jevgeni Ossinovskile.

 

Jevgeni Ossinovski

Tere päevast! Kõigepealt tahan soovida kõigile head kodanikupäeva! Täna tähistame seda juba 13. korda.

 

Minnes valitsuse päevakorra juurde, siis valitsus vaatas läbi 19 päevakorrapunkti, millest tänasel pressikonverentsil tutvustame olulisemaid.

 

Margus Tsahkna räägib muudatustest pensioniregistri töös, mis on seotud töövõimereformi rakendumisega. Urmas Kruuse räägib maaelu rahastamisest, kus lõppenud Euroopa Liidu vahendite perioodi vahendid ümber vaadatakse, et kõik vahendid siiski edukalt saaksime ära kasutada maaelu edendamiseks. Ja Hannes Hansol täna oluline seaduse eelnõu, millega edendatakse e-riiki meie Kaitseväes ja kindlasti ka mitmeid aktuaalseid kaitsepoliitika teemasid, mida ta tutvustada saab.

 

Muudest teemadest kiitis valitsus tänasel istungil heaks seaduse eelnõu, mis kohustab pankasid senisest rohkem teavitama eluasemelaenu võtjaid laenulepingu tingimustest. Nimelt kiideti heaks võlaõigusseaduse muutmine, mis puudutab lisaks pankadele ka väiksemaid laenukontoreid. Eelnõuga täpsustatakse vastutustundliku laenamise põhimõtet, et tõepoolest pangad senisest hoolikamalt hindaksid laenutaotlejate krediidivõimekust.

 

Valitsus kiitis täna heaks ja saadab parlamendile arutamiseks eelnõu, millega luuakse ühtne ravimiregister. Uus register ühendab endas ravimiameti all tegutsevat ravimiregistrit ja teistelt poolt koodikeskust. Siiani on kaks registrit eraldi töötanud. Oleks mõistlik nad ühendada selleks, et hoida kokku raha ja inimeste tööaega.

 

Valitsus ei toetanud kahte keskerakonna fraktsiooni eelnõu. Esimene puudutab ravikindlustuse seaduse muutmist. Nimelt pensionäridel hambaproteesihüvitise kasutamist hammaste raviks. Margus Tsahkna võib lähemalt sellest rääkida, aga põhimõtteliselt on valitsuses kokku lepitud täiskasvanute hambaravi täiendav hüvitamine ravikindlustuse eelarvest aastast 2017 ehk siis töötame sisulise ja kompleksse lahenduse nimel valitsuse poolt ise edasi.

 

Teine eelnõu, mida valitsus ei toetanud, oli kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksuprotsendi tõstmine aastaks 2018. Seda eelnõu valitsus ei toetanud, kuna haldusreformi tegemise kontekstis kohalike omavalitsuste tulubaasi küsimus tuleb laiemalt arutelu alla ja need kokkulepped, näiteks tasandusfondi suurendamisest pärast haldusreformi läbiviimist on poliitilisel tasemel valitsuses sõlmitud. Aga teema vajab taas kord komplekssemat lahendust kogu haldusreformi kontekstis.

 

Valitsus on otsustanud täna vähendada Eesti Energiast väljavõetavaid dividende 33 miljoni euro võrra sellel aastal. Kui alguses oli plaanitud välja võtta 95 miljonit eurot, siis tänase otsusega vähendati seda 62 miljoni euroni.

 

Põhjus on iseenesest väga lihtne, soovime nende dividendide väljavõtmist ajatada järgmisesse aastasse. Selle aasta eelarve ja eelarve tasakaalud on selliselt paika pandud ja ka järgmise aasta riigieelarves on arvestatud sellega, et me suuremaid dividende Eesti Energiast võtame. Neid on võimalik siis sellest aastast järgmisesse aastasse neid üle viia.

 

Samuti volitas valitsus täna majandus- ja taristuministrit suurendama Eleringi aktsiakapitali 8 miljoni euro võrra. Aktsiakapital kasvab selle tulemusel 158 miljoni euroni ja aitab ettevõttel täita laenukohustusi. Otsesemalt on aktsiakapitali suurendamine seotud gaasivõrkude ülekandevõrgu omandamisega, mis oli juba eelmisel aastal valitsuses otsustatud.

 

Valitsus eraldas täna kohalikele omavalitsustele toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks täiendavaid vahendeid. Kokku umbes 151 tuhat toimetulekutoetuse maksmiseks täiendavalt ja 14 tuhat eurot vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks.

 

Valitsus kinnitas välispoliitilistest teemadest täna Eesti seisukohad NATO välisministrite 1. detsembri kohtumiseks, kus kavatsetakse esitada Montenegrole allianssiga liitumise kutse. Eesti toetab Montenegrole liitumiskutse esitamist. Oleme Lääne-Balkani riikide integreerimist nii NATOsse kui ka Euroopa Liitu pikemaajaliselt juba toetanud, nii et oluline samm edasi. 

 

Ja viimase teemana kinnitas valitsus täna Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Türgi riigi valitsusjuhtide erakorraliseks kohtumiseks, mis leiab aset 29. novembril. Eesti toetab Euroopa Liidu ja Türgi vahelist koostöö tihenemist rändekriisi reguleerimiseks.

 

Eks sellest on siin juba juttu olnud, et tahaksime näha Türgi suuremat panust pagulaskriisi lahendamises. Kuna suur hulk Süüria põgenikke eeskätt tuleb Euroopasse läbi Türgi territooriumi, siis sooviksime, et Türgi omalt poolt oleks oma piiride kontrollimisel tõhusam ja teisest küljest Euroopa Liit aitaks neil ka rahaliselt pagulastega seotud toimingute läbiviimist, pagulaskeskuste rahastamist.

