Valitsuse pressikonverents algab ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1) pressikonverentsi ruumis kell 12. Pressikonverentsil osalevad peaminister Kaja Kallas; riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Valitsuse kommunikatsioonibüroo palub pressikonverentsist osavõtvatel ajakirjanikel kanda maske. Auditooriumi vajadusi arvestades esinejad maske ei kanna. Pärast pressikonverentsi ametliku osa lõppu palume valitsuse liikmetega intervjuusid teha hajutatult.

Juhataja Eero Raun
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Nagu näete, on teie ees peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, siis on veel minister Maris Lauri ning meiega liitub kohe ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Alustame. Palun, peaminister Kaja Kallas!

Kaja Kallas
Tere ka minu poolt! Tore on olla siin esimest korda. Töö läks kohe suure hooga käima. Kõigepealt, valitsuse istungil me kiitsime heaks 14 päevakorrapunkti.

Esimene teema on seotud seisukohtadega Euroopa Liidus reisimise kohta. Soovitused olid Euroopa Nõukogul käsitleda seda asja ühtsena. Meie neid soovitusi toetame, just sellepärast, et ükski liikmesriik ei hakkaks kehtestama oma juhiseid ja et selles oleks koordineeritud lähenemine.

Siis me kiitsime heaks peaministri ja ministrite asendamise korra. Esimene peaministri asendaja on Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juht Jaak Aab, teine peaministri asendaja on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja siis sealt edasi läheb juba kordamööda mõlemast erakonnast asendaja.

Kiitsime heaks ka eri ministrite vastutusvaldkonnad. Siin muud midagi ei muutunud kui see, et sotsiaalministeeriumi me jaotasime kaheks, arvestades seda, et praegu on töö ja tervisega seotud küsimusi lihtsalt ebaproportsionaalselt palju ja need on võrdselt olulised teemad. Nii et meil on kaks ministrit.

Sotsiaalkaitseministrina asub tööle Signe Riisalo, kelle alla käivad sotsiaalkindlustus, hoolekanne, pere- ja rahvastikupoliitika, mis oli enne rahvastikuministri pädevus, ja pensionisüsteemi korraldamine. Endine sotsiaalminister Tanel Kiik jätkab tervise- ja tööministrina ning tema pädevusse kuulub rahvatervise kaitse, tervishoid, tervisesüsteem, ravikindlustus, samamoodi ka tööhõive ja tööturuga seotud küsimused.

Tegime muudatusi ka väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri vastutusalas, eelkõige seda, et kõik, mis on majandusministeeriumis olnud siiani ettevõtlusega seotud küsimused, liiguksid kõik ühe portfelli alla. Selle eest vastutab minister Andres Sutt. Seda nime [ministri ametinimetust] muutsime ka, nüüd on see ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, aga kogu väliskaubanduse pool käib ikka endiselt selle ministri alla, lihtsalt see [endine] oleks olnud liiga pikk ametinimetus.

Otsustasime samuti, et riigikantselei koostöös ministeeriumidega koostab valitsuse tegevusplaani ja ka 100 päeva plaani. Loomulikult ei taha me üle minna kuidagi heast õigusloome tavast, selles mõttes ärge oodake, et selle 100 päevaga jõuab ka seadusloome kõik läbi surutud. Aga minu arvates on oluline, et see plaan oleks siiski ees. Esiteks sul on eesmärgid, sul on pandud tähtajad ja mina valitsusjuhina saan ka kontrollida või vaadata seda, et neid samme astutakse ja selle plaani täitmisega minnakse ilusti edasi.

Siis, kuivõrd korruptsioonivastane võitlus on selle valitsuse üks prioriteete, siis justiitsminister on olnud ka juba väga töökas ja tulnud välja eelnõuga, millega ministri nõunikele pannakse samamoodi majanduslike huvide deklareerimise kohustus. Sellest saab justiitsminister Maris Lauri rääkida pikemalt. Nende sammudega me liigume kiiresti edasi.

Võib-olla on veel huvitav teada, et mul on olnud kõne nii Läti peaministriga, Soome peaministriga kui ka Euroopa Nõukogu juhiga, Charles Micheliga. Oleme rääkinud loomulikult COVIDi kriisist, naabritega heanaaberlikest suhetest, Läti peaministriga ka väga põhjalikult energeetikast ja raudteest. Energeetika oli meie ühine projekt Euroopa Liidus, Läti peaministriga me töötasime seal väga tihedalt koos. Meil oli [nüüd] selline soe ja pikk vestlus, väga põhjalik ka. Mulle väga meeldib, et me tegelikult jagame Läti peaministriga väga selgelt vaateid, kuidas asjad peaksid olema korraldatud ka meievahelises koostöös ja Balti koostöös.

Loomulikult, Soome peaministriga vestluses – nii nagu eestlased nii ka soomlased lähevad kohe asja kallale, pikka juttu või sissejuhatust ei ole – me rääkisime COVIDi kriisiga seonduvast ja eelkõige sellest, mis eestlastele muret teeb, nimelt piiriülene liikumine. Soomlastele teevad muret viiruse uued tüved. Seetõttu nad pelgavad nende tüvede tulemist Soome ja tahavad neid piiranguid karmistada või ongi juba karmistanud.

Aga positiivne on see, et Soome peaministril oli väga selge soov lahendus leida. Ta pakkus välja ka ühe konkreetse asja, mida saaks teha. Kuivõrd meil on Soome ja Eesti vahel töörühm, mis nende piirangute või lahendustega tegeleb, siis need ettepanekud läksid sinna. Põhimõtteliselt on siin täiesti selgelt võimalik, et see lahendus tuleb. Igal juhul me oleme sellele töörühmale oma ettepanekud teinud ja nendest võib siis ka rääkida.

Jätkasime kabinetinõupidamisega, aga need arutelud lähevad kell kaks uuesti edasi. See puudutab COVIDi piiranguid, vaktsineerimist ja kõike sellega seonduvat. Neid otsuseid me veel ei jõudnud lihtsalt ajaliselt vastu võtta, sellepärast et see nõuab põhjalikku arutelu ja kõikide poolte kaalumist. Oluline on minu arvates just see tasakaalu saavutamine või õigemini kõikide elementide kaalumine.

Loomulikult, ühelt poolt me tahame saada viiruse piirangute abil kontrolli alla. Me tahame ka, et võimalikult paljud inimesed saaksid vaktsineeritud ja me saaksime pöörduda tagasi normaalsesse ellu. Aga teiselt poolt me peame silmas pidama, et piirangutega kaasnevad nii-öelda nähtamatud ohvrid – inimesed, kes kaotavad töö, ja inimesed, kellel on sellega seonduvad vaimse tervise mured. Seda kõike me peame silmas pidama. Aga nagu ma ütlesin, need arutelud on veel ees.

