Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 27. november 2014

27.11.2014 | 17:11

Uudis
    • Jaga


Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser, haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, rahandusminister Maris Lauri ja siseminister Hanno Pevkur.

Pressikonverentsi salvestus: 
https://www.youtube.com/watch?v=kX7KCzXKO38

Juhataja Helin Vaher
Alustame pressikonverentsiga. Ma annan sõna peaministrile.

Taavi Rõivas
Aitäh! Valitsus võttis täna vastu terve rea otsuseid, mis võimaldavad paremini kaitsta nii laste, naiste kui tervikuna perekonna huve. Näiteks võtsime vastu eelnõu, millega on võimalik tõhustada lapse elatise sissenõudmist ja see eelnõu tuleb otseselt ka valitsuse tegevusprogrammist, mille üheks eesmärgiks on kehtestada riikliku sunni meetodit lapse elatisraha maksmisest kõrvale hoidjatele. Konkreetseid näiteid, mida saab tulevikus teha nende inimestega, kes oma kohuseid korrektselt ei täida lapse elatise maksmisel, on päris palju, alustades siin mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramisest ja kalastuskaartide ja relvalubadeni välja. See nimekiri on pikk, aga ma arvan, et see peabki pikk olema. See on selge ühiskondlik signaal, et me ei tolereeri seda, kui pere liikmed ei täida neid kohustusi või ütleme siis, lapsevanemad ei täida oma kohustusi.

Teine teema, mis on tegelikult samamoodi seotud perekonna kaitsmisega ja eriti just naiste vastase vägivallaga võitlusega ja ennetamisega ja tõkestamisega.  See on Euroopa Nõukogu konventsioon, mida tuntakse ka Istanbuli konventsiooni nime all ja me otsustasime selle konventsiooni heaks kiita ja volitada justiitsministrit sellele alla kirjutama. Selle konventsiooni eesmärgid on kaitsta naisi kõigi vägivallavormide eest, töötada välja igakülgne raamistik ja poliitika naiste vastase vägivalla ja perevägivalla kõigi ohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks. Ja toetada ja abistada ka vastavaid organisatsioone, kes sellega tegelevad, et nad ka omavahel koostööd teeksid, et nad saaksid teha koostööd õiguskaitseorganitega jne. Väga pikalt töös olnud asi ja mul on siiralt hea meel, et see heakskiidu sai ja juba lähiajal ka alla kirjutatakse.

Valitsus kinnitas täna ka uuendatud riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020. Otsustasime tuua Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid mõnevõrra varasemaks ja tänu sellele meil on võimalik mitmed tee-ehitusobjektid ka varasemaks tuua. Näiteks Jõhvi-Ahtme-Puru lõik saab juba järgmisel aastal alustatud. Ka Roosna-Alliku-Ohula ja mitmed teised lõigud, mille ehitus on võimalik tänu sellele varasemaks tuua. Mäo sõlme ehitus, mis kindlasti huvitab väga paljusid, saab alata tänu sellele juba ülejärgmisel aastal ja Kanama-Keila vaheline lõik 2018. aastal.

Valitsus kuulutas mandri ja saarte vahelise parvlaevaliikluse elutähtsaks teenuseks. Taas üks punkt, mis tuleneb meie koalitsioonilepingust ehk siis me kiitsime heaks, et täpsem olla, hädaolukorra seaduse, ühistranspordi seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse ja saatsime selle riigikogule menetlemiseks. Loodetavasti riigikogu kõik need seadused, mis veel on neile saadetud, jõuab ka selle koosseisu jooksul kenasti vastu võtta.

Otsustasime muuta ka põhikooli-, gümnaasiumi- ja erakooliseadust. Sellest saab haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski pikemalt rääkida. Samuti karmistasime me krediidiandjate ja vahendajate nõudeid. Muuhulgas kehtestasime tegevusloa nõude kõigile SMS-laenu andjatele, mis on taaskord pikk samm edasi ja mida tuleks võtta koosmõjus juba varasemate algatustega. Ehk siis meil on kolm erinevat ministeeriumi, kes on ühiselt töötanud välja eelnõusid, mis kõik piiravad seda, et SMS-laenu andmine oleks reglementeeritud ja vastaks mingitelegi standarditele ja pigem antaks neid SMS-laene vähem, kui rohkem.

Valitsus muutis ka välismaalaste seadust, otsustas muuta õigemini on täpsem, loomulikult seadust muudab parlament. Sellest räägib täpsemalt Hanno Pevkur. Valitsus andis ka kaitseministrile volituse allkirjastada jalaväelahingumasinate CV90 ostuleping. See on läbi aegade Eesti kõige suurem kaitsehange ja see viib kindlasti Eesti Kaitseväe võimekuse, konkreetse võimekuse uuele tasemel. Sellest saab täpsemalt rääkida kaitseminister Sven Mikser. Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! Sõna ongi Sven Mikseril. Palun.