 

Teiselt poolt on Euroopa Liit võimaliku kokkuleppe tulemusel valmis edendama poliitilist ja majanduslikku koostööd Türgiga, rohkem kõrgemal tasemel Türgiga siis suhtlema. Ja siin taaskord Eesti jaoks kindlasti positiivne areng, sest oleme ka varasemalt olnud ikka seda meelt, et Türgi on Euroopa Liidule oluline partner ja nende suurem kaasamine, integratsioon Euroopa Liidu erinevatesse formaatidesse, on kasulik ja vajalik.  Minu poolt kõik. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Nüüd palun sõna maaeluministrile.

 

Urmas Kruuse

Aitäh! Tõepoolest on heameel, et valitsus täna, võiks öelda, oma viimase pintslitõmbe tegi maaelu arengukava suhtes, mis on siis kehtinud aastast 2007—2013. Sümboolselt võiks öelda, et viimane otsus tähendab seda, et 218 noortalunikku, alustavat talunikku, saavad toetused veel selle aasta jooksul välja makstud.

 

Kui me vaatame maaelu arengukava programmi, siis see on olnud maaelu edendamisel üks väga oluline meede. Kui kogu selle perioodi jooksul on antud vahendeid 934,5 miljoni euro ulatuses, siis Eesti kindlasti on üks neid riike, kes püüab kindlasti olla nende vahendite kasutamisel maksimalist ja peale soodsat otsust me jõuame nende vahendite kasutamisel põhimõtteliselt peaaegu 100 protsendini, mis on kindlasti ääretult oluline.

 

Kogu selle perioodi jooksul on näiteks toetust saanud ligi 850 noortalunikku ja üle 400 tuhande hektari on rahastatud sellisel keskkonnasõbraliku majandamise toetamiseks. Ääretult oluline on ka see, et me selle programmiga saame edasi minna, nii et järgmisel perioodil on selles meetmes juba 6 protsenti vahendeid rohkem ehk kogumaksumus ulatub tegelikult peaaegu miljardini: 992 miljonit eurot on kogu selle perioodi maksumus. Nii et koos otsetoetuste ja teiste täiendavate toetustega moodustab kogu toetus kokku ligi 2 miljardit eurot järgmisel perioodil. Nii et ka järgmisel aastal on põllumajandusse ja maaellu minemas ligi 310 miljonit eurot. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Nüüd palun sõna kaitseministrile.

 

Hannes Hanso

Valitsuses täna heaks kiidetud eelnõu on väga päevakohane kui me peame ennast e-riigiks. Selles osas on riigil tõesti üldine renomee väga hea ja tulemused korralikud. Siis oli ometi üks valdkond, kus me lihtsustatult öeldes elasime silotornides, koostööd oli vähe ja dubleerimist palju.

 

Kaitseressursside amet ja arstlikud komisjonid teevad igal aastal tervisekontrolli üle kümne tuhande noormehele ja neiule. Tänaseni polnud neil ligipääsu e-tervise andmetele ja seetõttu tehti komisjonis väga palju uuringuid, mis tegelikult olid juba tsiviilsektoris korra tehtud. Nüüd eelnõu alusel saavad edaspidi kaitseministeeriumi valitsemisala erinevate arstlike komisjonide arstid juurdepääsu e-tervise süsteemile ja seda eeldusel, et kaitseväelane või kutsealune on selleks vastava nõusoleku andnud.

 

Selline juurdepääsu andmine hoiab kokku nii aega kui raha ja ühtlasi annab ka arstidele parema ülevaate varasematest diagnoosidest. Kordama siis varem tehtud uuringuid ei pea ja ligipääs on olemas. Tihti on seda teinud ka täpselt samad arstid, lihtsalt võtavad ühe mütsi peast, panevad teise pähe ja ei tohi ligipääsu omada. See peaks ka muutma palju lihtsamaks ja kiiremaks tegelikult arstliku komisjoni läbimise kutsealustele, kuna saab ära jätta terve rea standard- ja lisauuringuid.

 

Ja veel. Kõik arstlikes komisjonides tellitud uuringud ja tuvastatud diagnoosid kantakse ka e-tervisesse ja sellel on ka üks oluline lisamõju. Kui mõni noormees osutub näiteks komisjoni ees väga haige olevaks, siis võib juhtuda, et tal tekib näiteks edaspidi raskusi tervisetõendi saamisega autojuhilubade taotlemisel näiteks.

 

Ja üks teema, mis siin on olnud arutluse objekt päris pikalt, on see, et isikuandmed, nende delikaatsus, et need on jätkuvalt kaitstud. Iga isik annab nõusoleku oma terviseandmete töötlemiseks ja see ei ole kohustus või paratamatus. Ühesõnaga, tuleb teha linnukene õige koha peale, et ollakse neid nõus jagama. E-tervise andmeid hakkavad jätkuvalt nägema ainult arstid, mitte ametnikud.

 

Tegelikult oli sellel eelnõul veel kaks lisa. Üks puudutab neist ajalisi piiranguid tegevväelaste rakendamisel rahvusvahelises sõjaväelises koostöös vastu võtva riigi toetuse osutamise ajal. Teatavasti on meil liitlasväed üha suuremas ulatuses siin kohal.

 

Sellised kohad, nagu Ämari baas näiteks, lennuväebaas, seal on tarvis paindlikumat lähenemist. Liitlaste kohalolek on järsult suurenenud ja me anname lisatöö tegemise võimaluse baasis olevale personalile kuni 300 kalendritunni ulatuses aastas. See võib ka puudutada tulevikus teisi meie sõjaväelisi tegevusi ning objekte - Tapa näiteks - ja seetõttu selline paindlikkus Kaitseväe poolt on tarvilik. See puudutab siis tegevväelasi.

 

Viimase olulise muudatusena täpsustatakse antud eelnõuga tegevväelasele tööandja  eluruumi andmist. Seni ei ole eristatud selgelt tegevväelastele eluruumi andmine ja tegevväelase majutamine. Sellised punktid praegu algatuseks minu poolt. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd palun sõna sotsiaalkaitseministrile.