Kas on veel midagi, mida ma peaksin sellest rääkima?

Juhataja
Ma usun, et pärast võib veel tulla küsimusi.

Kaja Kallas
Okei. Aitäh!

Juhataja
Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!

Jaak Aab
Tere päevast ka minu poolt! Tänasest valitsuse istungist, ma arvan küll, jah, niisugused inimeste elu puudutavad otsused, piirangud ja see, mis nendest edasi saab – selle kõige üle seisab meil veel põhjalikum arutelu ees.

Teadusnõukoda on väga põhjalikud ülevaated andnud, tegelikult ju ka Reformierakonna delegatsioonile, kust ministrid on esimest korda selle teemaga kokku puutumas. Me oleme sellega kurssi viinud ja üritame leida kuldset keskteed ikka selle elu kinnikeeramise ja lubamise vahel. Midagi teha ei ole, olukord on selline. Need arutelud pärast lõunat jätkuvad.

Mina kommenteeriksin natukene mõnda muud teemat, mis puudutab muidugi ka koalitsiooni tööd, valitsuskoalitsiooni lepet ja läbirääkimisi. Ja räägin ka töökorraldusest, millest siin eile räägiti.

Me tegelikult oleme põhimõtteliselt kokku leppinud selle, kui me vaatame Keskerakonna poole pealt, siis me oleme teinud ettepaneku, et meie esimees ja juhtkonnast keegi kindlasti veel osaleb koalitsiooninõukogu töös. Ehk siis me saame ka sisulised teemad juhtkondade tasemel läbi arutada, et ei tekiks arusaamatusi, ja oleme leppinud kokku ka selles, et teatud regulaarsusega kohtuvad esimehed omavahel, võib-olla on ka mõni juhtkonna liige juures. Mõtleme siis ikka Eesti elu peale, et seda paremaks teha.

Nüüd siis koalitsioonilepingust. Jah, ma pean ütlema, et kõik inimesed, võib-olla ka kõik ministrid ei olnud koalitsiooniläbirääkimiste kõigi detailide juures. Räägin natukene taustast, nii nagu me kokku leppisime. Me rääkisime teatud teemasid ka päris sisuliselt. Kõike seda koalitsioonilepingusse kirja ei saanud. Me leppisime kokku põhimõtted teatud küsimustes täpsemalt, teatud küsimustes üldisemalt.

Me stardime heas tahtes. Läbirääkimised kulgesid usalduse õhkkonnas – selle me panime algusest peale paika, et me räägime ausalt kõik ära, mis hingel on, ja katsume selles olukorras siis leida lahendused. Ei ole saladus, et teatud niisugustes sensitiivsetes küsimustes on Reformierakonnal ja Keskerakonnal olnud eriarvamusi. Ka need küsimused me käisime läbi. Ja ma usun, et me saame vähemalt need kaks aastat kindlasti päris hästi hakkama.

Ma lihtsalt markeerin mõne teema ka ära, mis on siin lennanud ja erinevaid tõlgendusi leidnud. Püüan siis tõlkida, mitte tõlgendada, ja selgitada seda, mis koalitsiooniläbirääkimistel lisaks sellele kirja pandule räägiti.

Venekeelsed, muukeelsed koolid ehk siis eesti keele õpetamine. Me kirjutasime sinna eestikeelse hariduse tegevuskava. Tegelikult oli see ette nähtud juba ka hariduse valdkonna arengukavas, mis praegu on riigikogus lugemisel, ja seal on püstitatud eesmärk – no kõik need on ajaraamis küllaltki pikad –, et õpe Eesti koolides toimuks valdavalt eesti keeles. Ja sinnapoole on kogu meie haridussüsteem liikunud, eriti viimastel aastatel, päris kiiresti. Me oleme seda ka toetanud. Me oleme pakkunud võimalusi eesti keele eestikeelsete õpetajate lisavärbamiseks lasteaedades, nüüd oleme alustanud põhikoolides.

Ma kirjeldan nüüd selle olukorra ka ära. Võib-olla kõik siiski päris objektiivselt seda ei kajasta. Esiteks, kõigist lasteaedadest ja kõigist koolidest – ka muukeelsetes – õpitakse enamikus palju suuremal määral eesti keelt ja eesti keeles, kui näeb ette seadus ja õppekava. Näiteks paar sellist numbrit.

Kõigepealt, venekeelsetest lastest pooled õpivad 100 protsenti eestikeelse õppega koolides ehk siis eesti koolides. Muukeelsetest koolidest on enamikus jõutud selleni, et tegelikult aine maht, mida õpitakse eesti keeles, on juba 40 protsenti. Lasteaedades me oleme täiendanud viimase kahe aastaga eestikeelsete õpetajate osakaalu 100 õpetaja võrra, sel aastal lisandub 50 õpetajat. Kogu see seis näitab, et muukeelsete laste ja lastevanemate hulgas on soov ja motivatsioon õppida eesti keelt ja eesti keeles.

Me leppisime kokku, et me toetame seda soovi ja selle protsessiga minnakse edasi. Ja leppisime kokku kaks asja. Ühtegi kooli administratiivselt, vähemalt selle kahe aasta jooksul sulgema ei hakata. Me toetame pigem seda tahet ja motivatsiooni, anname lisaõpetajaid ja lisaressurssi – muidugi nii palju, kui me suudame leida, seegi ei ole lihtne – ning liigume selle poole, et nendel lastel oleksid võrdsemad võimalused ja et see tahe saada hakkama siin Eesti ühiskonnas paremini oleks toetatud puhtalt õppega.

Kindlasti me ei leppinud kokku, et mingil aastal on mingi üleminek. Liikuda tuleb kahes suunas. Eestikeelsetes koolides on palju muukeelseid õpilasi, järelikult seal peab leidma ka need meetodid ja abiõpetamise, tugiõpetamise, kuidas nad sulanduksid eestikeelsesse õppesse paremini, nii et ei kannataks hariduse kvaliteet ega õpilaste teadmiste tase, seda nii eestikeelsete laste hulgas kui ka muukeelsete laste hulgas.

Kindlasti üritame suurendada seda mahtu, mida õpitakse eesti keeles muukeelsetes koolides. See on see kava. Ja see on päris ambitsioonikas kava, mille haridusminister peaks nüüd ka kokku panema.