Sven Mikser
Valitsus otsustas anda mulle volitused allkirjastada leping Hollandi Kuningriigiga jalaväelahingumasinate hankeks. Tegemist on pikka aega ette valmistatud suurvõime projektiga, Eesti Kaitseväe võitlusvõime viimisega jälle kõrgemale tasemele kui seni. Tegemist on väga mahuka hankega Eesti jaoks, senistest kaitseväealastest hangetest tõepoolest suurimaga. Eestil on Hollandi, Madalmaade Kuningriigiga väga pikaajaline ja hea kaitsekoostöö kogemus just hangete vallas. Oleme ka erinevaid veokeid, järelhaagiseid, aga ka soomustransportööre Hollandi Kuningriigilt ka varem hankinud. Hiljuti võttis Holland kasutusest maha kahe pataljoni jagu CV90 jalaväelahingumasinaid, millest ca pooled pandi müüki ja nüüd riik riigilt tehinguga soovib Eesti need osta. Need jalaväelahingumasinad saavad olema Eestis skautspataljoni kasutuses. Ja seoses sellega paikneb ka skautspataljon ümber Tapale, kuhu on kavas luua lähiharjutusala just nimelt sõiduharjutusteks erinevate takistuste ületamise harjutamiseks. Lahinglaskmisi on kavas jalaväelahingumasinatega hakata tegema kaitseväe keskpolügoonil. Järgmise aasta veebruaris toimuval paraadil loodame näha Hollandi Kuningriigi jalaväelahingumasinaid osalemas ja tegelikult piiratud hulk Hollandi masinaid saabub Eestisse ka Eesti Kaitseväega koos väljaõpet tegema järgmisel aastal. Lahingumasinate tarned toimuvad eeldatavasti kolmes etapis, aastatel 2016-2018. See vahepealne periood on vajalik selleks, et kogu see tarnitav partii komplekteerida, teha ära vajalik hooldus, aga samuti ka selleks, et Eestis teha vajalikud taristuarendused ja väljaõppealade ehk harjutusalade loomisega olla sealmaal, et tõepoolest oleks saabudes need masinad võimalik ka efektiivselt kasutusele võtta. Nii et tegemist on Eesti Kaitseväele väga olulise arendusega. Kindlasti on see üks oluline samm soomusvõimekuse arendamisel. Teatavasti käesoleva riigikaitse arengukava, 10-aastase kava raamesse jääb kolm suurt võime arendust, millest üks on kolmanda põlvkonna tankitõrjerelvade hankimine, teine, nimetatud jalaväelahingumasinate hange ja kolmas, iseliikuvate suurtükkide hange. Käesoleva arengukava koostamisel jäid napilt välja tankide hankimine, mis tõuseb ühe võimalusena jälle arutusele juba peatselt algaval uue 10-aastase arengukava koostamisel, konkureerides siis teiste väljaarendamist vajavate võimetega. Jalaväelahingumasin on erinevalt soomustransportöörist võimeline opereerima lahinguväljal ka koos tankidega. Nii et tegemist on kindlasti sellise olulise võime arendusega ja Eesti tegelikult liigub just nimelt selle soomusvõimekuse arendamisel samm-sammult nö vähem keeruliselt või väiksema soomuskaitsega ja väiksema tulejõuga süsteemidelt suurematele.  Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! Ja nüüd sõna siseministrile. Palun.

Hanno Pevkur
Tere! Head jätkuvat kodanikunädalat ja ühisnädalat!  On olnud väga huvitav nädal väga paljude erinevate sündmustega, mis muuhulgas on tähendanud seda, et Eesti riik on saanud endale selle eilsest uue aasta kodaniku. Meenutuseks, et tegemist on tantsupedagoog Ilma Adamsoniga, väga väärikas ja tubli inimene, kandmaks aasta kodaniku tiitlit.

Samamoodi on luteri kirik saanud endale uue peapiiskopi. Emerituuri siirdunud Andres Põdra asemel valis eile luterliku kiriku 56 esindajat endale uueks peapiiskopiks Urmas Viilma. Tegemist noore mehega ja siin jääb talle ka meie poolt edu soovida, teatavasti on ka Vabariigi Valitsuse ja luterliku kiriku vahel koostöö üsna tihe. Ja ma väga loodan, et uus peapiiskop ütleb ka oma arvamuse ja seisukoha Narva Aleksandri Kiriku küsimuses. Siin kindlasti on soov näha, et see küsimus laheneks üsna kiiresti ja mõistlikul viisil.

Aga tulles tänase valitsuse istungi juurde, siis meil oli kaks väga olulist eelnõu, mis parlamendi poole lähevad. Alustaks politsei- ja piirivalve seadusest ja päästeteenistuse seadusest ja sellega seonduvalt hulk erinevaid muudatusi. Kõige olulisem on see, et politsei- ja piirivalveteenistus on natukene liiga bürokraatlik ja kohmakas. Kui me võtame lihtsa näite, et politsei- ja piirivalveameti peadirektor peab aastas kirjutama umbes 2300 personali käskkirja alla, siis nii suure organisatsiooni puhul tasuks mõelda, kas bürokraatiat saab natukene leevendada ja jagada seda vastutust erinevate juhtimistasandite vahel. Me peame mõistlikuks, et seda on võimalik teha. Lisaks sellised tehnilised parandused või tehnilised muudatused, mis omavad väga suurt mõju, näiteks pommieksperdid. Seadustame olukorra, kus me ütleme, et pommiekspertidelt on võimalik võtta näpujäljed ehk siis teostada daktüloskopeerimine. Ja seda väga lihtsal põhjusel, et kohtuekspertide töös on tulnud ette juhtumeid, kus ekspertiisi teostamise käigus selgub, et kuriteopaigal või sündmuskohalt võetud sõrmejälgedes võiksid osad kuuluda pommiekspertidele ja see on täiendav riigi kulu ekspertiiside tegemiseks ja samamoodi pikendab uurimiseks kuluvat aega. Nii et selliseid DNA ja daktüloskopeerimise võimalusi laiendades tegelikult me loome võimaluse, et selliseid ebavajalikke tegevusi jääb vähemaks. Ja seal on veel hulk erinevaid muudatusi kuni ametivande vastuvõtjate ringi laiendamiseni välja. Selline sisult üsna tehniline ja väga mahukas eelnõu puudutab natukene ka finantsinspektsiooni ja notareid ja ka julgeolekuasutuste tegevust, et info vahetus toimuks parimal viisil.