 

Margus Tsahkna

Tere ka minu poolt ja head kodanikupäeva! Mul on kaks olulist teemat, mida valitsuse koosolekul arutati.

 

Esimene puudutab töövõimereformi jõustumist järgmisel aastal. Järgmine aasta jõustub terve rida erinevaid suuri sotsiaalkaitsereforme: lastekaitsereform jõustub, samuti abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuste reform. Aga üks suuremaid on kindlasti töövõimereform.

 

Täna otsustas valitsus muuta riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimäärust. Ja miks see oluline on? Siis nii nagu kaitseminister rääkis kaitsealuste terviseinfo liikumisest - tegelikult see teema on olnud aastaid laual, küsimus on see, et kes ja kuidas saab isikuandmetele ligi - siis töövõimereform kätkeb endas väga palju ja suures mahus isikuandmeid, mis peavad liikuma nii tervise infosüsteemi, töötukassa kui ka sotsiaalkindlustusameti vahel.

 

Seetõttu oli täna valitsuse otsus muuta pensionikindlustuse registri põhimäärust väga oluline, et tagada töövõimereformi jõustumise järgselt isikute andmete liikumine kõigi nende kolme suure andmekogu vahel. Ja see puudutab neid andmeid, mis on seotud ka nüüd täiesti uue tegevusega, mida töötukassa juhtimisel hakatakse tegema. Ehk siis ka isikute hindamine, nende töövõime hindamise andmed ja kõik muu. Nii et see on selline põhimõtteline suur samm.

 

Tuletan ka meelde, et töövõimereform, mille üle on olnud väga palju vaidlusi, valitsus otsustas siin leida lisaaega. Oluline on inimestele see, et töövõimereform ei jõustu ühekorraga 1. jaanuarist 2016, vaid töövõimereformi jõustumine algab eelkõige teenuste osutamisega. 1. juulist 2016. Siis hakkab peale see osa, mis muudab kogu paradigmat ehk esimesed uued sisenejad sellesse töövõimetuse süsteemi saavad hinnatud ja nendele ka vastavad teenused ja meetmed rakendatud.

 

 

2017 hakkavad lisanduma ka töövõimereformi süsteemi need inimesed, kes juba on seal täna olnud ja kellel hakkavad lõppema praeguse vana süsteemi hindamisperioodid. Nii et sõnum on see, et me tegeleme, kasutame aktiivselt seda lisaaega selleks, et sujuvalt ja inimestele kasulikul viisil töövõimereform rakendada.

 

Teine otsus, mis valitsus täna langetas, oli see, et me otsustasime mitte toetada keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, mis puudutab ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu. Selle eesmärgiks oli, et võimaldada pensionäridel kasutada hambaproteesi hüvitist hammaste raviks.

 

Valitsuskoalitsioon on oma tegevuskavas kokku leppinud selle, et me täiskasvanutele suunatud hambaravi suhtes viime sisse muudatused. Üks neist puudutab plaani järgi seda, et seni iga-aastast hambaproteesi hüvitist saaksid pensionärid kasutada nii-öelda mitme aasta peale kokku, et korraga oleks see summa suurem, mida nad saaksid kasutada. Sellest oleks ka rohkem kasu reaalselt hammaste ravis. Me teame, et kui inimesed lähevad hambaarsti juurde, siis küll on hüvitis olemas, aga see summa on jaotatud ühe aasta kaupa. See on üks võimalik variantidest.

 

Ja teine  puudutab seda, et näha ette haigekassa eelarvest lisa vahendeid täiskasvanute hammaste raviks. Aga kuidasmoodi see täpselt välja hakkab nägema, siis valitsus tulebki välja terviklahendusega ja selle kallal praegu ka haigekassa töö- ja terviseministri eestvedamisel, kes istub minu paremal käel, ka tegutseb.

 

Mul on ka üks muu teema, mis ei olnud valitsuse koosolekul arutlusel. Valitsus ei ole arutanud Euroopa Kontrollkoja Eesti poolse esindaja nimetamist, aga kuna see teema on täna õhus väga aktiivselt, siis eriti kodanikupäeva puhul ma tahan väljendada Isamaa ja Res Publica Liidu esimehena väga selget seisukohta ühe poliitkultuuri suhtes, mida on üritatud rakendada. 

 

Nimelt on viimaste päevade jooksul Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud ähvardanud IRLi mitmeid Riigikogu saadikuid, et nad muudaksid oma maailmavaatelist seisukohta kooseluseaduse rakendusaktide hääletusel, sidudes selle Euroopa Kontrollkoja Eesti poolse esindaja kandidatuuri toetamisega. IRLi saadikud sellega kaasa ei ole läinud.

 

IRL otsustas oma esmaspäevasel eestseisuse koosolekul, et me jätkame oma poliitikat, mis puudutab kooseluseadust. Aga meie Riigikogu liikmete otsused on vabad, meil on õigus hääletada oma südametunnistuse järgi ja niimoodi on meie Riigikogu fraktsiooni liikmed ka käitunud.

 

Miks ma seda käsitlen ja just nimelt kodanikupäeval, on see, et esiteks kui me räägime Euroopa Kontrollkoja Eesti poolse esindaja nimetamist, siis selle ümber on olnud viimasel ajal väga palju poliitilist furoori. Tegu ei ole poliitilise otsusega ja poliitilise ametikohaga, esiteks. Teiseks, tegu on valitsuse otsusega, mitte erakondade vahelise kauplemise objektiga.

 

See kultuur, mis on hakanud tekkima ja eriti, mis puudutab ka, ma ütlen otse välja, sellist väljapressimist Riigikogu liikmete suhtes eriti maailmavaatelise seisukoha võtmise teemal, mis puudutab kooseluseadust, on IRL-ile täiesti vastuvõetamatu. Sellist ähvardamiskultuuri me absoluutselt ei pea vastuvõetavaks. See on meie väga selge seisukoht.