Siis tasuta ühistransport. Me teame, et see on üks Keskerakonna lubadus olnud, me oleme selle üle Eesti peaaegu teinud, see on maakondlik tasuta ühistransport. Varasemates valitsustes me oleme jõudnud kokkuleppeni, et ühistranspordikeskustes, mis hiljutisest ajast on otsustamisel, põhiotsuseid teevad kohalikud omavalitsused. Osa ühistranspordikeskusi on ühe maakonna põhised, osa piirkonnapõhised, kus on mitu maakonda. Põhiline otsustaja on omavalitsus ja tema otsustab, kas selles maakonnas või nendes maakondades on see üldine ühistransport tasuta või on ta inimesele mingis summas omaosalusega.

Aga seda asja ei saa jälle võtta väga lihtsustatult. Need ühistranspordikeskused ei korralda mitte ainult tavalist ühistransporti, vaid paljudes kohtades ka koolitransporti, sotsiaaltransporti ja invatransport. See on mõistlik, et see ühes süsteemis liigub. Me otsustasime, et me jätkame sellega. Rahastame samal määral neid ühistranspordikeskusi ja otsus on seal.

Praegune seis on selline, et enamikus maakondades on tasuta ühistransport. Mina kui riigihalduse minister seda väga toetan. See on ka regionaalpoliitiline meede. Sest midagi teha ei ole, väljaspool nii-öelda turupiirkondi, nagu meil siin on, Tallinna, Harjumaad ja Tartumaad, on inimeste palk päris kõvasti väiksem ning ka see on abiks, kui nad saavad liikuda tööle ja töölt koju tasuta ühistranspordiga.

Eelarve ja rahandus ja majandus. Keit Pentus-Rosimannus on tubli rahandusminister. Ta on alati [öelnud] ja ütles juba ka täna valitsuses, et raha on vähe, raha ei tule ja kõik peavad olema mõistlikud oma soovides. Kui vaatame otsa kogu eelarve seisule – ja seda me tegime ka koalitsiooniläbirääkimistel –, siis kindlasti see prognoos, mis oli sügisel, oli kehvem kui praegu. Samas ei oska ükski ekspert seda täpselt prognoosida. Need miinused-plussid käivad siin kolm-neli protsenti üles-alla, nii majanduskasvus kui ka maksulaekumistes.

Põhjus, miks ka sügisel ei löödud päris kõike lukku ja teatud otsuste tegemine oli vaja jätta kevadesse, oli just see prognoosimatus. Aga ma tuletan meelde, et ega see suurem kulu ei ole tekitatud ju niisama. Me suunasime haigekassasse üle 200 miljoni euro, arusaadavatel põhjustel. Lisaks erinevad toetusmeetmed, töötukassa, majanduse elavdamine, see kõik nõudis kulusid ja raha tuli kiiresti leida ja tuligi võtta laenu, midagi ei olnud parata.

Me oleme kokku leppinud, et me liigume vastutustundliku ja tasakaalus eelarve poole. Kuidas täpselt, me peame kokku leppima riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus kevadel. Ja sellepärast me ju ka kõigis nendes teemades oleme püstitanud teatud märksõnad, mis on lepitud kokku prioriteetidena, aga seda, kui suures mahus rahaliselt me saame neid ellu viia, saame me öelda pärast seda, kui meil rahaline seis on selgem.

Rõhutan ka seda, et kui vaadata kaht poolt, milles ka eelmine valitsus pidi ju tasakaalu leidma: on inimeste tervis, meie tervishoid, meie haiglad. Kui me võrdleme neid numbreid – ei taha küll seda teha kogu aeg, sest ega need ei ole rõõmsad numbrid, aga seal me oleme siiski –, siis intensiivravil olevate inimeste hulk ja ka surmade hulk on meil ühed väiksemad Euroopa Liidus, Euroopas. Ja teisest küljest, majanduslanguses me oleme ka ühed kõige väiksemad. See ongi see tasakaalupunkt, midagi parata ei ole, ja seda me otsime edasi. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun, justiitsminister Maris Lauri!

Maris Lauri
Tere päevast ka minu poolt! Valitsuse istungil otsustati saata riigikokku korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellega kehtestatakse ministrite nõunikele kohustus esitada huvide deklaratsioon. See on üks soovitustest, mis tuli GRECO viiendas hindamisvoorus. Enamik teisi soovitusi on sellised pehmemad. Ja me oleme omavahel nii palju rääkinud, et need teemad me võtame päris kiiresti kasutusele.

Ma loodan, et järgmise paari kuu jooksul me suudame vastu võtta korruptsiooni vastu tegutsemise kava, tegevuskava järgmiseks viieks aastaks, ning algatada võib-olla ka mitmeid muudatusi, mis on tõenäoliselt natuke pehmemat laadi, aga puudutavad soovitusi, kuidas ametnikud, kuidas poliitikud peaksid käituma erinevates olukordades, kus võib tekkida korruptiivseid olukordi. Nii lühidalt minu poolt praegu. Aitäh!

Juhataja
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, palun!

Tanel Kiik
Tervist ka minu poolt! Tõepoolest, täna sai ametlikult otsustatud see, mis oli enne sisuliselt paika pandud ehk valitsuse liikmete tööjaotus.

Sotsiaalministeeriumis saab olema taas kaks ministrit: tervise- ja tööminister ning sotsiaalkaitseminister. Ma arvan, et praegustes kriisitingimustes on see kindlasti mõistlik, sest sotsiaal- ja tervisevaldkond on tihedalt seotud ja kindlasti peab omavahel koostööd tegema. Sama ministeeriumi raames tegutsedes on see kindlasti enam kui võimalik, aga arvestades kriisiajalugu, arvestades tervise valdkonna väljakutseid, arvestades eri huvirühmade ja ka erinevate nii õigusaktide, korralduste kui ka jooksvate otsuste mahtu annab selline jaotus ehk võimaluse paremini tööd jaotada, vastutust jaotada. Kindlasti me oma kolleegi Signe Riisaloga saame kenasti kogu sotsiaalministeeriumi laia ja olulise valitsemisalaga hakkama.

Mis puudutab tänast valitsuse istungit ja kabinetinõupidamist, siis tõepoolest, nagu peaminister ütles, olulisemad otsused on veel ees. Väga tähtis on see, et piirangute leevendamisel ühest küljest jälgime teadusnõukoja soovitusi maksimaalses mahus. Loomulikult hindame õiguslikku poolt ja majanduslikku poolt.

Väga, ütleme nii, oluliseks pean ise seda, et me õpime ka teiste riikide kogemustest. Paratamatult oleme näinud neid olukordi, kus väga kiire piirangute leevendamine ajutise stabiliseerumise tingimustes toob kaasa uue tõusulaine. Eestis on seni väga selgelt eristatavad kaks lainet: kevadine ja sügis-talvine. Ma arvan, et meie kõigi ühine soov on see, et ei tekiks olukorda, kus me leiame ennast kolmandast või neljandast lainest.