Teine seadus, millest rääkida tahaks, on vaata et veelgi olulisem. Teatavasti 1. detsembril jõustub seadus, mille kohaselt Eestist saab esimene riik maailmas, kes hakkab välja andma e-residentsust digi-ID vormis. Me täiesti teadlikult valisime alguses tee, kus me ütlesime, et selleks, et e-residentsust taotleda, tuleb tulla Eestisse. Julgeolekukaalutlused, turvakaalutlused, tehniliste riskide maandamise kaalutlused ja väga palju erinevaid  põhjuseid koos andsid meile selle teadmise, et me alustame seda selleks, et välismaalane saaks e-residentsuse, peab ta tulema Eestisse. Nüüd vaadates teist perioodi või süsteemi ülesehitusele otsa, on tänaseks olemas kindlus, et süsteem toimib, süsteemi on ka testitud. 1. detsembril saame me tõepoolest esimese digitaalse isikutunnistuse välja anda, toimub see kell 4 presidendiga koos ja see antakse Edward Lucasele. Igati mõistlik on, vaadates nende taotluste arvu, mis on juba ületanud 11 tuhande piiri vist hetkeks, et me laiendame seda õigust ka välisesindustele. Välisesindused on Eesti riigi territoorium välisriikides ja on igati mõistlik, et meil on seal olemas võimekus võtta näpujäljed, meil on seal võimalus ja võimekus olemas tuvastada isik, et me laiendame seda välisesindustele. Ja teine oluline punkt, et kui hetkel on vaja nii öelda kaks korda käia, et ühel korral käia, anda sõrmejäljed ja täita avaldus ja teist korda siis tulla ID-kaardile järgi, siis me muudame selle ühe korra peale. See tähendab seda, et on võimalik saata posti teel või siis Eestis, kui sul on digitaalallkiri juba olemas, aga see eestlasi enamuses ei puuduta, aga välismaalaste puhul, et nad saavad postiga saata oma taotluse ära ja järgi tulles võetakse neilt vajalikud turvaandmed ja antakse siis kaart kätte. Nii et igal juhul me tuvastame isiku isiklikult, aga me teeme selle lihtsamaks, et piisab, kui tulla ühe korra kas siis välisesindusse või Eestis politsei- ja piirivalveameti teenindusbüroodesse.

Selle sama välismaalaste seaduse muudatustega me pakume veel hulga muudatusi välja, mis on läbi käidud ja koos väljatöötatud eelkõige ettevõtjatega, kus täna tegelikus tööpraktikas ilmnevad probleemid. Näiteks üks probleem on see, et kui isikul hakkab lõppema elamisluba või on juba lõppenud, siis peaks ta Eestist välja saatma. Saatma ta vastava asukohariigi või mõne teise riigi kuskile konsulaati või saatkonda ja tegema uuesti läbi kogu ametliku protseduuri selleks, et Eestisse elamisluba saada. Nüüd me loome sellise 90 päeva pikkuse üleminekuperioodi, kus isik võib viibida Eestis ja taotleda ka siis elamisluba uuel alusel. Et teha natukene paindlikumaks seda, et me ei pea inimesi, kes siin töötavad, legaalselt viibivad, siit välja saatma. Ja uue elamisloa liigina me pakume välja elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. Ehk kui inimene on juba kolm aastat siin elanud, ta on öelnud, et ta tahaks asuda Eestisse alaliselt elama, võib-olla taotleb ta ka kodakondsust ehk see nõue on täna 5 aastat teatavasti, siis eraldi liik sellisele isikule, kes tahaks püsivalt Eestisse elama asuda, selline elamisloa liik siis tuleb. Samamoodi lihtsustatakse natukene võimalusi, et kui on mõnes kitsas sektoris tööjõupuudus ja oleks vaja välismaalt tuua spetsialiste, siis nende siiatoomine muutub natukene lihtsamaks.

Mis on kindlasti oluline, on see, et hetkel kehtiv välismaalaste seadus ütleb niimoodi, et kui inimene tuleb ühe tööandja juurde tööle, siis ta mujal justkui töötada ei saa. Ta ei saa näiteks ajakirjandusele või ajalehele kirjutada artiklit, kui ta näiteks töötab ajakirjanduse õppejõuna. See piirang on ebamõistlik. Igal juhul on mõistlik rääkida sellest, et inimesel on õigus töötada ka mitme tööandja juures ja seda ei ole mõtet kuidagi inimestele piirata.

Ja mõned tehnilised muudatused veel, aga need on võib-olla kõige olulisemad, mis peaks muutma Eestit avatumaks, peaks muutma Eesti tööjõuturgu paindlikumaks ja need ettevõtjad, kes tõesti vajavad erialaspetsialistide toomist ka välisriikidest, et nendel oleks seda võimalik võimalikult lihtsalt teha. Punkt.

Juhataja
Suur tänu! Nüüd sõna haridus- ja teadusministrile. Palun.