 

Euroopa Kontrollkoja Eesti poolse esindaja nimetamine on valitsuse pädevuses. Oleme sellest ajast täna üle läinud, ükspuha, kes see saab olema, see peab olema väga selgelt sellistest poliitilistest tõmbetuultest vaba. See ei ole poliitiliste väljapressimiste, poliitilise survestamise koht, eriti mis puudutab Riigikogu liikmete hääletusi konkreetsete seaduseelnõude puhul.

 

Nagu me teame, siis kooseluseadus on see, mille suhtes, ma arvan, vist pea enamus Riigikogu fraktsioone on andnud vabaduse oma Riigikogu liikmetel hääletada nii, nagu seadus ette näeb, oma südametunnistuse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi. Ja see on ka IRL-i väga selge seisukoht. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Ja alustame küsimustega.

 

Eve Heinla, TV 3

Tegelikult mul ongi küsimus Jevgeni Ossinovskile. Keda te siis konkreetselt ikkagi ähvardasite? Öelge need nimed, kas võis olla tegu siis Maire Aunastega, kes ei hääletanud kooseluseaduse rakendusaktide poolt? Ja kas see tähendab seda, et nüüd on tõsine usalduskriis kahe koalitsioonipartneri vahel? Aitäh!

 

Jevgeni Ossinovski

Suur tänu! Omalt pool ka siis kommentaar. Valitsus ei ole tõepoolest seda küsimust arutanud, kuna me oleme kokku leppinud, et valitsus arutab seda siis, kui meil on põhimõtteline konsensus tekkinud. Nii et ametlikku kandidaati ei ole keegi või ütleme rahandusminister, kes selle peaks esitama, ei ole esitanud. Küll aga on kaks erakonda omalt poolt Juhan Partsi kandidatuuri esitanud varasemalt.

 

Sotsiaaldemokraadid on olnud selles suhtes skeptilised. Eeskätt, mis puudutab tema tegevust majandusministrina nii Estonian Airi mitte kõige õnnestunum riigiabi menetlus kui ka investeeringud Narva uude elektrijaama Auveres, mida me omal ajal ka selgelt pidasime ebaotstarbekaks investeeringuks. Tegelikult tollal oli see üks põhilisi põhjuseid, miks sotsiaaldemokraadid riigikogus koos teiste erakondadega tollast majandusministrit umbusaldasid.

 

Nüüd seda teemat arutas ka erakonna juhatus esmaspäeval ja kõik need teravad küsimused said tollal ka tõstatatud. Mis puudutab nüüd Margus Tsahkna juttu mingisugusest ähvardamisest, siis see loomulikult tõele ei vasta.

 

Küll aga on mõistagi  üks argument, mida sotsiaaldemokraadid on kaalunud selles kontekstis - see, kas konkreetne isik, kes Euroopa kõrgele positsioonile endale kohta taotleb, kas ta  ikka jagab neid euroopalikke, tänapäevaseid euroopalikke väärtusi ja eilne hääletus näitas selgelt, et tal on teistsugune nägemus sellest.

 

Mõistagi andsime sellest viisakalt ka koalitsioonipartnerile ehk siis IRL-ile eile hommikul ka teada, et see on meie jaoks probleem ja see, kuidas konkreetsed Riigikogu liikmed hääletavad, on loomulikult nende vaba tahe ja õigus.

 

Me ei saa nendele mitte kuidagi ega ei taha seda nendele kuidagi ette kirjutada, aga mõistagi nendes küsimustes, kus meil on võimalik otsustada mingite inimeste saatmist ühele või teisele positsioonile Eestit esindama, siis mõistagi on meie jaoks see üks oluline aspekt, mida kaaluda.

 

Mis ähvardamist puudutab, siis mina lugesin täna hommikul, et hoopis IRL-i fraktsiooni esimees on ähvardanud ühte oma fraktsiooni liiget sellel teemal, et võib-olla ta võiks hoopiski erakonnast minema minna. Meie ei ole sellist asja kindlasti teinud, küll aga tõepoolest oleme andnud märku sellest, et see on üks kvalifitseerimise tingimus meie jaoks Juhan Partsi puhul isiklikult, jah.

 

Eve Heinla, TV3

Üks küsimus oleks veel. Aga kas te ikkagi siis ootate IRL-i poolt mingit teist kandidaati või te üleüldse IRL-i kandidaate ei aktsepteeri või aktsepteerite ainult selliseid kandidaate, kes on kooseluseaduse poolt? Aitäh!

 

Jevgeni Ossinovski

Esiteks ei ole ju jutt üldse mingist IRL-i kandidaadist, ega kuskil ei ole kokku lepitud, et IRL-i ridadesse kuuluv poliitik peaks selle koha saama. Siiani on räägitud ühest konkreetsest isikust ehk siis Juhan Partsist, keda on Reformierakond ja IRL toetanud, aga ei ole valitsuses mingit kokkulepet selles osas, et see peaks tulema ühest, teisest või kolmandast erakonnast või üldse, et see erakondadest peaks tulema.

 

Nüüd kindlasti lähinädalatel on mõistlik kolmekesi arutada, kuidas me selle olukorra nüüd ära lahendame niimoodi, et me väärika esindaja Eestile kontrollikotta leiaksime. Ma usun, et seekord teeme seda siis ka selliselt, et alustame algusest peale kolmekesi, mitte nii, et alguses lepivad kaks erakonda kokku ja siis tulevad meie juurde.