Ehk järk-järgult piiranguid leevendades tuleb samal ajal tagada, et nakatumiskordaja püsiks alla ühe. Nii kui ta läheb taas üle ühe, kus ta on enamiku aega tegelikult olnud, siis üsna pea oleme olukorras, kus hakkab jälle haiglaravi vajadus tõusma, hakkab taas suremus kasvama ja tekib ülekoormus tervishoiusüsteemis ning valitsus peab hakkama mingeid piiranguid, mis vahepeal olid leevendatud, taas kehtestama. Seda tuleb vältida.

Praegu, olles suhelnud sel nädalal ka teadusnõukogu liikmetega, saan öelda, et nende hinnangul on Eesti nakatumiskordaja kuskil 0,95 juures, mis tähendab tegelikult, et seda nii-öelda mänguruumi või sellist leevendusruumi on väga vähe.

Loomulikult ongi mõistlik siin vaadata selles mõttes peale ka regionaalsele olukorrale. Kui me näeme, et mõnes maakonnas on nakatumisnäitaja hoopiski tõusnud, mõnes langenud, siis tuleb vaadata ühtlustamise põhimõtteid, mis teadusnõukoda on lauale toonud, et meetmed oleksid ka just nimelt kohapeal loogiliselt põhjendatud ja selgitatavad.

Olulisel kohal on loomulikult ka nende täitmise järelevalve, heas mõttes. Ehk mitte ilmtingimata see, et on jõuline kontroll, vaid just see, et on väga selge kommunikatsioon, selged juhised ja juhendid, kuidas saavad toitlustussektor, meelelahutussektor, huvitegevus ja sport toimida või mil viisil saab avalikud üritused edukalt ja ohutult läbi viia.

Ma julgen öelda selle 11 kuu jooksul COVID-19 vastu võitluse kogemuse pinnalt, et valdav osa ettevõtjaid, organisatsioone ja inimesi ongi tegelikult vastutustundlikult käitunud, on sellest kõigest aru saanud ja mõistlikult kaasa tulnud piirangute ja reeglite täitmisega. See on ka põhjus, miks Eestis, nagu kolleeg viitas, on suremus võrreldes näiteks Balti riikidega kaks-kolm korda madalam olnud COVID-19 kriisi ajal. Loomulikult eesmärk on, et see ka nii jääks.

Samamoodi nakatumise näitajad Euroopa võrdluses ei ole kunagi jõudnud nii kõrgetesse numbritesse, nagu me oleme näinud nii lähipiirkonnas kui ka Euroopas tervikuna. Eesti kahe nädala nakatumise näitaja on hetkel mõnevõrra madalam, kui see oli tipphetkel, mis oli 10. jaanuar. Ma arvan, et ka valitsuse väljakutse on kindlasti see, et see tipphetk sinna jääks.

Ehk praegu on see teatepulk edukalt üle võetud ja on juba ka esimesed COVIDi nõupidamised tehtud teisipäeval ja nüüd täna, neljapäeval need jätkuvad. Järgmised otsused peavad just seda tagama, et see 601,8 – või mis see täpselt oligi? – jääks meie kahe nädala nakatumisnäitaja tipuks ning haiglaravi vajaduse tipuks jääks 28. detsembril olnud 431 inimest. Kindlasti siht on see, et iga nädal järk-järgult nakatumiste arv langeks.

Samamoodi haiglaravi puhul selle COVID-19 patsientide arvu langus annab võimaluse taastada täies mahus plaanilist ravi, mis praegu on juba mõningal määral piiratud, ning aitab vältida tervishoiusüsteemi ravi kättesaadavuse probleeme ja häireid, mis tegelikult pikas plaanis omavad väga suurt mõju ka rahvatervisele ja inimeste tervisenäitajatele.

Loomulikult, nagu kolleegid on juba viidanud ja nagu oleme ka koalitsioonilepingus viidanud, tuleb seda kõike teha mõistlikus tasakaalus majanduse ja ühiskonnaelu avatuna hoidmisega. Eesti on seda ka seni tegelikult teinud. Kindlasti me ei lähe laussulgema mingeid regioone või valdkondi – seda ei teinud ka eelmine valitsus –, aga me ei saa minna ka lausavama, sest see oleks teistpidi vastutustundetu.

Nii et ma arvan, et mõistlik on, et me jätkame neid läbirääkimisi rahulikult pärastlõunases plokis. Me suhtleme vahepeal ka teadusnõukoja ja terviseametiga, tervisevaldkonna meditsiinijuhiga ning kõigi nende sisendit arvesse võttes, samuti eraldi ministeeriumide kaalutlusi arvesse võttes langetamegi ühise sellise kompleksse otsuse, mis annab kindlustunde, et saame ühest küljest COVID-19 olukorda hoida kontrolli all, praegust ajutist, õigemini senist langustrendi ja stabiliseerumistrendi jätkata, aga samal ajal anda ka leevendust neile ettevõtete, neile sektoritele, kes seda enim vajavad.

Sellega praegu lõpetan. Hea meelega vastan küsimustele.

Juhataja
Aitäh! Niisiis on võimalus esitada küsimusi. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja küsimuse adressaat. Palun!

Viljar Voog, Õhtuleht
Küsimus peaministrile. Rootsis algas täna seaduse muutmise protsess Estonia vrakile sukeldumisega. See peaks siis jõustuma 1. juulist. Kas Soome peaministriga suheldes saite ka aimu, kuidas neil selle seaduse muutmisega lood on? Ja milline on üldse uue valitsuse seisukoht Estonia vraki uurimise koha pealt?

Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Soome peaministriga sellest juttu ei tulnud, sest meil on palju teemasid, mis puudutasid otseselt COVIDi kriisi lahendamist.

Aga Estonia uurimise kohta on riigikantselei tegelikult valmistanud ette taustamaterjalid ja selle, et me selle uurimisega läheme edasi. Seal on uurimiskomisjon, mis iganes on vaja selle jaoks teha, et selle uurimisega, tehnilise uurimisega, edasi minna, et inimesed saaksid vastuseid, mida oodatakse. Muidugi, ega see, kui uuritakse, ei tähenda, et kindlasti kõik automaatselt selgeks saab, sest see katastroof toimus ikkagi niivõrd palju aastaid tagasi.

Aga mul on lähiajal ka telefonikõne Rootsi peaministriga, kellega see teema kindlasti jutuks tuleb.

Juhataja
Järgmine küsimus. Palun!

Eve Heinla, TV3
Mul on küsimus nii peaministrile kui ka terviseministrile seoses kantsler Priske juhtumiga. Kas meil ongi nüüd saanud ühiskonnas normiks see, et meil on niinimetatud eliitvaktsineeritud olemas ja meil toimub mingisugune vaktsiiniga täiesti arusaamatu sahkerdamine? Oli Valga juhtum, oli Rakvere juhtum ja nüüd siis see, mis PERHis toimub.