Jevgeni Ossinovski
Tere päevast! Kaks eelnõu, millele keskenduksin. Esiteks, valitsus kiitis heaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, saatis selle riigikokku. Selles on kolm olulisemat muudatust, puudutavad kõik üldhariduse rahastamist ehk seda toetusfondi, mida riik iga-aastaselt kohalikele omavalitsustele eraldab selleks, et üldharidust omavalitsustes pakkuda. Esiteks, muudetakse paindlikumaks vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile haridustoetuse kasutamist nõnda, et ühe komponendi ehk siis investeeringutoetuse arvelt oleks võimalik teha ka teisi haridusega seotud kulusid. Selle muudatuse taust on see, et me võimaldame põhimõtteliselt haridustoetuse seest maksta ka tugispetsialistide kulutusi selles ulatuses, mis summa on kuskil 2,6 miljonit eurot. Kohalikud omavalitsused saavad ise otsustada, kas nad teevad sellest investeeringuid, maksavad siis neid tugispetsialiste.

Teiseks muudatuseks on natukene anda lisatuge nendele omavalitsustele, kus toimib üks gümnaasium ja õpilaste arv nendes gümnaasiumides on 50-200 õpilast. Me teame, et mida vähem on õpilasi gümnaasiumis, seda keerulisem on omavalitsusel seda gümnaasiumi pidada, seda raskem on leida sinna häid õpetajaid, et neile head palka maksta. Lisaks toob väiksemates omavalitsustes ka pisikene õpilaste arvu muutus väga suure hüppe rahastuses, mistõttu on mõistlik, et me näeme ette väikese toetuse nendele gümnaasiumidele, kus on ainult üks gümnaasiumi ehk siis koolivõrk on korras ja anname neile natukene õpetajate palgaraha juurde selleks, et nad võiksid seda kvaliteetset gümnaasiumiharidust pakkuda. On selge, et pikem plaan on ikkagi jätkuvasti see, et riigigümnaasiumide loomisega gümnaasiumiharidus koondub aina rohkem ja rohkem maakonnakeskustesse. Aga me teame, et hetkel meil töötab 3 riigigümnaasiumi, järgmisest õppeaastast käivitub veel 4 ehk siis see hetk, kui igas maakonnakeskuses on riigigümnaasium, võtab veel aega. Ja kindlasti kuni selle ajani on mõistlik toetada ka gümnaasiume väljaspool maakonnakeskusi selleks, et nad suudaksid paremat haridust pakkuda.

Kolmanda muudatusega antakse 10%-line gümnaasiumi õpetaja palgakomponent juurde nendele omavalitsustele, kus gümnaasiumivõrgu korrastamine on toonud kaasa eesti- ja venekeelse gümnaasiumi ühendamise. See teema on päevakorda tõstatunud seoses õpilaste arvu vähendamisega sellistes linnades, nagu Valga, Jõhvi, Kiviõli, Paldiski, mitmed teised ning on selge, et üldiselt see, et vene ja eesti emakeelega lapsed õpivad ühes koolimajas, on kindlasti igati hea. Need lapsed saavad omavahel kontakte luua ja suhelda. Aga teisest küljest on praktikast ilmnenud see, et tegelikult need koolid vajaksid lisatuge kas siis selleks, et tagada paremat eesti keele õpet või teha mingeid täiendavaid ainekursusi nendes ühendgümnaasiumides. Selleks nähakse ette ka täiendav toetus, mis laieneks järgmisel aastal kuuele omavalitsusele, s.o Loksa, Kiviõli, Paldiski, Valga, Anija vald ja Tapa vald.

Teine seadus, mis sai  heaks kiidetud ja riigikokku saadetud, on täiskasvanute koolituse seadus. See on üks vanimaid Eesti seadusi, aastast 1993, regulatsioon on vananenud ja ebatõhus. Hetkel on nii, et enamik täienduskoolitusasutusi peavad oma tegevuseks taotlema koolitusluba. Neid koolituslubasid menetleb koolituslubade komisjon, aga sisulist võimekust kontrollida kõiki täienduskoolitusasutusi haridusministeeriumil ei ole. Ja me oleme siis näinud ette uue regulatsiooni, mille kohaselt tegevusloaga toimiksid edasi, nagu ka praegu, need täienduskoolitajad, kus riigil on kõrgendatud ootus nende kvaliteedi suhtes, näiteks autojuhtide koolitajad, turvaseaduse alusel töötavad täienduskoolitajad, mõned teised. Ning kõikide muude puhul me asendame koolitusloa regulatsiooni registreeringuga Eesti hariduse infosüsteemis nõnda, et me täpsustame neid andmeid, mida täienduskoolitaja peab avaldama. Tal peab olema koduleht, tal peab olema kodulehel kirjeldatud ära, missugused on need koolitused, mida pakutakse, missugused on nende õppekavad ja taotletud tulemused nende koolituste läbimisel. Ehk siis me muudame seda süsteemi inimese jaoks, kes tahab koolitust saada, selgemaks. Ta näeb, mida seal õpetatakse. Aga teisest küljest võtame ära selle mõttetu bürokraatia, mis on seotud nende koolituslubade väljaandmisega. Ja võimaldame jätkuvasti nendel täienduskoolitajatel, kes ei taha riigilt hüvesid saada seoses täienduskoolituse pakkumisega s.o siis õppepuhkus ja tulumaksu tagasi saamine, et võimaldame neil siis töötada jätkuvasti registreeringutena, sest Eesti on vaba riik ja üldiselt võib koolitusi ikka pakkuda ja alati ei ole vaja kõike üle reguleerida.