 

Margus Tsahkna

Tegelikult me äsja kuulsime Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe suust väga karmi seisukohta, mis puudutab Eesti riigi esindaja saatmist ühele konkreetsele ametikohale, millele esitatakse tingimusi, et see inimene peab toetama Eesti Riigikogus olevat kooseluseaduse menetlust. Ausalt öeldes minu jaoks on see täiesti vastuvõetamatu ja arusaamatu seisukoht. See on teema, mille suhtes igal Eesti inimesel on oma seisukoht, Riigikogu liikmed peavad olema otsustes siin vabad. Erakonnad, ka IRL on andnud vabaduse hääletada oma fraktsiooni liikmetel nii, nagu nende maailmavaade, nagu südametunnistus ette näeb. See seisukoht on meil kirja pandud ka Eesti Vabariigi põhiseaduses. Minu jaoks on selline teema tõstatus täiesti vastuvõetamatu. Esiteks.

 

Teiseks, kui ma tulen juba sellise konkreetse informatsiooniga siia avalikkuse ette, siis selleks on konkreetne alus. Ja ka meie Riigikogu liikmed Siim Kiisler, Raivo Aeg konkreetselt on valmis ka nendel teemadel kommentaare andma, kes konkreetselt käis nende juures neid tingimusi ja sisuliselt ähvardusi esitamas fraktsiooni poole. Ma võin kinnitada ka seda, et ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees on vastavasisulise sõnumi mulle saatnud, mis pani mind väga tõsiselt selle teema üle järgi mõtlema. Ma pean oluliseks, et see teema tuuakse lauda, sest me ei saa Eestis ajada poliitikat niimoodi. Ja eriti olukorras, kus tegu ei ole poliitilise ametikohaga, tegu on Eesti riigi esindaja määramisega Euroopa Kontrollkotta. Inimesega, kes tulevikus oma ametit hakkab pidama täiesti apoliitiliselt. Inimene, kes peab tegelikult kontrollima erinevate Euroopa institutsioonide tegevus.

 

Mis puudutab Juhan Partsi isikusse, siis siin ei ole tegu ühe konkreetse isiku küsimusega, kuna ei ole Juhan Partsi rahandusminister esitanud selle ametikoha kandidatuurina üles. Seda enam on minu jaoks täiesti vastuvõetamatu selliste tingimuste esitamine kas Juhan Partsi või ükspuha, millise teise isiku suhtes, mis puudutab seda, milline on tema meelsus kooseluseaduse suhtes. See ei ole Eesti poliitiline kultuur ja veel vähem on see Euroopa  poliitiline kultuur. Aitäh!

 

Jevgeni Ossinovski

Täiendan lihtsalt siia juurde. Tegelikult enamik või kõige kaalukamad põhjused Juhan Partsi mitte toetamiseks tulid välja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse arutelul sellel esmaspäeval. Nendele ma viitasin. Ehk siis küsimus ebamõistlikest investeeringutest ja otsustest Juhan Partsi poolt majandusministrina. Selles osas on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liikmetel ja ka fraktsiooni liikmetel tõsised küsimused, kuidas neid otsuseid tollal tehti. Nüüd, kui on selge, et nende otsuste tulemus on riigile kätte jõudnud negatiivse tulemina, kas keegi peaks nende otsuste eest ka vastutama?

 

Mis puudutab nüüd veel kord seda, et keegi kedagi ähvardas.. Siis kui Margus Tsahkna ütleb, et nende fraktsioonis oli vaba hääletus, mida küll fraktsiooni esimees ei kinnita, vastupidi ütleb, et oli otsus, et tuleb hääletada vastu, aga noh, ütleme, et oli vaba hääletus ja tõepoolest kõik hääletasid vastavalt oma südametunnistusele, siis meie mitte kuidagi seda mõjutada ei taha. See on tõesti nende inimeste otsus, missuguseid poliitilisi seisukohti nad võtavad.

 

Aga teisest küljest siis meie fraktsioonis toimus eile ka täiesti vaba hääletus sellel teemal, kas toetada Juhan Partsi või mitte. Üksmeelselt leiti, et Juhan Partsi ei toetata. Nii et aktsepteerime IRL-i liikmete seisukohti kooseluseaduse teemal ja kindlasti IRL aktsepteerib meie seisukohti Juhan Partsi isikus.

 

Juhataja

Ja Urmas Kruusele veel ka sõna.

 

Urmas Kruuse

Nii nagu heal Eestimaal ikka kombeks on, et kõigepealt tervitame kodanikupäeva puhul, aga enne seda lööme kodanikud risti. Ma kutsuks häid kolleege ja üldsust üles sellele, et ennem kui asjad ei ole läinud ametlikuks ja ei ole ükski isik veel osutunud ka otseses mõttes kandidaadiks, ei oleks mõtet ennast nii ärevaks ajada. Ma väga loodan, et kui peaminister nüüd Eestisse tagasi jõuab, siis erakonna esimehed istuvad maha ja püüavad mõistlikus võtmes jätkata. Aga nüüd ka minu poolt head kodanikupäeva!

 

Juhataja

Aitäh!

 

Küsimus

Küsimus härra Ossinovskile, kes peaaegu juba vastas, paar lauset ette ka. Brüsselist tuli teadupärast Estonian Airi kohta otsus juba 2013. aasta lõpul, tegemist oli juba siis selge signaaliga selle kohta, et riigiabi oli ebaseaduslik. Samal ajal oli selge juba see, et Enefit 280 ei hakka kunagi tööle. Jordaania läbikukkumine ….ja nüüd küsimus ongi, kas ja kuidas te kujutate ette, et keegi selle eest vastutab? Aitäh!

 

Jevgeni Ossinovski

Mis puudutab Estonian Airi, siis loomulikult asjaolud tuleb välja selgitada. See, et mitteametlikult oli teatud signaal antud sellest, et see otsus võib tulla negatiivne, seda valitsuses muidugi teati mõnda aega ja eks sellest tulenevalt on siin ka erinevate ministrite poolt püütud leida olukorrale mõistlikku lahendust, mida lõpuks leida ei õnnestunud.