Ja teine küsimus on see: kas nüüd kantsler peaks teie arvates tagasi astuma? Aitäh!

Kaja Kallas
Ma võib-olla kõigepealt ütlen seda, et meil on valitsuskabineti nõupidamisel plaanis ka rääkida põhjalikult vaktsineerimisest. Kuivõrd vaktsineerimine on ainuke tee sellest kriisist välja, siis see, kuidas me saame vaktsineerimisega kiirelt edasi liikuda, on ülioluline.

Minu meelest kõik need juhtumid näitavad seda, et võib-olla me peame selle vaktsineerimise korralduse üle vaatama, et kuidas teha ikkagi nii, et nii pea, kui jääb mingi doos üle, siis on kohe teada inimesed, kes siis järgmisena ette võetakse ja et see kõik jookseb väga sujuvalt: kõigepealt saavad tervishoiutöötajad vaktsineeritud, hooldekodude töötajad, hooldekodude elanikud ja nii edasi, siis riskirühmas olev vanusegrupp ja inimesed järk-järgult.

Kindlasti me arutame seda, kuidas seda muuta paremaks ja selgemaks. Sest ma olen selles mõttes nõus, et see pilt peab olema ikkagi kõigile arusaadav ja peab olema ka jälgitav, millal inimeste kord kätte tuleb.

Aga ma ei tea, [võib-olla Tanel Kiik jätkab.]

Tanel Kiik
Jah. Tänan küsimuse eest! Vaktsineerimise puhul on tegelikult ju need järjekorrad selgelt paika pandud. Loomulikult on terviseasutustel selle raames teatud otsustusvabadus, kuna alati ei ole võimalik 100 protsenti alustada just nimelt tervishoiutöötajatest, võib tekkida ka momente, kus võetakse teisi tervishoiuasutuse enda töötajaid, kui seda peetakse kaalutletult vajalikuks.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla, tõesti, sarnaselt mõne muu haiglaga Eestis pakkus seda võimalust ka haigla nõukogu liikmetele, kes ei ole kahtlemata eesliini tervishoiutöötajad, keda saab aga käsitleda haigla ülejäänud töötajate raames, kelle vaktsineerimine samuti on iseenesest põhjendatud.

Küsimus oli siin eeskätt järjekorras. Tõepoolest, see protsess oleks pidanud algama nõukogu mõttes hiljem, ehk esimese hooga tuleb vaktsineerida ära tervishoiutöötajad, eeskätt COVID-19 intensiivraviosakond, erakorralise meditsiini osakond, arstid-õed-hooldajad ja nii edasi, sealt järk-järgult liikudes edasi, on see õendusabi, on need teised kõrgema nakkusriskiga töötajad, ning mingil hetkel jõuda siis ka nõukogu liikmete, administraatorite ja kõigi majas töötavate inimesteni, kes otseselt ei ole tervishoiutöötajad, aga igapäevaselt ringi liiguvad ning kelle terve püsimine ja nakkusohutus on ka oluline haigla toimimiseks.

Neid juhtumeid muidugi, mis on meedias olnud, päris ühele pulgale panna ei saa. Valga haigla puhul oli probleem selles, et pakuti [vaktsineerimise võimalust] väga selgelt väljapoole haiglat, pakuti seda suurtes kogustes, mitte nii-öelda üksikut kuuendat doosi, mis tõesti tuleb ära teha kuus tundi pärast selle viaali lahustumist. Antud juhul tehti mingisuguseid kummalisi pakkumisi ja siis, kui me sotsiaalministeeriumist sekkusime, siis asuti seda põhjendama veel kummalisemate selgitustega.

Seal oli see probleem, et esiteks mindi väga selgelt vaktsineerimisplaanist mööda, teiseks otsustati meie reageerimise peale hakata ennast kuidagimoodi õigustama, oma teguviisi põhjendama ja keerutama, mis ei olnud sel juhul üldse mõistlik, sest tegelikult oleks tulnud viga tunnistada, oleks pidanud sellest aru saama, aga seda ei tehtud. Seetõttu ka Valga haigla nõukogu tõesti otsustas juhatuse esimehe tagasi kutsuda. Nagu ma öelnud olen, siis sel juhul ma arvan, et see oli ka adekvaatne samm.

Mis puudutab kantsler Marika Prisket, siis minu positsioon on küll see, et vaktsineerimine peab toimuma loomulikult läbipaistvalt, see peab toimuma tervishoiukava järgi. Mina isiklikult ei oleks sellist pakkumist vastu võtnud, kui mind oleks kutsutud, aga see ei ole kuritegu, see ei ole väärtegu. See oli Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku pakkumine talle kui nõukogu liikmele, kes haiglas tihti viibib. Sel hetkel ta otsustas selle pakkumise vastu võtta, aga tagantjärele on ta ka mulle tunnistanud, eile, kui meil oli vestlus, et ta ei oleks seda teinud. Erinevad probleemid ja vastuolud ja vaidlused nõukogu liikmete osas tulid natuke hiljem. Kes mäletab, seda tehti ka Rakvere haigla puhul. Ehk sel hetkel ei olnud seda debatti ühiskonnas veel ära peetud.

Nii et ma arvan, et see on koht, kus on õppida nii temal kui ka haiglatel tegelikult, kes on seda initsiatiivi üles näidanud. Aga printsiibis selles, et haiglaga seotud inimesi, tervishoiuasutustega seotud inimesi vaktsineerida, pole loomulikult midagi nii-öelda normivastast. Ehk ka vaktsineerimisplaanis ei ole mitte kirjas tervishoiutöötajad, vaid on tervishoiuasutuste töötajad. Sinna hulka kuuluvad nii need inimesed, kes on seal meditsiinilistel kaalutlustel, kui ka need, kes on tegelikult haigla toimimiseks vajalikud. Ja selle otsuse teeb iga tervishoiuasutus selles vaates ise, kuna me räägime kokku suurusjärguna 30 000 töötajast. Pole päris mõeldav, et ministeerium ja valitsus paneks nimeliselt paika, kes sinna kuuluvad ja kes mitte.

Seda vastutust peab igaüks ise kandma ja ka suutma vajaduse korral väga veenvalt ja selgelt põhjendada, miks selline otsus tehti ja miks selline erand oli vajalik, ning ka seda, millisel ajateljel neid asju tehakse. Aitäh!

Juhataja
Palun järgmine küsimus!

Greete Palgi, Delfi
Mul on kaks küsimust. Esimene küsimus on peaministrile ja tervishoiuministrile. Tahaks uurida selle kohta, et te siiski ei öelnud välja, kas see olukord ei jäta teie hinnangul halba eeskuju, et inimene vaktsineeriti enne tervishoiutöötajaid ning ta jätkab ametis. Kas see ei või tekitada sellist mustrit, et teised teevad ka, ütlevad "Vabandust!" ja jätkavad?