Selle seaduse kontekstis täidetakse ka üks Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkt mis puudutab eesti keele õppe kvaliteeti ehk siis me selle sama seadusega koos muudame ka keeleseadust, kehtestades eesti keele koolitajatele, nendele, kes valmistavad inimesi ette näiteks eesti keele tasemeeksamiks, kõrgemad nõuded. Need koolitajad peavad hakkama taotlema tegevusluba, nende tegevust hakkab kontrollima keeleinspektsioon ehk siis keeleinspektsiooni volitusi laiendatakse selleks, et nad saaksid nende kursuste kvaliteeti kontrollida. Sest on ilmnenud pikaajalises praktikas see, et väga paljud nendest koolitustest tegelikult kvaliteedinõuetele ei vasta, inimesed investeerivad oma aega ja raha nendel koolitustel käimisesse, aga nende keeleoskus märkimisväärselt ei parane. Praktikast on ilmnenud isegi juhud, kus eesti keele koolitajatel endil ei ole olnud piisaval tasemel eesti keele oskust selleks, et eesti keele kursusi tagada. Sellega seoses siis täiendatakse ka õigusakte, et eesti keele koolitaja peaks eesti keelt C1 tasemel oskama, mis on, ma arvan, ka igati mõistlik. Aitäh!

Hanno Pevkur
Mul jäi üks oluline detail mainimata. Kodanikunädalale kohaselt andis Vabariigi Valitsus ka kodakondsuse sajale uuele Eesti inimesele. Nii et meil on sada uut kodanikku tänasest päevast  Eesti riigis juures.

Juhataja
Suur tänu! Ja nüüd on hea meel tervitada siin pressikonverentsi laua taga uut rahandusministrit. Maris Lauri, palun.

Maris Lauri
Rahandusministeeriumi poolt oli mitmeid teemasid tänasel istungil. Kõige olulisem kindlasti oli krediidiandjate ja vahendajate seaduse eelnõu aktsepteerimine ja riigikokku saatmine. Selle seaduse eelnõu kohaselt peavad kõik laenuandjad, kes suunavad oma tegevuse tarbijatele, ennast registreerima järgmise aasta jooksul finantsinspektsioonis ja võtma sealt tegevusloa ning seega nad lähevad ka teatava järelevalve alla. See tähendab muuseas ka seda, et tuleb hinnata tarbijate maksevõimet, tuleb jälgida head tava. See kehtestab teatud tingimused ja nõuded laenuandjate juhtkonnale, laenuandjate töötajatele ja ka kapitalile. Selle tulemusena peaks laenuandmine paranema ja loodetavasti hakkab tulevikus vähenema ka probleemsete laenude hulk.

Teine teema oli kindlustustegevuse seaduse eelnõu, mis aktsepteerib kahte Euroopa Liidu direktiivi ja sellega suurendatakse turu läbipaistvust, võetakse vastu sarnased reeglid, mis kehtivad juba praegu kaubandussektoris. See tähendab, et kapitalinõuete arvutamise osas teatavad muutused toimuvad ja tekivad ka nõuded kindlustusvahendajatele.

Aktsepti said ka riigivaraseaduse muudatused koos kaitseväeteenistuse, kinnistusraamatu ja välisteenistuse seaduste muudatustega ja see on eelkõige seotud sellega, et lihtsustada teatud riigivara ja riigi osaluste valitsemisega seotud menetlusi. See oli sihuke suhteliselt tehniline ettepanek.

Uuest aastast ei hakka kehtima vääriskivide käibe pöördmaksustamine, kuna Euroopa Komisjon ei andnud Eestile selleks nõusolekut. Meie nägime ette, et on tekkimas pettused selles valdkonnas, kuid Euroopa Liit lähtub sellest, et kõigepealt peavad olema pettused ja neid peab olema massiliselt ja alles siis võib erisused kehtestada. Kahjuks on see nii.

Samuti kiitis valitsus heaks USAga sõlmitud maksuteabe vahetamise kokkuleppe rakendamise seaduse ehk siis nn FATCA seaduse, mis tagab automaatse teabevahetuse esialgu USAga, kuid see seadus on koostatud selliselt, et seda saab rakendada ka OECD ja Euroopa Liidu analoogse nö seadusandluse raamides.

Oli ka kaks kabineti teemat, üks oli struktuurivahendite kasutuselevõtust. Sai tehtud ülevaade. Ja vast olulisem oli see, et kiideti heaks tegevusplaan, mille kohaselt hakatakse välja töötama tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi põhialuseid  järgmise aasta jooksul. Tänan.

Juhataja
Suur tänu! Ja nüüd küsimuste kord. Kes soovib?

Küsimus: Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal2.
Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2, Reporter. Küsimus härra peaministrile. Mida siis ette võtta sellise elatisraha võlgniku osas, kes näiteks oma tulusid varjab süstemaatiliselt, tasu saab ainult sularahas, töötab sularahas, töötab mustalt, ühtegi oma tulu ei deklareeri, on aastaid juba inimesele võlgu, kohtutäiturid ei saa midagi teha, kohtunikud ei saa midagi teha. See ei ole erandjuhus. Mis siis ja millal saab neid aidata, neid inimesi, kes selliste meeste tõttu kannatavad? Aitäh!

Taavi Rõivas
Alustame sellest, et see täna riigikogule saadetud eelnõu tegeleb muuhulgas ka selliste inimestega. Muidugi, loomulikult on ka neid, kellel ikkagi teatud rahalised tulud on ka ametlikult ja sel juhul raha kättesaamine on lihtsam. Aga selle uue seaduse eelnõu järgi oleks võimalik seda inimest korrale kutsuda, kui nii võib öelda, või mõjutada korrektse käitumise suunas ka läbi mitmete mitterahaliste küsimuste. Olgu selleks siis tema juhiluba, mitmed teised sellised praktilised asjad, mida inimestel ikka elus vaja läheb ja tekib võimalus, ütleme siis, riigil igal sammul, kui see inimene riigiga kokku puutub - ja me kõik ikkagi puutume kokku väga erinevate teenuste kaudu riigiga -, siis on võimalik riigil igal sammul talle meelde tuletada ja väga valusalt meelde tuletada, et ole nüüd mees ja maksa alimendid ära. Loomulikult, eks osade inimeste puhul on see üksjagu keeruline, aga see ei tähenda, et me ei peaks pingutama selle nimel, et nende inimestega tõhusamalt tegeleda ja et nad korrale kutsuda.