 

Mina ei ole siin taaskord spetsialist juriidilistel riigiabi teemadel, et öelda, mis seal täpselt siis õigesti või valesti läks. Aga minu teada Riigikontroll on omalt poolt algatanud viimaste aastate sellise ülevaatuse, mis tegelikult on toimunud, missuguse info pealt on valitsus otsuseid langetanud, kas see info on olnud adekvaatne, kas need otsused on olnud piisavalt läbi kaalutud. Minu teada mõne kuu pärast siis ka Riigikontroll peaks vastava analüüsi esitama. Eks me siis saame vaadata, kus kohas asi kraavi läks.

 

Mis Eesti Energiat puudutab, siis eks mäletame Auvere jaama puhul, et tegelikult selle investeeringu tegemise vastu oli nii Eesti Energia juhatus kui ka nõukogu ja see oli selgelt omaniku käsk ettevõttele investeering teha. Juba siis said ju erinevad poliitilised jõud oma seisukoha selles osas välja öelda ja sotsiaaldemokraatide arvamus oli selge, et see ei olnud otstarbekas investeering. Nüüd Eesti Energia kindlasti lähikuudel ka omalt poolt analüüsib ja kommenteerib seda, missuguseid mõjusid see võib Eesti Energiale kaasa tuua, selle investeeringu tegemine. Aga eks see on nende pädevus seda otsustada.

 

Urmas Kruuse

Ma tahaks võib-olla lisaks täiendada seda, et kui me vaatame puhtalt praktilises mõttes ka valitsuse igapäevast tegevust, kaasa arvatud ministeeriumis, siis kindlasti üldjuhul ministeeriumid ennem ei saa lõplikult reageerida kui ametlikud otsused on tulemas. See, mida kuluaarides tegelikult käsitletakse, siis neid juhtumeid, mis meil igapäevatöös on - on eelnevaltki olnud, kus just kui öeldud, et see otsus võib tulla selline, aga kui lõpuks juriidiliselt ära vormistatakse ja jõuab ministri lauale või ministeeriumi see dokumentatsioon, siis tegelikult võib see otsus olla ka vastupidine.

 

Nagu tänagi oli või eile oligi näha, et nüüd me otsime väga suuri varasid, mis just kui on olemas ja lugupeetud juristid kirjeldavad, kuidas see vara oleks just kui ka ära kanditud. Aga kindlasti teie, kes te võib-olla olete omanud laenu või liisingut, teate väga hästi seda, et ühelt poolt võib ju rõõmustada, et te omate autot, mille väärtus võib olla näiteks 20 tuhat, aga teisel pool on ka laenuleping, mis näitab seda, et see auto tuleb teil mitme aasta jooksul välja maksta. Nii et siin kuidagi ei saa öelda, et te olete selles mõttes 20 tuhande võrra rikkam. Nii et neid spekulatsioone on olnud ääretult palju, aga kindlasti, kui me räägime  perspektiivist, siis igasuguse selguse huvides oleks hea teada, kas ja mida siis tõepoolest puht praktilises mõttes tehti valesti.

 

Ma kindlasti kuulun nende inimeste hulka, kes ütleb, et lennuettevõte, kes baseerub Tallinna lennuväljal, on Eesti riigi jaoks igal juhul oluline ja ennekõike puudutab see just nn majandus- ja ärikontakte, kes vajavad hommikul lähtesihtpunktist väljalende. Oleme neid erinevaid stsenaariume näinud, loodame seda, et uus lennukompanii osutub edukaks ja meil tuleb ka rohkem selgust selles osas, kas ja kuidas tehti vigu.

 

Margus Tsahkna

Ma olen siinkohal nõus maaeluministriga, et need otsused, mis on langetanud, need on tehtud Vabariigi Valitsuse poolt ja kummalisel kombel kanaliseeruvad kõik need otsused alati ka personaaliasse. Kunagi oli Mart Laar süüdi selles, et põllumajandusega läks halvasti 90. aastate alguses. Täna me näeme seda, et põllumajandus on põllumajanduse mõttes väga hästi arenenud, küsimus on selles, et kas on olemas turud, kuidas me saame sinna müüa.

 

Samamoodi on Juhan Partsiga. Estonian Airi teemal tundub, et üks mees tegi otsuseid. Aga ma tuletan meelde, et need olid terve rida otsuseid, mida langetati konsensuslikult Vabariigi Valitsuse tasemel. Samamoodi, mis puudutab nüüd Eesti Energia teemat, seda teemat tuleb vaadata süviti ja kompleksselt, jälgides ka seda, mis üldiselt on toimumas energiaturul maailmas. Energiaturu hindadega ja nende investeeringute väärtustega. Nii et kutsuks üles siin vaatama selle asja sisusse. Ka Riigikontroll Estonian Airi tegevuse suhtes on tõesti auditi algatanud ja seda kindlasti kõik osapooled ka ootavad.

 

Üks asi veel, mis ma tahtsin ära klaarida, on see, et Euroopa Kontrollkoja Eesti poolse esindaja nimetab Eesti Vabariigi valitsus rahandusministri ettepanekul. Seda ei nimeta ei Sotsiaaldemokraatliku, ei IRL-i, ei Reformierakonna Riigikogu fraktsioon ega nende erakondade juhatused. Seda tuleb kogu selles protsessis meeles pidada. Veel vähem hakkab valitsus, ükspuha, kes on see kandidaat tulevikus, mõtlema ja arutlema selle üle, milline on tema maailmavaade, näiteks sellised küsimused, mis puudutavad kooseluseadust. Aitäh!

 

Lauri Liikane, Tallinna TV

Mul on selle kooseluseadusega seoses küsimus. Ma saan aru, sotsid toetavad kooseluseadust. Kas te oskate öelda, kui mitu eksperti ehk siis psühholoogi, meedikut ja võib-olla siis laste psühholoogi olid selle seaduse ettevalmistamise juures?