Teine küsimus on Tanel Kiigele. Kas nende vaktsiinide puhul ei teki inimestel trotsi, kui mõned inimesed on saanud nii-öelda leti alt ja reegleid painutades vaktsiini, arvestades, et isegi meditsiinitöötajad ei ole veel vaktsineeritud? Siis süveneb veel see vaktsiinivastasus. Kui toimub mingisugune inimeste eelistamine, siis see tekitab pahameelt.

Kaja Kallas
Jaa, selles suhtes ma hakkan tagantpoolt peale. Kindlasti see tekitab pahameelt ja kindlasti sellega tuleb tegeleda, et see oleks arusaadav ja selge.

Nüüd, kantsler Priske on väljendanud kahetsust ja ma loodan, et nii sotsiaalkaitseminister kui ka tervise- ja tööminister tegelevad sellega ja otsustavad, kuidas sellele reageerida.

Igal juhul, nii nagu Taneli Kiik ka ütles, see ongi väga kahetsusväärne. Ja jällegi ma ütlen, et [oluline on] see, et me teeksime selle vaktsineerimisplaani ja [mõtleksime,] kuidas me saame seda teha paremaks selliselt, et selliseid juhtumeid ette ei tule, mis tekitavad avalikkuses pahameelt ja tegelikult võib-olla ka trotsi vaktsineerimise vastu. Sest see eesmärk, et meil on suur osa inimesi vaktsineeritud, annab meile ikkagi võimaluse pääseda jälle vabalt liikuma. Ja seda on vaja.

Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Mis puudutab just trotsi, siis no selle üle võib ju vaielda. Rakvere haigla juht, nagu mäletate, põhjendas toona nõukogu liikmete vaktsineerimist sellega, et just anda eeskuju, ja väitis – ehkki mul ei ole võimalik seda veel kord üle kontrollida –, et nõukogu liikmete vaktsineerimine suurendas inimeste huvi vaktsineerimise vastu. Ehk see andis meile usaldust juurde, et näete, kui nõukogu liikmed, lugupeetud inimesed lubavad ja soovivad ennast vaktsineerida, siis järelikult on tegemist ikkagi hea asjaga.

Loomulikult selline eeskuju küsimus on siin alati oluline. Ka mitmed haiglad alustasid haiglajuhtidest just seetõttu, et anda ka väga selge signaal nii-öelda allapoole, et igal juhul haigla juhtkond seda usaldab, seda vaktsiini toetab, hoolimata sellest, et üldjuhul haiglajuhid – võib öelda 99-protsendilise tõenäosusega – iga päev patsientide ravimisega ei tegele, COVID-19 osakonnas ei tööta.

Ehk siin on pigem, võib öelda, isegi positiivne efekt. Aga veel kord: ma olen sellega nõus, et see järjekord oleks pidanud olema pigem teistpidi. Haigla nõukogu peaks olema selles tervishoiuasutuse töötajate nimekirjas, aga aktiivsetest eesliini- ja tervishoiutöötajatest tagapool.

Mis puudutab Põhja-Eesti Regionaalhaiglat, siis ma olen seal kõnelenud juhatuse esimehega, samuti psühhiaatriakliiniku juhiga, olen just neid kaalutlusi kuulanud. PERHi puhul ütles haiglajuht, et ega seal tegelikult praegu enam ei olegi väga palju vaktsineerimisega edasi liikuda, arstide seas on üle 80 protsendi vaktsineeritud, hooldajate ja õdede puhul on mõnevõrra väiksem number. Pigem on seal küsimus, jah, selles, et tehakse nii-öelda järelvaktsineerimist ehk otsitakse veel inimesi, kes oleks siiski nõus. Seda võimalust on kõigile pakutud.

Ehk ajalises mõttes tänase seisuga võime küll öelda, et tervishoiuasutustes üle Eesti on valdav osa, julgelt 70–80 protsenti vaktsineeritud. See on loomulikult mõnevõrra erinev asutuste lõikes, loomulikult on see erinev ka selles vaates, kas me räägime tervishoiutöötajatest või me räägime tervishoiuasutuse kõigist ülejäänud töötajatest. Näiteks, lisaks sellele kuuluvad tervishoiusektorisse apteekrid, hambaarstid, samuti meditsiinitöötajad väljaspool tavapärast tervisesüsteemi, on see siis politsei- või vanglateenistus või on need töötervishoiuarstid. Ehk neid sihtrühmi on loomulikult veel. Hetkel on peamine fookus hooldekodudel, nende elanikel-töötajatel ja nende tervise kaitsel. Loomulikult sinna pannakse ka põhiosa fookusest.

Olen seda vaktsineerimisprotsessi iga päev siiski koordineerinud ja jälginud hommikul ja õhtul, võin kinnitada, et 99 protsenti vaktsiinidest on läinud täpselt sinna, kuhu need minema peavad.

On alati erandeid. On olnud neid juhtumeid, kus perearst kutsub mõne inimese, kuna ta on samamoodi algselt saanud viaalist kätte viis doosi vastavalt normile, aga siis leiab, et tal on piisavalt seal veel, et teha üks doos veel, kuues doos, ning ta on kutsunud kellegi, keda ta ise hindab vajalikuks vaktsineerida. Niimoodi on, nagu ka meedias on läbi kõlanud, saanud vaktsiini ka teadusnõukoja esimees. Selles vaates teatud sellised valikud on.

Loomulikult esimene eelistusjärjekord on olnud see, et juhul kui nii-öelda kuues doos õnnestub saada, peaks olema keegi tervishoiuasutuste töötajatest seal listis või, ütleme siis, varunimekirjas, aga alati võib inimlikult tulla ette mingeid asjaolusid, näiteks mõni inimene ei tule kohale, ei saa tulla viimasel hetkel. Nii et teatud erisusi paratamatult tuleb ette, need erisused peavad olema põhjendatud ja väga selgelt peavad need olema erandlikud. Põhiosas peaks riik siiski vaktsineerima vastavalt vaktsineerimisplaanile. Julgen kindlasti kinnitada, et nii see on ka Eestis olnud.

Kaja Kallas
Lihtsalt ühe asja tahan veel juurde lisada. Meile tutvustati ka uuringut selle kohta, kuidas inimeste suhtumine vaktsineerimisse on. Tegelikult jaanuari teise nädala seisuga soovib ennast vaktsineerida lasta 63 protsenti elanikest, see on siis parem, ja 32 protsenti nendest inimestest on kindlad selles otsuses, et nad kindlasti soovivad. Ja kindlasti ei soovi ennast vaktsineerida lasta 15 protsenti elanikest.