Hanno Pevkur
Ma võib-olla täiendan vana kogemuse pinnalt selles mõttes, et kui keegi töötab mustalt, siis esimene soovitus oleks see, et pöörduda maksuametisse. Maksuamet on näidanud ennast viimastel aastatel väga tugeva ametina, kes suudab kontrollida asutusi, ettevõtteid. Maksuameti juht on toonud korduvalt näiteid, kuidas on maksulaekumine paranenud ühe või teise sektori täpsema kontrolli teel, viimati automüügiplatsid. Küll ikka, ma usun, lähedased üht-teist teavad ja siis tekib küsimus, et kas ta siis üldse töötab või ei tööta. Kui see teadmine on olemas, loomulikult olukorras, kus inimene ei tööta, siis on olukord keerulisem sellepärast, et siis suure tõenäosusega talt ei olegi kuskilt sissetulekuid võtta. Aga see, et ilm on kaabakaid täis, kes ei hoolitse oma laste eest, see ei ole ju küsimus, kas kättemaks oma endisele abikaasale, ükskõik, kas see on mees või naine, rohkem küll naised, aga see ei ole ju kättemaks naisele, vaid see on kättemaks oma lastele. Kui sa oled nagu selline kaabakas ja ei hoolitse oma laste eest - mis siis, et teie abielu või teie kooselu on  purunenud ja ei jätku enam -, siis laste eest hoolitsemine võiks olla iga korraliku mehe austusväärne ülesanne. Isegi kui sul raske on, siis kindlasti abikaasa mõistab seda või eksabikaasa või ekselukaaslane mõistab seda, et hetkel ei ole ja kust võtta ei ole, sealt tõesti on keeruline võtta. Aga ma siiski väga loodan, et see probleemipüstitus on eelkõige, ka need muudatused tegelikult on eelkõige suunatud nende isikute vastu, kes teenivad tulu ja kas siis seda a) ei deklareeri või b) peidavad seda tulusaamist kuidagi muul moel, ükskõik kas siis kellegi teise konto taha või kuskile mujale. Et mõjutada neid, kellel tegelikult sissetulek on, läbi erinevate muude meetmete alimente või elatisraha ära maksma. Aga veel kord ma rõhutaksin siin seda, et need, kes ei maksa elatisraha ja kellel need võimalused olemas on, need ei karista mitte oma endist elukaaslast, vaid oma lapsi.
Taavi Rõivas
Võib-olla üks väike täpsustus veel. Selle uue eelnõuga on võimalik tulevikus arvesse võtta ka inimeste nö mitte rahalisi sissetulekuid, seal hulgas kui näiteks püütakse kokkuleppel tööandjaga varjata sissetulekut läbi selle, et näitaks tööandja annab palga asemel hoopis eluruumi tasuta kasutusse, annab auto tasuta kasutusse või midagi sellist, siis tulevikus on võimalik seda mitterahalist sissetulekut arvestada. Ja nagu öeldud, siis lisaks veel ka piirata inimese mootorsõiduki juhtimise õigust ja mitmete teiste, relvalubade ja kalastuslubadeni välja, piirata neid konkreetseid õigusi, mis küllap siiski teatud mõju avaldavad. Loodetavasti ka sellist mõju, et need kutsuvad korrale.

Küsimus: Toomas Toomsalu, BNS.
Toomas Toomsalu, BNS. Küsimus kaitseministrile. Kas te täpsustaksite ostetavate lahingumasinate arvu ja siis ka hinda natukene täpsemalt? Aitäh!

Sven Mikser
Jutt on 44-st masinast ja neile lisanduvad veel eraldi toetusmasinad. Mis puudutab hinda, siis nagu öeldud, tegemist on kõige suurema kaitsehankega Eesti ajaloos. See leping on kavas sõlmida detsembris, loodetavasti detsembri teisel nädalal. Hea tava kohaselt täpset tehingu maksumust enne, kui leping on alla kirjutatud, selliste hangete puhul ka ei avaldata.

Küsimus: Indrek Kiisler, ERR
Mul on küsimus haridusministrile. Te rääkisite sellest, et nendele koolidele, kus eesti ja vene lapsed koos õpivad, et nad vajavad tuge ja abi ja raha antakse juurde. Mis te sellest arvate, et paljud haridusinimesed on öelnud, et tegelikult eesti ja vene lapsi tuleks kokku panna ikkagi juba lasteaiast. Kas meil on nendes linnades, kus on eestlasi ja venelasi sama palju või on eestlasi rohkem, kas meil ei oleks ikkagi mõistlik üle minna eestikeelsetele lasteaedadele?