 

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Esiteks on mul tõepoolest hea meel, et kooseluseaduse rakendusaktid eile parlamendis esimese lugemise läbisid. Seadus on eelmises parlamendi koosseisus vastu võetud, jõustub 1. jaanuaril 2016 ja on igati mõistlik, elementaarne, normaalne, et Riigikogu võtab vastu ka vastavad rakendusaktid, et neid õigusi, mis 1. jaanuarist inimestel tekivad, et neid oleks võimalik ka praktiliselt reguleeritult realiseerida.

 

Mis puudutab nüüd selle eelnõu väljatöötamist, siis siinkohal on see eelnõu algatatud riigikogu liikmete poolt, mis tähenda seda, et valitsus seda ette valmistanud ei ole. See tähendab ka seda, et valitsuse tasandil ei ole ka tavapärast nii-öelda üleüldist kooskõlastusringi sellele eelnõule tehtud. Küll aga loomulikult on erinevaid osapooli selle eelnõu menetluses kokku kutsutud.

 

Üldiselt ei ole väga mõtet rääkida selle eelnõu menetlemisel mingisugustest meditsiinilistest ja psühholoogilistest teemadest. Loomulikult see on maailmavaateline, loomulikult on neid, kes suhtuvad sellesse teemasse, nii nagu sellesse viimased kümme sajandit on Euroopas suhtutud, on konservatiivsed, aga on ka neid, kes arvavad, et Eestil tasub teha see väärtuseline samm 21. sajandisse ära. Ega siin selles mõttes muud sisulist konflikti, kui selline maailmavaateline edasi- või tagasimineku  konflikt, väga ei ole.

 

Lauri Liikane, Tallinna TV

Aitäh! Ja siis küsimus IRL-i esimehele. Mis teie arvate, kas Maire Aunaste peaks erakonnast lahkuma või ei? Lihtsalt üks jah või ei.

 

Margus Tsahkna

Ei, Maire Aunaste ei pea erakonnast lahkuma. Just praegu ma vaatasin, et Priit Sibul on saatnud oma avaliku vabanduse Maire Aunaste kui oma erakonnakaaslase ees ja selgitanud, et tema eileõhtune väljaütlemine oli emotsionaalne, tema enda isiklikust arvamusest tulenev.

 

IRL-i eestseisus, nagu ma ka siin varem ütlesin, arutas seda konkreetset teemat oma esmaspäevasel eestseisuse koosolekul ja langetas sellise otsuse, et oma seisukohta kooseluseaduse suhtes me ei ole muutnud, aga erandi fikseerisime, et meie Riigikogu liikmed, meie fraktsiooni liikmed on oma otsustes vabad, hääletavad oma südametunnistuse järgi, nii nagu nad õigeks peavad. Ja ma arvan, et see on ainuke viis, kuidasmoodi parlament selliste teemade puhul saab üldse tööd teha.

 

Toomas Toomsalu, BNS

Küsimus Jevgeni Ossinovskile. Kui sotsiaaldemokraadid ei toeta Juhan Partsi, kas sotsiaaldemokraatidel on oma kandidaat või kandidaadid sellele ametikohale? Aitäh!

 

Jevgeni Ossinovski

Ma arvan, et meil ei ole mõtet rääkida siin ühe või teise erakonna oma kandidaatidest. Meil ei ole mingit kokkulepet valitsuses. Nagu ma juba ütlesin, et sellele kohale saab ühe või teise erakonna esindaja. Tänaseks on ühe mitteametliku kandidaadiga spekuleeritud, seda on Reformierakond ja IRL toetanud. Tänaseks on see kandidaat maas. Nagu ka Urmas ütles, peaminister tuleb tagasi - peaministrit olen ma sellest informeerinud - ja kindlasti istume maha ja leiame mõistliku lahenduse sellele küsimusele.

 

Juhataja

Kas on veel küsimusi? Palun!

 

Riho Nagel, Delfi

Küsimus Jevgeni Ossinovskile. Kas ja kui palju siin eelpool räägitud ebamõistlikud investeeringud Eesti Energia poolt võivad mõjutada järgmise aasta dividendide väljamaksmist riigile?

 

Jevgeni Ossinovski

Valitsuses täna seda küsimust põgusalt arutati seoses Eesti Energia dividendide vähendamisega sellel aastal. Järgmisel aastal on rahandusministri kinnitusel see summa, mis sellel aastal vähendatakse ehk see 30 miljonit, planeeritud laekuma järgmisel aastal. Aga eks see, mil määral või missugune on täpselt Eesti Energia finantsiline seis, kui palju sealt on võimalik dividende välja võtta, eks see tõenäoliselt selgub lähikuudel.

 

Energia hinnad on tõepoolest olnud madalad. Siin on ka mitmeid projekte, mida varasemad juhtkonnad on teinud, mis ei ole nüüd ülemääraselt õnnestunud - eks sellest tulenevalt riik omanikuna ka olukorda jälgib.

 

Rahandusminister kinnitas, et soovib seda teemat arutada lähiajal ka valitsuskabinetis. Loodame, et olukord Eesti Energiaga siiski jääb planeerituks ehk siis on võimalik ka järgmisel aastal planeeritud dividendid tulu pealt kätte saada.

 

Uku Toom, ERR uudised

Ma tuleksin teie vaidluse juurde tagasi ja mul oleks küsimus Jevgeni Ossinovskile mitte kui sotsiaaldemokraatide esimehele, vaid kui peaministrile praegu, ametis olevale või vähemalt peaministri kohusetäitjale.  Kui ministrid siin ajakirjanike ees süüdistavad üksteist valetamises, üks ütleb, et oli ähvardus, teine ütleb, et ei olnud ähvardus, kas tegemist on usalduskriisiga või ei ole?