Ma olen igal juhul ka sellel veendumusel, et kui meil on nende vaktsiinidega kindlus selles suhtes, et me suudame tegelikult tagada ka selle, et inimesed saavad vaktsiini, kui nad tahavad, siis me peame tegema ka seda teavituskampaaniat, positiivset kampaaniat, selleks et inimesi siis heas mõttes veenda vaktsineerima. Vaktsineerimine on tõesti Eestis vabatahtlik, aga [tähtis on, et] meie meditsiinisüsteem, arstid, kui nad seda soovitavad, siis inimesed kindlasti selle vaktsineerimisega kaasa läheksid.

Juhataja
Palun järgmine küsimus!

Marian Võsumets, Kanal 2
Ma saan aru, et edaspidi seisab ministrite poliitilistel nõunikel ees ka kohustus oma huvid deklareerida. Minu küsimus peaministrile on see: mis on selle otsuse taga? Kus te seda vajadust näete, miks te seda vajadust näete?

Ja siis soovin tegelikult kõigilt ministritelt teada, lühidalt, kas te olete oma nõunikega juba suhelnud sel teemal ja kuidas te suhtute sellesse muudatusse.

Kaja Kallas
Jaa, selle muutuse tagapõhi on see, et ministri nõunik on tihti see, kes ministrile paneb päevakava kokku, vahendab ministri kohtumisi ja tegelikult valmistab ministrile ette ka materjale, mis võivad teda ühes või teises suunas kallutada.

Seetõttu oleks hea, kui oleks teada, kui sellisel nõunikul on ka huvid, mis võivad seda otsust kallutada ühele või teisele poole, sest siis ei ole lihtsalt nõu andmine, erapooletu nõu andmine, vaid sellel on hoopis huvi taga, aga seda oleks vaja siis teada, selleks et need otsused oleksid ausad ja läbipaistvad. Seetõttu selline mõte on.

Mina isiklikult ei ole oma nõunikega otseselt sel teemal rääkinud – veel ei ole –, aga ma usun, et seal küll mingit probleemi tule.

Jaak Aab
Jah, tegelikult on see protsess nüüd mõnda aega kestnud. Neid GRECO soovitusi, mis antakse ju riikidele, on kaalutud. Ja tegelikult on justiitsministeeriumi käes see, millal nad tuuakse otsustamisele, ja me oleme ka eelmises valitsuses neid küsimusi arutanud, nii et see ei tulnud nüüd üleöö. Need soovitused tegelikult olid seal istungite ettevalmistamise kastis päris tükk aega.

Kui me koalitsiooniläbirääkimisi pidasime, siis me otsustasime, et need, mis ei tekita meil mingeid küsimusi, me teeme kohe ära. Ettevalmistamisel on ka korruptsioonivastane tegevuskava. Just täna Maris Lauriga vestlesime, et me üritame sellega kiiresti edasi minna.

Mis puudutab nüüd minu nõunikke, siis üks nendest nõunikest, kes mul on jätkuvalt tööl – siinsamas majas, rahandusministeeriumis –, oli nende ettepanekute ettevalmistamise juures, kuna ta oli süvenenud sellesse teemasse. Temas ei tekitanud küll ühtegi probleemi see, et tema majanduslikud huvid on deklareeritud nii nagu poliitikutel ja ministritel ja kõigil teistel.

Ja ütlen ka seda, et peaministri büroo nõunikel oli see juba minu teada vist vabatahtlikult varem tehtud, Jüri Ratase nõunikel.

Maris Lauri
See on, jah, nii. Ma natuke veel täiendan, et nõunikud tegelevad tihtipeale ka seadusloome kujundamisega ja toovad selliseid teemasid ministri lauale või lükkavad ära. Seetõttu on nagu oluline teada, ütleme, mis agendaga minister tegeleb, kui see nõunik saab seda mõjutada. See on see põhjus, miks nõunikud peavad seda tegema.

Kuidas selle seadusega läheb? See on täpselt nii, et ta läheb nüüd riigikokku. Kui riigikogu selle seaduse vastu võtab, siis nelja kuu jooksul on nõunikel kohustus esitada oma deklaratsioon. Ja edaspidi iga aasta 31. maiks. Nii nagu kõik huvide deklaratsioonid esitatakse.

Minul hetkel ühtegi nõunikku ei ole, nii et ma ei oska nende eest midagi vastata. Aitäh!

Tanel Kiik
Tõepoolest, nagu kolleegid ütlesid, peaministri büroos ei muutu midagi. Olles seal ise töötanud, ma mäletan ka, et ei olnud väga keeruline seda deklaratsiooni täita. Kui midagi karta või häbeneda ei ole, siis ei tohiks olla probleemi.

Loomulikult ka ülejäänud ministrite nõunike puhul on nii, ma arvan, et iga minister valib oma nõunikke selle pilguga, et kui on inimene, kelle puhul on teada mingeid valgustkartvaid asjaolusid või kelle puhul deklaratsiooni esitamine tekitaks mingit protesti või muret, siis see juba automaatselt tekitaks igas ministris teatud kõhklusi, kas see on ikka õige inimene, keda tööle võtta.

Oleme ju näinud varasemates valitsustes tõepoolest seda, et on esinenud juhtumeid, kus nõuniku tegevus on mõjunud tagantjärele või ka kohe kahtlusi tekitavalt. Vastavaid uurimisi on ka uurimisasutused läbi viinud. Neid on läbi mitme valitsuse olnud. Ehk selles vaates ma arvan, et see on positiivne samm edasi, läbipaistvuse suunas, selguse suunas. Ja ma arvan, et ministrite nõunikud peavadki olema inimesed, kellel ei ole probleemiks teatud avalike huvide deklareerimine, seda enam, et nende töö ja igapäevane kalendri kujundamine, kohtumiste kokkuleppimine on tõepoolest küllaltki kaaluka rolliga ministri tegutsemisel. Mida läbipaistvam protsess on, seda parem ja lihtsam kõigile osapooltele.

Ja enda isiklikus meeskonnas ma küll kindlasti siin mingit probleemi ei näe.

Mari Lauri
Lühidalt veel täiendan. GRECO soovituste seas on ka selline, kus soovitatakse, et kõik nõunikud vaadatakse läbi enne, kui nad ametisse asuvad, et see sõel oleks tihedam, et otsekohe ei ilmneks neid konflikte. Ilmselgelt on siin natuke seda juhtunud. Ja on ka käitumisjuhised, kuidas edaspidi neid asju vältida.