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Esiteks, vastavalt seadusele on eesti keele õpe ka lasteaias kohustuslik, nagu ka üldhariduskoolis alates 1. klassist. Üldiselt mina kui inimene, kes alustas oma kooliteed Aseri keskkoolist, kus on paralleelselt nii eestikeelne õppeosakond kui venekeelne õppeosakond ehk siis lapsed õpivad paralleelselt koos. Nad võivad käia küll erinevates tundides, aga see, et nad füüsiliselt viibivad enamiku ajast ühes keskkonnas, see on, ma arvan, väga positiivne. See võimaldab päriselt lõimumist ehk siis inimeste vaheliste kontaktide tekkimist, suhtlemist, mis on, ma arvan, väga positiivne. Sellest tulenevalt mina arvan, et see on üldiselt väga hea mudel. Näiteks siin Tallinnale lähemal toimib see Anija vallas, Kehra koolis. Ja ma arvan, et kohalikud omavalitsused võiksid kaaluda sellise mudeli laialdasemat kasutuselevõttu ka mujal, kus rahvastiku koosseis on selline, et seda saaks teha.

Aga koolivõrgu otsused, nagu ka lasteaedade võrgu otsused on kohalike omavalitsuste otsused, nii et me otseselt ei saa kuidagi kohustada neid seda tegema ja see tõenäoliselt ei ole mõistlik. Eks see on selline protsess, kus loodetavasti liigutakse mõistlikuma korralduse suunas niikuinii ja see eelnõus välja pakutud lahendus puudutab neid juba konkreetselt tekkinud küsimusi, kus näiteks Valgas, Kiviõlis, teistes linnades ongi tekkinud praktiline vajadus eesti- ja venekeelne gümnaasium ühendada. On selge, et ühendgümnaasiumis on natukene teistsugust õppekorraldust vaja selleks, et arvestada varasema õppekeele erisusega. Nii et ma loodan, et selle tulemusel ka ühelt poolt paraneb nö see lõimumise pool kui ka teiselt poolt paraneb ka hariduse kvaliteet.

Küsimus: Indrek Kiisler, ERR
Aga ikkagi öeldakse, et lõimumisega ollakse hiljaks jäänud, kui me hakkame sellega tegelema gümnaasiumis, mitte lasteaias.

Jevgeni Ossinovski
Ma tegelikult ei saa nüüd öelda, et sellega ei tegeletaks. Kui meil on ka Tallinnas aina rohkem neid lasteaedu, kus on kakskeelsed rühmad. Meil on lasteaedu, kus piloteeritakse ka kakskeelset keelekümblust, nii ühele poole kui teisele poole. Nii et ma arvan, et selles suunas liikumine tegelikult toimub. Aga ma olen nõus, et mida varem alustada, seda parem.

Küsimus: Kadri Abner, Tallinna TV
Tallinna Televisioon, Kadri Abner. Küsimus seoses omandireformiga. Ma tean, et see ei ole täna teema, aga Üürnike Liit on algatanud, küsimus on peaministrile ja siseministrile, algatanud allkirjade kogumise seoses omandireformi käigus kannatanud inimestega. Nad soovivad justkui ühiskonnas avalikkuse ees juhtida tähelepanu, et on siiski hulk inimesi, väidetavalt umbes 80 000, kes on omandireformi käigus kannatanud. Ja ma sain aru, et omandireform pidi jõudma lõpule möödunud aastal ja ei ole ilmselt jõudnud. Kui kaugel sellega ollakse ja mida öelda nendele inimestele, kes on selle käigus kannatanud ja nüüd neid allkirju koguvad ja soovivad Riigikogult seadusloomes abi?

Hanno Pevkur
Vormi kohaselt peaks küll suunama küsimuse pidulikult rahandusministeeriumisse, kuna omandireform on seal, aga okei. See, et omandireformi käigus kindlasti erinevaid muresid, mis läbi 23 aasta on olnud, on erinevaid. Omandireformi aluste seadus, mälu järgi ütlen, võeti vastu 1991. aastal ühe esimesena seadustest, mis Eesti Vabariigis vastu võeti. Omandireformi käigus arutada selle üle, et kes on kannatanu ja kes mitte, on kindlasti võimalik. Ja ka linnaosa vanemana tööd tehes mäletan, et inimesed olid väga kurjad selle üle, et kui nad omal ajal Mustamäe paneelmajast kolisid Nõmmele ja ütlesid, et nemad on kannatanud, kuna nemad ei saanud erastada, aga oleksid nad jäänud Mustamäele, siis nad oleksid saanud erastada. Ja nüüd on nad sundüürnikud ja nad vajavad uut korterit ja uue korterite jagamine Tallinna linnas oli väga pikk ja vaevaline protsess ja kindlasti ei olnud nii palju häid kortereid alati võtta. Nüüd kui inimesed koguvad allkirju, siis ma väga sooviks tead, mille jaoks? Mis on see põhjus või mis on see, mida hetkel, 23 aastat pärast omandireformi algust saaks kas valitsus või riigikogu veel muuta või peaks muutma? Omandireformi käigus on jätkuvalt küsimusi üleval. Hiljutigi rääkisime rahandusministeeriumiga sellest, et kas ja kuidas peaks omandireformi vaidluseid lahendama. Kas seda peaks tegema valitsus või peaks tegema seda vaidlustuskomisjonid või suunama kohe kohtusse? Me teame Mustpeade vaidlust, sellised suuremad, avalikkusesse jõudnud vaidlused. Nigulistega on teatud küsimused. Ja kindlasti on vaidlusi ka konkreetsete isikute pinnalt. Loomuliukult, üks soov on see, kui seatakse siht, et omandireform lõpeb sellel päeval, siis seda kindlasti ei saa, sellepärast et kohtumenetlused juba võivad venida. Enne, kui nagu konkreetselt hinnata, see oli nüüd selline üldine omandireformi kommentaar, aga enne, kui anda nagu konkreetsemat mingitki vastust, siis oleks väga hea teada, et mida soovitakse, mis on see? Kui lihtsalt öelda, et me oleme kannatanud, siis neid põhjuseid, kus inimesed tunnevad, et nad on kannatanud, neid võib kindlasti peale omandireformi veel leida. Aga kui on konkreetne mure, seadus on täna kehv, vajaks midagi muutmist, siin on ümberasunute varad, Saksamaaga vaidlused. Väga palju erinevaid nüansse. Praegu rohkem on juba keeruline midagi öelda.

Taavi Rõivas
Nagu näete, siis kui küsida endistelt omavalitsusjuhtidelt omandireformi teemade kohta, siis öelda on nii mõndagi ja vastused lähevad pikaks. Ka mina linnaosa vanemana samal ajal, kui ka Hanno Pevkur oli linnaosa vanem Nõmmel ja kus see teema oli loomulikult märksa teravamalt üleval, siis ka mina linnaosa vanemana Haaberstis selle teemaga kokku puutusin. Ja sel ajal, kui mina olin linnaosa vanem, sai ka Haaberstis viimaste sundüürnike probleem lahendatud. Aga sellega ma olen ka nõus, mis Hanno Pevkur ütles, et enne kui on võimalik konkreetset pöördumist üldse kommenteerida, siis peaks olema teada selle pöördumise sisu ja mida selle pöördumisega taotletakse, siis on võimalik edasi rääkida, kas on praegu valitsusel või omavalitsusel võimalik teha midagi, mis neid inimesi või mida need inimesed taotlevad, seda peaks siis konkreetselt vaatama.

Küsimus: Ingrid Sembach-Hõbemägi
Küsimus härra haridusministrile. Mõni nädal tagasi ma küsisin teie käest 5 venekeelse gümnaasiumi taotluse kohta, te ütlesite, et siis ei olnud te veel seda dokumenti näinud. Kas te tänaseks olete selle dokumendiga jõudnud juba tutvuda ja on teil tänaseks seisukoht? Aitäh!

Jevgeni Ossinovski
Tänaseks olen tutvunud. Kahjuks ei ole seal väga palju, millega tutvuda, kuna tegemist on lihtsalt hoolekogu kirjadega, mida on kogutud nendes viies koolis alates aastast 2013. Miskipärast on nad nüüd siin aastal 2014 viimasel kuul pakki pandud ja siis saadetud Vabariigi Valitsusele läbi volikogu ilma sisulise analüüsita Tallinna Haridusameti poolt. Missugused on need õppe eesmärgid, mida soovitakse nende taotlustega saavutada, sellist analüüsi seal ei ole. Meile lihtsalt edastati need hoolekogu kirjad, kus ei ole ka väga selgelt ära kirjeldatud, mida siis täpselt ja mis eesmärkidel taotletakse. Aga sellele vaatamata Vabariigi Valitsus või haridusministeerium, kes on seda teemat volitatud kureerima, kindlasti analüüsib ka neid konkreetseid taotlusi. Võib öelda seda, et nendest viiest koolist, kes on need taotlused esitanud, on neli sellised, keda võiks nimetada Tallinna vene koolide seas sellisteks eliitkoolideks, kus eesti keele oskuse tase on üsna kõrgel tasemel. Üks kool, kes on taotlenud kakskeelset õpet, on oma näitajate poolest üsna kehvake. Aga minu jaoks on muidugi küsimus selles, et kui Tallinnas on ligi 20 osaliselt vene õppekeelega gümnaasiumi, kellest paljudel, ligi kümnel on eesti keele õppe tulemused ikkagi üsna kehvad, siis miskipärast ei ole Tallinna linnavalitsus pakkunud lahendusi, mida teha nendes koolides selle õppekvaliteedi parandamisega? Teatavasti on koolide õppekvaliteedi tagamine koolipidaja kohustus, õppekva eesmärkide saavutamine on koolipidaja ehk siis Tallinna linnavalitsuse kohustus. Ma olen ka linnapea poole pöördunud ja palunud talt selgitust, et missuguseid samme on siis astutud selleks, et põhikooli tasemel, nagu siin just küsimus oli, kus peaks tegelikult olema see põhirõhk eesti keele õppekvaliteedi tõstmisel, et missuguseid samme on astutud selleks, et seda parandada? Sest me näeme süsteemselt aasta-aastalt, et päris mitu Tallinna vene kooli eesti keele õppekvaliteedi poolest jäävad tugevasti-tugevasti alla nii soovitule kui ka Tallinna linna keskmisele. Nii et eks see on see kontekst, milles me neid taotlusi analüüsime. Minu jaoks, nagu ma ütlesin, on küsimus märksa laiem: kuidas tagada venekeelsetes gümnaasiumides heal tasemel eesti keele oskus, ühelt poolt ja teiselt poolt, kõrgel tasemel aineteadmised. Hetkel haridusministeerium koondab mõtteid ja ettepanekuid ka tulenevat töörühma raportist, mis mõni kuu tagasi on valminud. Ma lootsin, et ma saan valitsusse tulla selle ülevaatega juba detsembris, aga kuna detsembris on siin meil kabineti istungeid üsna vähe, siis see teema tõenäoliselt lükkub jaanuarisse. Selleks ajaks on ka haridusministeeriumi ametnikud kindlasti tutvunud olukorraga nendes konkreetsetes koolides, siis võib ka täpsemalt rääkida.

Juhataja Helin Vaher
Suur tänu!  Sellega on pressikonverents lõppenud. Aitäh!

Lõpp


 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-