 

Jevgeni Ossinovski

Mina ei ole usalduskriisi märganud. Oleme algusest peale, rääkides nii Margusega kui ka peaministriga rääkinud sellest, et meil on küsimusi, et meie erakonnas on, pehmelt öelda, vähe armastust Juhan Partsi kandidatuuri suhtes ja selles mõttes oleme püüdnud kokkuleppele jõuda. Kokkuleppele ei jõudnud, nii et töötame selle küsimusega edasi. On iseenesest ju tavapärane, et mõnikord jõutakse niimoodi lihtsasti kokkuleppele, mõnikord kokkuleppele jõudmine võtab natukene kauem aega ja võib-olla esialgseid plaane tuleb korrigeerida. See käib tavalise valitsuse töö juurde.

 

Margus Tsahkna

Ma pean siin, kuigi küsimus ei olnud otse mulle, kindlasti täiendama.

 

Esiteks, küsimus ei ole ühe isiku kandidatuuris või mitte kandidatuuris. Küsimus on selles poliitilises kultuurituses, mis on minule täiesti vastuvõetamatu. Siin ma olen absoluutselt teisel arvamusel Jevgeni Ossinovskist, et see on tavapärane protsess, kuidas valitsus peaks selgitama välja, kes võiks olla kandidatuur mõnele kõrgele ametikohale.

 

See, kui sellises küsimuses, mida peavad hääletama ka Riigikogu liikmed, mis puudutab Eestis konkreetset kooseluseadust ja selle rakendamist, hakatakse esitama tingimusi, mis puudutavad ühte ametikohta, mis on apoliitiline, siis see ei ole tavapärane kultuur, tavapärane protsess. Ja see ongi see väga oluline erinevus. Ma palun mitte fokusseerida ühe isiku peale, vaid sellele protsessile. See ei ole tavapärane. Minu jaoks on see vastuvõetamatu tegevus.

 

Jevgeni Ossinovski

Ärme siis nüüd ikka ähvardustega siin üle piiri mine. Me ei ole hoidnud ühtegi IRL-i liiget kuskil kinni, ei ole nendele öelnud, et nad visatakse erakonnast välja juhul, kui nad hääletavad kuidagi valesti. Oleme lihtsalt signaliseerinud seda, et meie jaoks muutub Juhan Partsi toetamine väga keeruliseks juhul, kui kooseluseaduse puhul väljendab ta meie arvates ebaeuroopalikku seisukohta. See on meie võimalus, õigus seda niimoodi öelda, see ei ole mingisugune ähvardamine, kõik liikmed võivad hääletada täpselt nii nagu nad tahavad.

 

Juhataja

Aitäh! Palun!

 

Tiina Kaukvere, Postimees

Milline on selles küsimuses ikkagi ajaline surve? Ossinovski, teie ütlete, et kõik tuleb alustada nullist. Tsahkna ütleb, et ehk ikka ei tule. Aga ma saan aru, et Euroopa ootab seda vastust juba 18. novembriks.

 

Jevgeni Ossinovski

Jah, Euroopa on meilt viisakalt palunud, et see otsus tuleks 18. novembriks. Aga eks loomulikult nagu ikka, on liikmesriikide siseriiklikud protseduurid vastavalt siseriiklikele seadustele ja poliitilistele kokkulepetele - selles ei ole midagi erilist ega traagilist, et meil see otsustamine natukene kauem aega võtab. Lõppkokkuvõttes asub uus kontrollikoja liige ametisse alles järgmise aasta kevadel. Seal on, tõsi, vahepeal Euroopa Parlamendi kuulamised, aga põhimõtteliselt eks Euroopa ikka respekteerib seda, et liikmesriikidest saaks inimene piisavalt tugeva mandaadi, et ta võiks edasi Euroopa Parlamendi ette minna. Aga muidugi ei tohiks me selle teemaga nüüd veel kaks aastat siin või kaks kuud järjest edasi vinduda kuidagi. Nii et loodame tõepoolest, et lähimatel nädalatel me suudame selle kokkuleppe saavutada.

 

Margus Tsahkna

Ma nii roosiliselt seda teemat ei võtaks ja ma tuginen praeguse Eesti esindaja sõnadele, Kersti Kaljulaiu sõnadele, vesteldes temaga, et päris nii see ei ole, et me nimetame siis, kui me tahame. Ma ütlen ka, et Eesti poolse esindaja leidmise protsessiga alustati mitmed kuud tagasi ja sellega on tegeldud. Võib-olla viimase kahe päeva sündmused annavad ka mingi vastuse, mispärast see on veninud.

 

Selles mõttes ma olen Jevgeni Ossinovskiga nõus, et sellist pikka venitamist kindlasti Eesti riik teha ei saa. Sest et ka Euroopa Kontrollkoja liikmete nimetamisel on oma protsess, sellesse on hõlmatud ka Euroopa Parlament. Seetõttu see, kui Eesti riik ei suuda oma kandidaati esitada õigeaegselt, on ka mingi märk. Aga valitsus kindlasti peab siin tegema pingutusi, et me suudame oma esindaja esitada kohale, mis ei ole poliitiline ametikoht, vaid mis on mõeldud selleks, et esindada Eestit Kontrollkojas.

 

Kui me vaatame objektiivselt ka võimaliku kandidaadi Juhan Partsi tausta, siis olles olnud ise Riigikontrolli ametis, olles olnud peaminister, olles olnud majandusminister, siis tema positsioon selles küsimuses ja vaadates neid, kes tegelikult Euroopa Kontrollkotta on kuulunud, on väga tugev, et Eestil oleks võimalik võtta seal ka mingi juhtiv positsioon.

 

Aga nagu ma ka varem ütlesin, meil ei ole mõtet täna fokusseerida oma tähelepanu ühele isikule, vaid oluline on see, et selle kandidaadi nimetamine oleks poliitikast väljaspool või veel vähem, et selle kandidaadi nimetamise suhtes hakatakse esitama maailmavaatelisi tingimusi, see on minu jaoks jätkuvalt, ma kordan üle, täiesti vastuvõetamatu. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Ja kuna kell hakkab saama vaikselt üks, siis lõpetame pressikonverentsi. Aitäh teile kõigile!

 

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-