Aga esimene asi on see, et nõunik, kes tuleb, teab, et tal tuleb see deklaratsioon täita. Ja siis see tähendab ka seda, et ilmselgelt mõned inimesed siis loobuvad, kui nendele see pakkumine tehakse ja nad tunnetavad sellist ohtu. See eelhindamine peab tegelikult toimuma enne, kui inimene võetakse sellisesse ametisse.

Juhataja
Järgmine küsimus. Kas on?

Marian Võsumets
Ma küsin lihtsalt täiendavalt selle kohta korraks veel, ainult peaministrilt. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni siis ikkagi nüüd teie valitsusega ka likvideerima ei minda. Ja te olete teinud ettepaneku, et lisaks erakondade tuludele võiks nad kontrollida saada ka erakondade kulusid. Võib-olla lühidalt [räägite] sellest otsusest ka.

Kaja Kallas
Jah, seda otsust meil veel ei ole, selles mõttes, et me peame omavahel veel kõik täpselt läbi rääkima, detailides. Aga tõepoolest, koalitsioonilepingus meil selline punkt on, et me suurendame erakondade rahastamise järelevalve [komisjoni] pädevusi, selleks et nad suudaksid seda tööd teha – mitte ainult kontrollida, kas annetus on legaalne või ei ole, vaid ka seda, kas erakondade kulud vastavad tegelikule pakkumisele turul.

Ka praegu on erakonnaseaduses selline paragrahv, mis ütleb, et kui keegi on saanud näiteks väga suure soodustusega midagi, siis see võib olla ka keelatud annetus. Aga probleem on selles, et erakondade rahastamise järelevalve komisjonil puudub võimekus seda tegelikult hinnata, küsida välja neid näiteid, et kas näiteks mingi reklaam ühele erakonnale on tunduvalt soodsam kui teisele, kas see siis tähendab, et tegelikult mingi allikas või mingi kanal on andnud ühele erakonnale rohkem soodustusi, mis võib olla keelatud annetus. Aga lihtsalt erakondade [rahastamise] järelevalve komisjonil pole olnud nagu suutlikkust või pädevust seda siiamaani kontrollida.

Aga detaile… see on juba natuke põhjalikum põhjalikult teema, mida me peame omavahel arutama. Põhimõtteliselt see, et seda struktuuri tugevdada, on minu arvates kõigi huvides, sellepärast et otsuste usutavus või usaldusväärsus on seotud sellega, et keegi ei kahtleks, et need otsused ei ole tehtud mitte lähtuvalt Eesti inimeste huvidest ja Eesti riigi tulevikust, vaid mingi salaraha toel. Seda kahtlust me tahame igas võtmes maha võtta ja siis vastavalt reegleid muuta.

Jaak Aab
Nii nagu peaminister ütles, meil oli ka läbirääkimiste laua taga päris põhjalikult juttu sellest. Lisaks ERJK pädevusele, mis oli meie ühine soov, et see kontroll oleks võimalikult tõhus, võib-olla ka selline kompetentne ja suurema ressursiga või võimekam komisjon suudaks pakkuda välja ka neid reegleid, kuidas tuleks täpsustada, eks ju, et ei tekiks selliseid olukordi, kus mingis hallis tsoonis keegi satub olukorda, kui teeb küsitava otsuse või on küsitav tema käitumine, tegevus. See võiks olla täpsemalt paigas.

Me oleme sellest ka erakonnas väga põhjalikult rääkinud – kahetsusväärse juhtumiga seoses. Ja me oleme ka omale tahtnud need reeglid väga palju selgemalt paika panna.

Üks küsimus, mis üles tuli, mis peaks tegelikult leidma kuidagipidi kajastust. Õigemini on kaks sellist küsimust. Näiteks, kui erakonnad peavad deklareerima kõik oma tulud ja andma aru erakondade rahastamise järelevalve komisjonile, siis näiteks kohalike omavalitsuste [volikogude] valimistel osalenud valimisliidud sama hästi kui ei pea eriti midagi deklareerima. See ei ole nagu minu arust võrdne kohtlemine.

Teine asi on see, et meil poliitikas tegutsevad ka teatud kodanikuühiskonna algatused ja MTÜd, kes tihtipeale on väga seotud teatud poliitilise suunaga või ka poliitilise erakonnaga. Ka see on üks küsimus, mille üle peaks arutlema, et teada saada, kuidas see nende rahastamine välja näeb, et ei tekiks mingisuguseid selja taga või ümberringi rahastamise võtteid.

Kõik need asjad me arutasime läbi, aga me peame omavahel natukene nõu pidama, kuidas on neid parem konkreetseteks tegevusteks või eelnõudeks vormida.

Viljar Voog, Õhtuleht
Peaministrile on küsimus. Septembris ütles opositsioonipoliitik Kaja Kallas, kuidas Eesti peaks vaktsiinitootjatega ka ise läbi rääkima. Detsembris ütlesite, et Eesti peaks võitlema iga maailmas saadaoleva vaktsiinidoosi eest. Sel nädalal, juba peaministriks saades ütlesite, et ei, ikka Euroopa Liidu sees on see kõige õigem tee. Küsiksin täpsustuseks, kuidas sellega täpselt on.

Kaja Kallas
Endiselt arvan seda, et Eesti peaks võitlema iga vaktsiinidoosi eest, mis saadaval on. Ja vaktsineerimist peaks igal juhul kiirendama nii palju, kui see on võimalik.

Aga see tähendab ka seda, et me peame võitlema nende vaktsiinidooside eest Euroopa Liidu tasandil, sest see, mida me praegu kuuleme, on ju see, et vaktsiinitootjad hakkavad välja pressima. Kui see läheb kõvaks võidujooksuks, siis võib juhtuda nii, et võidavad rikkad riigid ja kaotavad vaesemad. Ja kuhu gruppi meie siis kuulume?

Ma arvan, et väga oluline on see, et me igal juhul oma lähimate liitlastega Euroopa Liidus, aga ka maailmas oleme suhtluses, et meie sellest vaktsiinirallist maha ei jääks, et meie oma vaktsiinid ikkagi kindlasti saame. Tegelikult sellest oli juttu mul ka Läti peaministriga, sellest vaktsineerimise teemast samamoodi oli mul juttu Euroopa Liidu nõukogu juhiga. Rääkisime sellest, kuidas seda paremini korraldada.

Eks neid probleeme te teate ise väga hästi. Ja see, et on veel teisi, on erinevaid vaktsiinide pakkujaid – täna meil on ka kavas sellel kabinetinõupidamisel rääkida läbi, kuidas seda saada. Aga selle juurde ma jään kindlasti, et Eesti peab võitlema iga vaktsiinidoosi eest, mis saadaval on. Aitäh!

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis täname. Saame jätkata vajaduse korral eraldi intervjuudega, aga palun teeme neid hajutatult fuajees. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus